Tallinna Olümpiapurjespordikeskuse (TOP) ja selle lähiala detailplaneeringu üle on arutletud pikalt ja põhjalikult. Pirita elanikud on olnud kaasatud kõnealuse detailplaneeringu menetlusse juba 2003. aasta novembrikuust, mil toimus detailplaneeringu esimene avalik arutelu. Pika planeerimisprotsessi käigus on toimunud mitu avalikku väljapanekut, seitse avalikku arutelu ning ülesjäänud protestid on veelkord läbi arutatud Harju maavanema juures.
“Vastupidiselt kaebaja, MTÜ Pirita Seltsi, etteheidetele leiame, et 2011. aastal detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestel ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikutega toimunud kolm avalikku arutelu ja lisaks kohtumine linnaplaneerimise ametis vastasid seaduses ettenähtud menetluskorrale nii formaalselt kui ka sisuliselt, kuivõrd planeeringulahendust on vastavalt ettepanekutele korrigeeritud,“ ütleb abilinnapea Taavi Aas ja lisab, et Seltside soovil on seda krunti pakutud Eesti Kunstiakadeemiale (EKA), Estonia teatrile ja Linnateatrile, kuid ükski neist pole seda kohta uueks sobivaks asukohaks pidanud.
Planeeringu koostamisel on arvestatud Pirita linnaosa elanike soove, oluliselt on vähendatud veekeskuse mahtu, korterelamute arvu (vähendati 16% avalikul väljapanekul tutvustatud mahtu). Lisaks on planeeringus antud selles osas paindlik lahendus – samale alale on lubatud ka ärihoonete ehitamine. “Me oleme arvestanud tõenäosusega, et Pirita Selts pöördub linna vastu kohtusse. See on muidugi nende põhiseaduslik õigus. Me tahame siiski uskuda, et lõplik lahendus arvestab Tallinna kui terviku üldist arengut,“ lisab abilinnapea Taavi Aas.
Siinkohal on linnavalitsus jätkuvalt seisukohal, et Tallinna linna terviklikku arengut silmas pidades on oluline, et ehitatakse uusi elamuid ja loodaks uusi töökohti ning korrastatakse avalikku linnaruumi, sealhulgas ehitatakse valmis rannapromenaad ja korrastatakse rohealad – kõiki neid tingimusi ka antud detailplaneering täidab. „Loomulikult on Tallinna linn valmis kohtus oma seisukohti põhjendama ja kaitsma,“ lisab abilinnapea.
Detailplaneeringus on planeeritud alale kavandatud juurde ehitada ligikaudu 650 m sõiduteid ja 3100 m kergliiklus- ning kõnniteid. Välja vahetatakse kogu olemasolevate teede valgustus, uute teede valgustamiseks paigaldatakse kuni 40 tänavavalgustit, kergliiklus- ja kõnniteede valgustamiseks paigaldatakse kuni 390 madalamat valgustit, iga elamu või elamugrupi õuealale ehitatakse laste mänguväljak.
„Rannapromenaadi väljaehitamine ning uued kõnni- ja kergliiklusteed loovad jalakäijatele turvalise ja sõbraliku keskkonna, kõigilt piki mere kallast kavandatud hoonestusaladelt pääseb sõiduteed ületamata promenaadile ja veekeskusesse. Kokkuvõttes korrastab ja elavdab piirkonda kõik detailplaneeringus kavandatu, sest uued koduomanikud suhtuvad oma ümbrusesse hoolivalt, lisaks rajatakse veekeskusest ja hotellist koosnev vaba-aja keskus kogu linna elanikele. See omakorda muudab atraktiivsemaks ka Pirita jahisadama. Oluline on lisada, et planeeringulahenduses on arvestatud lastehoiuteenuse pakkumisega ligi 120 – 130 lapsele. Arvestades planeeritud korterite arvu, pakub antud lahendus lastehoiu kohta ka teistele Pirita elanikele. See on lisaväärtus,“ selgitab Taavi Aas ja lisab: „Detailplaneering on koostatud lähtuvalt avalikust huvist, sest ligikaudu 17% TOP-i kinnistust on planeeringulahenduses ette nähtud avalikult kasutatavaks.“
Veekeskuse paigutamine mere kaldale muudab mereäärne ala atraktiivsemaks ja annab hea võimaluse rajada keskuse kompleksi ka mereveebasseine ning kujundada hoone ümbrus rannana. Kõige selle ellu viimiseks oli vajalik vähendada ranna ehituskeeluvööndit ja see ongi ainuke põhjus, miks TOPi planeeringut tuli menetleda Pirita linnaosa üldplaneeringut muutva detailplaneeringuna. Veekeskuse kavandamise soov oli teada juba Pirita linnaosa üldplaneeringu koostamise ajal, kuid üldplaneeringu täpsusaste ei võimalda nii detailset ehituskeeluvööndi vähendamist. Kõigi oluliste üldplaneeringus antud tingimustega, nii üldplaneeringu kohaste maakasutuse juhtotstarvetega kui TOPi maa-ala kavandamiseks üldplaneeringus esitatud ettepanekutega, on arvestatud.
Planeeringulahendus võimaldab TOPi hoonestusest lõunapoolset ala käsitada tervikliku avaliku ruumina, mille sees paiknev hoonestus – kas esimesel korrusel asuvate äriruumidega korterelamud või ärihooned – pigem toetab ümbritseva haljasala avalikku kasutust ega halvenda mereäärse ala senist kasutust vaba aja veetmise kohana. „Leiame, et avalikud huvid ja väärtused ning erahuvi on selle planeeringu puhul tasakaalus,“ märkis Aas.
