Kuidas leiab kinnisvaraomanik objektile kiiremini ostja?

05.05.2011

Alati ei ole oma korteri või maja müügiga kiire, kuid elus tuleb ette olukordi, kus kinnisvara oleks vaja võimalikult kiiresti maha müüa. Kiire müügi eelduseks on aga mitmete eeltingimuste täitmine.

„Tuleks teha värske parandusremont. Praktika on näidanud, et viimistletud korterile leiab kiiremini ostja, kuna jätab kliendile hea esmamulje. Kas uus ostja teeb uue viimistluse, ei olegi oluline,“ ütles Brem Kinnisvarabüroo juhatuse liige Tarvo Tamme.

Ta soovitab kinnisvarast fotode tegemisel kasutada professionaalide abi. Müügipakkumisele lisatud fotod tekitavad ostjale esmase mulje pakutava kinnisvara osas.

Loomulikult tuleb koristada toad, esikud ja hoovid ja eemalda ebavajalikud asjad ning seadmed. Ostjat huvitab siiski eelkõige kinnisvara.

Eemaldage lagedelt võimalikud veekahjustuse jäljed. Kliendile on väga raske seletada, et lagi enam läbi ei lase ja veekahjustuse jälg on ammusest ajast.

„Tehke enne oma vara müükipanemist suurematest kinnisvaraportaalidest hinnauuring. Arvestage sellega, et reeglina on jäetud pakutavale varale kauplemisruum,“ lausus Tamme.

Kui maja või korter on seisnud pikalt ilma kütteta, siis oleks mõistlik see enne klientidele näitamist soojaks kütta. Soe tuba mõjub positiivsemalt kui külm ja niiske potentsiaalne uus kodu.

Kinnisvara müüge ühe kinnisvarabüroo kaudu. Kümne erineva kinnisvarabüroo pakkumine kinnisvaraportaalis tavaliselt ka kümne erineva müügihinnaga

jätab kliendile kahtlase mulje.

„Kõige olulisem on määrata oma kinnisvarale reaalne turuhind. Mida reaalsem on hind, seda kiiremini see müüdud saab. Tegelikult sellest piisakski,“ kommenteeris Tamme.

BREM KinnisvarabürooArtikli autor on
Tarvo Tamme
BREM Kinnisvarabüroo

Veel viimaseid päevi võimalik võita tasuta Kinnisvara ABC koolitus

05.05.2011

Veel viimaseid päevi on võimalik võita tasuta Kinnisvara ABC koolitus.

Selleks tuleb hakata Kinnisvarakooli sõbraks Facebook’is ja jagada seda infot enda sõpradega.

Kõikide Kinnisvarakooli sõprade vahel loosime juba järgmise nädala esmaspäeval välja ühe tasuta osalemisvõimaluse 16/05/2011 algaval Kinnisvara ABC koolitusel.

Lähem info

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
Andree Raid
Raid & Ko OÜ
+372 502 3300
andree@raid.ee

Majade pakkumishinnad on aastatagusega võrreldes languses

04.05.2011

Eesti maakonnakeskuste majade pakkumishinnad on aastaga valdavalt langenud. Vaid jõgeva, Tartu ja Võru majade pakkumishinnad on aastaga pisut tõusnud.

Jõgeva majade eest küsitakse käesoleva aasta aprilli seisuga portaali KV.EE andmetel 464 €/m2 ehk eelmisest aastast 16% enam. Tartu hinnatase on 738 €/m², mis on 2010. a. aprillist 3% rohkem. Võru aastane hinnatõus on 2% ja tänavu küsitakse maja ruutmeetri eest 519 €.

Muudes maakonnakeskustes on majade hinnad allapoole tüürinud. Seda kõige enam Paides, kus aastane hinnalangus on 50%. Samas suurusjärgus ehk 41% on tänavused hinnad eelmisest aastast madalamad Narvas. Täna küsitakse Paide maja ruutmeetri eest keskmiselt 457 ja Narvas 261 €/m².

Viimase poole aasta jooksul on majade pakkumishindade langus pidurdunud, kuid tõususuunda need enamasti siiski veel ei näita.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Majade pakkumishinnad, €/m²
Haapsalu 791
Jõgeva 464
Kuressaare 841
Narva 261
Paide 457
Põlva 506
Pärnu 765
Rakvere 567
Rapla vald 506
Tallinn 1 071
Tartu 738
Valga 361
Viljandi 528
Võru 519

Majade pakkumishindade aastane muutus

Цена предложения частных домов падает

04.05.2011

За год цены предложения на рынке частных домов уездных центров Эстонии в основном упали. Только цены продаваемых домов в Йыгева, Тарту и Выру незначительно выросли по сравнению с прошлым годом.

По данным портала недвижимости KV.EE в апреле текущего года средняя цена кВ. метра  выставленных на продажу домов составляла в Йыгева 464 евро/m2, то есть стала дороже прошлогоднего на 16%. В Тарту запрашивают 738 евро/m2, что на 3% дороже, чем в апреле 2010 года. Рост цен на дома в Выру составил 2% и там за кВ. метр сегодня спрашивают 519 евро.

В других уездных центрах Эстонии цены на частные дома упали. При этом больше всего в Пайде, где за год цены стали наполовину дешевле. По сравнению с прошлым годом цены на частные дома в Нарве упали приблизительно настолько же, а точнее на 41%.  Сегодня за кВ. метр на рынке частных домов в Пайде запрашивают в среднем 457 евро, а в Нарве — 261 евро.

За последние полгода снижение цен предложения на частные дома замедлилось, но тенденции к росту в большинстве случаев еще не прослеживается.

Подробнее о том, что происходит на рынке недвижимости — на портале KV.EE.

Цены на частные дома, €/м2
Хаапсалу 791
Йыгева 464
Курессааре 841
Нарва 261
Пайде 457
Пыльва 506
Пярну 765
Раквере 567
Раплаский уезд 506
Таллинн 1 071
Тарту 738
Валга 361
Вильянди 528
Выру 519

Statistika: kasutusse lubatud eluruumid

03.05.2011

2010. aasta jooksul kasutusse lubatud eluruumidest suurima osa moodustasid 2- ja 3-toalised korterid (mõlemad 26%).

9% uutest korteritest olid 1-toalised ja 19% 4-toalised. Suuremate eluruumide jaoks jääb alles 20%.

Nihked uute korterite struktuuris on väga aeglased. Siiski näeme pikemat andmete aegrida vaadeldes, et toimub aeglane nihe suuremate elamispindade osakaalu suunas.

Osalt on suuremate eluruumide kõrgem osakaal põhjendatav siiski kõigest faktiga, et 2010. aasta jooksul valmis suhteliselt vähe uusi korterelamuid, mis üldreeglina sisaldavad endas väiksema toalisusega eluruume.

Kasutusse lubatud eluruumide jaotus toalisuse alusel, %

Kasutusse lubatud eluruumide jaotus toalisuse alusel, %

Kasutusse lubatud eluhoonete arv maakonniti

Kasutusse lubatud eluhoonete arv maakonniti

Kasutusse lubatud eluhoonete pind maakonniti, m2

Kasutusse lubatud eluhoonete pind maakonniti, m2

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

LVM Kinnisvara: jälle algab kõik, algab uuesti – Tallinn 2011

02.05.2011

KinnisvaraEkspress esitas meile samad küsimused Tallinna, Pärnu ja Kuressaare vaatenurgast. Tallinna osas vastas Indrek.

Aasta 2011 tundub majanduses juba tõusuaastana. Kas muudatusi on märgata ka uute korterite turul?

Muutused kinnisvaraturul ei toimu kiiresti. Majandus võib olla küll tõustuteel, kuid suurt rolli mängivad sealjuures pankade laenupakkumised erasektorile. Hea meel on tõdeda, et pankade laenuandmissoovi on taas tunda ja seeläbi võib ennustada ka turu võimalikku tõusu. Kui selle aasta esimesel poolel moodustasid kaks kolmandikku klientidest välismaalased, siis kevade tulekuga on ka Eesti inimesed hakanud rohkem kodu soetamisele või vahetamisele mõtlema. Kindlasti võib täheldada nõudluse suurenemist uute korterite vastu, eriti kesklinna piirkonnas.

Mida klient aastal 2011 eelistab?

Eelistatud on juba valminud või valmivad korterelamud. Kliendile on väga tähtsad ka korteri võimalikud ülalpidamiskulud ning parkimiskohtade ja panipaiga olemasolu.

Millised on suuruselt ja materjali kvaliteedilt enim nõutavamad korterid?

Välismaalased eelistavad 2toalisi, mille suurus jääb 45-60 m2 vahele. Eelkõige soetatakse kortereid eesmärgiga anda need üürile ning lootuses, et kinnisvarahindade tõus viie aasta perspektiivis lubab korteri kasumiga maha müüa. Meil on pakkumises 3-4toalised korterid Hobujaama 10 majas. Kindlalt võib väita, et huvi suuremate korterite vastu on tõusuteel. Paljud ostussooviga inimesed on kohalikud, kes tahavad oma praeguse 2toalise suurema vastu vahetada. Korteri ja korterelamu ehituskvaliteet on siinjuures vaat et kõige tähtsam. Kliendid on muutunud teadlikumaks ja eelistavad arendajaid, kes on hoolitsenud hoone kvaliteedi eest.

Millised on teie firma lähiaja uued projektid ja arengusuunad?

Praegu müüme kesklinnas kahte uut kortermaja, milles on kokku üle 30 korteri – Juhkentali 15 ja Hobujaama 10. Uutest projektidest mainiksin veel arendused ja kinnistute müügi Keilas Sopsu- Tooma ning Kosel Koseveski elamurajoonis. Plaanime hakata kinnistute huvilistele pakkuma n-ö täisteenust: võimalust valida endale sobiv juba valmis majaprojektide hulgast ja tellida ka ehitusteenus meie partneritelt.

LVM Kinnisvara: huvi suuremate korterite vastu on tõusuteel

LVM Kinnisvara
Artikli allikas on LVM Kinnisvara blogi

Kevadine Kinnisvara ABC alustab 16/05/2011

02.05.2011

Kinnisvarakool OÜ: tasuta Kinnisvara ABC koolitus kursusKevadine viimane Kinnisvara ABC alustab 16/05/2011. Koolitus tutvustab kinnisvarasektori põhilisi valdkondi ja annab hea ülevaate kõikidele, kel kinnisvaravaldkonnaga lähemat kokkupuudet peaks tekkima.

Kinnisvara ABC koolitusel räägivad pikaajalise kogemusega spetsialistid:

  • Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ – kinnisvaraturg ja -teenused, hindamine ja finantseerimine;
  • Marko Sula, Riigi Kinnisvara – ehitus ja planeeringud;
  • Andree Raid, Raid & Ko OÜ – maaklerteenuse eripärad, kinnisvara müümine;
  • Evi Hindpere, Raid & Ko OÜ – juriidika.

NB! Tegemist on viimase Kinnisvara ABC koolitusega enne suvepuhkust!

Loomulikult ei tasu ära unustada Facebook’i kampaaniat, mille käigus ühele Facebook’i sõbrale langeb sülle võimalus osaleda maikuisel Kinnisvara ABC koolitusel täiesti tasuta.

Kinnisvara ABC koolituskava ja registreerumine lehel Kinnisvara ABC.

Lähem info

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
Andree Raid
Raid & Ko OÜ
+372 502 3300
andree@raid.ee

OEG aktsionär: targem reageerida kui veri ninast väljas edasi trügida

02.05.2011

Mina ei suhtu Olympic Entertainment Groupi (OEG) Rumeenia tütarettevõtete müüki ja turult lahkumisse halvasti, teinekord on äratulemine targem kui vägisi edasi trügimine, rääkis OEG väikeaktsionär Erko Kundla.

„Mina ei suhtu sellesse sugugi tingimata halvasti. Selliseid asju ikka tehakse, et suletakse kahjumlikud üksused,“ kommenteerid Kundla. „Teinekord on targem kiirelt reageerida ja varem tagasi tõmbuda, kui et veri ninast väljas ikka edasi trügida, et äkki ükspäev läheb kasumisse,“ rääkis ta.

Kundla ütles, et eks ole näha, mis inimesed OEG sammust arvavad, kuid aktsia hind selle tehingu peale langema kindlalt ei pea.

Kundla on ka ise Rumeenias äri ajanud. „Olen Rumeenias päris palju käinud ja otsinud ka ise investeerimisvõimalust. Tean, et sinna on ka päris paljud eestlased investeerinud, aga eks kõigil nendel on minu arvates jamasti nendega investeeringutega,“ arutles OEG väikeaktsionär. Ta lisas, et eks majanduslangus käis Rumeeniast samamoodi üle nagu mujalt.

Rumeenias eduka äri ajamise muudabki Kundla sõnul kõige keerulisemaks majanduskriis. Kultuuriliselt peab ta Rumeeniat sarnaseks Läti, Leedu või Ukrainaga. „Rumeenia oli täiesti normaalne koht. Mõni asi, nagu taksode süsteem, on arusaamatu, aga seal on selline äratundmisrõõm, nagu oleks sattunud kümme aastat ajas tagasi,“ rääkis ta.

Kundla sõnul on paljud Rumeeniasse investeerinud selle mõttega, et Eestiga sarnane ajalugu kordub riikides, mis on meist arengult taga. „Seetõttu lähevadki paljud uutesse ida-Euroopa riikidesse investeerima, et loodavad teist korda ära kasutada keskkonda ja teadmisi, mida nad Eestis õigel ajal kasutada ei osanud.“

OEG aktsiaid Kundla müüa ei plaani, juurde osta samuti mitte. „Ma ei kavatse küll midagi teha, sest hilja ju juba. Turg reageerib kiiresti ja kui sa esimese viie minutiga pihta ei saa, oled juba rongist maas,“ rääkis ta.

Samuti OEG väikeaktsionär Tõnu Toompark vastas Äripäeva kommentaaripalvele OEG Rumeeniast lahkumise teemal omapoolse küsimusega. „Ma küsiks vastu, kas see on üllatus, et eestlased Bulgaarias ja Rumeenias peksa saavad?“

Kuigi Toompark nimetas ennast suhteliselt passiivseks investoriks, rääkis ta, et kuna OEG-l ei läinud Rumeenias kõige paremini, ei oska ta üllatust tunda, kuna sealt otsustati ära tulla. „Lugesin uudistest, et kahjumlik äriüksus pandi kinni. See pole ju paha. Teine asi on laiem taust. Kas iga kahjumi pärast tuleb kohe minema joosta või tuleks mõelda selle peale, et ettevõte võiks läbi majandustsüklite vastu pidada.“

http://ap3.ee/article/2011/5/2/oeg-aktsionar-targem-reageerida-kui-veri-ninast-valjas-edasi-trugida

Kui palju suurendab renoveerimine korterelamu turuväärtust?

02.05.2011

MustamäeMinu poole pöörduti küsimusega, kui palju tõstab korterelamu renoveerimine selle turuväärtust?

Eks sellist numbrit on raske öelda, et korteri väärtus on momendil X ja peale maja renoveerimist on see Y.

Palju sõltub asukohast. Mõnes asukohas annab renoveerimine rohkem juurde. “Õhema” turuga piirkonnas annab vähem juurde. Kõik sõltub kohaliku piirkonna nõudlusest ja pakkumisest.

Ja sõltub ka sellest, mida sõna “renoveerimine” endas tähendab. Kas see on välisukse väljavahetamine ja uute postkastide panemine. Või on tähelepanu pandud ka nt energiasäästule, mis turvalisuse kõrval reaalset rahalist säästu pakub.

Rusikareegel siiski on see, et rahalistest numbritest rääkides ei suurenda remont (või renoveerimine) kinnisvara turuväärtust sedavõrd, et see kasumlik oleks.

Samas tulevad mängu esteetilised jms emotsionaalsed tõekspidamised. On ju ilusasse majja meeldivam elamist osta, kui koledasse majja. St remont ja renoveerimine ei suurenda sedavõrd turuväärtust, kui just parandavad vara likviidsust.

Kui aga selle filosofeerimise peale midagi konkreetsemat siiski öelda, siis võiks nt Mustamäe 5-korruselit maja silme ette manades arvata, et renoveeritud vana maja väärtus ei ole vanast majast kõrgem mitte rohkem kui 10-15%.

Kaude võiks siit järeldada, et investeeringud, mis on nt mahus 20% sellise maja turuväärtusest on juba ilmselgelt ülkedimensioneeritud ja ei tooda end tagasi.

DTZ Kinnisvaraekspert uus turuülevaade

29.04.2011

DTZ KinnisvaraekspertIlmunud on uus DTZ Kinnisvaraekspert baltimaade kinnisvaraturu ülevaade. Ülevaade on allalaaditav klikkides siinsamas tekstil.

Nädala pakkumine: müüa vangla suvepealinnas

29.04.2011

Adaur.ee “Nädala pakkumine” on rubriik, mis tutvustab omapäraseid kinnisvarapakkumisi. Tänane nädala pakkumine on endine vanglahoone Pärnus.

Nädala pakkumine: müüa Pärnu vangla

Nädala pakkumine: müüa Pärnu vangla

Objekt: Pärnu endine vangla, Sillutise 1, Pärnu linn, Pärnu maakond

Pakkumise sihtrühm: Parimaks kasutuseks peetakse kortermajade arendust. Sellega seoses võiks objekt huvi pakkuda Eesti suurematele arendajatele.

Hind: 242 864 €

Tutvustus:

Müüa endine vanglahoone Pärnus.

Kinnistule on tellitud muinsuskaitse eritingimused, mille kohaselt tuleb säilitada 3 väärtuslikumat hoonet, mis pärinevad aastast 1861.

Tehniline info:

  • krundi suurus: 5546 m2;
  • üldpind: 2307,7 m2;
  • kinnistu nr: 87305;
  • katastritunnus: 62511:147:0640;
  • elukorpus registrikood 103016603, suletud netopind 634 m2;
  • administratiivhoone-töökoda-söökla registrikood 103016604, suletud netopind 561,6 m2;
  • vangla registrikood 103016605, suletud netopind 306,3 m2;
  • med. korpus-töökoda registrikood 103016606, suletud netopind 306,9 m2;
  • ladu registrikood 103016607, suletud netopind 50,3 m2;
  • garaaž registrikood 103016608, suletud netopind 106,3 m2;
  • kelder registrikood 103016609, suletud netopind 132,5 m2;
  • külmkamber registrikood 103016610, suletud netopind 10,4 m2;
  • klubi-külastusmaja registrikood 103016611, suletud netopind 199,4 m2.

Viide objektile: http://www.rkas.ee/myyk#objects/78

Müüja:

Kui soovid, et Sinu unikaalse iseloomuga pakkumine ilmuks siin rubriigis “Nädala pakkumine“, siis täida palun Nädala pakkumise vorm. Adaur.ee toimetus jätab enesele siiski õiguse pakkumist mitte avaldada.

Goodson & Red Tallinna kontor kaks korda suurem

28.04.2011

Goodson&RedGoodson & Red Tallinna kinnisvarakonsultantide jaoks on käes väga põnevad ajad. Ettevõttega liitus äsja neli spetsialisti, kellel ühtekokku kinnisvara alal enam kui 30 aastat kogemust. Kaks korda suuremana on Goodson & Red’i kollektiiv valmis tooma oma valdkonda värsket lähenemist ning looma uusi standardeid.

„Meiega liitusid Kati Lips, Erki Kommussaar, Tuuli Edur ja Andrew Whyte. Koos  paneme kahtlemata nurgakivi veel tugevamale otsimisteenusele, ostmis- ja investeerimisalasele nõustamisele, rääkimata vahendusteenustest müüjatele,“ kommenteerib kaasasutaja Neeme Liivlaid.

Kati Lips on valdkonnas töötanud aastast 2000. Ober-Hausis omas ta olulist rolli üüriteenuste ärisuuna arendamisel ning kasvas hiljem juhtivaks müügikorralduse nõustajaks ja maakleriks. Tuuli Edur alustas kinnisvara alal ligi 13 aastat tagasi. Teda on korduvalt tunnustatud ettevõtte parima maaklerina. Erki Kommussaar on spetsialiseerunud müüginõustamisele ja –vahendusele. Ta teeb tihedalt koostööd mitmete pankadega, et aidata nende kliente kinnisvara kiirel realiseerimisel. Andrew Whyte, kes omab mitmeaastast kogemust kinnisvarainvesteeringute alal, aitab luua ja edendada suhteid UK jt välisriikide büroodega ning töötab investorite ostuagendina. Usume, et meie meeskond suudab vastata enamusele Tallinna kesklinna kinnisvaraga seotud küsimustele.

Endine RED Group Apartments on tegutsenud enam kui seitse aastat ning meie maine on tänu asjatundlikkusele ja personaalsele teenindusele kujunenud kadestusväärseks. Teenindatud külalis- ja üürikorterite, valitsemisteenuste, investeerimisnõustamise ja otsimisteenuse alal peetakse meid Tallinnas turuliidriks. Goodson & Red valitseb ja annab üürile ligi 100 korterit.

Goodson & Red loodab saada etaloniks nii visiooni, kvaliteedi kui usaldusväärsuse osas.

Meie uute konsultantide, Kati Lipsu, Erki Kommussaare, Tuuli Eduri ja Andrew Whyte’iga, saate tutvuda Goodson & Red kodulehel.

Mullid ja mullikesed Eesti kinnisvaraturul

28.04.2011

KinnisvaramullOn saabunud aeg, kus räägitakse järjekordselt tõusvast kinnisvaraturust, oleks sobilik ja igati asjakohane teha üks väike tagasi vaade, et aru saada mis siiski toimus kinnisvaramulliga.

Kujutame ette, et mull on gaasi piirkond, mis on igal poolt ümbritsetud vedelikuga ja on selle pindpinevuse rõhu all. Mullitamise spetsialistid väidavad, et mullid lõhkevad, kui neid piisavalt ärritada.

Ainsad mullid, mis 99,9 % ulatuses lõhkemata jätavad on jutumullid. Muud mullid kas lähevad sisinal tühjaks või lõhkevad ribadeks. Mulli tugevus sõltub tema ärritajate aktiivsusest.

Kinnisvaramull tekib tavaliselt paljustki spekulatiivsete ostudega kahe grupi poolt. Esimene grupp ostis kinnisvara lühiajaliselt, et seda mõni aeg enda käes hoida (parimal juhul remontida ja korrastada) ja müüa see ennem, kui pankade meelitusintress jälle soodsamaks muutub.

Teine grupp aga kasutas oma kinnisvara nagu sularahaautomaadina, võttes kinnisvara müües hinnatõusu puhul raha välja ja paigutas selle järjekordselt uude, kuid suuremasse projekti . Oldi ülimalt kindlad, et mulle pole olemas või siis mulli nahk on nii tugev, et ta ei lõhke kunagi.

Statistikud väidavad, et taoliste tehingute maht ulatus kuni veerandini kogu kinnisvaratehingute mahust. Raha said pankadest isegi need „investorid“, kelle põhitegevusaladeks oli kõike muud aga mitte kinnisvara. Kinnisvara omamise hulk muutus edukuse etaloniks.

Seebimulli oskab igaüks näpuga torgates ärritada ja nende „investorite“ turule tulek, loomulikult pankade abiga, viis meid 2007 aastal situatsiooni, kus äkki avastati, et mulli pindpinevus on nii suur, et aeg oleks hakata õhku välja laskma. Mulli vastupidamisvõime muutus nii õhukeseks, et viimane aeg oli kõik kraanid kohe kinni keerata.

Loomulikult pankade kõrval võiks kriitika nooli suunata ka valitsussektorile, kus poliitikud enda jätkuva populaarsuse nimel ja valimiste eel eriti agressiivselt rõhutasid igaühe õigust kodule.

Tagajärjeks oli kõikide dogmade järsk eitamine, mille tulemusel isegi elujõulised projektid jäid seisma ja hinnad hakkasid järsku langema. Pettumus oli ülisuur. Kes taipas mulli olemust hakkas koheselt realiseerima kõik mis realiseerida andis. Kes seda ei taibanud on nüüdseks enamuses oma laevadega põhjas.

Kuid nagu ikka igale mõõnale (loe: mullile) järgneb tõus nii ka igale tõusule järgneb uus mull. Kinnisvaravahendajad juba reklaamivad igatsugusorti „investorite“ tulekut. Siit järeldus, ainukesed mullid, mis ei lõhke on jutumullid.

Kampaania: võida endale tasuta koolitus Kinnisvara ABC

27.04.2011

Kinnisvarakool OÜ kampaania: tasuta Kinnisvara ABC koolitusKinnisvarakool OÜ on alustanud kampaaniaga. Pakume ühele Kinnisvarakooli Facebook’i fännile täiesti tasuta koolitust Kinnisvara ABC.

Koolituse võitmiseks ei ole vaja teha midagi muud, kui minna Kinnisvarakooli Facebook’i lehele ja vajutada nuppu “Like/Meeldib”.Like/Meeldib

Seejärel oled automaatselt lisatud loosis osalejate nimekirja. Midagi muud tegema ei pea.

09/05/2011 loosime kõikide Kinnisvarakooli fännide vahel välja tasusta Kinnisvara ABC koolituse, mis toimub algussega 16/05/2011.

Mõistlik oleks tutvuda kampaania tingimustega. Needki on Kinnisvarakooli Facebook’i lehel välja toodud.

Lähem info

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
Andree Raid
Raid & Ko OÜ
+372 502 3300
andree@raid.ee

Nõuanne: Kuidas müüa kinnisvara – kuidas leida ostja (1/2)

27.04.2011

Jätkame KV.EE rubriigiga, kus anname nõua, kuidas müüa kinnisvara. Eelmisel kolmel korral kirjutasime maaklerilepingute eripäradest. Täna jätkame teemat nõuannetega, kuidas jõuda kliendini.

Kõik pingutused kinnisvara müümisel muutuvad tühiseks, kui need ei aita klienti leida. Seetõttu on oluline, kuidas hästi ettevalmistatud kava elluviimisel leida kliendid, kellele pakkumist esitleda. Klientide püüdmiseks on palju tasulisi, aga ka tasuta vahendeid. Neid vaatlemegi nüüd lähemalt.

Naabrid ja sõbrad-tuttavad

Anna kindlasti kinnisvara müügiplaanist häbenemata teada kõikidele naabritele ja sõpradele-tuttavatele. Vahest soovib mõni naaber, et tema lapsed talle lähemale koliksid, teine soovib vanematest või lastest kaugemale saada.

Või on mõni südamesõber just parajasti uue kodu soetamise mõtteid mõlgutamas, kuid pole taibanud Sinuga sel teemal kõneleda.

Sõltuvalt sõpruse tasemest ning naabritega läbisaamisest võib infot levitada nii meilitsi, paberkandjal postkasti või maja infostendile lisades. Loomulikult on suuline suhtlus kõige tõhusam, mis annab alati võimaluse küsida, et ega naaber (või sõber) ei tea kedagi, kellele pakkumist võiks edastada.

Sotsiaalmeedia

Ajal, kus enamus inimesi enamuse ajast veedab sotsiaalmeedias uurides, mida sõbrad teevad võiks ka seda kanalit mitte unustada.

Facebook’id, Orkut’id, Twitter’id on odavad kanalid informatsiooni levitamiseks headele sõpradele-tuttavatele, aga ka neile, kes on sõprade sõbrad.

Kindlasti siiski tasuks seejuures silmas pidada, et liigagressiivne müügipakkumiste pealesurumine sotsiaalmeedias, võib infosaajatele tüütavaks ja ebameeldivaks muutuda.

Kaasomanik

Kui soovid müüa kaasomandit ehk näiteks majaosa, mida ei ole korteriomanditeks jaotataud, siis on naabril Sinu kinnisvara ostmisel eelisostuõigus. Mõistlik võiks olla võimalikud vanad vaenukirved vähemalt ajutiselt maha matta ja uurida, kas naaber ei ole huvitatud valduste laiendamisest.

Välireklaam

Välireklaam on võimalus juhuslike möödujate tähelepanu võitmiseks. Arvestama peab, et suures reklaampostid on ühe korteri müüjatele tõenäoliselt üle jõu käiv investeering.

Küll võib minna lihtsamat teed pidi ja panna sildi aknale – eeldusel muidugi, et tegemist pole just üheksanda korruse korteriga, mille aknal asuvat silti on tänavail kõndijate jaoks liiga kõrgel ja lennukis reisijatele siiski liiga madalal.

Silmas tasub pidada, et välireklaamile võib olla, et kohalik omavalitsus on välireklaamile maksu kehtestanud.

Soovitused

  • Pöördu esimeses järjekorras kõikide sõprade-tuttavate poole. See nõuab vähes finantsressurssi.
  • Kui oled sotsiaalmeedias aktiivne, siis anna müügiplaanidest kindlasti ka seal teada. Palu headel sõpradel infot ka oma sõprade seas levitada.
  • Kaasomandi puhul räägi kindlasti kaasomanikuga.

Nõuanderubriigi järgmises peatükis jätkame nõuandeid, kuidas müügipakkumisega ostjateni jõuda.

Vaata lisaks, mida soovitavad KV.EE nõuanded või konkreetsemalt postituste sarja “Kuidas müüa kinnisvara“.

Eelmised nõuanded sarjast “Kuidas müüa kinnisvara“

1 2 3 … 1,404 1,405 1,406 … 1,556 1,557 1,558