Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine
Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika
 

Algas 40 miljonit maksva Uus-Järveküla elurajooni viimase etapi ehitus

InvegoInvego alustas 40 miljonit eurot maksva kokku 165 rida- ja paarismajaga Uus-Järveküla elurajooni viimase etapi ehitusega, mille käigus valmivad 2026. aasta alguseks viimased 32 kodu.

Kokku 165 koduga Uus-Järveküla elurajoonis on kõik paarismajad tänaseks müüdud, kuid ridamajakodusid saab veel valida nii kohe sisse kolimiseks kui enda soovide järgi planeerides. “Kui suures plaanis olid viimased kolm aastat kinnisvaraturul rahulikumad, siis uusi kodusid Uus-Järveküla ridamajades on ostetud pidevalt ka kogu selle perioodi jooksul ja nii olemegi jõudnud viimase etapi ehituse ja müügini,” räägib Invego juht Kristjan-Thor Vähi ning lisab oma sõnade kinnituseks, et ainuüksi käesoleva aasta esimese kahe kuuga on omaniku leidnud 8 uut kodu.

“Sisuliselt ostavad inimesed suurema korteri hinnaga endale maja, küll ridamaja, aga paljude majale omaste hüvede ning vaid osade kohustustega,” selgitab Vähi peamist põhjust, miks Uus-Järveküla nii kiiresti uusi elanikke leiab. Kõigil Uus-Järveküla A-energiaklassi kodudele kehtib ka Invego poolt ainukesena Eestis pakutav viieaastane ehitusgarantii, et värske omanik ei peaks oma investeeringu pärast muretsema ning saab end uues kodus mugavalt sisse seada.

Eesti esimese mahuka ja tervikliku ridamajade rajooni populaarsus on omamoodi samm skandinaavialiku elustiili suunas, kus sellise suuremat privaatsust pakkuvad kogukonnad on juba ammu ennast tõestanud,” räägib Vähi ning lisab, et elurajooni südameks on õuelinnak koos mitmekülgsete sportimis- ja vabaaja veetmise võimalustega, nagu seiklusrajaga mänguala, jõulinnak ja rannavõrkpalliväljak. “Meie eesmärk on pakkuda peredele kodu, kus kõik vajalik on käeulatuses. Läheduses on koolid, lasteaed ning muidugi ka hea ühendus Tallinna kesklinnaga,” ütles Vähi.

Kokku rajatakse Uus-Järveküla elurajooni 165 rida- ja paarismaja kodu peredele, kes soovivad elada looduse keskel, linna vahetus läheduses ning hindavad suuremat privaatsust ja looduslähedust, kui seda pakub kortermaja. Uus-Järvekülas on poed, koolid ja lasteaed mugavas läheduses ning linnaga korralik ühendus nii ühistranspordi kui autoga

Uus-Järveküla elurajooni arendab Invego ja projekti finantspartneriks on EfTEN Capitali kinnisvarafond EfTEN United Property Fund. Uus-Järveküla projekteeris PIN Arhitektid ja ehitustööde eest vastutab NOBE.

Invego on enam kui kümneaastase kogemusega üks Eesti juhtivaid kinnisvaraarendusega tegelevaid ettevõtteid, kel on tänaseks töös ligi 30 arendusprojekti kolmes riigis. Tallinnas ja selle lähiümbruses on viimastel aastatel rajatud kokku enam kui 1300 kodu ning üle 50 000 m2 äripinda. Eestis on Invego mahukamateks arendusteks hiljuti valminud Tiskreoja ja Tabasalu Kodu ning praegu töös olevad Luccaranna, Uus-Järveküla ja Keila Pargikodude elurajoon. Läti pealinnas arendab ettevõte Vitolu Parks, Parka Kvartals ja Skanstes Rezidences elurajooni, Riia vahetus läheduses ehitatakse ridamajade elurajooni Vide Adaži. Suvel alustas Invego Lõuna-Portugalis 65 hektaril laiuva 154 villa Silves Hills arendusega.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

SEB uuring: vaid veerand alla 30-aastasest elab pangalaenuga ostetud kodus

Laenu abil ostetud kodus elab 26 protsenti 18–29-aastastest noortest, mida on viie protsendipunkti võrra vähem, kui Eestis keskmiselt, selgub SEB finantskindlustunde uuringust. Üha suuremaks takistuseks isikliku kodu omamisel on omafinantseering.

Noortest 38 protsenti elab vanemate või lähikondlaste juures, 21 protsenti elavad üürikorteris ja endale kuuluvas kodus, mille eest pole tarvis laenu maksta, vaid 13 protsenti. Seega elab üürikorteris viiendiku võrra vähem noori, kui pangalaenuga ostetud kodus.

„Tõsiasi, et üle veerandi noortest elab kodus, mille eest tuleb maksta laenu ja vaid veidi üle viiendiku üürikorteris, viitab sellele, et kodu üürimine ei ole noorte vaba valik ja tegelikult eelistavad ka noored endale kodu pigem osta,“ nentis SEB eraklientide panganduse divisjoni juht Sille Hallang.

Põhjuseid, miks ligi 40 protsenti noortest eelistavad elada hoopis vanemate või sugulaste juures, on Hallangu sõnul väga erinevaid, kuid oma osa võib olla kodu ostmiseks nõutaval omafinantseeringul, mille kogumine on pikemalt vanemate või sugulaste juures elades oluliselt lihtsam.

„Kui inimene elab üürikorteris, siis keskmise kahetoalise korteri üür Tallinnas või Tartus on umbes 500 eurot, millele lisandub kuni 200 eurot kommunaalteenuste eest,“ märkis Hallang. „Selleks, et näiteks viie aasta jooksul korteri ostmiseks nõutav 15-protsendiline omafinantseering kokku koguda, peaks iga kuu säästma umbes 500 eurot, mis jätaks keskmist palka teenivale inimesele elamiseks alles vaid umbes 300 eurot kuus.“

Keskmine laenaja on 36-aastane

Minimaalne nõutav omafinantseering kinnisvara on 15 protsenti, kuid teatud juhtudel, näiteks KredExi käendusega, 10 protsenti. Lisatagatise olemasolul on võimalik saada kodulaenu ka ilma omafinantseeringuta, ent paljudel noortel seda võimalust pole.

„Ka KredeExi käendusega võimalik väiksem omafinantseering võib noore inimese jaoks olla suur katsumus, seda eriti siis, kui ta elab üürikorteris ja teenib palka, mis on väiksem Eesti keskmisest ehk alla 2000 euro kuus,“ rääkis Hallang. „Seega peab nentima, et päris oma kodu võib paljudele tänastele noortele olla kättesaadav alles keskeas või halvemal juhul jäädagi vaid unistuseks.“

Kõige rohkem on oma kodu eest laenu maksvaid inimesi uuringu kohaselt 30–39-aastaste Eesti inimeste seas, kellele järgnevad peaaegu sama suure osakaaluga 40–49-aastased. Samas on 50–59-aastasi, kes oma kodu eest laenu maksavad, vaid umbes veerand ja 60–74-aastaste seas vaid kaheksa protsenti.

„Inimesi vanuses 30–49 on oma kodu eest laenu maksjate seas kõige rohkem sel põhjusel, et paljud jõuavadki oma kodu ostmiseni alles pärast 30. eluaasta täitumist ja SEB andmetel on keskmine kodulaenu taotleja 36-aastane. Keskmine kodulaenu tähtaeg on 25 aastat, mis tähendab, et 50-ndate keskpaigaks on see enamasti juba tagasi makstud,“ rääkis Hallang.

SEB korraldatud uuring toimus 2025. aasta jaanuaris, selle viis läbi uuringufirma Norstat ja küsitlusele vastas 1000 Eesti elanikku vanuses 18–74 eluaastat.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Merko: Ehitusleping Rail Baltica põhitrassi rajamiseks Tallinn-Pärnu lõigul

Rail Baltic Estonia on teavitanud, et riigihankel “Rail Baltica Ülemiste-Pärnu, Pärnu–Läti piir põhitrassi projekteerimine ja ehitus (Allianss)“ viitenumbriga 284278, kuulutati Osa 1 ehk Allianss 1 osas edukaks allianss, kuhu kuuluvad AS Merko Ehitus kontserni kuuluv AS Merko Ehitus Eesti ning GRK Eesti AS, GRK Suomi Oy, NGE Contracting, Sweco Finland Oy, Sweco Sverige AB ja TSO SAS.

Allianss 1 projekteerimise ja ehituse maksumuseks eeldab tellija 394 miljonit eurot. See hõlmab raudtee Ülemiste-Pärnu lõigu pealisehitust ja Tootsi-Pärnu lõigu alusehitust. Lepingu sõlmimisest ja selle lõplikest tingimustest teavitame eraldi börsiteatega.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

NORDIC REAL ESTATE FORUM 2025

One Week to Go – Nordic Real Estate Forum 2025! The countdown is on! In just 7 days, the Nordic Real Estate Forum 2025 will bring together top real estate leaders, investors, and experts from across the Nordics, Baltics, and Europe to discuss the New Normal in Real Estate.

March 20, 2025 | Tallinn Creative Hub

You can expect industry-leading speakers, discussion panels on key topics, for the first time ever – exclusive parallel sessions, networking opportunities and insights to shape the future of real estate!

Secure your spot now: www.nordicreforum.com

  • 60 Top industry speakers & expert panels
  • Key discussions on investments, macroeconomics, ESG, retail, residential, logistics, urban planning & more
  • Exclusive workshop sessions for deeper insights
  • Unparalleled networking opportunities

Main Speaker of the NREF 2025 are:

  • Petra Scharin, CEO of Newsec & Board Member at Niam and Newsec
  • Andres Sevtsuk, MIT Associate Professor in Urban Science and Planning
  • Göran Råckle, Head of Group Real Estate Analysis, Swedbank AB

Join us as we unpack the latest trends, strategies, and market forecasts with top investors and fund managers in the region.

Watch the video: https://www.youtube.com/watch?v=vzTfg3HP_Rc and join the conversation!

New this year: Workshops exploring hot topics like:

  • Entering the Polish real estate market.
  • Strategies for residential real estate in the Nordics and Baltics.
  • How PropTech drives sustainability in real estate.

Don’t miss this day packed with insights, lively discussions, and top-tier networking opportunities capped off with a cocktail reception.

Partners of the NREF 2025 are: Swedbank, NEWSEC, East Capital Group, Colonna Capital, Baltic Horizon Fund, SIRIN Development, UAB, Law Firm Glimstedt and EuroPark.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

KV.EE: Tallinna linnaosade üürihindade trend on samasuunaline

02.2025 lisati kinnisvaraportaali KV.EE vahendusel Tallinna üüripakkumisse 1333 üürikorterit keskmise hinnaga 13,1 €/m², mis on tagasihoidliku 0,1 €/m² võrra kuutagusest ajast allpool. Suurima hinnaga 15,7 €/m² olid 02.2025 Vanalinna lisandunud korterite üüripakkumised. Kõige odavama hinnaga 11,2 €/m² lisandusid üüripakkumised Lasnamäe linnaossa.

Müüki lisandunud Tallinna erinevate linnaosade korterite üüripakkumiste keskmine hind kinnisvaraportaalis KV.EE on viimase aasta jooksul liikunud horisontaalis või vaikselt allapoole. Hinnaliikumise suuna põhjus on suur üüripakkumiste arv. Tihedas konkurentsis näevad üürileandjad hinnasoodustusi üürniku leidmise kiirendamise võimalusena.

Hinnaliikumine on lauge, sest korterite üüripakkumiste arv portaalis KV.EE liigub pigem vähenemise suunas. See tähendab, et konkurents on küll tihe, kuid aeglaselt ja vaikselt leevenemas.

Osalt võib üüripakkumiste hinnalangust seletada ka pakkumiste struktuuri muutustega. Viimase aasta jooksul on ehituslikult valminud vähem uusi kortermaju. See tähendab, et turule on tulnud vähem uusi ja keskmisest hinnast kallima hinnaga värskeid üüripakkumisi, mis üürihinda n-ö tehniliselt, kuid mitte sisuliselt kergitaksid.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

EKÜL: Möödalaskmised korteriühistu üldkoosoleku päevakorras võivad tuua kohtuvaidluse

Eesti Korteriühistute Liit / EKÜL / EKYLKevadeti korraldavad korteriühistud aktiivselt üldkoosolekuid. „Koosoleku päevakorra koostamine peab olema aga põhjalikult ettevalmistatud, vältimaks hilisemaid ebameeldivusi,“ hoiatas Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.

„Korteriühistu üldkoosoleku päevakorra väljatöötamine on tegelikult suur töö,“ nentis ta. „Minu soovitus on, et küsimusi võiks päevakorda lisada pigem rohkem kui vähem – mida rohkem otsuseid sel üldkoosolekul vastu võetakse, seda kasulikum. Oluline on aga küsimused püstitada seaduslikult ning korrektselt, eriti puudutab see laenuotsuseid – sel puhul soovitan kindlasti ka pangaga konsulteerida,“ soovitas Mardi.

Ta toob näite hiljutisest Riigikohtuni jõudnud vaidlusest, kus kohtu poole pöördusid korteriomanikud väitega, et rikuti üldkoosoleku kokkukutsumisel selleks ettenähtud korda, kuna kõik korteriomanikud ei saanud üldkoosoleku teadet ning üldkoosolekul otsustati küsimuste üle, mida ei olnud üldkoosoleku teates päevakorras kajastatud. „Koosoleku päevakorda oli märgitud vaid KÜ juhatuse liikmete valimine, kuid mitte juhatuse liikmete tagasikutsumine,“ selgitas EKÜLi õigusosakonna juhataja.

„KÜ üldkoosoleku kokkukutsumise teates oli koosoleku päevakorda märgitud vaid üks punkt, s.o juhatuse liikmete valimine. Riigikohtu kolleegium leidis, et kõnealune päevakorrapunkt on sõnastatud niivõrd selgelt ja üheselt mõistetavalt, et see ei põhjusta mõistlikule korteriomanikule segadust ega mitmeti mõistetavusi üldkoosolekul otsustamisele tulevate küsimuste osas. Mõistlikule korteriomanikule pidi olema arusaadav, et sellise päevakorrapunkti juures tuleb otsustamisele üksnes juhatuse liikmete valimine. Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et kui üldkoosolekul hakatakse otsustama juhatuse liikme valimise üle, peab see olema korteriomanikule selgelt arusaadav,“ vahendas Mardi. „See tähendab, et sellisele asjaolule tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates viidata. Kolleegium leidis, et sama põhimõte kehtib ka juhatuse liikmete tagasikutsumise ja varasemate samasisuliste otsuste kinnitamise puhul,“ selgitas Mardi.

Levinud praktikas paigutatakse Mardi sõnul hulk küsimusi ka päevakorrapunkti „Muud küsimused“ alla. „Tegemist on küll täiesti pädeva päevakorrapunktiga, ent tuleb arvestada, et selles punktis ei saa otsuseid vastu võtta. Nii et kui tarvis on korteriühistu üldkoosoleku otsust, tuleks küsimus eraldi ka päevakorras välja tuua,“ pani Mardi korteriühistutele südamele.

TAUST: Eesti Korteriühistute Liit asutati 17. aprillil 1996 Rakveres, organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti. EKÜL kuulub Euroopa elamuorganisatsioonide ühenduse Housing Europe juhatusse. Samuti on liit partneriks BuildEST projektis, mis toob kokku erinevate osapoolte teadmised ja kogemused elamufondi rekonstrueerimiseks.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Tallinn: Saku tänavale planeeritakse kortereid ja uus linnapark

TallinnTallinna linnavalitsus algatas Kesklinna linnaosas Saku 13 kinnistu detailplaneeringu, mille eesmärk on jagada kinnistu kaheks: ühele krundile kavandatakse kolm kuni kaheksakorruselist elamut, teisele avalik park.

Linnaplaneerimise abilinnapea Madle Lippuse sõnul on Pärnu maantee ja raudtee vahele jäävas lõigus olnud eelkõige fookus väiketootmisel, kuid piirkonna lähedus kesklinnale muudab selle ka elupiirkonnana atraktiivseks. „Tallinna eesmärk on mitmekesine linnakeskkond, kus on nii tootmis-, äri- kui elupindu. Elamute planeerimise eeltingimuseks on head ühistranspordiühendused, haridusasutuste lähedus, aga ka avaliku roheala olemasolu. Viimase kavandamine planeeringuga ongi eelduseks, kuidas sellesse kesklinna piirkonna arengusse tuua kvaliteedimuutus, kus uued kavandatavad elamud haakuksid ettevõtlusala toimimise ja arengu eesmärkidega.“

Planeeringuala on 0,96 hektarit. Kinnistu asub Kitseküla asumis Saku ja Käru tänava ristumiskohas ning külgneb lääne poolt korterelamute alaga ning põhjast, idast ja lõunast tootmis- ja ärimaadega. Lähiümbruses on koostamisel mitmed detailplaneeringud, kus kavandatakse korterelamute, äriruumidega korterelamute ja ärihoonete ehitamist.

Planeeringu kohaselt moodustatakse Saku 13 kinnistust elamumaa krunt ja üldkasutatava maa krunt. Elamumaa krundile määratakse ehitusõigus kolme kuni kaheksakorruselise korterelamu rajamiseks. Hooned on kavandatud kõrguslikult liigendantuna, et tagada korteritele paremad valgustingimused ning võimaldada terrasside rajamist. Majade paigutus jätab võimaluse kujundada kinnistule avalik haljasala, mis on mõeldud piirkonna elanikele.

Korterelamuid teenindav maa-alune korrus, kuhu on kavandatud parkimiskohad, on ligipääsetav nii Saku kui Käru tänavalt. Pandused on integreeritud hoonemahtu, et säilitada majade esteetiline ilme. Saku 13 asukoht linnakeskuse läheduses toetab keskkonnasäästlikke liikumisviise.

Detailplaneeringu koostas K-Projekt AS ning selle materjalidega saab tutvuda Tallinna planeeringute registris https://www.tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP046720.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Alustava kinnisvaramaakleri stardiprogramm: põhjalik ettevalmistus edukaks karjääriks

KinnisvarakoolKinnisvarakool pakub põhjalikku ettevalmistust kinnisvaramaakleri tööks. Alustava kinnisvaramaakleri stardiprogramm koosneb koolitustest, mis keskenduvad erinevatele kinnisvarasektori teemadele.

Stardiprogrammiga liitudes osaled järgmistel koolitustel:

Kõik koolitustel osalejad saavad peale õpiväljundite hindamist Kinnisvarakooli tunnistuse.

Koolitused toimuvad hübriidõppe vormis – osaleja saab valida, kas osaleb kontaktkoolitustel klassiruumis või veebi teel.

Kinnisvarakool on Eesti Töötukassa koolituskaardi partner.

Alustava kinnisvaramaakleri stardiprogrammi koolituste läbimise tõendid on Sulle heaks soovituskirjaks kinnisvaramaakleriks kandideerimisel. Kinnisvarakoolil on kokkulepped mitmete Eesti juhtivate kinnisvarabüroodega, kes on valmis koolitustel osalenutele tööpakkumised tegema.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Merko: Construction contract in Estonia (Rail Baltica main line Tallinn-Pärnu section)

Rail Baltic Estonia has announced that in the public procurement “Rail Baltica Ülemiste-Pärnu, Pärnu–Latvian border mainline design and build (Alliance)” with reference number 284278, the alliance, which includes AS Merko Ehitus Eesti, part of the AS Merko Ehitus group, and GRK Eesti AS, GRK Suomi Oy, NGE Contracting, Sweco Finland Oy, Sweco Sverige AB and TSO SAS, was declared successful in Part 1 or Alliance 1.

The cost of the design and construction of Alliance 1 by the client’s expectations is 394 million euros. This includes the superstructure of the Ülemiste-Pärnu section of the railway and the substructure of the Tootsi-Pärnu section. We will publish a separate stock exchange announcement about the conclusion of the contract and its final terms.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Kas lubada üürnikul teha eluruumis remonti?

Kui üürile antav eluruum on kulunud ja väsinud ning omanikul endal ei ole võimalusi või tahtmist seda parendada, võib tekkida olukord, kus üürnik pakub ise välja võimaluse remondi tegemiseks. Kas lubada ja kui, siis mida tuleks silmas pidada?

Kõigepealt tuleks kokku leppida, mida konkreetselt üürnik teha plaanib, et välistada võimalust, kui üürnik kukub kandvaid konstruktsioone lammutama, kuskile torusid vedama vms. Ka siis, kui üürnik kavatseb vaid veidi värvida ja näiteks tapeeti vahetada, tuleks kooskõlastada nii värvi kui ka tapeedi valik.

Oli kord olukord, kus üürnik (omaniku ´loal´) värvis toa lae mustas ja pani seinale mustal taustal suurte punaste roosidega tapeedi. Kui teile selline lahendus meeldiks?

Omaniku nõusolek eluruumi parendamiseks ja muudatuste tegemist peab olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Ja üürileandja ei või keelduda nõusoleku andmisest, kui parenduste ja muudatuste tegemine on vajalik asja kasutamiseks või asja mõistlikuks majandamiseks.

Samuti tuleks kokku leppida, kas üürileandja kompenseerib üürnikule remondiga tehtud kulutused või näiteks tasaarvestatakse kulud üüriga. Ka kulutatud summa piir tuleks kooskõlastada.

Kui üürnik teeb aga parendusi omavoliliselt, ilma omaniku nõusolekuta, ei saa ta nõuda kulude hüvitamist ja üürileandja saab üürilepingu lõppedes nõuda endise olukorra taastamist või kulude hüvitamist.

Kui parendused ja muudatused on tehtud omaniku nõusolekul ja üürilepingu lõppemisel ilmneb, et asja väärtus on üürileandja nõusolekul tehtud parenduste või muudatuste tõttu oluliselt suurenenud, võib üürnik nõuda selle eest mõistlikku hüvitist.

Evi Hindpere – kinnisvarajurist
evihindpere@gmail.com

Lisateave ja kontakt

Evi Hindpere

Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.

Evi Hindpere
Kinnisvarajurist
www.kinnisvarakool.ee/kinnisvarajurist

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

EfTEN: EfTEN Real Estate Fund AS’i aktsia puhasväärtus seisuga 28.02.2025

EfTEN Real Estate FundEfTEN Real Estate Fund AS teenis veebruaris 2 566 tuhat eurot konsolideeritud üüritulu, mis on 9 tuhat eurot rohkem kui jaanuaris. Üüritulu kasvas peamiselt seoses Ermi hooldekodu üüritulu kvartaalse kasvuga. Ermi hooldekodu üüritulu hakkab kogumahus laekuma alates käesoleva aasta augustist. Fondi eelmise aasta sügisel soetatud ICONFIT tootmis- ja laohoone valmib 2025.a aprillis, misjärel kasvab fondi kuine üüritulu pea 40 tuhande euro võrra.

Fondi üüripindade vakantsus püsis veebruaris 3,9% tasemel, s.h jäi ka büroopindade vakantsus samaks (14%). Nii Vilniuses, Menulio 11 kui ka Tallinnas, Pärnu mnt 102 asuvates büroohoonetes projekteeritakse ning ehitatakse vakantseks jäänud üüripindasid vastavalt turuootustele väiksemaks ning osadele uutele pindadele on uued üürihuvilised juba olemas.

Fondi konsolideeritud EBITDA oli veebruaris 2 149 tuhat eurot, s.o 106 tuhat eurot rohkem kui jaanuaris. Fondi EBITDA kasvas peamiselt seoses kinnisvarainvesteeringute madalamate halduskuludega.

Fondi tütarettevõtete laenude kaalutud keskmine intressimäär langes veebruari lõpuks 4,58%-ni, mis on 0,2-protsendipunkti võrra madalam võrreldes jaanuari lõpuga. Alates intressimäärade tipust detsembris 2023 on pangalaenude kaalutud keskmine intressimäär langenud kokku 1,33 protsendipunkti. Kui seoses uute projektide lisandumisega on fondi laenukohustuste maht kasvanud 0,8%, siis fondi konsolideeritud intressikulu on langenud 16%, võrreldes aastataguse ajaga. Korrigeeritud rahavoogu (EBITDA miinus laenu- ja intressimaksed) on fond teeninud sellel aastal kahe kuuga kokku 1 829 tuhat eurot, s.o 147 tuhat eurot (8,8%) rohkem kui eelmisel aastal.

Fondi konsolideeritud raha jääk kasvas jaanuaris 762 tuhande euro võrra, ulatudes koos lühiajaliste hoiustega 28.02.2025 seisuga 22 388 tuhande euroni.

Fondi puhasväärtus aktsia kohta oli 28.02.2025 seisuga 20,6189 eurot ning EPRA NRV 21,476 eurot. Aktsia puhasväärtus kasvas veebruaris tavapäraselt 0,6%.

EREF_reports_monthly_02.2025

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Kutse 7. mail 2025 toimuvale konverentsile “Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?”

Hea kinnisvaraturu osaline!

7. mail 2025. a ootavad Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja Coop Pank sind taas Park Inn by Radisson Meriton Hotel Tallinn konverentsikeskuses (Paldiski mnt 4, Tallinn) toimuvale traditsioonilisele kevadkonverentsile „Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?“

Makropilt pankuri pilgu läbi

  • Arko Kurtmann, Coop Panga juhatuse liige/ärikliendipanganduse juht

Kas äripindade sektor „ajab üle ääre“?

  • Moderaator Ardi Roosimaa, Restate nõukogu liige
  • Diskussioonpaneelis Liina Tettermann, Guido Pärnits, Gert Jostov

Kinnisvarasektor pärast Ukraina sõja lõppu

  • Raivo Vare, majandusvaatleja

Kinnisvara turundamine 2025 – kuidas tabada ära erinevate põlvkondade unistused?

  • Moderaator Kärt Tomp, Turundajate Liidu kommunikatsiooni projektijuht
  • Diskussioonpaneelis Kristel Laud, Ann Hiiemaa, Triin Leibock

Kuidas parandada eluruumide kättesaadavust?

  • Tõnu Toompark, Adaur Grupp juhatuse liige

Kas 15-minuti linn on vaid ilus muinasjutt?

  • Moderaator Urmas Vaino, endine ajakirjanik
  • Diskussioonpaneelis Reigo Randmets, Indrek Hääl, Kent Märjamaa

Elukondlik kinnisvara uue buumi koidikul?

  • Moderaator Igor Habal, Kinnisvarabüroo Uus Maa meediajuht, juhatuse liige
  • Diskussioonpaneelis Kristina Mustonen, Andero Laur, Kristjan Tamla

Kinnisvarategu 2024 laureaadi väljakuulutamine

Osavõtutasu 240+km, EKFLi liikmetele 180+km

Konverentsi kava ja täpsema info leiate SIIT

Konverentsile registreerimine hiljemalt 2. maiks 2025. a või kuni kohti jätkub aadressil ekfl@ekfl.ee

Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja Coop Pank

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

EfTEN: EfTEN Real Estate Fund AS aktsionäride korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teade

EfTEN Real Estate FundEfTEN Real Estate Fund AS-i (registrikood 12864036; asukoht Tallinn, A. Lauteri 5) juhatus kutsub kokku aktsionäride korralise üldkoosoleku 08. aprillil 2025. a algusega kell 10.00.

Üldkoosoleku toimumise koht: Radisson Collection hotelli II korruse konverentsikeskuse saal nimetusega „Tallinn“  aadressil Tallinn, Rävala pst 3.

Koosolekust osavõtjate registreerimine algab 08.04.2025 kell 9.00 koosoleku toimumiskohas. Registreerimine lõppeb kell 10.00. Palume aktsionäridel võimalusel saabuda aegsasti, arvestades koosolekul osalejate registreerimisele kuluvat aega.
Korralisel üldkoosolekul osalemiseks õigustatud aktsionäride nimekiri fikseeritakse seitse päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o 01.04.2025 fondi väärtpaberite registripidaja arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga.

Vastavalt EfTEN Real Estate Fund AS-i nõukogu otsusele on korralise üldkoosoleku päevakord koos nõukogu ettepanekutega aktsionäridele alljärgnev:

Päevakorrapunkt 1: Juhatuse ülevaade fondi tegevusest
Juhatus teeb ülevaate EfTEN Real Estate Fund AS-i tegevusest. Nimetatud päevakorrapunkt on informatiivne.

Päevakorrapunkt 2: Fondi majandusaasta aruande 2024 kinnitamine
Fondi konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 on auditeeritud aktsiaseltsi PricewaterhouseCoopers poolt. Kooskõlas väärtpaberituru seaduse § 135³ lg 5 on majandusaasta aruande lisana esitatud ka tasustamisaruanne. Fondi audiitor on tasustamisaruandele seatud nõuete täitmist kontrollinud. Nõukogu on aruande heaks kiitnud, koostanud nõukogu aruande ning esitanud selle koos kasumi jaotamise ettepanekuga üldkoosolekule kinnitamiseks.
Nõukogu ettepanek: Kinnitada EfTEN Real Estate Fund AS-i majandusaasta aruanne 2024 korralisele üldkoosolekule esitatud kujul.

Päevakorrapunkt 3: Kasumi jaotamine
Nõukogu ettepanek: Fondi 2024. majandusaasta konsolideeritud puhaskasum on 13 564 tuhat eurot. Jaotamata kasum seisuga 31.12.2024 on kokku 25 565 tuhat eurot, mis jaotada järgmiselt:

Eraldised reservkapitali: 1 357 tuhat eurot;
Aktsionäride vahel jaotatav kasumiosa (netodividend): 12 699 tuhat eurot (1,11 eurot aktsia kohta).
Muudesse reservidesse eraldisi ei tehta ning kasumit ei kasutata muuks otstarbeks.
Jaotamata kasumi jääk pärast eraldiste tegemist on 11 509 tuhat eurot.

Dividendiõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeritakse 22.04.2025 (record date) fondi väärtpaberite registripidaja arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga. Sellest tulenevalt on aktsiatega seotud õiguste muutumise päev (ex-date) 21.04.2025. Nimetatud kuupäevast ei ole aktsiad omandanud isik õigustatud saama dividende 2024. majandusaasta eest. Dividend makstakse aktsionäridele 30.04.2025 ülekandega aktsionäri pangakontole.

Päevakorrapunkt 4: Nõukogu liikmete volituste pikendamine
Nõukogu liikmete volitused lõppevad 18.06.2025. a. Nõukogu liikmed on andnud oma nõusoleku volituste pikendamiseks. Senine koostöö fondi juhatuse, fondivalitseja ja nõukogu vahel on olnud väga hea.
Nõukogu ettepanek: Pikendada nõukogu liikmete Arti Arakase, Sander Rebase, Siive Penu ja Olav Miili volitusi nende lõppemisest järgmiseks viieks aastaks, s.o kuni 18.06.2030. a.

Päevakorrapunkt 5: Aktsiakapitali suurendamine ja uute aktsiate noteerimine Nasdaq Tallinn börsi põhinimekirjas
Arvestades, et olulises osas on 2024. aastal kaastatud kapital investeeritud ja vältimaks sellega seoses  täiendavat halduskoormust (sh ainuüksi selle otsuse tegemiseks vajaliku üldkoosoleku kokku kutsumist), teeb fondi juhtkond ettepaneku anda aktsiakapitali suurendamise otsustamine kooskõlas põhikirja punktiga 6.11 nõukogu pädevusse. Fondi põhikirja ja seaduse kohaselt võib aktsiakapitali suurendamise otsustamise õiguse anda kindlaks tähtajaks nõukogu pädevusse.
Nõukogu ettepanek:
Anda üheks aastaks alates üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest fondi nõukogu pädevusse fondi aktsiakapitali suurendamise otsustamine avaliku ja/või suunatud pakkumiste läbiviimise teel, välistades olemasolevate aktsionäride märkimise eesõiguse ja arvestades, et

  1. täiendavalt emiteeritavate aktsiate arv ei ületaks 10% aktsiate arvust käesoleva otsuse vastuvõtmise ajal;
  2. minimaalne pakutavate aktsiate hind  (nominaalväärtus 10 € ja ülekurss) aktsia kohta on nõukogu otsusele eelneva fondi aktsia 60 päeva keskmine sulgemishind börsil

ning esitada taotlus kõigi uute emiteeritavate fondi aktsiate noteerimiseks ja kauplemisele võtmiseks Nasdaq Tallinna börsi põhinimekirjas. Selleks anda fondi nõukogule ja juhatusele volitused kõigi vajalike toimingute tegemiseks ja lepingute sõlmimiseks.

Täiendav korralduslik informatsioon:
Üldkoosolekuga seotud dokumentidega, sh fondi konsolideeritud 2024. majandusaasta aruande, sh tasustamisaruande, vandeaudiitori aruande, kasumi jaotamise ettepaneku, nõukogu aruande, juhatuse otsuste eelnõude ning muude seaduse kohaselt avalikustamisele kuuluvate andmetega saab tutvuda fondi kodulehel www.eref.ee ja kuni üldkoosoleku toimumise päevani (kaasa arvatud) fondi asukohas (aadressil, A. Lauteri 5, 10114 Tallinn, III korrusel) tööpäevadel kella 09.00 kuni 16.00.
Üldkoosolekust videoülekannet ei toimu.

Küsimusi üldkoosoleku päevakorras olevate teemade kohta saab esitada e-posti aadressil: koosolek@eften.ee või fondi aadressil (Tallinn 10114, A. Lauteri 5) saadetud kirjaga või telefoni teel +372 655 9515. Küsimused, vastused, aktsionäride ettepanekud päevakorras olevate teemade kohta ja üldkoosoleku protokoll avalikustatakse EfTEN Real Estate Fund AS-i kodulehel www.eref.ee.

Aktsionäridel on võimalus osaleda üldkoosolekul ka volitatud esindaja kaudu või hääletada otsuste eelnõusid enne üldkoosolekut elektrooniliselt. Esindaja kaudu osalemisel soovitame määrata esindajaks fondi juhatuse liikme Viljar Arakas’e, kellele saate anda volikirja alusel täpsed juhised aktsionäri nimel hääletamiseks iga päevakorrapunkti osas. Kui aktsionär soovib kasutada esindaja määramisel volikirja blanketti, siis vastav blankett asub fondi kodulehel https://eref.ee/investorile/uldkoosolekud/.

Aktsionäridel on õigus üldkoosoleku päevakorras olevate punktide kohta koostatud otsuste eelnõusid hääletada enne koosolekut elektrooniliselt alljärgneva korra kohaselt:

  1. elektrooniline hääl tuleb edastada e-posti aadressile koosolek@eften.ee hiljemalt 07.04.2025 kell 16.00 (Eesti aeg). Seejuures on aktsionäril õigus muuta või tühistada juba edastatud häält või esitada vastuväide hiljemalt eelmises lauses märgitud hääle edastamise tähtajaks;
  2. aktsionäri hääl peab olema antud fondi kodulehelt https://eref.ee/investorile/uldkoosolekud/ kättesaadaval korrektselt täidetud hääletussedelil ning olema digitaalselt allkirjastatud. Juhul, kui ühe aktsionäri nimel esitatakse mitu korrektselt täidetud ja allkirjastatud hääletussedelit, loetakse kehtivaks üksnes kõige hilisemalt kätte saadud hääletussedel ja kõik eelnevad selle aktsionäri hääletussedelid loetakse kehtetuks. Juhul, kui enne üldkoosolekut hääletussedeli edastanud aktsionär osaleb üldkoosolekul ka füüsiliselt, loetakse kõik selle aktsionäri poolt enne üldkoosolekut saadetud hääletussedelid kehtetuks;
  3. juhul kui aktsionäri esindab elektroonilise hääle esitamisel volitatud esindaja, tuleb koos elektroonilise hääle edastamisega või enne seda edastada e-posti aadressil koosolek@eften.ee ka esindusõigust tõendav volikiri;
  4. aktsionärid, kes on nõuetekohaselt hääletanud hiljemalt 07.04.2025 kell 16.00 (Eesti aeg), loetakse üldkoosolekul osalevateks ja nende aktsiatega esindatud hääled arvestatakse üldkoosoleku kvoorumi hulka, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Üldkoosolekul osalejatel palume esitada:
– füüsilisest isikust aktsionäril isikut tõendav dokument. Aktsionäri esindaja peab lisaks esitama ka kehtiva kirjaliku volikirja.
– juriidilisest isikust aktsionäril väljavõte vastavast registrist, kus isik on registreeritud, mis  tõendab juriidilise isiku esindaja õigust juriidilist isikut esindada (seadusjärgne esindusõigus) ja esindaja isikut tõendav dokument. Juhul, kui esindaja ei ole juriidilise isiku seadusjärgne esindaja, siis on vajalik lisaks ka kehtiv kirjalik volikiri. Välisriigis registreeritud juriidilise isiku dokumendid palume eelnevalt legaliseerida või kinnitada apostilliga, kui see on kehtiva õiguse kohaselt nõutav. Võõrkeelsed dokumendid palume esitada vandetõlgi poolt koostatud eestikeelse tõlkega.

Aktsionäril on õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet fondi tegevuse kohta. Juhatus võib keelduda teabe andmisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju aktsiaseltsi huvidele. Juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest, võib aktsionär nõuda, et üldkoosolek otsustaks tema nõudmise õiguspärasuse üle või esitada kahe nädala jooksul hagita menetluses kohtule avaldus juhatuse kohustamiseks teavet andma.
Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 aktsiakapitalist, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist üldkoosoleku päevakorda, kui vastav nõue on esitatud kirjalikult vähemalt 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist aadressil EfTEN Real Estate Fund AS, A. Lauteri 5, 10114 Tallinn.
Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 aktsiakapitalist, võivad kirjalikult esitada iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu, kuid mitte hiljem kui kolm päeva enne üldkoosoleku toimumist aadressil EfTEN Real Estate Fund AS, A. Lauteri 5, 10114 Tallinn.
Aktsionär võib enne üldkoosoleku toimumist teatada esindaja määramisest ning samuti esindatava poolt volituse tagasivõtmisest vastava digitaalselt allkirjastatud teate saatmisel e-posti aadressil koosolek@eften.ee või omakäeliselt allkirjastatud dokumentide üleandmisel tööpäevadel kella 09.00 kuni 16.00 EfTEN Real Estate Fund AS-i aadressil A. Lauteri 5, 10114 Tallinn, hiljemalt 07.04.2025 (Eesti aeg).

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Uus Maa: Narva kinnisvaraturg reageeris küttehinna tõusule jõuliselt

Eesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa juhatuse liikme Igor Habali sõnul on küttesooja kallinemine mõjutanud viimase poole aasta jooksul Narva kinnisvarahindasid – kui kodukulud tõusid, siis ruutmeetrihinnad langesid.

Igor Habali sõnul on tehingute arv Narvas alates Ukraina sõja algusest langenud – huvilisi ja piiriülest liikumist on vähem, kuid mediaanhind siiski tõusis kuni eelmise aastani. „Kaugkütte hinda hoiti seni kunstlikult madalana, aga vähem kui kahe aastaga on kulud tõusnud üle kahe korra, mis on toasooja viinud Eesti kalleimate hulka. Kommunaalkulude kiire kasv mõjutas Narva kinnisvarasektorit, kus korteri ruutmeetri mediaanhind on viimase kuue kuu jooksul eelneva poolaastaga võrreldes langenud 9,2% ja tehingute arv 6,1%,” rääkis Habal.

„Narvas pole viimastel aastatel valminud suuremaid uusarendusi, mis statistikat moonutaks, seega kajastavad kinnisvaranumbrid olukorda küllalt objektiivselt. Väljaspool Tallinna ostavad inimesed kinnisvara üleüldse rohkem vajaduspõhiselt – suuri kõikumisi või spekulatiivsust on vähem,“ kommenteeris Habal.

„Tänavu kevadel valmib Narvas üle pika aja esimene uus kortermaja, kus ruutmeetrihinnad on 3000-3500 euro vahemikus, mis on võrreldav Harjumaa tasemega, väljaspool Tallinna. Samal ajal on vanema Narva korteri ruutmeetri mediaanhind 500 euro kandis,“ lisas Habal.

Uus Maa juhatuse liikme sõnul on Jõhvis aga vastupidine olukord. „Kuigi tehingute arv langes linnas mullu 30%, siis kasvas mediaanhind teiste linnadega võrreldes üpris erandlikult tervelt 15%. Selle taga on regionaalinvesteeringud ja kohaliku elu areng – näiteks IT-kooli mõju. Väiksemas piirkonnas mõjutab ka üks suurem investeering elu ja kinnisvarahindasid märksa rohkem kui Tallinnas,“ ütles Habal.

„Normaalne elu Narvas on ka julgeolekuküsimus. Piirkonna atraktiivsuse tõstmiseks peaks kiirendama kohalikku raudteeühendust ja jätkama 4-realise maantee rajamisega. Samuti soodustama töökohtade loomist ja paremaid haridusvõimalusi. Nii tekib inimestel rohkem motivatsiooni linnas elada, väheneb segregatsioon ja paranevad üldised elamistingimused, sealhulgas ka kinnisvaravalikud,“ lisas Habal.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: MKM ootab tagasisidet planeerimise tõhustamise eelnõule

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo saatis ministeeriumitele, riigiasutustele ja huvigruppidele kooskõlastamiseks planeerimisseaduse muudatused, millega soovitakse planeerimisprotsessi tõhustada ning luua õigusselgust. Tagasisidet oodatakse eelnõude infosüsteemis 31. märtsiks.

„Valitsuse prioriteet on muuta planeerimisprotsessi lihtsamaks ja selgemaks. Praegu võtavad planeerimismenetlused kohati väga kaua aega, mis pidurdavad Eesti elu- ja majanduskeskkonna arengut. Planeerimisprotsessi tõhustamine aitab tuua Eestisse uusi investeeringuid ning annab hoogu majanduse arengule,“ selgitas majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.

Ühe muudatusena on eelnõus ettepanek kaotada ära liigina kohaliku omavalitsuse eriplaneering. Selle asemel on võimalik kasutada detailplaneeringut, mille menetlusprotsess on selgem ja tõhusam ning selle võrra ka enamasti kiirem. Lisaks on ettepanek lühendada detailplaneeringute koostamise tähtaega kolmelt aastalt kahele ja poolele. „Juba praegu on keskmine detailplaneeringute menetlusprotsess keskmiselt 2,5 aastat. Seega näeme, et 2,5 aastat on realistlik tähtaeg ning senist kolme aastat on võimalik poole aasta võrra lühendada,“ sõnas Keldo.

Eelnõus nähakse ette ka maakonnaplaneeringu vastuvõtmise etapi ära jätmist, millega lüheneks planeerimisprotsess umbes paari kuu võrra.

Lisaks soovitakse tõhustada ja muuta paindlikumaks planeeringu koostamisest teavitamist ja selle avalikustamist. Selleks nähakse ette, et:

  • kohalik omavalitsus ei pea avaldama teateid maakonna ja üleriigilistes lehtedes. Piisab omavalitsuse lehest teavitamisest;
  • teavitama peab ka omavalitsuse sotsiaalmeediakontol, kui see on olemas;
  • avalikust väljapanekust ja arutelust etteteatamise aega lühendatakse 14 päevalt viiele päevale;
  • kohalikul omavalitsusel tekib kaalutlusõigus, et otsustada, kus toimub planeeringu avalik väljapanek ja arutelu (tuleb korraldada sobivas asukohas). See tähendab, et avalik väljapanek ja arutelu võib põhjendatud juhul toimuda ka näiteks maakonna- või omavalitsuse keskuse asemel planeeringu alasse jäävas raamatukogus vms kohas.

Samuti täpsustatakse eelnõus planeerimispõhimõtteid, sealhulgas on lisatud kliimamuutuste ja kvaliteetse ruumi põhimõtetega arvestamise nõue.

„Nende sammude järel soovime me pikemas vaates aga veelgi ambitsioonikamad olla ning vaadata täiendavalt üle, mida saaksime lisaks ära teha, et mõjusalt planeerimisprotsessi kiirendada,“ nimetas Keldo. „Meie jaoks on väga oluline ka koostöö kohalike omavalitsustega. Kuulame nende peegeldusi ja tagasisidet, kuidas saaks riik omavalitsustele appi tulla menetlusprotsesside tõhustamisel ning vajadusel ka selleks täiendavalt planeerimisseadust muuta. Seetõttu on eelnõule laekuv tagasiside meie jaoks väga oluline sisend, mida edasiste sammude plaanimisel arvesse võtta,“ ütles Keldo.

Planeerimisseaduse muudatuste välja töötamisel tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tihedat koostööd paljude valdkonna liitude ja ekspertidega. Sealhulgas kaasati Eesti Linnade ja Valdade Liitu, Eesti Planeerijate Ühingut, Eesti Arhitektide Liitu, ministeeriume ja riigiasutusi.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus