Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika
Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

EfTEN: The net asset value of EfTEN Real Estate Fund AS shares as of 28.02.2025

12.03.2025

EfTEN Real Estate FundEfTEN Real Estate Fund AS earned consolidated rental income of EUR 2,566 thousand in February, which is EUR 9 thousand more than in January. The rental income increased mainly due to the quarterly increase in rental income in Ermi care home, which will start generating full rental income from August this year.

The ICONFIT production and warehouse, which the fund acquired last autumn, will be completed in April 2025, after which the fund’s monthly rental income will increase by nearly EUR 40 thousand.

The fund’s vacancy rate remained at 3.9% in February, with the office space vacancy rate also staying unchanged at 14%. In the office buildings located at Menulio 11 in Vilnius and Pärnu mnt 102 in Tallinn, vacant rental spaces are being redesigned and constructed into smaller units in line with market expectations, and some new spaces already have prospective tenants.

The fund’s consolidated EBITDA was EUR 2,149 thousand in February, which is EUR 106 thousand more than in January. The growth in EBITDA was mainly driven by lower property maintenance costs for investment properties.

The weighted average interest rate of the fund’s subsidiaries’ loans decreased to 4.58% by the end of February, which is 0.2 percentage points lower than at the end of January. Since the peak of interest rates in December 2023, the weighted average interest rate on bank loans has decreased by a total of 1.33 percentage points. While the fund’s loan obligations have increased by 0.8% due to the addition of new projects, its consolidated interest expenses have decreased by 16% compared to a year ago. The fund has generated adjusted cash flow (EBITDA minus loan and interest payments) of EUR 1,829 thousand in the first two months of this year, which is EUR 147 thousand (8.8%) more than in the same period last year.

The fund’s consolidated cash balance grew by EUR 762 thousand in January, reaching EUR 22,388 thousand (including short-term deposits) as of 28.02.2025.

As of 28.02.2025, the fund’s net asset value (NAV) per share was EUR 20.6189, and the EPRA NRV was EUR 21.476. The NAV per share increased by 0.6% in February, in line with the usual trend.

EREF_reports_monthly_02.2025

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

EfTEN: EfTEN Real Estate Fund AS notice calling the annual general meeting of shareholders

12.03.2025

EfTEN Real Estate FundThe Management Board of EfTEN Real Estate Fund AS (registry code 12864036; seat Tallinn, A. Lauteri 5) calls an annual general meeting of shareholders on 08 April 2025 at 10:00 a.m.

Venue of the general meeting: Radisson Collection Hotel second floor conference centre hall “Tallinn”, address Tallinn, Rävala 3.

The registration o participants of the general meeting starts at 09:00 a.m. on 08 April 2025 at the venue of the meeting. The registration ends at 10:00 a.m. If possible, we request that all shareholders arrive in time considering the time required to register the participants of the meeting.
The list of shareholders who shall be entitled to participate in the annual general meeting shall be fixed seven days prior to the date of the general meeting, i.e., on 01.04.2025 as at the end of the working day of the registrar of the settlement system of the fund’s securities.

Pursuant to the resolution of the Supervisory Board of EfTEN Real Estate Fund AS, the annual general meeting will have the following agenda together with proposals of the Supervisory Board to the shareholders:

Item 1: Management Board’s overview of the fund’s activities
The Management Board shall provide an overview of the activities of EfTEN Real Estate Fund AS. The item is for informational purposes only.

Item 2: Approval of the Fund’s annual report for 2024
The consolidated annual report of the Fund for 2024 has been audited by the PricewaterhouseCoopers. In accordance with § 135³ subsection 5 of the Securities Market Act, the remuneration report is also submitted as an appendix to the annual report. The compliance with the requirements established for the remuneration report has been audited by the auditor of the fund. The Supervisory Board has approved the annual report, prepared the Supervisory Board’s report, and submitted it together with the profit distribution proposal to the general meeting for the approval.
Proposal of the Supervisory Board: To approve the annual report 2024 of the EfTEN Real Estate Fund AS as submitted to the general meeting.

Item 3: Distribution of profit
Proposal of the Supervisory Board: The consolidated net profit of the 2024 financial year of the fund is 13 564 thousand euros. To distribute the undistributed profit as of 31 December 2024 in the total amount of 25 565 thousand euros as follows:
Transfers to the reserve capital: 1 357 thousand euros.
Profit to be distributed between the shareholders (net dividend): 12 699 thousand euros (1,11 euro per share).
Transfers to other reserves shall not be made and profit shall not be used for any other purposes.
Amount of undistributed profit after transfers is 11 509 thousand euros.
The list of shareholders entitled to dividends shall be fixed on 22.04.2025 (record date) as at the end of the working day of the registrar of the settlement system of the fund’s securities. Therefore, the date of change in the rights attaching to shares (ex-date) is 21.04.2025. As of this date a person who acquired shares is not entitled to dividends for the 2024 financial year. Dividend shall be distributed to the shareholders on 30.04.2025 by way of bank transfer to the shareholder’s bank account.

Item 4: Extension of the authorisations of the members of the Supervisory Board
The authorisation of the members of the Supervisory Board expires on 18.06.2025. The members of the Supervisory Board have consented to the extension of their authorisations. Cooperation to date between the fund’s Management Board, the fund manager and the Supervisory Board has been very good.
Proposal of the Supervisory Board: To extend the authorisations of the members of the Supervisory Board Arti Arakas, Sander Rebane, Siive Penu and Olav Miil until 18.06.2030, i.e. for a period of five years from the moment of deciding the extension.

Item 5: Increase of share capital and listing of new shares on the Main List of Nasdaq Tallinn Stock Exchange
Considering that almost all the capital raised in 2024 has been invested, fund manager sees attractive investment opportunities in the current environment, and to avoid the related additional administrative load (including convening the general meeting only for the purpose of this decision), the management of the fund proposes to delegate the increase of the share capital to the Supervisory Board in accordance with clause 6.11 of the articles of association. According to the fund’s articles of association and the legislation, the right to decide to increase the share capital is allowed to be assigned to the Supervisory Board for a fixed time period.
Proposal of the Supervisory Board: To delegate to the competence of the Supervisory Board the decision on the increase of share capital for a one-year period following this general meeting by public and/or private offering, excluding the pre-emptive right of existing shareholders to subscribe and taking into account that
(i) the number of shares to be issued additionally would not exceed 10% of the number of shares at the time of adoption of this resolution;
(ii) the minimum price of the shares to be offered (nominal value €10 and premium) per share shall be the average closing price of the fund’s share on the stock exchange for the 60 days preceding the resolution of the Supervisory Board,
and to apply for the listing and admission to trading of all newly issued shares on the Main List of Nasdaq Tallinn Stock Exchange.
To authorise the Supervisory Board and the Management Board of the fund to carry out all activities and conclude all agreements necessary for this purpose.

Additional organisational information:
Documents related to the general meeting, incl. the 2024 annual report of the fund, incl. the remuneration report, report of the sworn auditor, profit distribution proposal, report of the Supervisory Board, draft resolutions of the Management Board and any other information subject to the statutory disclosure requirement are available for examination on the webpage of the fund www.eref.ee and until the date (incl.) of the general meeting, at the premises of the fund (address A. Lauteri 5, 10114 Tallinn, 3rd floor) on working days from 09:00 until 16:00.
There will be no video transmission of the general meeting.

Questions with respect to the matters on the agenda of the general meeting can be submitted via e-mail address: koosolek@eften.ee or by mail to the address of the fund (Tallinn 10114, A. Lauteri 5) or via phone by calling + 372 655 9515. Questions, answers, shareholders’ proposals with respect to the matters on the agenda and the minutes of the general meeting shall be published on the webpage of EfTEN Real Estate Fund AS www.eref.ee.

The shareholders also may participate by appointing a representative or vote on the items on the agenda of the general meeting using electronic means prior to the meeting. When appointing a representative, we recommend you appoint Viljar Arakas, a member of the Management Board of the fund, whom you can give precise instructions to vote on your behalf on each agenda item. In case a shareholder wishes to use the template of power of attorney upon appointment of a representative, the respective template is available on the webpage of EfTEN Real Estate Fund AS https://eref.ee/investorile/uldkoosolekud/.

Shareholders may vote electronically on the agenda items before the general meeting is held in accordance with the following procedure:

  1. The electronic vote must be sent to the address koosolek@eften.ee not later than on 7 April 2025 at 16:00 (Estonian time). The shareholder has the right to change or cancel the vote given or submit objections not later than indicated in the previous sentence.
  2. The shareholder’s vote must be given on the respective form available on the fund’s website https://eref.ee/investorile/uldkoosolekud/ and must be digitally signed. In case several properly filled and signed voting ballots are submitted on behalf of one shareholder, only the voting ballot received later in time shall be considered valid, and all previous voting ballots of that shareholder shall be considered invalid. In case the shareholder has submitted the voting ballot, but also attends the general meeting in person, all the voting ballots submitted by the shareholder before the general meeting shall be considered invalid.
  3. In case the shareholder is represented at the general meeting by a representative, a digitally signed power of attorney certifying the right of representation must be submitted to the e-mail address koosolek@eften.ee together with the electronic vote or before submitting the electronic vote.
  4. Shareholders who have voted no later than 7 April 2025 at 16.00 (Estonian time) shall be deemed to have taken part in the general meeting and the votes represented by the shareholders’ shares shall be accounted as part of the quorum of the general meeting, unless otherwise provided by law.

We request to submit the following to register the participants of the general meeting:
– in case of a shareholder who is a natural person, an identity document. A representative of a shareholder shall also present a power of attorney in written form.
– in case of a shareholder who is a legal person, an extract from the registry where the legal person is registered, which proves the authorisation of the representative to represent the legal person (right of representation arising from law) and an identity document of the representative. In case the representative is not a legal representative of the legal person, a valid power of attorney shall also be required. Where required by applicable law, documents pertaining to a legal person registered in a foreign country are requested to be legalized or duly apostilled. Documents in foreign language are requested to be accompanied by a translation into Estonian by a sworn translator.

At the general meeting, a shareholder is entitled to receive information from the Management Board on the activities of the fund. The Management Board may decide to withhold information if there is a reason to believe that the disclosure of information may cause significant damage to the interests of the public limited company. If the Management Board refuses to disclose information, the shareholder may demand from the general meeting to adopt a resolution regarding the lawfulness of the information request or to file, within two weeks, a petition to a court by way of proceedings on petition to obligate the Management Board to give information.

The shareholders whose shares represent at least 1/20 of the share capital may request for additional items to be included on the agenda of the general meeting, if the respective request is submitted in writing at least 15 days prior to the general meeting to the address EfTEN Real Estate Fund AS, A. Lauteri 5, 10114 Tallinn.
The shareholders whose shares represent at least 1/20 of the share capital may present a draft resolution in respect of each item on the agenda in writing no later than three days prior to the general meeting to the address EfTEN Real Estate Fund AS, A. Lauteri 5, 10114 Tallinn.

Prior to the general meeting, the shareholder may notify of the appointment of a representative or the revocation of the representative’s authority by sending a digitally signed notice to the e-mail address koosolek@eften.ee or by delivering the signed documents in person on working days between 09:00 to 16:00 to EfTEN Real Estate Fund AS at A. Lauteri 5, 10114 Tallinn at the latest by 7 April 2025 (Estonian time).

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Koolitus “Korteriühistu juhtimine – seadusandlus ja raamatupidamine” toimub 26.03.2025

11.03.2025

Koolitus “Korteriühistu juhtimine – seadusandlus ja raamatupidamine” toimub 26/03/2025 Kinnisvarakoolis. Koolitusel annavad Evi Hindpere ja Pille Kaarlõp ülevaate korteriühistu juhtimisega seonduvatest õigusaktidest ja korteriühistu raamatupidamise korraldamisest.

Koolitusele on oodatud:

  • korteriühistu juhatuse liikmed ja haldajad, kes tegelevad igapäevaselt korteriühistu juhtimisega;
  • korteriühistu revisjonikomisjoni liikmed, kelle ülesanne on kontrollida korteriühistu juhatuse tööd;
  • eraisikud, kes elavad või omavad korterit kortermajas ja soovivad teada oma õigusi ning kohustusi;
  • kinnisvara korrashoiu ala ettevõtete spetsialistid (elamuhaldurid);
  • kõik, kes tunnevad huvi uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse vastu.

Koolitus “Korteriühistu juhtimine – seadusandlus ja raamatupidamine” toimub 26/03/2025 kell 10.00-17.00 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Statistika: Eesti keskmise korteritehingu keskmine hind kasvas 10 aastaga 125 protsenti

11.03.2025

Tõnu Toompark, Adaur Grup OÜ / KInnisvarakool OÜ konsultant ja koolitaja

Maa- ja Ruumiameti andmetel oli 2024. a Eesti korteritehingute keskmine hind ~118 400 eurot ehk 10 aasta tagusest 125% rohkem.

Maakondade lõikes on kõige kallimad korteritehingud Harju maakonnas. Harjumaa korteritehingute keskmine hind 2024. a oli ~168 000 eurot. See on 10 aasta tagusega võrreldes 120% rohkem.

Kõige odavamad korteritehingud võis leida Ida-Viru maakonnast, kus keskmine tehing oli 2024. a ~18 000 eurot.

Kõige enam kasvasid korteritehingute hinnad protsentuaalselt Järvamaal ja kõige vähem Ida-Virus. Numbrid olid vastavalt 237% ja 27%.

 

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Maa- ja Ruumiamet: Riigiarhitekti konkursil liigutakse edasi sihtotsinguga

10.03.2025

Maa- ja Ruumiameti välja kuulutatud riigiarhitekti avalikul konkursil osales oodatust vähem kandidaate, mistõttu liigutakse täiendavate heade kandidaatide leidmiseks edasi sihtotsinguga.

Konkursile laekus kuus kandidaati. „Riigiarhitekti roll on uus ja väga vastutusrikas ning seda olulisem on leida õige inimene. Lootsime niivõrd kaalukale ametikohale rohkemaid kandidaate,“ selgitas Maa- ja Ruumiameti peadirektor Kati Tamtik. „Me täname kõiki kandideerijaid, kes riigiarhitekti konkursil osalesid. Konkursi lõppvooru jõudsid kaks väga heal tasemel kandidaati, kuid kuna tegemist on sedavõrd olulise ja laiapõhjalise ametikohaga, mis loob aluse riigiarhitekti rollile Eestis, liigume täiendavalt edasi sihtotsinguga laiendamaks kandideerijate ringi. Eesmärgiks on olla veendunud, et kõik potentsiaalsed head kandidaadid on riigiarhitekti konkursile kaasatud ning et me leiaksime tugevate kandidaatide seast just parima tulevase riigiarhitekti.“

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi planeeringute asekantsler Ivan Sergejev tõi välja ootuse, et MaRust kujuneb Eesti keskne ruumiloome kompetentsikeskus ja riigiarhitektil on selle visiooni elluviimisel kandev roll. „Meie strateegiline eesmärk on tagada kvaliteetne ja jätkusuutlik ruumiloome, tark maakasutus ning tõhustada ja kiirendada planeeringuid. See tähendab väga konkreetsete ruumiliste olukordade lahendamist. Näiteks mõne olulise investeeringu jaoks sobiva asukoha leidmine, mõne kohaliku omavalitsuse abistamine arengusuundade lahti mõtestamisel või omavalitsustega koostöö riiklike objektide sujuvaks integreerimiseks kohalikku ruumilisse konteksti. Need on ehedad näited, kuidas mõjutada Eestis kvaliteetse ruumi loomist ja neid peab lahendama kompetentselt ning kõiki osapooli kaasates. See ongi riigiarhitekti roll – suurte strateegiliste eesmärkide ellu viimine praktilises ruumiloomes,“ rõhutas Sergejev.

Sihtotsingu käigus tehakse ettepanekud potentsiaalsetele kandidaatidele, kes omavad tipptasemel teadmisi arhitektuuri ja ruumilise planeerimise juhtimisest ning kellel on võimekus viia ellu riiklikke ruumipoliitika eesmärke. Riigiarhitekti rolli teeb omakorda eriliseks see, et ta esindab muuhulgas riiki suure hulga maade omanikuna. Riigiarhitekti positsioon annab unikaalse võimaluse ehitada üles Maa- ja Ruumiameti strateegilise ruumiloome valdkond, kujundada maa ja ruumiloome ning riigimaade strateegiline vaade ning vedada selle elluviimist.

„Ootame riigiarhitekti rolli visionääri ja juhti, kes aitab luua Eesti ruumilise arengu strateegia ning suudab selle ka edukalt ellu viia ning toob kvaliteetse ruumiloome igapäevase ruumiplaneerimise tasemele,” lisas Tamtik. Riigiarhitekti positsioon on selle aasta alguses alustanud Maa- ja Ruumiameti täiesti uus funktsioon ja suurepärane võimalus olla Eesti ruumilise arengu strateeg ning ruumiloome valdkonna juht. Riigiarhitekt asub juhtima Maa- ja Ruumiameti strateegilise ruumiplaneerimise teenistust ning saab oma ruumiloome meeskonna ise luua.

Sobiva kandidaadi hindamiseks moodustatakse komisjon Maa- ja Ruumiameti, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Kliimaministeeriumi ning arhitektuuri- ja planeerimisvaldkonna esindajatest.

Maa- ja Ruumiamet (MaRu) on selle aasta alguses Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas tegevust alustanud riigiasutus. Amet loodi Maa-ameti baasil ning sinna liitusid maaparanduse valdkond Põllumajandus- ja Toiduametist, e-ehitus (sh Ehitisregister) Kliimaministeeriumist ning ruumilise planeerimise rakenduslikud ülesanded (sh planeeringute register) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Swedbank: Kas põllumaa hind hakkab nüüd langema?

10.03.2025

SwedbankVärske Maa-ameti haritava maa hinnastatistika andmetel on viimase 15 aasta jooksul põllumaa hinnad märkimisväärselt kasvanud. Selle tulemusena on küll suurenenud varade väärtus, kuid varade tootlikkus ei ole kasvanud samas mahus. Möödunud aastal vaibus ka põllumaa hinnakasv. Kas ees terendab langusperiood?

Kui arvutada kokku viimase kolme aasta haritava maa hinna tõus, siis on see enam kui 55%. Eriline hüpe põllumaa hindades toimus 2022. ja 2023. aastal, mil maa hinnad tõusid vastavalt ligi 25% ja 23%. Kui 2021. aastal oli haritava maa hind Eestis keskmiselt 4140 €/ha, siis 2022. aastal 5160 €/ha ning 2023. aastal 6345 €/ha. 2024. aastal oli haritava maa hind aga 6430 €/ha, mis võrreldes 2023. aastaga näitab vaid 1,3% tõusu ehk sisuliselt hinnatõusu peatumist.

Kuivõrd maa hinnatõus on olnud väga suur, siis on laenukoormus põhivara vastu aasta-aastalt vähenenud. Kui 15 aastat tagasi moodustas laen 75% põhivara väärtusest, mis on sektori mõistes suhteliselt ülemine piir, siis praegu on see 60%, mis näitab, et varade väärtus kasvab, laenu suhe aga väheneb. Põllumaa hinnatõus on küll suurendanud varade väärtust, kuid varade tootlikkus ei ole samas mahus suurenenud.

Volatiilsus tavapärasest suurem

Kui heita pilk Eesti kaardile, on turg kõige aktiivsem tavapäraselt Lääne-Virumaal, kus 2024. aastal toimus 15% kõigist tehingutest. Ka 2024. aasta kõige kallim tehing, mille hinnaks sai 11 000 €/ha, toimus Lääne-Virumaal.

Kõige kõrgem haritava maa keskmine hind, 8049 €/ha, oli Põlvamaa, millele järgnesid Lääne-Virumaa (7237 €/h), Tartumaa (6985 €/ha) ja Valgamaa (6852 €/ha).

Aastatagusega võrreldes aga rohkem kui pooles maakondades keskmine hind langes. Kui 2023. aastal langes haritava maa hind vaid Valgamaal (–3,4%), siis mullu olid suuremad langused Ida-Virumaal (–17,9%), Saaremaal (–8,8%), Jõgevamaal (–7,3%) ja Viljandimaal (–5,2%).

Kõige madalamate haritava maa keskmiste hindade edetabelis on esirinnas saared: Saaremaal oli hind vaid 3904 €/ha ja Hiiumaal 4297 €/ha. Neile järgnesid Ida-Virumaa (5459 €/ha) ja Harjumaa (5676 €/ha). Kuigi Hiiumaa haritava maa hind on suhteliselt madal, toimus kõige suurem muutus põllumaa hindades just seal – haritava maa keskmine hind tõusis aastaga 37,4%, järgnesid Valgamaa (25,9%) ja Põlvamaa (10,3%).

Hindade peatumine kui märk sektori raskustest?

Viimased kaks aastat on taimekasvatajatele olnud keerulised. Kui 2022. aasta oli põllumehele helde, siis 2023. aasta kohta seda öelda ei saa – kogu taimekasvatuse saak oli viimase kümne aasta keskmisest 8% väiksem ning viimase viie aastaga võrreldes koguni 17% väiksem. Lisaks osteti väetised paljuski kalli hinnaga ning vastukaaluks toodangu hinda ei fikseeritud. See viis sektori maksevõime näitaja eelnenud kahekümne aasta nõrgimale tasemele. Kuigi 2024. aasta taimekasvatuse saak oli aastatagusega võrreldes 7% suurem, siis „rahakultuuriks“ peetud rapsisaak oli tavapärasest poole väiksem.

Põllumajandussektor on väga kapitalimahukas ning kapitalimahukas äris on oluliseks mõjuriks intressimäärad. 2022. aasta teisel poolaastal tõusma hakanud euribor avaldab seega sektori investeerimisvõimekusele märkimisväärset mõju. Kui viimased kümme aastat on sektori investeeringute rahastuse maht liikunud ainult tõusujoones, keskmiselt 9% aastas, siis 2024. aastal toimus 6,9% langus – kõrged intressimäärad koos raskete taimekasvatusaastatega pärssisid selgelt investeerimisvõimekust. Madalate intressimäärade juures oli põllumaa ahvatlev investeerimisobjekt ka kinnisvarainvestoritele, kuid praeguste intressimäärade juures enam mitte nii väga.

Haritava maa hinnakasvu peatumine tuleneb kahest huvigrupist. Esiteks põllumajandusettevõtted, kelle investeerimisvõimekus kahe nõrga aasta järel on oluliselt kahanenud, ning teiseks kinnisvarainvestorid, kes raha hinna tõustes ei pea põllumaad võib-olla enam nii ahvatlevaks investeerimisobjektiks. Paremate taimekasvatusaastate ja langeva euribori valguses põllumaa hinnatõus tulevikus tõenäoliselt jätkub, kuid seda senisest rahulikumas tempos.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Rahandusministeerium: Lähikuudel inflatsioon aeglustub

10.03.2025

Statistikaameti andmetel tõusid hinnad veebruaris eelmise kuuga 1,4 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes 5,3 protsenti. Euroalal ulatus esialgsel hinnangul veebruari aastane hinnakasv 2,4 protsendini. Kui möödunud aasta teisel poolel püsis teenuste hinnatõus euroalal üsna kõrge 4 protsendi juures, siis aasta algus on hakanud näitama aeglustumise märke. Märtsi alguses alanenud energiahinnad viitavad sellele, et aastane THI võib märtsis aeglustuda 4% lähedale.

Arvestades, et nafta ja gaasi hinnad on geopoliitiliste sündmuste tõttu viimastel nädalatel alanenud, hakkab see hinnatõusu piirama. Kevade lähenedes väheneb elektri tarbimine ning taastuvelektri toodang kasvab, mis soodustab börsielektri hinna alanemist ja toetab inflatsiooni aeglustumist. Aasta esimese poole inflatsiooni kõrgtase jääb veebruarikuusse ning märtsis-aprillis võib taanduda 4 protsendi lähedale.

Hinnaarengute peamiseks mõjutajaks oli kallis elekter ja toidu jätkuv kallinemine. Tagasihoidliku tuuletoodangu, talviselt kõrge tarbimise ja elektrituru sünkroniseerimise koosmõjul oli elektri börsihind Balti riikides veebruaris Nordpooli piirkonna (Põhjamaad, Baltikum ja Kesk-Euroopa) kõrgeim. See oli ka veebruari inflatsiooni kiirenemise peamine põhjus. Elekter on aastases võrdluses kallinenud pea viiendiku. Kuna elekter on oluline sisendkulu energiamahukatel tegevusaladel, võivad analoogsed hinnašokid avaldada kaudset mõju ka teiste kaupade ja teenuste hindadele. Mõningast leevendust pakkusid mootorikütuse ja ahjukütte hinnad, mis olid aastases võrdluses kerges languses.

Toidu hinnad on mõjutatud sisseostetavate toorainete kallinemisest. Toidu impordihinnad on aastaga tõusnud pea kümnendiku võrra, mis on kandumas siinsetesse letihindadesse. Veebruaris jätkus jookide (kohv ja mahlad) ja ka piimatoodete hinnatõus. Samas on aasta alguses osade toidutoormete hinnad langusesse pöördunud, mistõttu võivad lähikuudel toiduhinnad meil stabiliseeruda. Teenuste ja tööstuskaupade hinnamuutust kajastav alusinflatsioon on kõikunud 5 protsendi juures.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Eesti Pank: Veebruaris kiirendas tarbijahindade kasvu kallim elekter

10.03.2025

Eesti PankVeebruaris tõusid statistikaameti andmetel tarbijahinnad aasta arvestuses 5,3%. Enamikus euroala riikides aastane hinnakasv aeglustus; kogu euroala hinnakasv oli veebruaris 2,4%.

Kui alates möödunud kevadest on elektrihind kogu tarbijakorvi hinnakasvu tagasi hoidnud, siis veebruaris oli elektri börsihind kaks korda kõrgem kui mullu samal ajal. Arvestades, et elektri osakaal tarbijakorvis on ligi 5%, siis mõjutavad nii suured kõikumised märgatavalt ka inflatsiooni koondnäitajat. Elektri kallinemise mõju tarbijahindade kasvule oli veebruaris 0,8 protsendipunkti. Märtsi alguses oli elektri börsihind juba veebruari tasemelt allapoole langenud ja suvelgi võib oodata odavamat elektrit.

Veebruaris jätkus toiduainete hinnatõus, mille tingis juba eelmisel aastal kallinema hakanud toormehindade ülekandumine. Toorpiima hind oli veebruaris ligi 25% kõrgem kui aasta varem ning see kergitas edasi ka muude piimatoodete, sh või hinda. Mõned olulised toormed, nagu apelsinimahl, kakao ja suhkur, mis eelmise aasta teisel poolel toiduainete inflatsiooni kiirendasid, odavnesid maailmaturul selle aasta alguses järsult. See odavnemine peaks lähiajal üle kanduma ka poes müüdavate lõpptoodete hinda.

Teenuste kallinemine tuli suures osas transporditeenustest. Selle peamine mõjutaja on autode registreerimismaksu rakendumine aasta alguses ning hinnaindeksis kajastub see lõivude ehk teenuste all. Teenustest kallinesid ka puhkusereisid, kuid näiteks lennupiletid samal ajal odavnesid.

Sõidukite registreerimismaks jääb elukalliduse tõusus nähtavaks kogu aasta jooksul. Juulis kiirendab inflatsiooni veel kahe protsendipunkti suurune käibemaksutõus. Vähemal määral tõstab üldist hinnataset ka mais kerkiv diislikütuse aktsiis. Nende ettenähtavate maksumuudatuste mõjule lisaks võivad selle aasta jooksul inflatsiooni hüplikuks teha veel energia ja toidutoormete hinnakõikumised.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Valmis tööriistakast, mis aitab teha läbimõeldumaid planeerimisotsuseid

10.03.2025

Tööriistakasti abivahendid aitavad ruumi planeerijatel koostada paremini läbimõeldud lahendusi, kus on tähelepanu pööratud erinevatele valdkondadele, kaasnevatele mõjudele ning seeläbi tervikuna kvaliteetsema elukeskkonna loomisele.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium avas kasutamiseks kestliku ja kvaliteetse ruumi planeerimise tööriistakasti, mis keskendub üheksale kesksele teemale. Nendeks on multifunktsionaalsus, turvalisus, võrdsete võimaluste pakkumine, ligipääsetavus, positiivne keskkonnamõju, pärandi väärtustamine, ressursisäästlikkus, esteetiline meeldivus ja kuuluvustunde tekitamine. Iga teema all on välja toodud kirjeldus, eesmärk, suunavad kontrollküsimused, kasulikud tööriistad ja abivahendid. Samuti alusdokumendid, millest lähtuda. Nelja teema puhul, mida planeerijad prioriteetseks hindasid – ressursisäästlikkus, ligipääsetavus, kuuluvustunne ja elurikkus -, on uuringu raames loodud lisaks ka uued juhendid.

„Loodud tööriistakast aitab planeerijatel hästi läbi mõelda, kas planeerimisel on arvestatud kõigi oluliste elukeskkonda mõjutavate teguritega ning seda erinevatest valdkondadest vaadatuna. Näiteks, kas linnaväljaku planeeringus on mõeldud sellele, et lisaks ilule toetaks planeeringulahendus nii sealset majandustegevust, oleks ressursisäästlik ja soodsa keskkonnamõjuga, turvaline ning oleks ligipääsetav ja pakuks võrdseid võimalusi erinevatele inimgruppidele?“ nimetas planeeringute asekantsler Ivan Sergejev. „Samas olenevalt piirkonnast võivad kohalike jaoks olla mõned kriteeriumid prioriteetsemad kui teised, mistõttu pole võimalik kõiki valdkondi ühtviisi katta. Tööriistakast aitab planeerijatel targalt ja läbimõeldult kaaluda, milliseid lahendusi vajadusel eelistada, nii et ruumiotsused aitaksid kaasa kestlikule ja kvaliteetsele elukeskkonnale.“

Tööriistakasti prototüübi koostasid teadusarenduse uurimistööna SEI Tallinna, Hendrikson DGE ja Liikuvusagentuuri eksperdid koostöös kasutajate ning ruumilist planeerimist korraldava ministeeriumiga. Tööriistakasti loomise protsessi, allikate ja metoodikaga saab tutvuda lugedes töö lõpparuannet avaneb uues vahekaardis.

Tööriistakasti avaneb uues vahekaardis leiab planeerimine.ee veebilehelt. Tegu on areneva ja ajas täieneva platvormiga, mille täiendamiseks on kõik ettepanekud oodatud sama veebilehekülje kaudu.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Põhja-Tallinna korterite turu detailne ülevaade

10.03.2025

Tõnu ToomparkPõhja-Tallinna kinnisvaraturu detailne analüüs annab teadmise Põhja-Tallinna linnaosa elamispindade turu näitajatest ja näitajate ajalisest arengutest.

Ülevaate eesmärk on anda eelkõige arendajatele, investoritele ja/või finantseerijatele üksikasjalik vaade piirkonna nõudlusest, pakkumistest, konkurentsipositsioonist, tehingutest, hindadest ja muudest suundumustest.

Nii heidab piirkonna ülevaade pilgu järgmistele indikaatoritele:

  • korterituru tehingud ja hinnad;
  • korterite tehingute toalisus ja vanus;
  • uusarenduste pakkumine ja hinnad;
  • uusarenduste pakkumisse lisandumine (ehk uued müüki tulevad projektid);
  • uute korterite pakkumiste toalisus ja nende maksumus;
  • uute korterite pakkumiste jaotus hinna, suuruse, toalisuse lõikes;
  • üüriturg ja selle trendid.

Vastavalt tellija vajadusele on võimalik piirkonna ülevaatesse tuua täiendavaid näitajaid – näiteks võrdlust mõne teise piirkonnaga. Või võib ebaolulist kõrvale jätta.

Piirkonna ülevaate aluseks on statistilised andmed. Ülevaade sisaldab kommentaari ja kokkuvõtet olulisemate näitajate kohta.

Kui tekkis huvi, anna teada: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Adaur Grupp OÜ: piirkonna detailanalüüs

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

KV.EE: Korterite pakkumishindade vesi on sogane

10.03.2025

Kinnisvaraportaalis KV.EE oli 02.2025 pakkumisel keskmiselt 4471 Tallinna korterit. Pakkumiste arv on 50 korteri võrra suurem kui kuu tagasi, kuid väiksem kui varasematel kuudel. Oodata on pakkumiste arvu vähenemist ehk konkurentsi mõningat leevenemist kinnisvaramüüjate vahel, leiab kinnisvaraportaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

Tallinna kui turutrende loova piirkonna korteripakkumine oli tipus mullu septembris-oktoobris, mil pakkumises oli ligikaudu 4900-5000 korterit.

“Novembrist alates nägime portaalis KV.EE pakkumise vähenemist. Pakkumine vähenes suure tehingute arvu ehk aktiivse korterituru tõttu – pakkumist osteti vähemaks. Tehinguaktiivsuse suurenemisele on paljus aidanud kaasa intressimäära vähenemine,” selgitas Tarvo Teslon.

Kinnisvaramüüjate jaoks ei ole koduostjate suurenenud ostuhuvi märkamata jäänud. Müüjad on korterite pakkumishindu pisut ehk mõne protsendi võrra kergitanud. Tallinna korterite keskmine pakkumishind kinnisvaraportaalis KV.EE 3668 €/m²on aastatagusest 1,8% võrra enam.

“Hinnatõus on osalt näiline. Kinnisvaramüüjad tõstavad hindu, et ostjatele nende soovitud allahindlust pakkuda. Võib öelda, et korterihindade vesi on muutunud üksjagu sogasemaks ja läbipaistmatumaks. Samaväärse korteri tehinguhind püsib 6-8 kvartalit enam-vähem samal tasemel,” kommenteeris Tarvo Teslon.

Euribori jätkuv langus, kaua oodatud majanduskasvu tagasitulek ja loodetavasti ehk ühel hetkel paranema hakkav tarbijakindlus võiksid elamispindade turule tuua positiivsemat meeleolu.

“Keerulisemate aegade selja taha jätmise lootus ei tähenda uue kiire kasvutsükli algust. Loodame, et nii majanduse üldpilt kui kinnisvaraturg, ja elamispindade turg selle osana, saavad esmalt olulisel määral juurde selgust ja prognoositavust. See omakorda võiks turuosalistele andja juurde kindlustunnet ja julgust tehingute tegemisel,” prognoosis Tarvo Teslon.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Tarvo Teslon
Kinnisvaraportaal KV.EE

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

EIS: Viimase hetke torm: vooru sulgemine pani väikeelamute rekonstrueerijad tegutsema

10.03.2025

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) lõpetas läinud nädalal väikeelamute rekonstrueerimise toetuse taotluste vastuvõtu. Info vooru sulgemise kohta äratas soikunud huvi taotlemise vastu ning ainuüksi viimase kuuga esitati taotlusi kogu ülejäänud eelarve ehk ligikaudu 10 miljoni euro ulatuses.

Kui veel veebruari algul oli rahastusotsuse saanud üle tuhande taotluse mahus ligi 18 miljonit eurot, siis praeguseks on esitatud taotlustega kaetud kogu vooru eelarve ehk ligikaudu 28 miljonit eurot. Et Euroopa Liidu rahastatavat toetust saaks välja maksta, peavad toetusega tehtavad eramu rekonstrueerimistööd valmima 31. detsembriks 2025.

„Veebruaris esitati meile ligi 700 taotlust, samas kui jaanuaris oli neid ainult napilt üle 50 ning samas suurusjärgus tuli taotlusi juba alates läinud aasta suvest,“ iseloomustas taotlemise dünaamikat EISi eluaseme ja energiatõhususe osakonna eraisikute toetuste juht Kersti Saar.

Saar lisas, et viimaste päevade huvi oli koguni nii suur, et ligi 200 taotlejat jäi n-ö joone alla ning nende projekte on võimalik rahastada ainult juhul, kui osa taotlusi ei vasta nõuetele, taotlejad ettenähtud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvalda ja eelarves vabaneb raha. Neile kõigile on tänaseks saadetud selle kohta teavitus ehk kes teavitust pole saanud, mahub oma taotlusega veel saadaoleva eelarve piiresse.

Lisaks palus Saar kõigil taotlejatel varuda kannatust, sest taotlusi tuli rohkem kui ühelgi teisel kuul ning võrreldes viimaste kuudega kümme korda suurema taotluste hulga läbivaatamine võtab oma aja. Taotluste läbivaatamine toimub laekumise järjekorras ning kui menetluse käigus selgub, et taotluse esitamisel on puudusi, siis antakse tähtaeg puuduste likvideerimiseks. „Voor oli enne sulgemist lahti ligi aasta. Need, kes esitasid taotluse lõppenud kuul, peavad toetuse kasutamisel hoolikalt planeerima, millised tööd on võimalik toetuse kasutamise lõpptähtaega arvestades ellu viia,“ selgitas EISi eraisikute toetuste juht.

EIS avas väikeelamute rekonstrueerimise taotlusvooru läinud aasta 23. aprillil ja sulges selle käesoleva aasta 28. veebruaril. Rekonstrueerimistoetusega saavad väikeelamute omanikud ette võtta nii osalist kui ka terviklikku rekonstrueerimist, samuti paigaldada päikesepaneele ja akupanku. Toetus täidab riiklikku eesmärki parandada energiatõhusust – ehk ükskõik mis mahus elamuomanik töid ette võtab, peab toetuse saamiseks tõusma maja energiaklass.

Toetust rahastatakse Euroopa Taaste- ja Vastupidavusrahastust (RRF) ning tegu on aegade suurima toetuseelarvega väikeelamute rekonstrueerimiseks.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Bigbank: kodulaenude näitajad tegid veebruaris väikese sammu tagasi

10.03.2025

BigbankKodulaenulepingute ja ka taotluste arv langes veebruaris eelnenud kuuga võrreldes ligi viiendiku võrra, kuid iga tööpäeva kohta jääb kahanemine siiski 5% piiridesse, selgub Bigbanki laenuportfelli analüüsist.

Bigbank Eesti juhi Jonna Pechteri sõnul oli veebruaris neli tööpäeva vähem ning sestap on ka väiksem lepingute ja taotluste arv ootuspärane. “Eelmine sügis tegi müüginumbrites kiire kasvu, aga kuna mingist buumist me ju arusaadavalt ei räägi, siis ei ole aasta alguse paar nii-öelda hingetõmbekuud üllatuseks,” kommenteeris Pechter lisades, et kui uute taotluste poolest aktiivse jaanuariga võrdluses oli näha vähenemist viiendiku võrra, siis eelmise aasta veebruariga võrdluses oli kodulaenu taotlusi ikkagi kümnendiku võrra rohkem.

Keskmine kodulaenu summa oli veebruaris 129 346 eurot, mis jääb eelmistele kuudele ligi kümnendikuga alla, kuid on samas siiski rohkem kui 20% kõrgem aastatagusest tasemest.

“Esialgu on kõikumised pigem olnud tavapärastes aasta alguse kuudele iseloomulikes piirides,” kommenteeris Pechter kes usub, et värske euribori langetamise uudis võiks koduostjatele märtsis uuesti indu juurde anda.

Bigbanki juhi sõnul on viimastel nädalatel korduvalt spekuleeritud, kas ja millises mahus mõjutavad siinset kodulaenuturgu ärevad ajad maailmas. “Viimase viie aasta jooksul on meil kõigil tulnud harjuda mitmete ootamatustega ning selline elukorraldus on paraku muutumas omamoodi rutiiniks. Samas on üks asi, milles kõik on endiselt ühte meelt: oma kodu ostmiseks on alati õige aeg,” räägib Jonna Pechter, kelle arvates ei peaks keegi oma elu mingite kaugemate hirmude tõttu elamata jätma. “Kodul on väga tugev emotsionaalne väärtus. Minu kodu on minu kindlus, nagu öeldakse,” võtab pangajuht teema optimistlikult kokku.

Bigbank AS (www.bigbank.ee) on Eesti kapitalil põhinev era- ja äriklientide laenudele ja hoiustele keskendunud pank, millel on lisaks tegevusele Eestis filiaalid Soomes, Rootsis, Lätis, Leedus ja Bulgaarias ning mis pakub piiriülese teenusena oma tooteid ka Austrias, Saksamaal ja Hollandis. Bigbanki bilansimaht on üle 2,5 miljardi euro, millest ärilaenude portfell moodustab üle 600 miljoni euro.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Arco Vara lühiülevaade Eesti kinnisvaraturust: veebruar 2025

10.03.2025

Arco VaraElamispindade turul on tehingute arv kasvanud kuus kuud järjest

Tänavu veebruaris tehti Eesti korteriturul kokku 1528 ostu-müügitehingut, mida oli väiksema tööpäevade arvu tõttu 4,3% vähem kui jaanuaris, kuid siiski 1,6% rohkem kui aasta tagasi samal perioodil. Tehingute arvu kasv püsis sealjuures võrreldes aastatagusega juba kuuendat kuud järjest, viidates üsna selgelt uue kasvutsükli püsivale algusele. Eluhoonetega hoonestatud maid (peamiselt üksikelamud ja suvilad) võõrandati samaaegselt üleriigiliselt kokku 298 ühikut, mida oli koguni 16% rohkem kui aasta tagasi. Ka eluhoonetega hoonestatud maade puhul on tehingute arv võrreldes aastatagusega suurenenud järjepidevalt juba 6 kuud järjest ning seda oluliselt jõulisemalt kui korteriturul, mille põhjuseks on suuresti Eesti demograafilised tegurid (suuresti laulva revolutsiooni perioodil sündinud isikud).

Suurenenud turuaktiivsuse taustal on pakkumismaht elamispindade turul endiselt laialdane, kuid see ei ole enam võrreldes aastatagusega kuigi märgatavalt suurenenud ning pakkumiste arvu üleüldine hiljutine tipptase peaks olema tänaseks jäänud juba 2024. aasta keskpaika. Piiratud edasine pakkumismahu kasvupotentsiaal viitab jätkuvalt asjaolule, et lähitulevikus asuvad elamispindade hinnad taas tõusma. Sellele on viidanud ka viimaste kuude pakkumishindade dünaamika, mille juures korterite pakkumishinnad olid veebruaris keskmiselt 1% ja üksikelamute puhul ligi 3% võrra kõrgemal kui möödunud aasta samal perioodil. Mida odavamaks muutub ettevaatavalt laenuraha ja mida positiivsemaks muutub üleüldine tarbijakäitumine seoses taaskordse majanduskasvu tsükliga, seda laialdasemaks peaks muutuma ostuhuvi ka kinnisvaraturul. Uut hinnatõusu tsüklit võiks tehinguhindade puhul prognoosida endiselt eeskätt 2025. aasta II poolest ning seda esmalt just järelturult, kus elamispinnad on laialdasemale ostjaskonnale rahaliselt kättesaadavamad.

Veebruaris andsid turul tooni uusehitised, seda nii korterite kui ka üksikelamute puhul

Tehtud tehingute hindade osas ei ole olulisi hinnadünaamika muutusi veel saanud siiski täheldada, mille juures Eesti korteriturul kasvas mediaankeskmine hinnatase tänavu veebruaris aastases võrdluses küll 6,5% võrra, kuid seda suuresti just uute korteritega tehtud tehingute laialdasema osakaalu tõttu. Sarnast trendi on olnud täheldada ka elamute turul, kus aritmeetiline keskmine tehinguhind tõusis veebruaris aastases võrdluses koguni 33% ulatuses ning sedagi laialdaselt just asjaolu pärast, et turul on märgatavas koguses müüdud just kõrgemahinnalisi varasid.

Tehtud tehingute struktuuri vaadates kipub tekkima arusaam justkui kahest erinevast Eestist, mille juures on suur hulk turuosalisi, kelle kindlustunne on nõrk ja võimekus kinnisvaraturul tehinguid teha üsna vähene, kuid paralleelselt on jällegi hulk inimesi, kes on asunud oma pikaldaselt edasilükatud ostuotsuseid taas realiseerima ning seda ka kõrgemahinnaliste varade lõikes nii korteri- kui ka üksikelamute turul. Viimane kajastub eriti hästi Eesti väikelinnade korteriturgudelt, kus viimase 6 kuu vältel on nii võla- kui ka asjaõiguslike lepingute raames saavutatud geograafiliselt erinevates piirkondades üha uusi hinnatasemete rekordeid just uusehitiste lõikes. Ehituslikult vanema elamufondi osas on siiski hinnad enamikes Eesti linnades mõne protsendi võrra madalamad kui veel 2024. aasta alul.

Edukaid arendusprojekte on üha enam esile kerkinud ka väljaspool Eesti suuremaid piirkondi

Olukorras, kus ehitushinnad perspektiivis jätkuvalt kallinevad, võib ettevaatavalt prognoosida uute korterite hinnatasemete edasist mõõdukat kasvu ning seda on kinnitanud ka erinevate Eesti linnade uute korterite pakkumishindade dünaamika. 2025. aastal on veel võimalus saada uute korterite osas küll piirkonniti endiselt üsna laialdasi soodustusi, kuid 2026. aasta vaates ei püsi tõenäoliselt olukord enam niivõrd ostjate poole kaldu. Geograafiliselt on olnud 2023. aastast märgata, et spekulatiivsel eesmärgil arendatud kinnisvara on laialdaselt esile kerkinud ka väljaspool Tallinna, Tartu ja Pärnu linna ja nende lähipiirkondi, kuid selle taustal siiski Tallinna üleüldine kasv püsib, viidates kehvema jätkusuutlikkusega turupiirkondade lõikes ääremaastumise jätkumisele. Arenduskruntide järgne ostuhuvi ning ehituslubade taotlemine aga ilmestab, et jätkusuutlikumate väikelinnade puhul aastatel 2025 – 2026 aktiivne arendustegevus jätkub. Riik on otsustanud asuda toetama paralleelselt küll näiteks arendustegevust Ida-Virumaal, kuid näib vähetõenäoline, et sealseid majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme sellega niivõrd tegelikkuses lahendatakse.

Kinnisvaraarendajate vaheline konkurents püsib tihe ka turu täiendava paranemise korral

Kuigi pakkumismaht uute korterite osas püsib ka ettevaatavalt laialdane ning arendajate vaheline konkurents tihe, oodatakse siiski lähituleviku osas likviidsuse täiendavat paranemist ning see on kajastunud ka viimaste kvartalite ehitusaktiivsuse statistika lõikes. Ehituslubade arv korterelamute püstitamise osas taandus ka veel 2024. aasta IV kvartalis ning seda võrdlemisi jõuliselt, kuid sealjuures alustati siiski Eestis uute korterite ehitamist 2024. aastal tervikuna ligi kolmandiku võrra suuremas ulatuses kui 2023. aastal.

Turul on hulgaliselt arendusprojekte, millede osas on ettevalmistused ehitustöödega alustamiseks tehtud, kuid millede osas ei ole seni siiski ehitustöödega tegelikkuses alustatud, olgu selle põhjuseks siis üleüldine kindlustunne, puudulikud finantseerimisvõimalused või ka üleüldine vähene elamispindade järgne nõudlus. Taolisi projekte on turul siiski viimaste aastate madala turuaktiivsuse taustal üha kuhjunud ning enamikes turupiirkondades näib, et turukonjunktuuri võimaliku paranemise korral on 2021. aastaga analoogne uute elamispindade defitsiit äärmiselt vähetõenäoline. Kes otsib võimalusi spekulatiivsel eesmärgil näiteks võlaõiguslikke lepinguid edasimüügiks soetada, peaks aastatel 2025 – 2026 ehk pigem vaatama suurema riskiga, kuid paralleelselt väiksema konkurentsiga, turupiirkondade poole eeskätt Eesti väikelinnadega või ka Harju-, Tartu- ja Pärnumaal paiknevate alevikega.

Majandusliku olukorra paranemine ei pruugi elamispindade turuaktiivsust kuigi oluliselt tõsta

Arvestades, et 2024. aastal püsis Eestis elamispindade tehingute arv pikaajalise keskmise tasemel (-3,1%), samaaegselt kui turul üldiselt valitses endiselt sügisese perioodi alguseni püsinud majanduslanguse periood, on seega siiski lähituleviku vaates täiendava tugeva turuaktiivsuse kasvu realiseerumine üsna vähetõenäoline ning seda just järelturu lõikes. 2025. aasta toob täiendava intressimäärade alanemise ning taaskordse majanduskasvu tsükli alguse, mille kõrval võib oodata omakorda ka tööpuuduse mõningast vähenemist. Taolised muutused küll mõjuvad pikaajalises vaates elamispindade turule muidugi igati positiivselt, kuid arvestades, et kinnisvaraturu käekäik üldiselt oli ka majanduslanguse perioodi vältel hiljuti võrdlemisi edukas, ei too täiendavalt paranev majanduslik konjunktuur siiski lähikvartalitel veel kinnisvaraturule kuigi ulatuslikke positiivseid muutusi. Ettevõtete poolt edasi lükatud investeeringute taaskordset realiseerimist võib aga siiski oodata laialdasemalt, millele on viidanud ka 2024. aasta lõpust järsult kasvanud juriidiliste isikute poolne laenunõudlus.

Tehingute ning müügipakkumiste arvu- ja hinnadünaamika Eesti korteriturul aastatel 2022 – 2025

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Luminori ökonomist: keskpank jätkab intresside langetamist, laenuvõtjad saavad leevendust

07.03.2025

Luminor BankNii nagu oodatud, siis Euroopa Keskpank langetas taaskord oma kolme intressimäära 0,25 protsendipunkti võrra. Keskpanga peamine laenuintress on nüüd 2,65%. Otsus oli oodatud, kuna see peegeldus ka kuue kuu euribori tasemelt, mis oli eile 2,35%. Kuna kuue kuu euribor ja keskpanga intress järgneva poolaasta jooksul peaksid keskmiselt jääma samasse suurusjärku, siis praegune keskpanga laenuintressist madalam kuue kuu euribor näitab, et keskpangalt oodatakse järgmise poolaasta jooksul intressimäärade jätkuvat langetamist.

Iga keskpanga 25 baaspunktisuurune intressimäära langetus toob praegusel ajal kaasa ka euribori languse. Kuigi euribori langus ei toimu just nendel päevadel, kui keskpank intressimäära langetab, sest otsused on oodatud, on suurusjärk kuue kuu euribori langusel sama suur nagu on keskpanga intressimäära langusel. See tähendab, et keskpanga intressilangetuse otsused toovad kodulaenuvõtjale leevendust laenumaksete suuruses.

Rusikareegli järgi võib öelda, et tänane otsus vähendab 100 000 eurose ja 20-aastase annuiteetgraafikuga kodulaenu makset 13 euro võrra kuus. Tiputasemelt 1,75 protsendipunkti võrra alla tulnud intressimäär on toonud või toomas aga 90 eurose leevenduse laenumakses.

Kuigi euroala aastane inflatsioon on jõudnud 2,4%-ni, mis on lähedal 2% inflatsioonieesmärgile, kasvavad alushinnad (ehk hinnad, millest on välja jäetud energia ja toiduained) ning teenuste hinnad endiselt märksa kiiremini. Seetõttu on intressimäärade langetamisel jätkuvalt ettevaatlik.

Reaalne intressimäär euroalal, ehk lahutades intressimäärast inflatsiooniootuse sama perioodi kohta, on jõudnud nulli. See teeb keskpanga intressi inflatsiooni mõttes juba praegu neutraalseks ehk praegune intressimäära tase ei ole inflatsiooni tugevalt tõstmas ega langetamas. Teadmatus inflatsiooni selle aasta arengutest on aga viimaste kuudega kasvanud, sest Trumpi kehtestatud tollimaksud ja sellele tehtavad vastusammud on muutmas maailmamajandust, vähendades tootlikkust ja tekitades hinnasurvet. Samas euroala majanduskasv on jätkuvalt habras ning keskpank näeb oma intressmäära langetustes rolli positiivse väljavaate hoidmisel.

6 ja 12 kuu euribori vahe on jõudnud nulli. See näitab, et praegu rahaturgudel ei usuta, et poole aasta pärast oleks kuue kuu rahaturu intress märkimisväärselt madalam selle praegusest tasemest. Sellegipoolest on enamus analüütikuid arvamusel, et aasta lõpuks võiks kuue kuu euribor välja jõuda 2%-ni. Arvestades kui kiirelt on aasta alguses intressimäär langenud, tähendab see euribori languse tempo kahanemist. Kuna aga teadmatus tuleviku osas on kasvanud, siis on suurenenud ka võimalus, et intressimäär võiks veelgi alaneda. Teisalt on kasvava inflatsiooni tingimustes võimalik, et keskpank peab oma praegustest intressimäära kärbete plaanidest aasta keskel loobuma.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni
1 2 3 … 142 143 144 … 1,675 1,676 1,677