Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika
Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

Koolitus “Ehitamise dokumenteerimise vajalikkus ja kohustuslikud nõuded” toimub 11.03.2025

Martina Proosa11.03.2025 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Ehitamise dokumenteerimise vajalikkus ja kohustuslikud nõuded“. Ehitus- ja planeerimisvaldkonna jurist Martina Proosa annab koolitusel ülevaate, millal tuleb ehitamine dokumenteerida ning milliseid ehitusdokumente ja millises vormis tuleb koostada.

Koolitusele on oodatud:

  • ehitustööde dokumenteerimisega kokkupuutuvad spetsialistid;
  • ehitustööde tellijad ja tellijate esindajad;
  • riigi- ja kohaliku omavalitsuste ametnikud, kõik, kes on seotud ehitamise valdkonnaga;
  • omanikujärelevalve spetsialistid.

Koolitus “Ehitamise dokumenteerimise vajalikkus ja kohustuslikud nõuded” toimub 11.03.2025 kell 10.00-14.15 MS Teamsi keskkonnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Statistika: tehingus oleva korteri pindala on keskmiselt 55 ruutmeetrit

Tõnu Toompark, Adaur Grup OÜ / KInnisvarakool OÜ konsultant ja koolitaja

Maa-ameti andmete põhjal oli 2024. a Tallinnas tehingus olnud korteri keskmine pindala 54,9 m². Aastataguse keskmise pindalaga 55,4 m² võrreldes on seda 0,5 m² ehk 0,9% võrra vähem.

Kõige suurema pindalaga on Tallinna korterid Pirita linnaosas, kus keskmise tehingus olnud korteri pindala oli 90,6 m². Tasub märkimist, et korterite alla kuuluvad ka ridaelamute ja paarismajade korterid, mis on tavapärase kortermaja korterist enamasti oluliselt suuremad.

Kõige väiksema pindalaga tehingus olnud korterid asuvad Mustamäe linnaosas. Mustamäe korterite keskmine pindala oli 48,1 m². Mustamäele järgnevad Põhja-Tallinna ja Lasnamäe linnaosad vastavalt tehingus olnud korterite keskmise pindalaga 50,4 m² ja 51,1 m².

Mustamäe, Põhja-Tallinna ja Lasnamäe korterite suuruse määrab nende hoonestus. Mustamäe ja Lasnamäe hoonestus on valdavalt nõukogudeaegne. Põhja-Tallinna korterid on pärit nii nõukogude ajast kui ajastust enne maailmasõda, mil rajati palju väikekortereid.

Kesklinna linnaosa võiks vähemalt asukoha mõttes viidata teatavale luksuslikkusele. Korterite suurused Kesklinnas olid 2024. a 62 m². Seda on pisut, kuid mitte oluliselt enam, kui Tallinna linnas keskmiselt.

 

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Pirita korterite turu detailne ülevaade

Tõnu ToomparkPirita kinnisvaraturu detailne analüüs annab teadmise Pirita linnaosa elamispindade turu näitajatest ja näitajate ajalisest arengutest.

Ülevaate eesmärk on anda eelkõige arendajatele, investoritele ja/või finantseerijatele üksikasjalik vaade piirkonna nõudlusest, pakkumistest, konkurentsipositsioonist, tehingutest, hindadest ja muudest suundumustest.

Nii heidab piirkonna ülevaade pilgu järgmistele indikaatoritele:

  • korterituru tehingud ja hinnad;
  • korterite tehingute toalisus ja vanus;
  • uusarenduste pakkumine ja hinnad;
  • uusarenduste pakkumisse lisandumine (ehk uued müüki tulevad projektid);
  • uute korterite pakkumiste toalisus ja nende maksumus;
  • uute korterite pakkumiste jaotus hinna, suuruse, toalisuse lõikes;
  • üüriturg ja selle trendid.

Vastavalt tellija vajadusele on võimalik piirkonna ülevaatesse tuua täiendavaid näitajaid – näiteks võrdlust mõne teise piirkonnaga. Või võib ebaolulist kõrvale jätta.

Piirkonna ülevaate aluseks on statistilised andmed. Ülevaade sisaldab kommentaari ja kokkuvõtet olulisemate näitajate kohta.

Kui tekkis huvi, anna teada: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Adaur Grupp OÜ: piirkonna detailanalüüs

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Head Vabariigi aastapäeva!

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Pro Kapital: Tagatud võlakirjade 2020/2028 kirjalik menetlus lõppes AS-le Pro Kapital Grupp positiivselt

Pro Kapital3. veebruaril 2025 avaldas AS Pro Kapital Grupp (edaspidi Ettevõte) teate, et andis Nordic Trustee & Agency AB (publ)’le (edaspidi Agent) ülesandeks algatada kirjalik menetlus, millega Ettevõtte taotles Nasdaq Stockholmi börsil noteeritud tagatud võlakirjade omanikelt nõusolekut teatud võlakirjatingimuste muutmiseks. Võlakirjaomanikud hääletasid taotluse poolt.

Ettevõtte veebilehel avaldatud kirjaliku menetluse teates on täpsemalt kirjeldatud, et Ettevõte taotles tagatud, fikseeritud intressimääraga võlakirjade 2020/2028, ISIN SE0013801172, kogumahuga 28 500 000 eurot (edaspidi Võlakirjad) omanikelt nõusolekut teatud muudatuste tegemiseks võlakirjade tingimustes (edaspidi Taotlus).

Kirjalikus menetluses hääletamise tähtaeg saabus 20. veebruaril 2025, kell 15:00 Kesk-Euroopa aja järgi. Käesolevaga teatab Ettevõte, et on saanud kvoorumiks piisava arvu võlakirjaomanike hääli, kes hääletasid Taotluse poolt. Võlakirjade muudetud tingimused avaldatakse Ettevõtte veebilehel.

Gernandt & Danielsson Advokatbyrå on tegutsenud kirjaliku menetluse õigusnõustajana.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Trigon Property Development : 2024. aasta IV kvartali ja 12 kuu auditeerimata majandustulemused

Trigon Property DevelopmentTrigon Property Development AS tegeleb kinnisvaraarendusega. 31.12.2024 seisuga omas AS Trigon Property Development ühte arendusprojekti, milleks on 13,4 hektari suurune maa-ala Pärnu linnas, Eestis. Alale on planeeritud luua äri-, tööstus- ja logistikapark. Ettevõtte eesmärk on leida huvitatud ettevõtteid, kes sooviksid tuua oma äritegevuse (tootmine, logistika) Trigon Property Development AS arendusprojekti alale Pärnus, mis võimaldaks Ettevõttel lisada väärtust enda omandis olevatele kruntidele. Kuna ettevõtte peamine eesmärk on olemasolevate maade müük, siis on kinnisvarainvesteeringud kajastatud varudena.

2023. aasta kolmandas kvartalis müüdi 0,53 hektariline transpordimaa sihtotstarbega kinnistu hinnaga 26 580 (ei sisalda käibemaksu) eurot.

2024. aasta kolmandas kvartalis müüdi 0,09 hektariline transpordimaa sihtotstarbega kinnistu hinnaga 31 920 (ei sisalda käibemaksu) eurot.

2024. aasta neljandas kvartalis müüdi 0,70 hektariline kinnistu hinnaga 300 000 (ei sisalda käibemaksu) eurot.

Käesolevas teates esitatud finantsseisundi aruanne seisuga 31.12.2024 kajastab täielikult AS Trigon Property Development varasid, kohustusi ja omakapitali.

Vastavalt esitatud koondkasumiaruandele on AS Trigon Property Development 2024. aasta puhaskasum 167 409 eurot ja puhaskasum aktsia kohta 0,03721 eurot.

Seisuga 31.12.2024 moodustasid AS Trigon Property Development varad kokku 1 875 897 eurot. Ühingu omakapital oli 1 854 774 eurot, mis moodustas 99,87% bilansimahust.

Lühendatud finantsseisundi aruanne

EUR 31.12.2024 31.12.2023
Raha ja raha ekvivalendid 370 856 176 133
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 33 803 1 927
Varud 1 471 238 1 530 405
Käibevara kokku 1 875 897 1 708 465
AKTIVA KOKKU 1 875 897 1 708 465
Võlad tarnijatele ja muud võlad 21 123 21 099
Lühiajalised kohustused kokku 21 123 21 099
Kohustused kokku 21 123 21 099
Aktsiakapital arvestuslikus väärtuses 449 906 449 906
Ülekurss 226 056 226 056
Kohustuslik reservkapital 287 542 287 542
Jaotamata kasum 891 270 723 862
Omakapital kokku 1 854 774 1 687 366
PASSIVA KOKKU 1 875 897 1 708 465

Lühendatud koondkasumiaruanne

EUR 2024 12 kuud 2023 12 kuud
Müügitulu 331 920 26 580
Müüdud toodangu kulu -111 621 -5 316
Brutokasum 220 299 21 264
Üldhalduskulud -63 650 -55 006
Muud äritulud 5 000 0
Ärikasum/-kahjum 161 649 -33 742
Finantstulud 5 760 1 330
ARUANDEPERIOODI KOONDKASUM/-KAHJUM 167 409 -32 412
ARUANDEPERIOODI KOONDKASUM/-KAHJUM KOKKU 167 409 -32 412

2024 IV kv vahearuanne EST

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Elamispindade ülevaade talv & kevad 2025: korterite järelturg on jätkuvalt aktiivne, aga…

Tõnu Toompark

Tallinna korteriturg on 2025. a jaanuaris jätkanud eelmisel aastal alguse saanud aktiivsuselainel. Tehingute arv on pigem suur ja seda just eelkõige järelturul. Uute korterite asjaõiguslepinguid sõlmitakse tagasihoidlikumal määral.

Tallinna korteritehingute keskmine hind on läinud allapoole. Siiski püsib erinevate segmentide hinnatase paigal. Statistiline hinnalangus on tingitud tehingute struktuuri kaldumisest uuemate-kallimate korterite suunast vanemate-odavamate korterite suunda.

Elamispindade turg ja korteriturg on pöördumises. See tähendab, et keskmiste näitajate baasilt turu tõlgendamine viib meid hõlpsalt eksiteele. Turu arenguid tuleb uurida sügavamalt, et leida vastus kõikidele aga-dele.

Mis on turu arengute lühemad ja pikemad detailsemad trendid? Kus oleme ja kuhu liigume? Mis on olulisemad elamispindade turgu mõjutavad tegurid praegu ja lähitulevikus?

Neile ja mitmetele teistele olulistele küsimustele annab vastuse värske elamispindade turuülevaade, mis võtab kokku 2025. a talve lõpu ja kevade alguse seisu.

Ülevaate esitluseks sinu ettevõttes kontakteeru: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Alternatiivina on võimalus osaleda sügisel 16.04.2024 Kinnisvarakooli veebiseminaril Kinnisvaraturu ülevaade 2025 II kvartal. Lähem info ja registreerumine Kinnisvarakooli kodulehel.

Tallinna elamispindade turu trendid – talv/kevad 2025

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Luminor: Keskmise eestlase eluase on vanem kui ta ise. Millega ostmisel arvestada?

Luminor BankOlgugi, et sel sajandil on Eestisse ohtralt uusi kortermaju tekkinud, siis keskmise Eesti elaniku eluase on vanem kui ta ise. Kas vanemate korterite puhul on intressimäärad kõrgemad ja mis tüüpi elamusse kodulaenuga eluaseme ostmine võib takistuseks saada, selgitab Luminori laenude kompetentsikeskuse juht Helina Kikas.

„Kui inimene soovib kodulaenu vanemasse majja korteri ostmiseks, siis intressiotsuse tegemisel ei ole peamine roll korteri vanusel ja energiamärgisel, vaid peamised mõjutajad on ikkagi laenutaotleja profiil ja senine maksekäitumine,“ ütles Helina Kikas. „Seega ei tasu karta, et puhtalt vanemasse majja korterit ostes on intress oluliselt kõrgem,“ lisas ta.

Kikas märkis, et pankade jaoks ei ole vanematesse magalarajoonide kortermajadesse kodu ostmiseks laenu andmine üldjuhul riskantne, kuid ka laenuvõtja enda huvides on vaja veenduda kortermaja seisukorras. Vanemate kortermajade puhul on peamine küsimus, kas maja on juba renoveeritud või on ühistul plaanis seda lähemal ajal teha. Kui renoveerimisi pole tehtud ja ei ole ka lähiajal plaanis, siis laenu on pangad nõus endiselt andma, kuid sellisel juhul võib olla vajadus veidi suuremaks omafinantseeringuks või seatakse piirangud laenuperioodile.

„Keskmise Eesti elaniku eluase on vanem kui ta ise ning selle taga ongi just vanemad paneelmajad. Näiteks Mustamäele ehitatud esimesed majad on praeguseks üle 60 aasta vanad, mis tähendab, et näiteks 30-aastase laenuperioodi lõppedes hakkab maja lähenema juba 100 aastale. Meie hinnangul on need korterid ka siis elamiskõlblikud, kuid oluline on nende majade korrashoid ja renoveerimine, mis pikendavad hoone eluiga veelgi,“ selgitas ta.

Helina Kikase sõnul on magalarajoonide korterite hinnad pigem stabiilsed ning ei saa esimesena turu kõikumistest mõjutatud. Seetõttu ei tasu arvata, et näiteks Mustamäele eelmise sajandi teises pooles ehitatud korteri kahe aasta pärast oluliselt odavamalt kätte saab. „Seega kõike arvesse võttes pole panga vaatest vanema „mägedel“ asuva korteri finantseerimises üldjuhul takistusi ning renoveeritud kortermajade puhul lähtume parimatest võimelikest tingimustest“ selgitas Kikas.

Sarnaselt magalarajoonide kortermajadele, hinnatakse ka vanade puitmajade korterite finantseerimisel tehtud renoveerimistöid. „Kui vana puitmaja on keskpärases seisukorras ja heas asukohas, siis meie silmis pigem takistusi ei ole. Näiteks Kadriorus ja Kalamajas müüakse ning ostetakse puitmajade kortereid krõbedate hindadega. Samas kui hoone on kehvas seisus ja omanikud ei ole leidnud võimalust maja rekonstrueerimise finantseerimiseks, siis on väga keeruline anda laenu ka üksiku korteri ostmiseks. Kui hoone on juba praegu väga kehvas seisus, siis võib küll müüdav korter ise olla väga ilus ja remonditud, kuid kortermaja ise ei pruugi pikas perspektiivis olla vastupidav,“ lisas Kikas.

KV.EE kinnisvara-podcast: maakleribüroode eluolust Eestis-Lätis-Leedus ja Soomes

KV.EE KinnisvarapodcastKV.EE kinnisvara-podcast’i 106. saate külaline on Tarmo Kase Ober-Haus’ist. Räägime maakleri- ja hindamisbüroode tegemistest. Uurime turul toimuvat nii Eesti, Läti, Leedu kui Soome vaatest. Saadet juhib ja küsimusi esitab kinnisvarakonsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark.

Alustuseks annab Tarmo Kase hinnangu Eesti-Läti-Leedu-Soome majanduspildile ja seda just maakleribüroode vaatest. Saame teada, kas maakleribürood erinevates riikides toimivad sarnaste reeglite järgi ja kas maaklerite õigustes-kohustustes on erinevusi.

Tarmo Kase toob välja, mis on maakleribüroode suuremad väljakutsed 2025. a tingimustest. Arutame, kas ja kuidas võiks aset leida innovatsioon maakleriteenusest.

Saate lõpetuseks räägib, mis on tema ootus kinnisvaraturule 2025.-2026. aastaks. Loomulikult annab saatekülaline kuulajatele-vaatajatele kaasa oma mõtted, mida turuosalised võiksid endaga kaasa võtta.

Vaata saadet videona

Play

Kuula saadet

Kutsume häid kuulajaid üles: andke teada, milliste teemade käsitlemisest olete huvitatud? Keda sooviksite kuulda saate külalisena? Kas soovite koguni ise tulla mõnest päevakajalisest teemast rääkima? Sellekohased mõtted ja ettepanekud on teretulnud meiliaadressile ⁠klienditugi@kv.ee⁠.

Telli podcast enda podcast’i äppis või pane laik ja jälgi ⁠KV.EE Facebook⁠’i lehte.

Vaata podcast’i videona ⁠KV.EE YouTube’i EE video⁠’i kanalil. Värske podcasti leiad KV.EE maaklerikeskkonnast RBO  või ⁠Spotify lehelt⁠.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Statistikaamet: Eelmisel aastal ehitati 6% vähem

StatistikaametStatistikaameti esialgsetel andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2024. aastal Eestis ja välisriikides kokku 6% vähem kui 2023. aastal. Kohalikul ehitusturul kahanes maht mullu 7%.

Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2024. aastal 3,9 miljardi euro eest: hooneid 2,4 miljardi ja rajatisi 1,5 miljardi euro eest. Võrreldes 2023. aastaga ehitati hooneid 9% ja rajatisi (teed, sillad, sadamad, magistraaltorustikud, side- ja elektriliinid, spordiväljakud jms) 2% vähem.

Statistikaameti juhtivanalüütik Merike Sinisaar selgitas, et ehitusmahud kahanesid kolmandat aastat järjest. „Kohaliku ehitusturu madalseis on tingitud eelkõige hooneehitusmahtude vähenemisest. Hoonete ehitus on kahanenud juba 2022. aasta teisest kvartalist, rajatiste ehitamine aga hakkas vähenema 2024. aasta teisest poolest,“ ütles Sinisaar.

Välisriikides tegutsevate Eesti ehitusettevõtete mahud suurenesid 2024. aastal 2023. aastaga võrreldes 5%. „Sealsed mahud on samuti põhiliselt mõjutatud hooneehitustöödest. Välisriikides tehtud ehitustööde osatähtsus kogu ehitusmahust oli mullu 7%,“ lisas Sinisaar.

Ehitisregistri andmetel lubati eelmisel aastal kasutusse 5815 uut eluruumi ehk ligi kolmandiku võrra vähem kui 2023. aastal. Suurem osa uutest eluruumidest asub korterelamutes, millest populaarseim oli jätkuvalt kolme- kuni viiekorruseline korterelamu. Enim on vastvalminud eluruumide hulgas neljatoalisi, järgnevad kahe- ja kolmetoalised. Uus eluruum oli keskmiselt 93 ruutmeetrit suur. Enamik valminud eluruumidest asuvad Tallinnas, järgnevad Tallinna lähiümbruse vallad ja Tartumaa.

Nõudlus uute eluruumide järele vähenes neljandat aastat järjest. Ehitusluba väljastati 2024. aastal 4973 eluruumi ehitamiseks, mida on kümnendiku võrra vähem kui aasta varem. Endiselt oli eelistatuim elamutüüp korterelamu.

Eelmisel aastal lubati kasutusse 1108 mitteelamut, kus kasulikku pinda on 832 500 ruutmeetrit. Enim lisandus uut lao-, tööstus- ja kaubandushoonete pinda. Võrreldes aasta varasemaga suurenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht.

Ehitusettevõtted ehitasid 2024. aasta neljandas kvartalis 1,1 miljardi euro eest, mida oli 2023. aasta neljanda kvartaliga võrreldes 4% vähem. Hooneid ehitati 5% ja rajatisi 3% vähem.

Ehitusstatistika koostamiseks kogub ja analüüsib statistikaamet andmeid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Koolitus “Kinnisvaramaakleri ABC” toimub 03.-06.03.2025

Koolitus “Kinnisvaramaakleri ABC” toimub 03.-06.03.2025 Kinnisvarakoolis. Koolitusel annavad kinnisvaravaldkonnast baasteadmised Tõnu Toompark, Kristjan Lood, Evi Hindpere ja Kaido Kaljuste.

Koolitus annab:

  • ülevaate kinnisvaraturust ja selle arengusuundadest;
  • baasteadmised kinnisvaraalastest õigusaktidest;
  • info pangalaenudest ja notariaalsetest toimingutest;
  • baasteadmisi kinnisvaramaakleri tööst;
  • oskuse teha kinnisvara ostu-müügitehingut või -tehinguid.

Koolitus “Kinnisvaramaakleri ABC” toimub 03.-06.03.2025 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Trigon Property Development: Unaudited financial report for the fourth quarter and 12 months of 2024

Trigon Property DevelopmentThe main business activity of Trigon Property Development AS is real estate development. As at 31.12.2024, AS Trigon Property Development owned one development project with an area of 13.4 hectares in the City of Pärnu, Estonia. A commercial, industrial and logistics park is planned on this area. The Company’s objective is to find companies willing to bring their business activities (industry, logistics) to the development project area of AS Trigon Property Development in Pärnu, which would add value to the land plots owned by the Company. As the main purpose of the company is to sell existing land plots, investment property was recognized as inventories.

In the third quarter of 2023, a 0.53-hectare transportation purpose land was sold for 26,580 euros (excluding VAT).

In the third quarter of 2024, a 0.09-hectare transportation purpose land was sold for 31,920 euros (excluding VAT).

In the fourth quarter of 2024, a 0.70-hectare property was sold for 300,000 euros (excluding VAT).

Condensed statement of financial position as of 31 December 2024 delivered by the present announcement completely reflects the assets, liabilities and equity capital of AS Trigon Property Development.

According to the condensed statement of comprehensive income the net profit for 2024 of AS Trigon Property Development is 167,409 euros and the earnings per share is 0.03721 EUR.

As of 31 December 2024 the assets of AS Trigon Property Development were 1,875,897 euros. The equity of the company was 1,854,774 euros, corresponding to 99.87 % of the total balance sheet.

Condensed statement of financial position

EUR 31.12.2024 31.12.2023
Cash and cash equivalents 370,856 176,133
Trade and other receivables 33,803 1,927
Inventories 1,471,238 1,530,405
Total current assets 1,875,897 1,708,465
TOTAL ASSETS 1,875,897 1,708,465
Trade and other payables 21,123 21,099
Total current liabilities 21,123 21,099
Total liabilities 21,123 21,099
Share capital at book value 449,906 449,906
Share premium 226,056 226,056
Statutory reserve capital 287,542 287,542
Retained earnings 891,270 723,862
Total equity 1,854,774 1,687,366
TOTAL LIABILITIES AND EQUITY 1,875,897 1,708,465

Condensed statement of comprehensive income

EUR 12 M 2024 12 M 2023
Revenue 331,920 26,580
Costs of goods sold -111,621 -5,316
Gross profit 220,299 21,264
Administrative and general expenses -63,650 -55,006
Other operating income 5,000 0
Operating profit/loss 161,649 -33,742
Financial income 5,760 1,330
NET PROFIT/LOSS FOR THE PERIOD 167,409 -32,412
TOTAL COMPREHENSIVE PROFIT/LOSS FOR THE PERIOD 167,409 -32,412

2024 IV Q interim ENG

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Pro Kapital: AS Pro Kapital Grupp obtains approval in the written procedure for its senior secured bonds 2020/2028

Pro KapitalOn 3 February 2025, AS Pro Kapital Grupp (hereinafter referred to as the Company) announced that it had instructed Nordic Trustee & Agency AB (publ) (hereinafter referred to as the Agent) to initiate a written procedure under the Company’s outstanding bonds listed on Nasdaq Stockholm to request the approval of certain amendments of the terms and conditions. The bondholders have voted in favour of the request.

As further described in the notice of written procedure published on the Company’s web page, the Company requested the approval from holders of its maximum EUR 28,500,000 senior secured callable fixed rate bonds 2020/2028 with ISIN SE0013801172 (hereinafter referred to as the Bonds) to make certain amendments to the terms and conditions for the Bonds (hereinafter referred to as the Request).

The last time and day of voting in the written procedure was 15:00 CET on 20 February 2025. The Company hereby announces that sufficient number of votes was obtained in order to form quorum and that requisite majority of the holders of Bonds voted in favour of the Request. The amended terms and conditions for the Bonds will be made available on the Company’s web page.

Gernandt & Danielsson Advokatbyrå has acted as legal advisor in relation to the written procedure.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

EBSi tütarettevõte Lennuki 2/4 OÜ ja NOBE sõlmisid 69 miljoni eurose lepingu Eedu haridus- ja ettevõtluslinnaku ehitustööde peatöövõtuks

Estonian Business Schooli (EBS) tütarettevõte Lennuki 2/4 OÜ sõlmis Eedu haridus- ja ettevõtluslinnaku ehitustöödeks peatöövõtulepingu ehitusettevõttega NOBE. Äsja allkirjastatud lepingu maht on 69 miljonit eurot.

Eedu haridus- ja ettevõtluslinnaku hoone ajamahukas pinnasetööde osa on lõppemas ja juba 15 kuu pärast peaks saama jalutada maja 30. korrusel. Hoone lõpliku valmimiseni jääb siis veel umbes üks aasta.

EBSi kantsler Mart Habakuk selgitas ehituslepingu allkirjastamisel, et paari aastaga saab pealinn juurde unikaalse linnaku, mis toob siia mitmekülgse haridus-, ettevõtlus- ja elukeskkonna. „Linnak loob erinevaid võimalusi koos õppimiseks, töötamiseks ja vaba aja veetmiseks. Eedu linnaku kõrghoone osa on elamu funktsiooniga. Hoone projekteerimisel on arvestatud, et tulevastest elanikest suur osa on aktiivsed ettevõtjad, investorid ja tippjuhid. Linnakus on hulgaliselt renditavaid töökohti, koostööruume, sportimise, puhke- ja ürituste alasid, kus kogemuse ja tarmukuse teed saavad ristuda ning uued ambitsioonikad ettevõtmised käivituda,“ lisas Habakuk.

Linnaku ehitustöid teostab ehitusettevõte NOBE, kellel on lai kogemus keerukate ehituslahenduste elluviimisel. NOBE ehitusdirektori ja juhatuse liikme Priit Nigolsi sõnul on tegemist väljakutselise ja erakordse projektiga, mille valmimisse panustab sadu inimesi. “See seab uued standardid nii arhitektuuris, energiatõhususes kui ka ruumikasutuses. Meie eesmärk on rajada kvaliteetne ja jätkusuutlik hoone, mis toetab innovatsiooni ja teenib Eedu kogukonda aastakümneid,“ selgitas Nigols. NOBE eestvedamisel valmivad ka hoone maa-alused korrused ja karkass, mille ehitustööd on hetkel krundil käimas.

Südalinna kerkiv maamärk on mitmeski mõttes ainulaadne. Hoonele rajatakse kolm maa-alust korrust, mis teeb sellest sügavaima ja samal ajal ka ühe kõrgeima Tallinna elukondliku ehitise. Lisaks kasutatakse ehitamisel innovaatilisi lahendusi, nagu näiteks roniraketis, mis võimaldab kõrgemaid ja keerukamaid konstruktsioone ehitada tavapärasest kiiremini.

EBSi olemasolev õppehoone ühendatakse galerii abil uue hoonestusega ning sellest saab oluline osa Eedu haridus- ja ettevõtluslinnakust. Ülikooli kasutuses olev pind kahekordistub. Hüppeliselt paranevad koostöö- ja õppimisvõimalused väljaspool auditooriume.

Kõrghoone 7.-30. korrusele rajatakse kuni 140 korterit, mille pindalad jäävad 55 m2 ja 250 m2 vahele. Korterite sisekujunduslahenduse on loonud ARGUS Stuudio sisearhitektid, kelle silmapaistvate projektide hulka kuuluvad näiteks Park hotell Viljandis ning Eesti saatkonnad Londonis ja Pariisis. Korterite müük on alanud ning huvi eristuva kontseptsiooniga elupindade vastu on olnud väga suur.

Uue hoonestuse kogumaht on 37 000 m2. Arhitektuurilahenduse autorid on auhinnatud Soome arhitektuuribüroo ALA Arhitektid koos PIN Arhitektidega. Projekti teostab EBS koos Metroga (Metro Capital OÜ).

1988. aastal asutatud EBS on vanim äriharidust pakkuv ülikool Baltimaades. EBSis omandavad uusi teadmisi ja oskusi bakalaureuse-, magistri- ning doktoriõppe tasemel 1000 üliõpilast Helsinkis ja Tallinnas. Lisaks õpib 150 õpilast EBS Gümnaasiumis. EBS investeerib aktiivselt iduettevõtetesse ja iduettevõtte potentsiaaliga teadusprojektidesse, teeb tihedat koostööd kiirenditega ning julgustab oma õppureid osalema ettevõtluses.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

KV.EE Indeks: elamispindade müügipakkumiste hind jätkab aeglast kerkimist

Elamispindade müügipakkumiste hindu peegeldav KV.EE Indeks jätkab rahulikus tempos kerkimist. Indeks näitab 181,1 punkti ehk aastatagusest 1,5% rohkem. Peale eelmise aasta suvist-sügisest madalpunkti on KV.EE Indeks põhjast kerkinud üle 3%.

KV.EE Indeks on ülespoole saanud minna, sest elamispindade müügipakkumiste arv on allapoole tulnud. Leebem konkurents on võimaldanud küsida kõrgemat hinda. Siiski on kinnisvaraturu vesi sogane ja sogases vees proovitakse hindadega manipuleerida. Hindu aetakse ülespoole, et saaks ostjale allahindluse pakkumisega kiiremini tehingusse meelitada.

Portaali KV.EE elamispindade müügipakkumiste objektide arvu indeks liikus alates eelmise aasta septembrist üsna kindlal moel vähenemise suunas. Detsembrist alates jäi pakkumiste arv samale tasemele. Veebruaris on elamispindade objektide arvu indeks pisut kerkinud.

Objektide arvu indeksit tõi allapoole väga aktiivne tehingute turg – müügiobjekte osteti lihtsalt vähemaks.

Aktiivne tehingute tegemine on jätkunud kuni 2025. a jaanuarini. Aeg annab arutust, kas kolme aasta pikkust majanduslangust, väga suurt inflatsiooni ja ülikehva tarbijakindlust eirav suur tehingute arv on ajutine kõrvalekalle või uus normaalsus. Nii ei peaks müügipakkumiste jätkuvalt vähenemisele ehk konkurentsi kiirele leevenemisele kinnisvaramüüjate seas liialt suurelt panustama.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine