Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Uus koolitus: Kinnisvara müük internetis

Kinnisvarakool: Kinnisvara müük internetisKinnisvarakool on toonud välja uhiuue koolituse “Kinnisvara müük internetis“. Koolitus annab kinnisvara-spetsiifiliselt ülevaate, kuidas teha koduleht internetis nähtavaks, kuidas olla otsimootorites leitav, kuidas kasutada sotsiaalmeediat efektiivselt.

Koolitus on suunatud ennekõike kinnisvaramaakleritele ja spetsialistidele, kes müüvad ja vahendavad kinnisvara. Lisaks ka kinnisvaraettevõtete müügi- ja turundusjuhtidele ja inimestele, kes vastutavad ettevõte bränditurunduse eest. Samuti aitab koolitus teha eraisikul valikuid, kuidas isikliku kinnisvara müüki interneti abil edendada.

Koolituse “Kinnisvara müük internetis” läbiviijaks on internetiturundusele keskendunud ettevõtte DreamGrow Digital’i asutaja ja loovjuht Priit Kallas.

Priit on olnud aktiivselt tegev erinevate internetiprojektide juures juba üle 15 aasta. Ta on alati olnud mingil moel seotud internetiturundusega, aidates Eesti ettevõtjatel saavutada e-kanalite kaudu parimaid tulemusi nii Eestis kui ka välisturgudel.

Info ja registreerimine

  • Kinnisvara müük internetis
Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool
Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Kinnisvarakool: 7 kinnisvarakoolitust sel sügisel, kus peab osalema

Kinnisvarakool: 7 kinnisvarakoolitust sel sügisel, kus peab osalemaSel sügisel toimub Kinnisvarakoolis 7 kinnisvarakoolitust, mis on vabatahtlikult kohustuslikud kõikidele kinnisvaramaakleritele, kinnisvaraspetsialistidele ja teistele, kes soovivad Eesti kinnisvaramaastikul ilma teha.

10.09.-19.09.2012 Kinnisvara ABC
Koolitus Kinnisvara ABC on suunatud maakleritele, kes soovivad meelde tuletada kinnisvaraäri põhiolemust ja saada värske ülevaade kinnisvaraturul toimuvast. Samuti on koolitus Kinnisvara ABC suunatud eraisikutele, kes soovivad kinnisvaraturul teha ostu-müügitehinguid ja/või kinnisvara välja üürida. Kinnisvara ABC lektorid: Tõnu Toompark, Evi Hindpere, Marko Sula, Andree Raid. Loe edasi…

24.09.2012 Kinnisvara müügikoolitus
Kinnisvara müügikoolitus on suunatud kinnisvaramaakleritele, kes tegelevad kinnisvara müümisega igapäevaselt või soovivad alustada tööd kinnisvaramaaklerina. Samuti on koolitusele oodatud eraisikud, kes soovivad müüa/üürile anda endale kuuluvat elamispinda ja saada eelnevalt infot, kuidas sellises olukorras käituda. Kinnisvara müügikoolituse lektorid: Anneli Salk, Maria Kopso, Tõnu ToomparkLoe edasi…

26.09.2012 Üürikoolitus
Üürikoolitus on suunatud maakleritele, kes vahendavad eluruumidest üüripindu ja soovivad enda teadmisi värskendada. Lisaks eraisikutele ja väikeinvestoritele, kes annavad eluruume üürile või inimestele, kes plaanivad soetada eluruumi selle üürileandmiseks, et mõista üüriäri riske ja võimalusi. Aga ka eluruumide üürnikele, kes soovivad rohkem aimdust saada üürileandjate mõttemaailmast. Üürikoolituse lektorid on Evi Hindpere ja Tõnu ToomparkLoe edasi…

01.10.2012 Kinnisvaraturundus – TÄITSA UUS!
Kinnisvaraturunduse koolitus on suunatud maakleritele, kes vahendavad eluruumidest üüripindu ja soovivad enda teadmisi värskendada ja kinnisvaraarendajatele, kes müüvad kinnisvara. Aga ka eraisikutele, kes soovivad efektiivselt müüa endalekuuluvat kinnisvara. Samuti on koolitusele kutsutud kõik inimesed, kes soovivad oma silmaringi arendada ja saada aimdust kinnisvaravaldkonna ühest praktilisest müügiedu määravast killust. Kinnisvaraturunduse lektorid on Urmas Tehver ja Tõnu Toompark. Loe edasi…

03.10.2012 Hindamise ABC – VÄRSKE!
Koolitus Hindamise ABC on suunatud maakleritele ja eraisikutele, kes soovivad paremini mõista kinnisvara väärtuse kujunemise põhitõdesid ja maakleritele ning eraisikutele, kes soovivad teha karjääri kinnisvarahindajana. Kutsutud on kindlasti ka kinnisvarainvesteeringute tegijad, kel on huvi väärtuse mehhanismide vastu. Kinnisvara hindamise ABC koolituse lektorid: Martin Kõiv ja Kristjan GrossLoe edasi…

08.10.2012 Kinnisvara fotokoolitus – TÄITSA UUS!
Kinnisvara fotografeerimise koolitus on suunatud maakleritele, kes tegelevad kinnisvara vahendamisega ja kinnisvaraspetsialistidele, kes tegelevad kinnisvara müügiga. Fotokoolitus on suunatud ka eraisikutele, kel on huvi fotografeerimise, eriti hoonete fotografeerimise vastu. Fotokoolituse lektor: Hasso HirvesooLoe edasi…

10.10.2012 Kinnisvara müük internetis – TÄITSA UUS!
Koolitus “Kinnisvara müük internetis” on suunatud ennekõike kinnisvaramaakleritele ja spetsialistidele, kes müüvad ja vahendavad kinnisvara. Lisaks ka kinnisvaraettevõtete müügi- ja turundusjuhtidele ja inimestele, kes vastutavad ettevõte bränditurunduse eest. Samuti aitab koolitus teha eraisikul valikuid, kuidas isikliku kinnisvara müüki interneti abil edendada. Koolituse lektor: Priit Kallas. Loe edasi…

BOONUSEKS 8. koolitus: 18.10-26.10.2012 Kinnisvara täiendkoolitus – VÄRSKE
Kinnisvara täiendkoolitus on suunatud maakleritele ja kinnisvaraspetsialistidele enesetäienduseks. Samuti on kursus suunatud inimestele, kel on plaanis kinnisvaraturul aktiivsemalt toimetada. Koolitusel läbime kõik olulise, mis on vajalik aktiivse ja eduka kinnisvaraaalase karjääri aluseks. Kinnisvara täiendkoolitus sobib väga hästi ka maakleri kutseeksami ettevalmistuseks. Kinnisvara täiendkoolituse lektorid: Tõnu Toompark, Evi Hindpere, Marko Sula, Urmas Tehver, Igor FedotovLoe edasi…

Info ja registreerimine

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool


www.kinnisvarakool.ee


Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Korterite väljaüürimine jääb väikeinvestorite pärusmaaks

Nagu igal aastal nii ka käesoleval sügisel kasvab oluliselt nõudlus üürikorterite järele. Üürikorterite nõudluse kasvu põhjuseks on algav õppeaasta, kuid sarnaselt ka algav sügisene ettevõtlushooaeg. Vaatamata järjekordsele mikromullile elamispindade üürisektoris jääb see lähiaastatel endiselt eelkõige eraisikutest väikeinvestorite mängumaaks.

Tänavugi näeme üüriturul suve lõpus defitsiiti, mis aitab välja üürida ka ehk kevadel pikemalt seisma jäänud korterid. Seda isegi vaatamata üürihindade tõusule. Aastaga on Tallinna korterite üürihinnad tõusnud 15-20%, korterite väärtus aga vaid 4-7%. See on üürileandmise muutnud järjest kasumlikumaks.

Üürikorterite hinnatõusule paneb piiri peale eelkõige nõudluse vähenemine või pakkumise suurenemine. Valimatu nõudlus taandub selgi aastal tõenäoliselt septembri teiseks pooleks või oktoobriks, mil enamus tudengeid on enesele peavarju leidnud.

Üürikorterite äkilist pakkumist aga oodata ei ole. Pakkumine kinnisvaraturul suureneb alati vaevaliselt. Päevade või nädalatega toimuvat kiiret kasvu selles sektoris aset ei leia. Siiski on turul liikumas väikeinvestorid, kes otsivad väljaüürimiseks sobilikke kortereid. Lisaks on järjest aktuaalsem üürimajade arendamise temaatika.

Paraku on üüriäri sobilik eelkõige väikeinvestorile, kes enesele palka maksmata asju korraldab. Suuremad investorid saavad 5-7-protsendilisest elamispindade üüritootlusest kõrgema kasumimäära äripindade sektoris. Samuti tulenevad käibemaksuga maksustamisest probleemid, mis uusarenduse eluruumina väljaüürimise äriettevõttele ebasoodsaks muudavad.

Eluruumi väljaüürimine on tõenäoliselt parim võimalus kinnisvarainvesteeringutest huvitatud väikeinvestorile, kelle investeerimissoov algab paarikümnest tuhandest eurost, millele laen abiks kõrvale võtta. Tegemist on küll riskide võtmisega, kuid see annab investorile märksa kõrgema tootluse, kui raha pangakontol tähtajalisel või nõudmiseni kontol hoidmine.

Nii võib arvata, et eluruumide üürisektor jääb vähimalt lähema paari aasta perspektiivis väikeinvestorite pärusmaaks. Suuremad investorid saavad kõrgema tootluse äripindade sektorist, kus puuduvad ebasoodsad maksupiirangud.

Andree Raid
Raid & Ko OÜ juhatuse liige

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

DTZ Kinnisvaraeksperdi uued turuülevaated

Ilmunud on inglisekeelsed Balti turuülevaated I poolaasta kohta:

 

 

 

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Kinnisvara müügikoolitus tagab müügiedu

Kinnisvarakool: kinnisvara müügikoolitus24/09/2012 toimuv kinnisvara müügikoolitus on suunatud praktiliste nõuannete andmisele, kuidas müüa iseennast ja selle läbi ka kinnisvara.

Kinnisvara müügikoolitusele on kutsutud kõik kinnisvaramaaklerid ja kinnisvaraspetsialistid, kes puutuvad klientidega kokku igapäevaselt.

Koolitus annab igapäevases elus lihtsalt rakendatavaid nõuandeid nii maakleri- või müügikarjääri alguses seisjatele, kui ka kogenud müügimeestele ja -naistele.

Samuti on kinnisvara müügikoolitusele kutsutud inimesed, kel on plaanis endale kuuluvat kinnisvara müüa. Koolituse praktilised nõuanded aitavad müügiprotsessi praktikasse rakendamisele kindlasti oluliselt kaasa.

Info ja registreerimine

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool
Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Korterite pakkumishind langes aastaga seitsmes maakonnakeskuses

Portaali KV.EE andmetel tõusis korterite pakkumishind Eestis aastaga 2% võrra. Korterite pakkumishind langes seejuures seitsmes maakonnakeskuses.

Korterite pakkumishind on jätkuvalt tõusmas elamispindade turu suuremates ja aktiivsemates piirkondades: Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas.

Tallinnas, kus asub pool kogu Eesti korterite müügipakkumistest tõusis korterite pakkumishind aastaga 5%. Tartus tõusid korterite pakkumishinnad aastaga 8%.

Tallinna korterite keskmine pakkumishind oli 2012. a. juulis 1321 €/m², Tartus 1045 €/m² ja Pärnus 1013 €/m².

Maakonnakeskustest enam langesid korterite pakkumishinnad Võrus, kus langus oli 10%.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Korterite müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk Korterite müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond 07/2011 07/2012 Muutus, % 07/2011 07/2012 Muutus, %
Eesti 18 140 17 003 -6% 980,0 998,3 2%
Haapsalu 291 275 -5% 703,0 732,0 4%
Jõgeva 149 107 -28% 248,0 231,0 -7%
Kuressaare 151 136 -10% 788,0 821,0 4%
Kärdla 19 18 -5% 533,0 501,0 -6%
Narva 143 196 37% 441,0 502,0 14%
Paide 98 78 -20% 351,0 351,0 0%
Põlva 83 72 -13% 367,0 424,0 16%
Pärnu 1 291 1 405 9% 994,0 1 013,0 2%
Rakvere 190 202 6% 592,0 567,0 -4%
Rapla vald 69 70 1% 537,0 487,0 -9%
Tallinn 8 894 7 816 -12% 1 255,0 1 321,2 5%
Tartu 2 251 1 838 -18% 970,3 1 044,6 8%
Valga 183 175 -4% 263,0 249,0 -5%
Viljandi 369 327 -11% 610,0 599,0 -2%
Võru 168 192 14% 490,0 440,0 -10%

Korterite müügipakkumiste hinna muutus Eesti maakonnakeskustes portaalis KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Ehitusturg kahandab uusarenduste turul valikuvõimalusi

Viimasel ajal on ilmunud mitmeid arvamuslugusid, kus mainitakse uute korterelamute defitsiiti. Ka Domus Kinnisvara analüüsid näitavad, et uusi korterelamuid on pakkumises vähem kui võiks, sest vastav nõudlus on olemas. Üks põhjus, millele ebapiisava pakkumise puhul viidatakse, on kõrge ehitushind, mille tõttu ei tasu arendajatel uusi projekte ette võtta. Kuid kas see on ikka nii? Ja kui on, siis miks?

Üks võimalus, kuidas kõrvaltvaatajana ehitushindasid analüüsida, on võrrelda ehitushinnaindeksi ja Tallinna korteriomandi keskmise hinna muutusi. Statistikaameti kodulehel on toodud ehitushinnaindeksi mõiste – see on indeks, mis väljendab baasaastale iseloomuliku ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel. Seega saame indeksi abil teada, et kui palju on aastases võrdluses ehitusega seotud hinnad kasvanud. Samale allikale viidates selgub, et 2012.a teise kvartali ehitushinnaindeks oli 4,6% kõrgem kui 2011.aasta II kvartalis. Kinnisvaraturg on samuti aastaga muutunud. Kasvanud on nii tehingute arv kui keskmine hind. Keskmise hinna kasvu taga on peamiselt tehingute struktuur, st et kui rohkem tehinguid tehakse kallima varaga, siis keskmine (sh mediaanhind) hind kasvab. Kuid mitte ainult – ka keskmised samaväärsete korterite ühikuhinnad järelturul on kasvanud.

Tänavu esimesel poolaastal on meie andmetel teostatud Tallinnas umbes 430 uue korteri ostu-müügi tehingut (keskmiselt 86 tehingut ühes kuus). See moodustab kõikidest korterite tehingutest ca 16%. 2011. aastal oli arendusprojekti korterite tehinguid 60-70 kuus. Seega on uute elamispindade tehinguid tehtud rohkem, mis omakorda on mõjutanud keskmist hinda. Maa-ameti tehingute statistika järgi oli 2012. aasta teise kvartali korteriomandite keskmine tehinguhind 7% kõrgem kui aasta tagasi. Seega oleks justkui korterite müügihinnad kasvanud rohkem kui ehituse hind, mis peaks arendajatele-ehitajatele olema üsna atraktiivne olukord. Sellele vaatamata räägitakse täna pakkumise vähenemisest ning uute korterite defitsiidist. Miks siiski ei ehitata?

Ehitushinnaindeksi suurimad komponendid olid ehitusmasinad (hinnakasv 7,2%) ja tööjõud (hinnakasv 5,8%). Ehitusmaterjalide hinnad kasvasid aastaga 4%. Ehituse liikidest kasvasid enim tööstushooneindeks 5,2% ja ametihooneindeks 4,5%. Kui mõelda tänastele ehitusobjektidele, siis paratamatult jääb silma riiklikud tellimused: teed, sillad ja riigihoonete soojustamine jms. Suurimad projektid, mille sarnaseid pole Eestis ammu ehitatud (nt Tartu mnt Ülemiste rist ja Tallinn-Tartu mnt), kasutavad palju tööjõudu ja suurt masinaparki. Neist ehitistest mööda sõites jääb paratamatult silma tohutu arsenal – kopad, kraanad, tellingud jne. Lisaks Riigi Kinnisvara AS renoveerinud on üle Eesti ca 200 ehitist, samuti ehitatud uusi.

Eeltoodud suhteliselt suurele riiklikule ehitusmahule lisandub veel tõsiasi, et kujundlikult „pool Eestit“ ehitab Soomes. Kuigi tõenäoliselt on kõigil objektidel Eestis tänasel ajal tunda ehitusmeestest puudus, on nii riiklikud suurprojektid kui ka Soome ehitusturg olnud rahvale suureks abiks majanduskriisi üleelamisel. Samas on need mõlemad faktorid paratamatult ka ehitushinna indeksi peamised kergitajad. Nii jääbki erasektori projektidele vähem ressurssi ning hinnaläbirääkimised kinnisvaraarendajate ning ehitajate vahel on suhteliselt pingelised. Remargina võib siin välja tuua, et Eesti suurimad kinnisvaraarendajad on ehitusettevõtted ning üksnes kinnisvaraarendusele keskendunud firmad piirduvad väiksemate projektidega.

Kui siia veel lisada, et pangad on täna elamuarenduste suhtes jätkuvalt pigem tõrjuvad, mistõttu vaadatakse läbi suhteliselt väheste arenduste laenutaotluseid. Finantsvõimendust kasutamata suudavad projekte ette võtta väga üksikud firmad, need on küllaltki väikesed projektid ning kõrge omafinantseeringu määr tingib väga kõrge kasumitaotluse. See koos ehitushinna kasvuga tekitab olukorra, kus uute projektide väljamüügihind on kõrgem kui varasematel ning laveerib küllaltki ostuhuviliste klientide taluvuse piiril.

Praegu on Tallinnas avalikus müügis ca 80 projekti, kus augustikuu seisuga on müümata ca 900 korterit. Aasta alguses oli müümata umbes 1200 – 1300 korterit, seega valikuvõimalus ostjate jaoks on vähenenud.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.
Domus Kinnisvara
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Statistika: keskmine eluasemelaenu jääk on 3,8 keskmist aastapalka

2012. a. II kvartali lõpuks oli Eestis Eesti Panga andmetel 156 541 eluasemelaenu. Laenude arvu tipphetkel 2009. a. II kvartalis oli eluasemelaene 160 233.

Alates 2010. a. keskpaigast on eluasemelaenude arv vaikselt, kkuid kindlalt järjest vähenenud.

Sarnaselt on järjest vähenenud keskmine eluasemelaenu jääk. 2008. a. III kvartalis jäi keskmine eluasemelaenu jääk napilt alla 40 000 euro. Tänaseks on see langenud 37 261 eurole.

2007. a. I kvartalis oli keskmine eluasemelaenu jääk 4,5 Eesti keskmist palka. Tänane keskmine laenujääk on ligikaudu 3,8 keskmist aastapalka.

Tagasimaksmisel olevate eluasemelaenude keskmine jääk ja eluasemelaenude arv

Tagasimaksmisel olevate eluasemelaenude keskmine jääk ja eluasemelaenude arv

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

LVM Kinnisvara: 10 põhjust, miks eelistada uut korterit vanale

Lisaks paljudele muudele küsimustele tuleb uut kodu otsima hakates otsustada, kas eelistada vanemat korterit või valida uueks koduks päris uus korter.

Praegune kinnisvaraturg pakub ostjatele erinevate eelarvete juures tuhandeid valikuid. Valida on linna- ja maakodude vahel, nii ahjukütte kui ka mugavustega korterite vahel. Alljärgnevalt kümme põhjust, miks tasub eelistada uut korterit vanale:

1. Ehitusgarantii – uue korteri ostmisega kaasneb kahekümne nelja kuu pikkune garantii, mis tähendab, et päris uut korterit ostes ei tule muret- seda kõikvõimalike ehitusega seotud küsimuste pärast, sest garantiiajal ilmnenud vead kohustub müüja likvideerima oma kulul.

2. Ruumilahendus – uute korterite ruumilahendus on vanemate korterite omast tihti parem. Nii on uued korterid avaramad ning ruumide paiknemine läbimõeldum. Lisaks on arvestatud köögis ruumi kõikidele moodsatele kodumasinatele ja vannitoas pesumasinale/kuivatile.

3. Puhtus – uus korter on päris uus ja laitmatult puhas. Vähetähtis ei ole ka see, et esinduslikud ja puhtad on üldkasutatavad ruumid ning trepikojad. Regulaarne hooldus tagab nende sellise seisundi ja säilimise pikaks ajaks. Puhas elukeskkond võib olla näiteks ka ainsaks alternatiiviks allergikule.

4. Väiksemad kulud – nii nagu uus auto võtab vähem kütust, on ka uut korterit odavam pidada. Näiteks uutel kor-termajadel on väiksemad kütte-, elektri- ja haldusarved. Lisaks on väiksemad kõikvõimalikud kaod. Kindlasti puudub ka lähimatel aastakümnetel remondivajadus.

5. Parem sisekliima – uues korteris on parem sisekliima, kuivõrd uued kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemid võimaldavad tagada stabiilsema sisetemperatuuri ja piisava õhuvahetuse. Nii näiteks on võimalik niiskel suvepäeval õhku kuivatada ja paukuva pakasega mõnusalt sooja tuba nautida.

6. Mugavus – uus korter tähendab enamasti palju rohkem mugavust. Peaaegu kõikides uutes majades on liftid. Lisaks paigaldatakse kortermajadesse ka läbipääsu-, videovalve- ja sidesüsteemid. Kõik see võimaldab kasutada ülikiiret internetti, videolaenutust või jälgida kodus toimuvat igast punktist maailmas.

7. Abiruumid – uute korterite juurde kuuluvad lisaks avaratele üldruumidele ka korralikud abiruumid, mis võimaldavad hoida neis nii rehve, hobivarustust kui ka kohvreid ja hooajal mittevajalikke riideid. Lisaks leiab ühiskasutuses pesu-, spordi- ning saunaruume.

8. Parkimine – kuigi uute korterelamute kinnistud on vanemate korterelamute juurde kuuluvatest parkimisplatsidest väiksemad, on tihti parkimine paremini lahendatud. Enamasti kuulub korteri juurde üks parkimiskoht parklas, maa-aluses parklas või garaažis. Lisavõimalustena on paigaldatud ka autosoojendus- ja -pesulahendused.

9. Paindlikkus – kui otsustada uue korteri kasuks aegsasti, on võimalik uus kodu kujundada oma maitse järgi – valida välja sobivad värvid, parketid ja plaadid. Mõnes projektis saab teha ka muudatusi ruumide paigutuses ja suuruses.

10. Soodustused – uue korteri ost võrreldes vanema korteriga võimaldab kasutada mitmeid soodustusi. Nii näiteks saab uue korteri ostuks parema laenupakkumise, seda nii omafinantseeringu kui ka isegi int- ressi puhul. Lisaks on paljudes uutes projektides erinevad tootjad pakkumas suuri soodustusi nii mööblile kui muule sisustusele.

 LVM Kinnisvara
Artikli allikas on LVM Kinnisvara blogi

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Kinnisvara ABC koolituse alguseni vähem kui kuu

Kinnisvarakool: Kinnisvara ABCVähem kui kuu aja pärast ehk 10/09/2012 algab 16-tunnine Kinnisvara ABC koolitus.

Kinnisvara ABC koolitus sobib ideaalselt kõikidele tulevastele maakleritele ja kinnisvaraspetsialistidele sissejuhatusena kinnisvaramaailma.

Samuti on Kinnisvara ABC suunatud juba kinnisvarasektoris töötavatele inimestele, et kindlustada oma teadmistele lai vundament.

Ajast-aega on Kinnisvara ABC koolitusel käinud nö eraisikud, kel on plaanis kinnisvara ostma või müüma hakata. Sellisel puhul annab koolitus hea ja laia tausta, et tulevikutehing turvalisemalt ja soodsamalt korraldada.

Info ja registreerimine

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Uus Maa juulikuu turuülevaade

Eesti kinnisvaraturg jätkas juulis hoogsalt möödunud poolaasta kursil. Võrreldes juuniga kerkis nii kinnisvara ostu-müügitehingute hulk kui ka rahaline kogumaht. Kuigi juunist suurema tehingute arvuga juuli ei ole iseenesest midagi erakordset, polnud sel aastal märgata iseloomulikku puhkuseperioodi-aegset tardumust.

  • Maa-ameti andmetel toimus Tallinnas juulikuus kokku 856 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on seni käesoleva aasta teine tulemus. Võrreldes juuniga kerkis tehingute hulk 4,1% ja mulluse juuliga 25%.
  • Ka Tartu korteriturul ületas juuli harjumuspäraseid ootusi ja oli üliaktiivne. Kortereid müüdi 146, juunist 18,7% enam. Ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 911 eurot, mis on juuniga võrreldes 6,5% ja 2011. aasta juuliga võrreldes 14% kallim.
  • Narvas müüdi 73 korterit, mis on juunist 37,7% enam. Keskmine mediaanhind langes kuuga 3,4% tasemele 351 €/m². Aastaga tõusis ruutmeetrihind siiski 21,9%.
  • Pärnu kinnisvaraturg saavutas juulis taas maikuise taseme. Maa-ameti andmetel müüdi juulis 80 kinnisvaraobjekti, mis on juunist 8,1% enam. Aastane kasv on aga 37,9%.

Lähemalt saad lugeda meie juulikuu turuülevaatest, mille leiad siit.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Uus Maa ja Swedbank koostöökampaania: laupäev – kinnisvarapäev

15. augustil, algas Uus Maa Kinnisvarabüroo ja Swedbanki koostöökampaania, mis töötab kinnisvaraturul tuttavaks saanud Hollandi oksjoni põhimõttel. Igal kolmapäeval kell 9:00 avalikustatakse ligi 20 korterit/maja/maatükki, mille hind langeb igal täistunnil kuni laupäeva hommikul kella 9:00ni välja. Hetke hinda saab jälgida ainult kodulehel www.ostakodu.ee ning seda kampaaniat ei kuvata üheski teises keskkonnas. 

Kuni laupäevani on huvilistel aega tutvuda objektidega, suhelda maakleritega ja teha otsus – osta või mitte osta. Kes liiga kauaks mõtlema jääb, võib pakkumisest ilma jääda, kuna lõpphind kehtib ainult laupäeva õhtul kella 18:00ni ja igale objektile on kindlasti rohkem tahtjaid kui üks. “Võidab” see, kelle on kas kõvem närv või kiiremad näpud maakleriga ühendust võtma. Juba korra osalenud objekt ei pruugi enam järgmisel nädalal saadaval olla.

Kampaaniahind kehtib kõigile neile, kes võtavad uue kodu soetamiseks laenu Swedbankist.

“Meie jaoks on väga oluline teha pankadega koostööd. Kodulaenul ja elukondlikul kinnisvaral on otsene seos. Läbi koostöökampaania saame meie koduotsijatele pakkuda soodsamat tehingut ja pank paindlikke laenutingimusi. Võidab klient ja see ongi meie põhiline eesmärk,” ütles Uus Maa Kinnisvarabüroo elukondliku kinnisvara juht Elari Tamm.

Oksjon lõpeb laupäevasel päeval. “Maaklerite tööpäevad kestavad varavalgest õhtutundideni ja seda ka nädalavahetustel. Laupäev on tööinimesel vaba päev ning hea võimalus käia kodu valimas, meie maaklerid on selleks valmis. Näiteks põhjanaabrite juures Soomes on selleks päevaks pühapäev, mil maaklerid korraldavad lahtiste uste sessioone erinevatel objektidel. Hommikul siin, lõunal seal, õhtul kolmandas kohas. Sealne turg on selle hästi vastu võtnud ja meiegi loodame, et lähitulevikus saab see ka meil nii olema – neljapäev on kalapäev, aga laupäev – kinnisvarapäev,” kommenteeris seda valikut Elari Tamm.

“Kampaania väljatöötamisel lähtusime eesmärgist olla ostja jaoks huvitav kogu kampaania vältel. Kuna meie koostööprojekt Swedbankiga kestab kolm kuud, siis kampaania lõpupoole võib tekkida nn “tapeediks” muutumise oht. Praegune ülesehitus võimaldab meil huvilised kampaania keskkonda korduvalt külastama panna. On varuks ka mõned üllatused, nii et tasub silmad lahti hoida,” ütles Uus Maa Kinnisvarabüroo turundusjuht Kaie Kass Agcay.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Elamispindade keskmine pakkumishind on 800 €/m²

Eesti elamispindade pakkumishinda kajastav KV.EE indeks jätkab liikumist püsivalt kitsas vahemikus näitamata seejuures selget tahtmist tõusta või langeda. Hetkel näitab indeks 60,8 punkti taset, mis on kuu aja tagusest 0,33% kõrgemal. Aastaga on indeks kukkunud 1,14%.

KV.EE indeksi suunata liikumine peegeldab Eesti kinnisvaraturu kahetisi trende. Tallinna ja Tartu elamispindadeturul on liikumised positiivsed. Hinnalangus on lõppenud ja tehinguid tehakse aktiivselt.

Muudes piirkondades, sh muudes maakonnakeskustes on elamispindade tehingute arv pea olematu. Seetõttu ei ole turul seal sedavõrd selget suunda. Tõusu asemel võitlevad väiksemad maakonnakeskused täna endiselt pigem elamispindade hinnalangusest väljamurdmisega.

Nii on Eesti elamispindade keskmine pakkumishind püsinud juba pikalt vahemikus, mis kõigub 800 €/m² läheduses. Seejuures on Tallinna-Tartu pakkumishinnad mõne protsendi võrra tõusnud ja muudes piirkondades valdavalt langenud.

Hindade tagasihoidlikud liikumised näitavad, et turg on stabiilne ja suuremate muutusteta. Seda kinnitab ühtlane pakkumiste arv. Viimase aasta elamispindade pakkumiste arv portaalis KV.EE on püsinud 19 500 ja 21 200 pakkumise vahel.

Pakkumiste arv ei näita analoogselt pakkumishindadele kindlat liikumissuunda. Arvestades tehingute arvu pigem kõrget taset võib öelda, et Eesti elamispindade turul valitseb tasakaal. Kui välised tegurid – näiteks finantseerimistingimused – oluliselt ei muutu, siis ei ole ka kinnisvaraturult suuri üllatusi oodata.

KV.EE indeks

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Kinnisvara ostu-müügitehingute kasv aastaga 32%, hinnatase jätkuvalt stabiilne

Seven Real Estate Advisorsi kinnisvaramulli indeks, mis võrdleb kinnisvara tänast väärtust buumi tipuga 2007. aastal, on täna 54,3 punkti tasemel. Juulis langes indeksi väärtus võrreldes eelmise kuuga 0,9%. Aastatagusest on indeks 3,5% võrra kõrgemal.

Võrreldes eelmise aastaga on enim tõusnud ärimaa, hoonestatud tootmismaa ja korteriomandite tehinguhinnad, indeksi väärtuse kasvu on aga pidurdanud maatulundusmaa, hoonestamata tootmis- ja elamumaa hinnad.

Ka kolmas kvartal algas tugeva tehingute arvu kasvuga – käesoleva aasta juulis sõlmiti 32% rohkem kinnisvara ostu-müügi tehinguid kui eelmisel aastal. Iseäranis tugevalt kasvas korteriomanditega tehtud tehingute arv, ca 37% võrreldes eelmise aastaga.

Kuigi pangad on viimasel ajal olulisel määral tõstnud marginaale ning sellest aspektist lähtuvalt ei ole (kodu)laenu võtmiseks enam väga hea aeg, tasakaalustab marginaalide tõusu ajaloolisi põhju kompiv euribor. Samuti on soodsaks muutunud euribor fikseerimine mitmeks aastaks, mis maandab riske, tagades maksevõime ka juhul kui euribor peaks tõusma hakkama.

Kinnisvaramulli indeksi tipp ehk väärtus 100 punkti oli Eesti kinnisvaraturu väärtuse kõrghetkel 2007. a veebruaris. Kinnisvaraturu põhi aga saabus 2010. a juunis, mil kinnisvaramulli indeks näitas 49,8 punkti. Tänaseks on indeks tipust 45,7% madalamal ja põhjast 9,1% kõrgemal.

Kinnisvaramulli indeks on Seven Real Estate Advisors’i arvutatav laiapõhjaline indeks, mis näitab Eesti kinnisvara väärtuse muutust. Indeks arvutatakse igakuiselt maa-ameti ja portaali KV.EE andmete põhjal, kus aluseks võetakse andmed nii elamispindade, äripindade kui maa kohta. Indeksi väärtus oli 100 punkti tasemel veebruaris 2007, mil kinnisvara väärtus oli kõrgeimal tasemel.

Urmas Laur
Seven Real Estate Advisors

Kinnisvaramulli indeks 2012-08

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Statistika: korteriomanditehingute väärtus tõusis aastaga 27%

2012. a. II kvartalis tehti maa-ameti andmetel Eestis 3909 korteriomanditehingut.

Tegemist on aastatagusest näitajast 24% kõrgema numbriga. See kinnitab tõdemust, et 2012. aasta elamispindade turg on olnud vägagi tehinguterohke.

Tehingute arvu kõrval on jõudsalt kasvanud ka tehingute väärtus. 2012. a. II kvartali korteritehingute koguväärtus oli 167 miljonit eurot ehk eelmise aasta võrdlusperioodist 27 % enam.

Tehingute koguväärtuse üheks teguriks on kindlasti uute korteritega tehtud tehingute rohke arv, mis küll puudutab eelkõige Tallinnat ja Harjumaad.

Keskmise korteritehingu ruutmeetrihind tõusis 2012. a. II kvartaliks 751 euro peale, mis aastaseks kasvuks teeb 6,9%.

Korteriomanditehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Korteriomanditehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Korteriomanditehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja keskmine hind (€/m2, parem telg)

Korteriomanditehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja keskmine hind (€/m2, parem telg)

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark