Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

Millised on kinnisvaramaakleri kohustused?

Kinnisvaramaaklerite kohustustega seonduv on seaduslikul tasandil Eestis suuresti detailselt reguleerimata. Selleteemalised igapäevased kaebused kinnisvaramaaklerite aadressil viitavad aga normi hädavajalikkusele.

Kutseliste maaklerite tegevus ja ülesanded kliendi ees on reguleeritud kutsestandardis, kuid kutseliitu kuulub kõikidest tegutsevatest maakleritest vaid tagasihoidlik kakskümmend protsenti.

Siiski ei tähenda see seda, et kinnisvaramaakleril, kelle olete palganud oma kinnisvara müüma, poleks mingeid kohustusi.

Võlaõigusseaduse kohaselt on maaklerileping käsundusleping, mida maakler peab täitma oma teadmiste ja võimete kohaselt kliendi jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise viimase varale.

Seejuures peab maakler oma kutsetegevuses toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel, milleks aga ongi Eestis kinnisvaramaakleri kutsestandard. Seega kaudne viide kutsestandardis toodud kohustustele laieneb ka neile kinnisvaramaakleritele, kes kutseliitu veel ei kuulu.

Seetõttu peaks kõikide kinnisvaramaaklerite teenus sisaldama minimaalselt alljärgnevaid ülesandeid ja kohustusi.

Maaklerileping

Kinnisvaramaakleri esmaseks kohustuseks on välja selgitada soovid, vajadused ja võimalused ning informeerida klienti pakutava teenuse sisust ja tingimustest. Ebareaalsete soovide esinemisel või võimaluste puudumisel peaks maakler sellest klienti kindlasti ka informeerima.

Alles seejärel, kui soovid, vajadused ja võimalused ühtivad, tohiks maakler sõlmida maaklerilepingu, vastasel juhul peaks maakler teenuse osutamisest loobuma.

Maaklerileping tuleks sõlmida kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, sest ainult nii on võimalik maaklerilt nõuda kutsestandardis sätestatud kohustuste täitmist. Maakler peab maaklerilepingu sõlmimise eelselt koguma registritest andmed vara koosseisu, suuruse ja seisukorra kohta.

Lisaks peab ta enne maaklerilepingu allkirjastamist veenduma vara kuulumises kliendile ning kolmandate isikute õigustes sellele.

Nii näiteks peab maakler teadma, kas elamu juurdeehitus või korteris vaheseina lammutus on seaduspärased, aga ka seda, et müügisoovist ja tingimustest on hüpoteegipidajat informeeritud.

Müügiettevalmistus

Pärast kokkuleppe allkirjastamist on maakleri ülesandeks koostada kliendile turuülevaade. Kindlasti ei tähenda see ühe üldise dokumendi kliendini toimetamist, vaid konkreetse vara kohta koostatud ülevaate tutvustamist.

Oluline on teada, millised on pakkumishinnad, kui palju vara gruppi kuuluvaid pakkumisi turul on ja milliste hindadega on neid müüdud. Maakler peab andma ka hinnangu keskmise müügiperioodi kohta.

Pärast ülevaadet peab maakler andma omapoolse hinnasoovituse ning selgitama õiguste, kohustuste ja volituste ulatust. Kõikide detailide täpsustamise järgselt peab maakler selgitama, milliseid dokumente peab müüja ostja leidmisel omama ja müügilepingu allkirjastamise järgselt ostjale üle andma.

Samuti peab maakler andma kliendile ülevaate tehinguga kaasnevate kulutuste suurusest (notaritasu, riigilõiv jms).

Müügiprotsess

Maakleri ülesandeks on objekti müügitegevuse planeerimine, sihtgrupi ja reklaamikanalite valimine ning reklaamimaterjalide koostamine (ka piltide tegemine või selle korraldamine).

Seejuures peab maakler koostatud kava tutvustama ka kliendile. Tasuks uurida, kas maakleril või maaklerifirmal on juba praeguses andmebaasis olemas potentsiaalseid ostjaid, kellele saaks otsepakkumise teha.

Maakler peab objekti tutvustades andma ostjale üle ka objekti puudutava üldinformatsiooni ja tehingutingimused, müüjale andma aga regulaarse ülevaate kogu müügiprotsessist – vaadatavusest, pakkumistest ning klientidelt saadud tagasisidest.

Müügileping

Müüja ja potentsiaalse ostja vahelisi läbirääkimisi vahendab maakler. Selleks lepib ta kokku sobiva viisi (e-post, telefon, kohtumine) ja korraldab pooltevahelised läbirääkimised. Seejuures tuleb meeles pidada seda, et maakler esindab ja nõustab teda palganud poolt.

Praktikas on järjest rohkem ka olukordi, kus teist poolt ehk ostjat esindab samuti viimase poolt palgatud maakler.

Sõlmitud kokkulepete alusel edastab maakler informatsiooni notarile, et viimane saaks ette valmistada müügilepingu projekti. Selleks hangib ta lepingupooltelt ja vajadusel kolmandatelt isikutelt vajalikud andmed ja/või dokumendid ning koordineerib kogu protsessi.

Müügijärgne teenindus

Müügilepingu allkirjastamise järgselt maakleri kohustused ei lõpe. Maakleri kohustuseks on ka objekti valduse üleandmise korraldamine, seejuures peab ta ette valmistama üleandmise-vastuvõtmise akti ja korraldama selle allkirjastamise. Lisaks peaks ta seejuures jälgima lepingupoolte kokkulepitud tingimuste ja kohustuste täitmist.

Kokkuvõtvalt võib tõdeda, et selliselt ettevalmistatud, korraldatud ja läbiviidud kinnisvaramüük kinnisvaramaakleri poolt ei jäta ruumi rahulolematuseks ning võimaldab maakleri osutatud teenust ja tasustamist objektiivselt hinnata.

Võimalike vaidluste korral tasude üle on võimalik igat üksikut tegevuse osakaalu kõikidest kohustustest hinnata ja tasustada. Seega on kinnisvaramaakleril, kes on oma ülesanded kokkulepitud tingimustel täitnud, õigus maakleritasule.

 LVM Kinnisvara
Artikli allikas on LVM Kinnisvara blogi

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Enamus maakondades on korterite pakkumishinnad langenud

Eesti elamispindade pakkumishindade dünaamikat kajastav KV.EE indeks on samal tasemel, kus see oli ka aasta tagasi. Keskmine pakkumiseloleva elamispinna ruutmeeter maksab täna 805 €/m². Elamispindade pakkumiste arv on langenud aastataguselt 20 855 pakkumiselt tänaseks 20 202 pakkumiseni.

Elamispindadest valdava osa moodustavate korterite pakkumishinnad on Eestis tervikuna aastatagusega võrreldes 1% võrra tõusnud. Maakondade lõikes aga näeme, et tõusu taga on Harju, Tartu ja Järva maakonna pakkumiste hinnatõus. Kõikides ülejäänud maakondades on korterite pakkumishinnad langenud 1 kuni 11%.

Paralleelselt tehinguhindadele pilku heites näeme, et sealsed hinnamuutused on suuremad. Eestis tervikuna on korteritehingute keskmine hind aastaga 4% tõusnud. Hinnalangus on olnud kõigest kuues maakonnas.

Suurematest korterituru piirkondadest on korterite tehinguhinnad tõusnud Harjumaal (3%) ja langenud Tartumaal (-2%) ning Pärnumaakl (-4%).

Tehinguhindade ja pakkumishindade senine käitumine näitab, et tehinguhinnad lähenevad pakkumishindadele. Teisisõnu jääb portaalis KV.EE vähemaks oluliselt ülehinnatud pakkumisi, sest müüjad näevad, et mõistliku ajaga tehinguni jõudmiseks tuleb pakkumine ka mõistliku hinnaga välja pakkuda.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Korterite müügipakkumiste hind ja selle muutus Korterite tehinguhind ja selle muutus
Maakond 04/2011 04/2012 Muutus, % 04/2011 04/2012 Muutus, %
Eesti 989 1 001 1% 718 747 4%
Harjumaa 1 173 1 201 2% 980 1 012 3%
Hiiumaa 536 520 -3% NA
Ida-Virumaa 308 300 -3% 220 237 8%
Jõgevamaa 288 263 -9% 160 196 22%
Järvamaa 322 326 1% 123 193 56%
Läänemaa 679 655 -4% 355 359 1%
Lääne-Virumaa 382 370 -3% 184 168 -9%
Põlvamaa 394 387 -2% 113 211 86%
Pärnumaa 939 897 -4% 566 541 -4%
Raplamaa 430 406 -6% 275 282 3%
Saaremaa 785 784 0% 588 555 -6%
Tartumaa 937 984 5% 792 775 -2%
Valgamaa 322 287 -11% 114 387 241%
Viljandimaa 545 540 -1% 290 246 -15%
Võrumaa 488 459 -6% 275 267 -3%

KV.EE indeks

 

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Kaubamajakas kavandab üle 10 miljoni euro suurust laiendust

Pärnu kaubanduskeskus Kaubamajakas kavandab üle 10 miljoni suurust laiendust, loob 85 uut töökohta ja kasvatab keskuse üldpinna 31 500 ruutmeetrini.

Kaubamajakat omava AS Papiniidu Projekt nõukogu esimehe Tiit Kuuli sõnul on projekt detailplaneeringu alustamise faasis ja positiivse stsenaariumi korral saab keskuse laiendus uksed avada kahe aasta pärast.

“Potentsiaalsete üürnikega on läbirääkimised käimas ja indikatsioon turult ütleb, et ruumi keskuse laiendamiseks Pärnus on. Pankadel on samuti huvi projekti finantseerida, sest Kaubamajakas on end aastate jooksul ühena tarbijate lemmikutest tõestanud,” sõnas Kuuli.

Keskuse laiendus loob täiendavalt 85 uut töökohta, mis tõstab Kaubamajaka töötajate arvu 300 lähedale.

Kaubamajaka tegevjuhi Ivar Pinseli sõnul moodustab keskuse üldpind peale kolmanda laiendusetapi lõppu 31 500 ruutmeetrit.

“Sellest üüritav kaubandus – ja teeninduspinna osa on 24 700 ruutmeetrit. Keskuse üürnike arv tõuseb 75ni ja parkla kohta arv 800ni. Need on Pärnu kohta päris korralikud numbrid,” sõnas Pinsel.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Tallinn, Estonia Now Covered by Google Streetview!

After months of anticipation, Estonia is now fully covered by Google Streetview, as available in Google Maps and Google Earth. The famous streetview cars with their nine-lens cameras have been doing the rounds since they arrived last year, and as with anywhere else that is covered, you can now find almost any property location you want in Tallinn and Estonia, and get a real feel for the neighbourhood before making a investment, wherever you are in the world.

Goodson & Red Tallinn Property Consultancy is dedicated to delivering premier residential and commercial property services in Tallinn and Estonia. Through more than 8 years of consistency in one of the most active property markets in Eastern Europe we have developed an enviable reputation for our in-depth market knowledge and expert, considerate personal service. Our services include comprehensive property brokerage services for sellers, home search, long and short term lettings services and a comprehensive professional management service for landlords.

We also offer foreign buyers consultancy to help investors diversify their portfolio, together with a development consultancy service, providing effective marketing and branding for developers. Our recent media accolades include mentions (twice) in the UK quality newspaper the Daily Telegraph, and the New York Times.

Tallinn Property by Goodson & RedAndrew Whyte
Tallinn Property by Goodson & Red

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

A-klassi büroohoonetes on vakantsus minimaalne

Käesoleva aasta algusega on A-klassi büroohoonetes muutunud vakants minimaalseks või puudub sootuks. Põhjuseid võib välja tuua mitmeid. Võrreldes kahe aasta taguse ajaga on oluliselt paranenud üldine majanduslik olukord ja sellega seoses ka ettevõtete usk helgemasse tulevikku.

Samas on büroohoonete üürihinnad endiselt oluliselt madalamad kui nad olid aastal 2007 ning ettevõtted, mis on majanduskriisi edukalt üleelanud saavad endale lubada pindasid, mis varem võib-olla ülejõu käisid. Samuti on õige hetk kasutada ära soodsat üürihinda tulevikule mõeldes, hoolimata sellest et paljud üürileandjad rakendavad astmelisi üüritõuse.

Valminud A-klassi hoonetest on südalinnas väike vakants veel Nordea majas Liivalaia tn-l ja mõningaid „teise ringi“ pindasid on pakkuda Foorumi hoones Narva mnt-l, samuti on viimased vabad pinnad veel saadaval Peterburi ärikvartalis. Pakutavad pinnad jäävad vahemikku 120-400m2 ehk kõige raskem on leida, vähemalt lähima aasta perspektiivis, väikest või suurt bürood.

Kuna vakants on minimaalne on juba märgata kerget survet hindade tõusuks, sest nõudlus hakkab muutuma suuremaks kui on pakkumine. Südalinnas on A-klassi hoonete hinnatase al 12 EUR/m2, äärelinnas jääb ta madalamaks, kuid ületab üldjuhul 9 EUR/m2 piiri.

Kui eelpool said välja toodud nõudluse suurenemise põhjused, siis pakkumiste vähesus on tingitud asjaolust, et paaril eelneval aastal ei tulnud arendajad välja uute projektidega. Hinnad olid põhjas, varem ehitatud hoonetes vakants küllaltki kõrge ning seega puudus põhjus nii-öelda koppa maasse lüüa. Kuid nagu ikka toimuvad muutused teistes majandusvaldkondades kiiremini kui kinnisvarasektoris.

Peamised käesoleval aastal valmivad büroopindade arendused ja seega võimalus üürida ettevõttele ka suuremat A-klassi büroopinda kui paarsada ruutmeetrit on Targa Äri Linnas Ülemiste Citys (ca 30 000m2, millest poole üürib Maksuamet) ning Teaduspargis Tehnopol, TTÜ, IT-kolledži ja paljude edukate ettevõtete vahetus läheduses valmiv Mehhatroonikumi äri- ja büroohoone (ca 8300m2).

Kuna nagu ülalpool mainitud on A-klassi hoonete üldine vakants väga madal ja lähimas perspektiivis neid eriti palju veel ei valmi, tuleks huvilistel ka antud hoonete puhul kiirustada kui on soovi veel käesoleval aastal ettevõtet laiendada või töötingimusi parandada ja saada osa edumeelsete ettevõtete vahelisest sünergiast. Näiteks on suvel Mustamäel valmiv Tehnopol 1 hoone (ca 10 000m2) juba täielikult üürilepingutega kaetud.

Kuigi alati on ettevõtteid, kellel on oluline viibida südalinnas on viimasel ajal suurenenud ettevõtete hulk, kelle jaoks on olulisem nt parkimiskohtade saadavus, mis kesklinna piirkonnas muutub ainult kehvemaks. Antud asjaolu ja ka võimalus saada osa uutest ja hästi läbimõeldud ärilinnakutest paneb ühe rohkem ettevõtteid otsustama uue asukoha valikul äärelinna kasuks.

Mauri Linnas
Rime Kinnisvara
Äripindade konsultant

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

GDP in Estonia up 3.9 per cent year on year to Q1 2012

According to a report on the Baltic Business News, the Estonian economy saw a growth of 3.9 per cent in Q1 of 2012, with particular emphasis on construction and also retail and wholesale trade.

Citing figures from the Estonian Statistics Office, these two sectors accounted for more than half of the total growth during Q1. In the case of construction, the upturn resulted partly from an increase in renovations and refurbishments, especially in the public sector which benefitted from state sales of Estonia’s excess CO2 quota; rising food sales were largely behind the retail growth.

Conversely, industrial production, previously a driving force behind recovery actually saw something of a decline over the same period, with the biggest drops seen in electronics and metals. Energy production also saw a downturn on the domestic front, partly due to milder weather in Q1 than can be the case for the time of year, and exports fell, which in turn impacted on manufacturing.

Neighbouring Latvia and Lithuania have seen much more rapid growth rates over the same period, at 6.8 per cent and 4.3 per cent y-o-y respectively.

The original article from the Estonian Statistics Office is available here.

Goodson & Red Tallinn Property Consultancy is dedicated to delivering premier residential and commercial property services in Tallinn and Estonia. Through more than 8 years of consistency in one of the most active property markets in Eastern Europe we have developed an enviable reputation for our in-depth market knowledge and expert, considerate personal service. Our services include comprehensive property brokerage services for sellers, home search, long and short term lettings services and a comprehensive professional management service for landlords.

We also offer foreign buyers consultancy to help investors diversify their portfolio, together with a development consultancy service, providing effective marketing and branding for developers. Our recent media accolades include mentions (twice) in the UK quality newspaper the Daily Telegraph, and the New York Times.

Tallinn Property by Goodson & RedAndrew Whyte
Tallinn Property by Goodson & Red

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Elamukruntide käibest kadus viie aastaga 70-80%

Kevad on iga-aastaselt aeg, mil koduostjad pööravad pilgud maatükkide suunas olgu siis tegemist kriisi või buumiga. Maaturg aktiveerub kevadel, ostjad käivad pakkumisi ülevaatamas ja tehakse tehinguid.

Enamasti võrreldakse kinnisvaraturu näitajaid aastatagusega. Vahel siiski tasub heita pilk kaugemale minevikusuunal, et aru saada, millised on olnud pikemad arengutrendid. Viie aasta taguse ajaga võrreldes on portaalis KV.EE olemate maatükkide pakkumiste arv pisut tõusnud, kuid pakkumishinnad on poole võrra langenud.

Maapakkumisi viie aasta tagusest ajast rohkem, kuid hinnad madalamal

Viis aastat tagasi ehk 2007. aastal oli Eestis kinnisvara kiire hinnatõus lõpu saanud, kuid languseks pöördus see järsemalt alles 2008. aastal. Maatükkide pakkumisi oli portaalis KV.EE viis aastat tagasi kuu keskmisena 3800. Tänane pakkumiste arv on õige pisut sellest näitajast kõrgem.

Küll ei ole kasvusuunas liikunud pakkumishinnad. Maatükkide pakkumishinnad on täna selgelt poole võrra allpool, kui 2007. aastal.

Üheks nii suure hinnalanguse põhjuseks on asjaolu, et 2007. aastal andsid pangad hea meelega laenu maatükkide ostmiseks. Täna on laenuturul valitsev konservatiivsem joon ja majaehituseks tuleb maatükk osta omavahenditest ehk ilma laenuta.

Maaturu käive on veerand viie aasta tagusest

Pakkumiste arvu ja pakkumishinna juures on oluline näitaja maatehingute arv ja rahaline käive. Ruutmeetrihinnale ei tohiks siin liigset tähelepanu pöörata, sest maatükkide suurte erisuste tõttu võib see meid asjatult eksitada.

Maatehinguid hoonestamata elamumaaga tehti 2011. aastal Eestis poole võrra vähem, kui 2007. aastal. Tallinnas on samal ajal tehingute arv poole võrra kasvanud.

Tallinna maatehingute arvu kasvule on raske selget seletust anda. Tallinn on väga marginaalse maaturuga piirkond – pealinnas tehti 2011. aastal elamumaatehingutest 10% tehinguid. Korteriturul seevastu on Tallinna osakaal kogu Eesti tehingutest märkimistvääriv 44%.

Kui me vaatame elamumaa turu rahalist käivet, siis näeme, et viie aasta tagusest käivest on tänaseks alles jäänud ainult 20-30%. (Erandina muidugi Tallinn.) Eks siingi tuleb mängu asjaolu, et pankade valmidus maatükkide ostu finantseerida on täna aastatetagusest madalam. Samuti on majanduskriis tänaseks ära söönud inimeste säästud, mille arvelt muidu oleks võimalik majaehitusele mõelda.

Maaturg on kukkunud, kuid hea tervise juures

Portaali KV.EE maatükkide pakkumiste hulka vaadates võib arvata, et pikemajajaline stabiilne pakkumiste arv Eestis 3800-4000 ja Tallinnas 4-500 peegeldab seda suurusjärku, kus nõudlus ja pakkumine kokku saavad.

Maaturg kui elamispindade turu üks väiksema likviidsusega segmente ei ole vaatamata eeltoodud suurtele langusnumbritele kehvas seisus. Lihtsalt viie aasta tagused numbrid olid buumi tipu näitajad, kust pidigi normaalsusesse tagasi tulema. Nii võime kokkuvõtlikult öelda, et tänasel tasemel on maaturg igati hea tervise juures.

Maatükkide pakkumine, portaal KV.EE andmed Eesti Pärnu Tallinn Tartu
Keskmine pakkumiste arv 2007 tk 3 842 51 404 122
Keskmine pakkumishind 2007 €/m² 16 24 57 16
Keskmine pakkumiste arv 2012 tk 4 071 131 467 121
Keskmine pakkumishind 2012 €/m² 7 17 26 8
Pakkumiste arvu muutus 2012 vs 2007 % 6% 157% 16% -1%
Pakkumishinna muutus 2012 vs 2007 % -54% -28% -53% -47%
Hoonestamata elamumaa, maa-ameti andmed Eesti Pärnu Tallinn Tartu
Tehingute arv 2007 tk 2 882 18 85 58
Tehingute väärtus 2007 mln € 142,7 1,3 16,7 9,5
Tehingute arv 2012 tk 1 316 13 127 25
Tehingute väärtus 2012 mln € 36,9 0,4 13,1 1,2
Tehingute arvu muutus 2012 vs 2007 % -54% -28% 49% -57%
Tehingute väärtuse muutus 2012 vs 2007 % -74% -71% -22% -88%

Elamukruntide käibest kadus viie aastaga 70-80 protsenti

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Elamispindade üüriturg laieneb

Elamispindade üüriturg toob üsna täenäoliselt sellegi suve lõpus ootamatuid üllatusi, mis tähendab üürikorterite pakkumise vähenemist ning ehk mõningast ajutist hinnatõusu. Alljärgnevalt on analüüsitud, mis sündmused üüriturul toimuvad ning mis on nende sündmuste põhjused.

Elamispindade üürituru all saame me silmas pidada eelkõige Tallinnat ja Tartut. Kindlasti on üürikortereid ja -maju teisteski linnades ja valdades, kuid seal on tegemist sedavõrd õhukese nõudluse ja pakkumisega, et sõnast „turg“ me päris tõsise näoga rääkida ei saa.

Mis saab eluruumide üüriturust 2012?

Eelolev suvi toob üsnagi kindlalt üüriturule analoogsed sündmused, mis toimusid möödunud aastal. Eelkõige võime oodata üürituru nõudluse märkimisväärset aktiveerumist ehk pakkumisel olevad üürikorterid hakkavad otsast kaduma.

Esmalt lähevad kaubaks väiksemad ja odavamad pinnad, mille vastu on jooksvalt ülisuur huvi. Oma järg jõuab peagi ka kallimate üürikorteriteni.

Siiski ei ole liigselt põhjendatud arvamus, et üürihinnad peaksid taas asuma mullusele sarnaselt kümnetes protsentides tõusma. Kui me sel suvel näeme elamispindade üüriturul hinnatõusu, siis tõenäoliselt seda vaid ajutiselt kõige kõrgema nõudluse hetkel augustis-septembris.

Üürituru tulevik on kinni minevikus

Selleks, et tänaste trendide osas süviti minna tuleb tagasi vaadata möödunud aastasse kui mitte veelgi kaugemale.

Möödunud 2011. aastal tõusid üürihinnad kiiresti 25, kuid mõnel pool isegi 30%. Ega head üürihinnastatistikat kusagilt käepärast võtta ei ole, kuid ka praktikud kinnitavad, et portaali KV.EE üüripakkumiste hinnakõvera liikumise suund ja kiirus peegeldavad reaalset elu päris hästi.

Kiire hinnatõusu põhjuseks oli äkiliselt kasvanud nõudlus. Üüriturule tuli järjest uusi inimesi, kes hakkasid üksikute vabade üüripakkumiste pärast konkureerima. Nii see hind varmalt tõususuunda pöörduski.

Vabade üüripakkumiste hulk kuivas kiiresti kokku. 2011. aasta juuni kuus oli portaalis KV.EE 3546 üüripakkumist aastataguse 5604 pakkumise vastu. 2011. aasta novembriks kukkus üüripakkumiste arv aga ainult 2800 pakkumiseni, millest paljud pakkumised said kuulutusteportaalis vaid loetud päevad üleval olla.

Nii tulid turule maaklerbüroode kampaaniad, mis turukonjunktuuri ärakasutades lubasid vabasse korterisse üürniku leida ühepäevaga. Ja nad leidsidki.

Mulluse üüribuumi põhjused

Nõudluse laienemine üüriturul ei toimunud üle öö tekkinud põhjustel. Üürituru laienemist põhjustasid mitmed tegurid, mis paljuski tulid käimasolevast majanduskriisist. Kodu vajavad inimesed ei suuda täna kodu osta, kuigi uut eluaset on vaja.

Koduostmine jääb kurvalt laenuvõime taha. Laenuvõime jääb kriisiaastatel ärakulutatud säästude ja mittetõusva palga taha. Statistika näitab, et palgad tõusevad, kuid selleks peab olema rahandusminister, et mitte aru saada, et tegelikud hinnad on ametliku tarbijahinnaindeksi viiest protsendist tõusnud kordades rohkem ning reaalne ostujõud on oluliselt vähenenud.

Pangad küll tahaksid kinnisvara soetamiseks laenu anda, kuid pigem on pudelikaelaks laenuvõtjad, kel peale kõige muu puudub kindlustunne tuleviku osas.

Kindlustunnet jälle närib tigeda rotina pidevalt meedias käiv kära Lõuna-Euroopa riikide majandusseisu ümber. Räägitakse õnnetustest, mis meid tabavat, kui Kreeka euroliidust välja visatakse. Milles see õnnetus aga Eesti inimeste jaoks seisneb, sellele küsimusele pole keegi vaevunud vastama.

Nii siis vajas 2011. aasta suvel ja vajab tänagi hulk inimesi uut eluaset. Kui kodu ostmise võime on pärsitud, siis tuleb paratamatusena suunduda üüriturule. Üüripinnaotsijate armeed täiustab just suvel ja suve teises pooles hulk tudengeid, kes ühel hetkel ootamatusena avastavad, et teise linna õppima kolides on neil üüripinda vaja.

Just tudengite lisalaine oli see, mis mullusele üüribuumile erilise hoo sisse lükkas.

Pikem tulevikuperspektiiv

Üüriturg vajab muutusi ja viimaste aastate aktiivsus selles kinnisvaraäri sektoris näitavad, et siin on toimumas struktuursed nihked. Hinnatakse – keegi ei tea, kes hindab, aga nii arvatakse – moodustab Tallinna üüriturg 15% elamispindadest. See tähendab, et Tallinnas on suurusjärgus 30 000 korterit, paaris- või ridaelamukorterit või ühepereelamut, mida välja üüritakse.

Lähiriikides, kelle poole püüdleme on üüripindade osakaal suurem. Nii Soomes kui Rootsis elab Eurostati andmetele tuginedes ligi 30% elanikest üüripindadel. Saksamaal aga elab näiteks ligi pool elanikest üüripinnal.

Võib arvata, et majanduslik paratamatus sunnib Eesti üüriturgu laienema ning oletatava 15% pealt võiksime paarikümneaastases perspektiivis jõuda 25 protsendini. Laiem üüriturg annaks ühiskonnas lihtsama võimaluse kiiresti madalate kuludega eluase leida.

Mõttemaailma muutus

Üürituru laienemise põhjusteks peetakse mitmete arvamuseavaldajate poolt mõttemaailma muutust. Tänased koduotsijad on näinud, et kinnisvarahinnad ei kasvagi ainult. Nad on võib-olla enda või lähedaste valusatest kogemustest näinud, et korterite hinnad võivad kolme aastaga kukkuda kaks korda. See näiteks toimus Eestis ajavahemikul 2007. kuni 2009. aastal. Nii siis hinnatakse, et inimesed ei soovi endale enam võtta kinnisvara omamisega seonduvaid riske.

Teine mõttemaailma muutus, mida välja tuuakse on noorte kosmopoliitsus. Noored maailmakodanikud ei soovi olla aheldatud Eestimaa külge. Noored soovivad piltlikult öeldes hommikust süüa Euroopas, lõunatada Ameerikas ja õhtust süüa Aasias.

Kõigest viis-kuus aastat tagasi pasundasid kinnisvarabuumi tipus kõik, kel vähegi häält oli, et Eesti inimesed on loomult omanikud ning endale kuuluv vara on see, milleta elus hakkama ei saa. Karta on, et nende mõne aastaga siiski inimeste loomus oluliselt muutunud ei ole.

Inimesed küll sooviksid omada kinnisvara (mis neid paratamatult Eesti küljes kinni hoiaks), kuid rahaliste vahendite ja laenuvõime nappus sunnib neid omamissoovi peitma ja võltsnaeratuse taha peitudes kuulutama, et üürikorter on see kõige õigem ja parem lahendus eluasememurede jaoks.

Tegemist ei ole mõttemaailma muutuse, vaid objektiivse reaalsuse paratamatusena võtmisega.

Mis saab edasi?

Täna oleme olukorras, kus kiiret palgatõusu näha ei ole. Elamispindade hinnad on aga tasasel määral positiivse tõusunurga leidnud. Laenude intressimäärad püsivad stabiilselt madalal tasemel tänu langevale euriborile, mis on ühe protsendi tasemest läbi kukkunud. Madalalt tasemelt saab intressimäär eriti veel tuleviku võimaliku inflatsioonilise keskkonna tingimustest ainult tõusta. Nendelt eeldustelt lähtudes näeme, et kinnisvaraturule oluliselt ostujõudu ei lisandu.

See tähendab, et üüriturg peab tänase oletusliku 15% pealt laienema. Üürituru laienemine eeldab üürileandjate, eelkõige täna väikeinvestorite üürikorterite soetamisse suunatud rahapaigutusi, mis ei toimu üle öö. Nõudlus ehk üürnike mass tuleb pakkumise kasvule hõlpsalt järele.

Üürihinnad pikas ehk viieaastases perspektiivis tõusevad ja langevad. Tõusevad üürihinnad absoluutnumbris kas või ainuüksi inflatsiooni tõttu ja sellega samas tempos. Langevad üürihinnad pisut võrrelduna väljaüüritava vara turuväärtusega.

Tehes valikut, kas kodu osta või võtta üürile peab täna mõtlema eelkõige sellele, kui pikalt on plaan ühes paigas elada. Kui see ajaline perspektiiv jääb alla viie aasta, siis on ainuüksi tehingukulude tõttu mõistlik pigem üüripinna peale mõelda.

Kui aga elus on saavutatud stabiilsuse periood, kus on julgust teha viie kuni kümneaastaseid otsuseid, siis ei tohiks laenuvõime olemasolul täna kinnisvara soetamine olla liiga halb mõte.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/tonu-toompark-mis-saab-uurihindadest-2012-aastal.d?id=64395858

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Statistika: eluasemelaenude jääk kahaneb kolmandat aastat järjest

2012. a. I kvartalis väljastasid Eesti pangad eluasemelaene 145 miljoni euro väärtuses. See on 14% aastatagusest enam.

Eluasemelaenude jääk on endiselt kahanemas ja seda kolmandat aastat järjest. Teisisõnu annavad pangad jätkuvalt vähem uusi laene, kui nad vanu turult kokku korjavad.

Eluasemelaenude jääk oli 2012. I kvartali lõpus 5 835 miljonit eurot, mis on eelmisest aastast 1,6% allpool.

Eluasemeostjate suur omafinantseeringu osakaal lubab arvata, et laenuturul on üksjagu laienemise potentsiaali.

Eluasemelaenude jääk ja käive kvartalite lõikes, mln €

Eluasemelaenude jääk ja käive kvartalite lõikes, mln €

Eluasemelaenude jääk ja käive aastate lõikes, mln €

Eluasemelaenude jääk ja käive aastate lõikes, mln €

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Konverents „Tänased kinnisvaraotsused homse elukeskkonna kujundajana”

Juba 17. mail toimub MTÜ KinnisvaraMagnaadid ja Äripäeva koostöös korraldatud teine kinnisvarakonverents „Tänased kinnisvaraotsused homse elukeskkonna kujundajana”. See on jätkuks 2008. aastal toimunud konverentsile. Konverentsile on oodatud maaklerid, hindajad, haldajad, hooldajad, planeerijad, arendajad ja kõik teised kinnisvara valdkonnast huvitatud inimesed.

Konverentsil vastatakse järgmistele küsimustele:

  • Milline on Eesti kinnisvaraturg Euroopa kontekstis ning millised on eeldatavad arengusuunad lähiaastatel?
  • Mida toob kaasa kaubanduskeskuste rajamine linnade arengule?
  • Kuidas müüa kinnisvara? Millised on parimad müüginipid? Kuidas müüa kinnisvara internetis? Milline on hea maakler? Kes tasub maaklertasu?
  • Milline on kinnisvara arendamise roll eluterve keskkonna kujundamises? Kuidas kaasata kogukonda kinnisvara arendamisesse? Kas planeerimine on kinnisvaras sabassörkija või hoopiski suunanäitaja? Mida tasub õppida planeerimisalastest kohtulahenditest?
  • Kuidas säästvalt renoveerida CO2 projekti näitel? Kuidas mõjutavad keskkonnategurid kinnisvara turuväärtust? Millised seadusemuudatused on haldajaid ees ootamas ees?
  • Mida saame õppida Eesti Kunstiakadeemia uue maja arendamisejuhtumist?
  • Milline on kinnisvara tulevik?

Konverentsi kava

9.15 – 9.50 Registreerimine ja hommikukohv värske Äripäevaga

09.50 – 10.00 Avasõnad moderaatoritelt. MTÜ KinnisvaraMagnaadid liige Enn Laansoo Jr ja Friis Kinnisvara OÜ juhatuse liige Marti Nurmine

10.00 – 11.00 Eesti kinnisvaraturg Euroopa kontekstis. DTZ Kinnisvaraekspert juhatuse esimees Tambet Tiits

11.00 – 11.05 Paus. Võimalus valida saali.

SAAL Peterson III

SAAL Peterson I, II

11.05 – 11.35 Ainuesinduslepingu saamise võtted.

Müügiproffide koolitaja Ekke Lainsalu

11.05-11.35 Kaubanduskeskused Eestis ja nende mõju linna arengule.

ProKapitali tegevjuht Allan Remmelkoor

11.35 – 11.40 Paus. Võimalus vahetada saali.

11.40 – 12.10 Kuidas edukalt müüa kinnisvara internetis?

Markitekti OÜ tegevjuht Viljo Varbit

11.40 – 12.10 Kohtulahendid planeerimises.

SORAINENi partner Kaido Loor

12.10 – 12.15 Paus. Võimalus vahetada saali

12.15 -12.45 Milline on hea maakler? Arutlusring.

Moderaator: RE/MAX Professionals kinnisvaramaakler Jüri Preobraženski

Osalejad: Kaanon Kinnisvara juhatuse liige Härmo Haljaste; Arco Vara Kinnisvarabüroo elamispindade osakonna juht Maia Daljajev; Uus Maa juhtivkonsultant kinnisvaramaakler Olga Fjodorova

12.15 – 12.45. Avaliku ruumi planeerimisest ehk sellest, miks Vabaduse sammas peaks pikali olema?

Arhitekt ja Eesti Arhitektuurikeskuse huvikooli juhendaja Kadri Klementi

12.45 – 13.45 Lõuna.

13.45 – 14.15 Keskkonnategurite mõju kinnisvara turuväärtusele.

ERI Kinnisvara analüüsiosakonna juhataja ja kutseline hindaja Andres Teder

13.45 – 14.15 Kinnisvara arendamise roll eluterve keskkonna kujundamises.

IBE Estonia juhataja Ülle Kullör

14.15 – 14.20 Paus. Võimalus vahetada saali

14.20 – 14.50 Säästlik renoveerimine CO2 projekti näitel.

Riigi Kinnisvara arendusprojektide juhtimise osakonna CO2 projektidirektor Andrus Kõre

14.20 – 14.50 Huvigruppide kaasamine kinnisvara arenduses.

US Real Estate kinnisvarainvesteeringute juht Lauri Henno

14.50 – 14.55 Paus. Võimalus vahetada saali.

14.55 – 15.25 Korrashoidjad regulatiivse keskkonna muutuste ootuses – kas saabub kaos või kord?

Kvarto Kinnisvarahoolduse juhatuse esimees õigusteaduse magister Andry Krass

14.55 – 15.25 Planeeringud – kas kinnisvaraotsuste eeldused või järelsörkijad?

Maa-ameti planeeringute osakonna juhataja kt Martti Preem

15.25 – 16.00 Kohvipaus.

16.00 – 16.45 Õppetunnid Eesti Kunstiakadeemia uue hoone planeerimisest. Arutlusring.

Archimedese juhatuse liige Eve Sild; Tallinna Linnaplaneerimise Ameti linna peaarhitekt Endrik Mänd; Eesti Kunstiakadeemia haldus-ja finantsdirektor Andri Simo; Kvarto Eesti Kinnisvarahalduse haldusjuht Andry Krass.

16.45 – 17.30 Tulevikulinnad. Esineja selgitamisel

17.30 – 17.40 Konverentsi lõpetamine.

Lisainformatsiooni ettekannete ja esinejate kohta leiate konverentsi kodulehelt ja MTÜ KinnisvaraMagnaadid kodulehelt ning telefonil 667 0413.

Konverentsi soodushind on 169 eurot (km-ga 202,8) 11. maini (k.a.). Konverentsi täishind alates 12. maist on 199 eurot (km-ga 238,80). Mitme osaleja korraga registreerimisel ühest maksjaettevõttest kehtib 5% soodustus. 5 või enama osaleja korraga registreerimisel kehtib grupihind 99 eurot (km-ga 118,8 eurot) osaleja kohta.

Registreeruda saab internetis või helistades telefonil 6670 413.

Kohtumiseni konverentsil!

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Planeeri maja põhjalikult – säästad tulevikus

Koos saabuvate kevadilmadega hakkavad inimesed unistama oma majast. Tihtipeale tullakse arhitekti juurde arvamusega, et maja ehitamiseks piisab ainult eelprojektist. DTZ Kinnisvaraeksperdi projekteerija Liis Vavulski sõnul on eelprojekti alusel küll võimalik taotleda ehitusluba, aga mõttekam oleks enne ehitust teha ka põhjalik tööprojekt, tänu millele õnnestuks tulevikus säästa nii aega kui ka raha.

Ekslikult arvatakse, et kevadel teen projekti ja suvel alustan ehitusega. Tegelikkuses on tegemist palju pikema protsessiga. On väga tähtis pidada meeles mõningaid olulisi samme, ilma milleta ehitamiseks vajalikku ehitusluba ei väljastata.

Maja ehitusplaanide tegemisel tuleks kõigepealt külastada kohalikku omavalitsusest ja järele uurida, kas antud piirkonnas on olemas kehtiv detailplaneering. Kui on olemas kehtiv detailplaneering, siis hoone projekteerimine toimub detailplaneeringus ettenähtud tingimustel. Selle puudumisel tuleks taotleda projekteerimistingimused, mis määravad milliseid hooneid ja mis tingimustel antud piirkonda saab ehitada.

Järgmiste sammudena tuleks mõelda milline arhitektuuristiil Teile kõige rohkem meeldib ja kes võiks olla maja projekteerijaks. Igal arhitektil on oma käekiri ja selleks, et koostöö oleks sujuv, tuleks kõigepealt vaadata erinevate projekteerijate loomingut. Kui sobiv arhitekt on leitud vajaksid läbimõtlemist nõudmised majale.

  • Kes hakkavad maja kasutama?
  • Kui suur peaks maja olema?
  • Milline peaks olema maja planeering?
  • Millisest materjalist maja ehitada?
  • Missugune peaks olema maja küttesüsteem?

Kindlasti peaks arhitektile rääkima oma elustiilist ning erivajadustest. Hästi läbimõeldud ja seletatud lähteülesanne annab kiirema ja parema lõpptulemuse.

Tihti soovivad inimesed teha asju võimalikult säästlikult ja kiirelt, kuid seda viga ei tohiks kindlasti teha ei projekteerimis- ega ehitusprotsessis. Maja eluiga on pikk, seepärast on soovitatav kõik enne ehitamist korralikult läbi mõelda ja planeerida.

Projekteerimise käigus on võimalik katsetada erinevaid arhitektuurilisi lahendusi, planeeringuid, materjale ja tehnosüsteeme. Kuigi eelprojekti alusel on võimalik maja juba ehitada, soovitaksime kõigil teha ka põhi- ja tööprojekti.

Minnes kõige odavamat teed, jäävad erinevaid lahendused „läbi mängimata“ ning kahjuks jääb ka parim tulemus saavutamata. Kõik muudatused, mis tehakse peale projekteerimisstaadiumit toovad endaga kaasa suurenevad rahalised kulutused.

Võimalik, et juba eelnevalt kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud projekt vajab muutmist ja sellega seoses ka uusi kooskõlastusi. Iga muutus maksab nii aega, kui raha ja mida hiljem neid muudatusi teha, seda kallimaks need osutuvad.

Põhiprojektist on näha materjalide kogused, mille järgi saab erinevate ehitajate käest võtta hinnapakkumised. Kui võtta hinnapakkumised eelprojekti alusel, siis võib ehitamise käigus ilmneda ebameeldivaid üllatusi. Ehitaja võib hakata välja pakkuma lahendusi, mis oleks temale, kui ehitajale kasulikud, kuid kahjulikud maja kvaliteedi seisukohast.

Ehitaja ei ole arhitekt ja tema ei oska aimata, mida projekteerija on ühe või teise lahenduse juures mõelnud. Kuna eelprojekt ei määra ka täpseid materjale, mida ehitamisel kasutada, siis võib juhtuda, et soetatakse näiteks omaduste poolest kehvemad materjalid, kui arhitekt ette on näinud ja, seetõttu võib juhtuda, et hoone ei vasta teatud nõuetele.

Arhitektuurse lahendusega kooskõlas tuleks mõelda ka tehnosüsteemidele ja tellida ka neile eraldi projektid. Näiteks hilisem küttesüsteemi projekteerimine ja ehitamine võib olla väga keeruline või lausa võimatu. Vähem oluline ei ole ka see, et järjest kallineva energiahinna juures tuleb hoolikalt läbi mõelda kuidas hoone oleks võimalikult energiasäästlik.
Säästlikuma tuleviku nimel on soovitatav maja planeerimisel teha koostööd oma eriala professionaalidega.

Arhitektid oskavad välja tuua erinevad võimalused, nende plussid ja miinused ning leida just Teie elustiilile ja nõuetele vastavad lahendused. Kiirustades ja ise ehitades võib nii mõnigi asi odavam tulla, kuid selle hilisem parandamine võib osutuda väga kulukaks. Planeeri maja põhjalikult – säästad tulevikus.

Liis Vavulski
DTZ Kinnisvaraekspert projekteerija

Kätlin Kahju
DTZ Kinnisvaraekspert turundusjuht

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Tourism Up in Tallinn and Estonia in Q1 2012

More hopeful signs of recovery come from a report on the Baltic Business News website, citing figures from Statistics Estonia, which stated that the amount of overseas visitors to Estonia was up by 11 per cent in Q1 2012.

A total of 488 000 tourists visited the country in Q1, of which 288 000 were overseas tourists. The lion’s share of these came from the nearby countries of Finland, Russia, Latvia and Sweden, with Finland continuing to be a significant country of origin; 40 per cent of the total number of visitors came from Finland.

The largest increase came from tourists from Russia, which saw a 36 per cent increase with 71 000 people staying in accomodation in Estonia. The peak unsurprisingly came around New Year, which on its own accounted for more than half of Russian tourism during the period.

Tourism from Latvia also saw a significant increase, 29 per cent up on Q1 2011 with 18 000 visitors.

Goodson & Red Tallinn Property Consultancy is dedicated to delivering premier residential and commercial property services in Tallinn and Estonia. Through more than 8 years of consistency in one of the most active property markets in Eastern Europe we have developed an enviable reputation for our in-depth market knowledge and expert, considerate personal service. Our services include comprehensive property brokerage services for sellers, home search, long and short term lettings services and a comprehensive professional management service for landlords.

We also offer foreign buyers consultancy to help investors diversify their portfolio, together with a development consultancy service, providing effective marketing and branding for developers. Our recent media accolades include mentions (twice) in the UK quality newspaper the Daily Telegraph, and the New York Times.

The original article can be viewed here.

Tallinn Property by Goodson & RedAndrew Whyte
Tallinn Property by Goodson & Red

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Bürookulud kontrolli alla

Uue ettevõtte loomisel või olemasoleva laiendamisel on üheks olulistest toimingutest firmale kontoripinna otsimine. Üks tegureid, mida kontori asukoha ja suuruse kõrval kindlasti silmas peetakse, on pinna kasutusega seotud kulud.

Kuna enamus kontoripindadest on Eestis täna kasutusel rendipindadena ning väiksem osa sellest omanike enda kasutuses, siis on üks esmaseid vaatluse all olevaid kulukomponente rent. Turuosalistel on tavaliselt keskmistest renditasemetest suhteliselt hea ettekujutus, info on kergesti leitav ning lihtne on kõrvutada ka erinevaid pakkumisi kinnisvaraportaalides. Siinkohal jätaks kõrvale üüri ja rendi terminitega seonduvad üksikasjad.

Kommentaariks vast ainult sedavõrd, et üüri mõiste kohaldub eelkõige äri- ja eluruumidele, rendil on võlaõigusseaduse kontekstis olemas küll kitsam tähendus, kuid laiemalt võttes võib renti käsitleda üldmõistena, mis kätkeb endas ka üürisuhteid.

Lisaks rendile on aga oluline olla teadlik ka kaasnevatest kuludest ning nende suurusest. Nende puhul on info juba tavaliselt puudulikum ja raskemini kättesaadav. Kaasnevate kulude puhul kasutatakse tihti ka terminit kõrvalkulud, mis on võlaõigusseaduses defineeritud kui muud renditud (üüritud) asjaga seotud kulud.

Igakuisele renditasule lisandub rentniku jaoks tasu igapäevaste tarbimisteenuste eest (vesi, elekter, kommunikatsiooniteenused), kuid lisaks sellele on just pikaajaliste lepingute puhul rentniku kanda ka kõik muud kulud, mis pinnaga seotud – hoone üldised haldus- ja hoolduskulud (siia alla võivad mahtuda näiteks lumekoristus, fassaadipesu, kliimaseadmete hooldus ja remont jmt), mõningate lepingute puhul ka näiteks kindlustusmaksed ning maamaks. Sellised kulud võivad aga hooneti olla väga erinevad.

Eraldi teema on loomulikult ka see, mida rent koos kaasnevate kuludega sisaldab. Kontor on kontor, võib olla üks vastus. Kuid seda vaid väga pealiskaudsel lähenemisel. Kindlasti on põhjust rääkida erinevast kvaliteedist ja seda mitte ainult füüsilist objekti silmas pidades, vaid ka selles osas, mis puudutab erinevaid pakutavaid teenuseid.

Osa neist väljuvad klassikalises mõttes kinnisvara kontekstist ja seetõttu kasutatakse tihtipeale ka kinnisvarakeskkonna ja kinnisvarakeskkonna kulude mõisteid. Sinna alla võib tinglikult mahutada kõik, mida võiks sisaldada üks täisteenust pakkuv kontor ehk siis kuni paljundusaparaatide ja sekretäriteenuseni välja. Järgnev jutt käib siiski pigem kinnisvara kohta.

Tallinna enamhinnatud kontorihoonete puhul jäävad keskmised lisaks rendile makstavad kulutasemed ca 2,5-3,0 eur/m²/kuu tasemele, kuid mõne hoone puhul ulatuvad ka kuni umbes 5,0 euroni m² eest kuus. Seega – olles teadlik kaasnevate kulude suurusest, on teadlikke valikuid tehes võimalik kontori rendikuludes oluline kokkuhoid.

DTZ Research paneb iga-aastaselt kokku 49 riiki hõlmavaid ülevaateid kontoripindade kasutuskulude kohta. Ülevaate põhjal saab end kurssi viia keskmiste kuludega konkreetses riigis ning samuti on võimalik enda soovitud pinna kohta teha järeldusi selle odavuse, või vastupidi, kalliduse kohta. Ülevaade keskendub A-klassi büroopindadele ehk hinnatud asukohas uues või heas seisukorras olevas hoones paiknevatele kontoritele.

Ühed olulisemad välispartnerid on Eesti jaoks Läti, Leedu, Soome, Rootsi ja Venemaa. Millega peaks arvestama ettevõte, kel on plaanis eelnimetatud riikidesse laieneda ning näiteks pealinnas ka kontor sisse seada?

Läti ja Leedu puhul on asi lihtne – kolm Balti riiki on ühed „taskukohasemad“ riigid Euroopa Liidus ja kõigi arenenud majandusega riikide hulgas. Lisaks rendile on suhteliselt madalad ka kaasnevad kulud.

Euroopa keskmine kulutase ühe töökoha kohta oli 2011. aastal 6 800 eurot aastases lõikes (see sisaldab renti ning kaasnevaid kulusid). Kui Tallinnas, Vilniuses ja Riias jäid ühe töökohaga seotud kulud aastases arvestuses umbes 2640 euro kuni 3240 euro piirimaile, siis Helsinkis on sama näitaja 8 180 eurot, Rootsis 9 950 eurot ja Moskvas 10 970 eurot. Seega on viimase kolme linna puhul tegu selgelt ka Euroopa keskmisest tasemest kulukamate linnadega.

Moskvat nähakse muuhulgas linnana, kus lähema 5 aasta jooksul tõusevad rentniku kulud kõige kiiremas tempos ning seda ennekõike just lähtuvalt renditasemete kiirest tõusust, mida omakorda mõjutab uute kontorpindade nappus linnas.

Maailma kalleimad linnad on Moskva kõrval veel näiteks Hong Kong, London, Genf, Tokyo, Zürich ja Oslo. Euroopas on aga kõige odavam kontoripinda kasutada Balti riikide kõrval ka näiteks Budapestis ja Bucharestis.

Üldplaanis on üle Euroopa rendi ning kaasnevate kulude arvestamise loogika ning maksmise kord sarnased. See tähendab, ei ole mõnda väga selgelt eristuvat riiki, kus võrreldes teistega oleks traditsiooniline kulude arvestus oluliselt erinev.

Kõige olulisemad erinevused ilmnevad ehk vaid rentimisperioodi alguses. Kui Eestis makstakse renti igakuiselt, siis näiteks Rootsis, Venemaal ja ka Suurbritannias on enamlevinuks maksmisviisiks kvartalipõhine rent. Rendiperioodi alguses tuleb suuremate kuludega arvestada Ühendkuningriikides ning Rootsis, kuna keskmiselt nõutakse nö rendigarantiina ettemaksu vastavalt Suurbritannias 3-18 ja Rootsis lausa 6-12 kuu rendi suuruses. Ühendkuningriikide suhteliselt kõrgete kulude taga on muuhulgas ka kõrge kinnisvaramaks.

Uue ettevõtte loomisel või olemasoleva laiendamisel on kulusid väga palju. Kindlasti ei ole kontori asukoha valiku tegemisel pinnaga seotud kulud määravad, aga samas on hea nendega kursis olla. Olles teadlik keskmistest kuludest, on võimalik ka välisturgudele laienedes oma ettevõtte kulud kontrolli all hoida.

Merilin Piik
DTZ Kinnisvaraeksperdi kutseline hindaja

Rentniku kulu suurus ühe töökoha kohta aastas, eurodes:

Tallinn – 2 607
Vilnius – 2 632
Budabest – 2 689
Lissabon – 2 723
Bucharest – 2 997
Riia – 3 240
Barcelona – 3 560
Varssav – 4 541
Praha – 4 678
Madrid – 4 701
Brüssel – 5 849
Kopenhaagen – 6 054
Rooma – 6 351
Berliin – 6 371
Milano – 7 804
Helsinki – 8 230
Amsterdam – 8 473
Frankfurt – 9 652
Stockholm – 10 002
London (City) – 10 306
Oslo – 10 314
Moskva – 11 029
Pariis – 12 345
Genf – 14 254
London (West End) – 17 182

Lae alla: kontoripindade rendikulud maailmas.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Juurdepääs oma krundile

Kinnistu ostmine on kindlasti emotsionaalne tegevus. Krundi valikul paratamatult hakkad ennast ja oma pere uues keskkonnas ette kujutama ja tunnetad, kas antud koht on sobilik.

Siiski ei tasu ära unustada ühte äärmiselt olulist tegurit – nimelt juurdepääsuteed krundile.

Milles siis täpsemalt jutt?

Asi on selles, et müügis on ka krunte, mis kõigist neljast küljest piirnevad teiste kruntidega ja pole juurdepääsuteed oma krundile.

Kuidas sellised krundid tekivad?

Kui maaomanik taotleb oma suurema krundi väiksemateks kruntideks jagamist siis tema huvi on teha seda selliselt, et võimalikult palju maad saaks reaalselt müüa kinnistuna. Seetõttu üritatakse kruntideni viivat teed teha minimaalseks või üldse teest loobuda. Tulemuseks ongi krundid, milleni viivad kas kitsad teed või osadel kruntidel pole juurdepääsu üldse.

Kuigi kohalikud omavalitsused peaks kruntide jagamisel juurdepääsuteedega arvestama, ei pruugi see reaalsuses alati nii olla ning nii tekivad juurdepääsuta krundid.

Mis siis sellises olukorras tehakse, kui pole krundile juurdepääsu?

Sellisel juhul tuleb hankida läbi teiste kruntide juurdepääsutee kasutamiseks servituut. Servituudi hankimine võib toimuda osapoolte kokkuleppel, kuid sageli ei jõua pooled kokkuleppele ning siis pannakse tee servituut paika kohtus. Ja sellised protsessid võivad võtta palju aega ja närve.

Lisaks peab meeles pidama, et servituudi eest peab maksma tasu. Üldjuhul ei ole need summad väga suured, kuid lisakulu on see kindlasti. Sageli on sellistel juhtudel servituudiks eraldatud tee võimalikult kitsas ja piirneb aedadega ning näiteks lume lükkamine on sellisel teel keeruline.

Juurdepääsuta krundid on aga tavaliselt veidi odavamad, sest neid on maaomanikul raskem müüa. See on ka põhjus, miks selliseid krunte ostetakse.

Igal juhul tuleks enne krundi ostu selgeks teha, kas krundil on ametlik juurdepääsutee olemas ning juurdepääsu tagamisega ei kaasne lisakulusid. Või vähemalt tee enne krundi ostu selgeks, milliseks kujunevad tee servituudi kulud.

Tee enne krundi ostu alati eeltööd, nii teed oma elu lihtsamaks!

 Majaehitaja.eeArtikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Võimalus osaleda Kinnisvara ABC koolituse juriidikamoodulis

Kinnisvara ABC juriidiline koolitusKinnisvara ABC koolitus on jõudnud poole peale. Veel on võimalus kiirelt ühineda koolituse juriidilise mooduliga, mis toimub 14. ja 16. mail.

Koolitaja ja jurist Evi Hindpere läbiviidav juriidiline koolitus aitab hästi aru saada kinnisvaraäri olulisematest küsimustest. Teemaks tuleb nii tsiviilseadustiku üldosa, asjaõigusseadus, võlaõigusseadus, perekonnaseadus, perekonnaseadus, pärimisseadus…

Koolitusele on oodatud kõik kinnisvaravaldkonnaga kokkupuutuvad inimesed, kel soov end ses valdkonnas harida.

4-tunnine koolitus toimub mõlemal päeval kell 16.00 kuni 19.15-ni.

Täpsem info ja registreerimine Kinnisvara ABC kodulehel.

Kinnisvarakoolitused

Vaata ka Kinnisvarakooli muid koolitusi:

Kontakt

Andree Raid

Kinnisvarakool OÜ

+372 502 3300

andree@raid.ee

www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool Tõnu Toompark

Kinnisvarakool OÜ

+372 525 9703

tonu@adaur.ee

www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused