Baltic Horizon Fund publishes interest rate applicable to the fund’s 5-year bonds (ISIN: EE3300003235) for the next 3-months interest period which starts on 10 February 2025.
The annual interest rate applicable to the bonds for the interest period as referred above is 8% + 2.529% (EURIBOR 3-months) totaling 10.529% per annum.
The year 2024 was successful for the Nordecon Group. Profitability improved significantly, and revenue increased. The general contracting market remains highly competitive, and developers’ confidence is low. No change is expected in the volume of public sector orders for the consecutive year. Consequently, the group does not foresee significant growth in investments or the construction market in 2025.
The group’s gross profit margin in 2024 was 7.5% (2023: 2.0%), and in the fourth quarter, it reached 9% (Q4 2023: (1)%). The group’s net profit amounted to €5,162 thousand (2023: a loss from continuing operations of €6,418 thousand). Profitability improved significantly in both the Buildings and Infrastructure segments.
Revenue for 2024 was €223,925 thousand, which is 20% higher compared to the revenue from continuing operations in the previous year. Revenue in the Buildings segment increased by 36%, while revenue in the Infrastructure segment decreased by 25%. The revenue growth aligns with the group’s project portfolio volume, as do the changes across segments. The revenue increase in the buildings segment was primarily driven by higher revenue from public buildings. Major projects in 2024 included Saku Upper Secondary School, Loodusmaja (Nature Hub), and various projects for the Centre for Defence Investment. The decline in infrastructure segment revenue was mainly due to delays in the start of contractual work for Rail Baltica and reduced investment volumes from the Transport Administration.
As of 31 December 2024, the order book of the group’s companies amounted to €209,489 thousand. Compared to the same period last year, the volume of outstanding work has decreased by 3%, but it still provides a solid starting position for 2025. Over 12 months, new contracts worth a total of €181,437 thousand were signed, of which €49,636 thousand were signed in the fourth quarter.
| €’000 | 31 December 2024 | 31 December 2023 |
| ASSETS | ||
| Current assets | ||
| Cash and cash equivalents | 8,195 | 11,892 |
| Trade and other receivables | 29,449 | 37,010 |
| Prepayments | 3,543 | 1,789 |
| Inventories | 28,091 | 25,879 |
| Total current assets | 69,278 | 76,570 |
| Non-current assets | ||
| Other investments | 77 | 76 |
| Trade and other receivables | 10,681 | 9,113 |
| Investment property | 5,517 | 5,517 |
| Property, plant and equipment | 13,247 | 14,292 |
| Intangible assets | 14,951 | 14,964 |
| Total non-current assets | 44,473 | 43,962 |
| TOTAL ASSETS | 113,751 | 120,532 |
| LIABILITIES | ||
| Current liabilities | ||
| Borrowings | 12,626 | 10,188 |
| Trade payables | 36,735 | 39,797 |
| Other payables | 10,344 | 9,299 |
| Deferred income | 12,472 | 20,602 |
| Provisions | 1,333 | 1,129 |
| Total current liabilities | 73,510 | 81,015 |
| Non-current liabilities | ||
| Borrowings | 5,720 | 8,563 |
| Trade payables | 5,091 | 6,011 |
| Other payables | 462 | 0 |
| Provisions | 2,364 | 2,405 |
| Total non-current liabilities | 13,637 | 16,979 |
| TOTAL LIABILITIES | 87,147 | 97,994 |
| EQUITY | ||
| Share capital | 14,379 | 14,379 |
| Own (treasury) shares | (660) | (660) |
| Share premium | 635 | 635 |
| Statutory capital reserve | 2,554 | 2,554 |
| Translation reserve | 4,034 | 3,786 |
| Retained earnings | 4,746 | 919 |
| Total equity attributable to owners of the parent | 25,688 | 21,613 |
| Non-controlling interests | 916 | 925 |
| TOTAL EQUITY | 26,604 | 22,538 |
| TOTAL LIABILITIES AND EQUITY | 113,751 | 120,532 |
| €’000 | Q4 2024 | 12M 2024 | Q4 2023 | 12M 2023 | |
| Revenue | 45,203 | 223,925 | 55,665 | 186,464 | |
| Cost of sales | (41,200) | (207,155) | (56,167) | (182,655) | |
| Gross profit (loss) | 4,003 | 16,770 | (502) | 3,809 | |
| Marketing and distribution expenses | (121 | (422) | (95) | (497) | |
| Administrative expenses | (2,867) | (7,878) | (2,227) | (6,564) | |
| Other operating income | 141 | 286 | 46 | 286 | |
| Other operating expenses | (67) | (695) | (156) | (465) | |
| Operating profit (loss) | 1,089 | 8,061 | (2,934) | (3,431) | |
| Finance income | 241 | 678 | 346 | 613 | |
| Finance costs | (386) | (3,011) | (1,058) | (3,356) | |
| Net finance costs | (145) | (2,333) | (712) | (2,743) | |
| Profit (loss) before tax | 944 | 5,728 | (3,646) | (6,174) | |
| Income tax expense | (326) | (563) | 0 | (244) | |
| Profit (loss) for the period from continuing operations | 618 | 5,165 | (3,646) | (6,418) | |
| Profit for the period from a discontinued operation | – | – | 6,066 | 8,474 | |
| Profit for the period | 618 | 5,165 | 2,420 | 2,056 | |
| Other comprehensive income (expense) Items that may be reclassified subsequently to profit or loss |
|||||
| Exchange differences on translating foreign operations | (254) | 248 | 518 | 470 | |
| Total other comprehensive income (expense) | (254) | 248 | 518 | 470 | |
| TOTAL COMPREHENSIVE INCOME | 364 | 5,413 | 2,938 | 2,526 | |
| Profit (loss) attributable to: | |||||
| – Owners of the parent | 454 | 3,827 | 1,510 | (942) | |
| – Non-controlling interests | 164 | 1,338 | 910 | 2,998 | |
| Profit for the period | 618 | 5,165 | 2,420 | 2,056 | |
| Comprehensive income (expense) attributable to: | |||||
| – Owners of the parent | 200 | 4,075 | 2,028 | (472) | |
| – Non-controlling interests | 164 | 1,338 | 910 | 2,998 | |
| Comprehensive income for the period | 364 | 5,413 | 2,938 | 2,526 | |
| Earnings per share from continuing operations attributable to owners of the parent: | |||||
| Basic earnings per share (€) | 0.01 | 0.12 | (0.15) | (0.31) | |
| Diluted earnings per share (€) | 0.01 | 0.12 | (0.15) | (0.31) | |
| Earnings per share from a discontinued operation attributable to owners of the parent: | |||||
| Basic earnings per share (€) | – | – | 0.20 | 0.28 | |
| Diluted earnings per share (€) | – | – | 0.20 | 0.28 | |
| €’000 | 12M 2024 | 12M 2023 |
| Cash flows from operating activities | ||
| Cash receipts from customers | 273,153 | 345,372 |
| Cash paid to suppliers | (243,445) | (294,828) |
| VAT paid | (9,272) | (12,337) |
| Cash paid to and for employees | (19,964) | (24,715) |
| Income tax paid | (237) | (615) |
| Net cash from operating activities | 235 | 12,877 |
| Cash flows from investing activities | ||
| Paid for acquisition of property, plant and equipment | (328) | (362) |
| Proceeds from sale of property, plant and equipment | 319 | 431 |
| Sale of subsidiary, net cash flow | 0 | (970) |
| Loans provided | (36) | (531) |
| Repayments of loans provided | 5 | 22 |
| Dividends received | 6 | 12 |
| Interest received | 307 | 50 |
| Net cash from (used in) investing activities | 273 | (1,348) |
| Cash flows from financing activities | ||
| Proceeds from loans received | 1,896 | 1,197 |
| Repayments of loans received | (1,633) | (2,291) |
| Lease payments | (2,220) | (3,060) |
| Interest paid | (990) | (1,232) |
| Dividends paid | (1,347) | (1,494) |
| Other payments | 116 | 6 |
| Net cash used in financing activities | (4,178) | (6,874) |
| Net cash flow | (3,670) | 4,655 |
| Cash and cash equivalents at beginning of period | 11,892 | 7,238 |
| Effect of movements in foreign exchange rates | (27) | (1) |
| Change in cash and cash equivalents | (3,670) | 4,655 |
| Cash and cash equivalents at end of period | 8,195 | 11,892 |
Nordecon delivered a gross profit of €16,770 thousand in 2024 (2023: €3,809 thousand). The group’s gross margin improved significantly, rising to 7.5% for the year (2023: 2.0%) and 9% for the fourth quarter (Q4 2023: (1)%). Profitability improved for both operating segments. The gross margin of the Buildings segment was 8.9% for the year and 10.7% for the fourth quarter (2023: 3.0% and Q4 2023: (0.3)%). The Infrastructure segment’s gross margin was lower, reaching 4.0% for the year and (0.3)% for the fourth quarter (2023: 1.3% and Q4 2023: (0.6)%). The margin improvement was supported by better mitigation of the risks associated with general contracting and the expiry in 2023 of a number of long-term contracts signed before the war, which had been severely affected by the previous years’ surge in input prices. The improved performance of the Infrastructure segment is partly due to the investment made in an asphalt concrete plant in early 2024, which has reduced the cost price of the product and represents a major step forward in material recycling.
The group’s administrative expenses for 2024 were €7,878 thousand. Administrative expenses increased by around 20% compared to 2023 (2023: €6,564 thousand). The rise resulted from staff costs, which increased due to the recognition of provisions for performance-based remuneration in connection with the group’s results for 2024. The ratio of administrative expenses to revenue (12 months rolling) was 3.5% (2023: 3.5%).
The group ended 2024 with an operating profit of €8,061 thousand (2023: an operating loss of €3,431 thousand). EBITDA for the period was €11,025 thousand and EBITDA margin was 4.9% (2023: negative EBITDA of €412 thousand and negative EBITDA margin of 0.2%).
The group’s finance income and costs are affected by exchange rate fluctuations in the group’s foreign markets, particularly movements in the exchange rate of the Ukrainian hryvnia. In 2024, the Ukrainian hryvnia weakened against the euro by around 4% and the translation of the loans provided to the group’s Ukrainian subsidiaries in euros into the local currency gave rise to a foreign exchange loss of €247 thousand (2023: a foreign exchange loss of €480 thousand). Total exchange losses for the year were €258 thousand (2023: €480 thousand).
The group’s net profit for 2024 was €5,165 thousand (2023: a loss of €6,418 thousand). The net profit attributable to owners of the parent, Nordecon AS, was €3,827 thousand (2023: a net loss of €942 thousand).
Operating activities produced a net cash inflow of €235 thousand in 2024 (2023: an inflow of €12,877 thousand). Operating cash flow is strongly influenced by the fact that the contracts signed with most public and private sector customers do not require them to make advance payments, while the group has to make prepayments to subcontractors and materials suppliers. Cash inflow is also reduced by contractual retentions, which extend from 5 to 10% of the contract price and are released at the end of the construction period only.
Investing activities of the period resulted in a net cash inflow of €273 thousand (2023: an outflow of €1,348 thousand). Investments in property, plant and equipment totalled €328 thousand (2023: €362 thousand) and proceeds from the sale of property, plant and equipment amounted to €319 thousand (2023: €431 thousand). Loans provided amounted to €36 thousand (2023: €531 thousand) and interest received amounted to €307 thousand (2023: €50 thousand). The cash flow for 2023 was influenced by the sale of the subsidiary Nordecon Betoon OÜ, which resulted in a net cash outflow of €970 thousand.
Financing activities generated a net cash outflow of €4,178 thousand (2023: an outflow of €6,874 thousand). The largest items were related to loans and leases. Proceeds from loans received amounted to €1,896 thousand (2023: €1,197 thousand), consisting of the use of development loans. Repayments of loans received totalled €1,633 thousand (2023: €2,291 thousand), consisting of regular repayments of long-term investment and development loans and the change in the overdraft balance. Lease payments were €2,220 thousand (2023: €3,060 thousand). Dividends paid in 2024 amounted to €1,347 thousand (2023: €1,494 thousand).
The group’s cash and cash equivalents as at 31 December 2024 amounted to €8,195 thousand (31 December 2023: €11,892 thousand).
| Figure/ratio | 2024 | 2023 | 2022 | ||||
| Revenue (€’000)* | 223,925 | 186,464 | 220,285 | ||||
| Revenue change* | 20.1% | (15.4)% | 2.6% | ||||
| Net profit (loss) (€’000)* | 5,165 | (6,418) | (4,099) | ||||
| Net profit (loss) attributable to owners of the parent (€’000) | 3,827 | (942) | (3,650) | ||||
| Average number of shares | 31,528,585 | 31,528,585 | 31,528,585 | ||||
| Earnings per share (€) | 0.12 | (0.03) | (0.12) | ||||
| Administrative expenses to revenue* | 3.5% | 3.5% | 2.6% | ||||
| EBITDA (€’000)* | 11,025 | (412) | 2,791 | ||||
| EBITDA margin* | 4.9% | (0.2)% | 1.3% | ||||
| Gross margin* | 7.5% | 2.0% | 1.8% | ||||
| Operating margin* | 3.6% | (1.8)% | (0.2)% | ||||
| Operating margin excluding gain on non-current asset sales* | 3.5% | (2.0)% | (0.4)% | ||||
| Net margin* | 2.3% | (3.4)% | (1.9)% | ||||
| Return on invested capital | 15.6% | 8.0% | (0.5)% | ||||
| Return on equity | 21.0% | 8.3% | (5.2)% | ||||
| Equity ratio | 23.4% | 18.7% | 19.8% | ||||
| Return on assets | 4.4% | 1.6% | (1.1)% | ||||
| Gearing | 22.6% | 16.6% | 32.0% | ||||
| Current ratio | 0.94 | 0.95 | 0.88 | ||||
| At 31 December | 2024 | 2023 | 2022 | ||||
| Order book (€’000)* | 209,489 | 216,732 | 127,618 | ||||
* Continuing operations
Due to the sale of Nordecon Betoon OÜ and NOBE Rakennus OY at the beginning of December 2023, the comparative figures for 2023 and 2022 only include the results of the continuing operations. The results of the discontinued operation for the comparative periods are presented separately in the consolidated statement of comprehensive income within Profit for the period from a discontinued operation.
Revenue generated outside Estonia, in Ukraine, accounted for approximately 2% of the group’s total revenue in 2024. The volume of our Ukrainian operations remained comparable to the previous year. During the period, we provided services under contracts for the reconstruction of substations and installation of associated physical protection systems in the Poltava, Zhytomyr, Volyn and Ivano-Frankivsk oblasts in Ukraine, and for the reconstruction of a building into an apartment complex for internally displaced persons in Ovruch, Zhytomyr Oblast, Ukraine. Nordecon did not generate any revenue and had no ongoing construction contracts in the Swedish market. With the sale of Nordecon Betoon OÜ at the beginning of December 2023, the group also withdrew from the Finnish market, where it had been operating through Nordecon Betoon OÜ’s subsidiary NOBE Rakennus OY. The group was active on a project basis in Latvia and Lithuania.
| 2024 | 2023 | 2022 | |
| Estonia | 98% | 97% | 97% |
| Ukraine | 2% | 2% | 1% |
| Finland | – | 1% | 0% |
| Lithuania | – | 0% | 2% |
| Latvia | – | 0% | 1% |
We strive to maintain a balance between the revenues of our two main operating segments (Buildings and Infrastructure) as far as market developments allow, as this helps diversify risks and provides better opportunities to continue construction activities in more challenging market conditions, where volumes in one subsegment decline sharply while volumes in another subsegment start to grow more rapidly.
The group’s revenue for 2024 was €223,925 thousand, approximately 20% higher than in 2023, when revenue from continuing operations amounted to €186,464 thousand. The Buildings segment generated revenue of €187,573 thousand and the Infrastructure segment revenue of €36,299 thousand. The corresponding figures for 2023 were €138,134 thousand and €48,263 thousand. Revenue generated by the Buildings segment increased by 36%, while revenue generated by the Infrastructure segment decreased by 25%. Revenue growth and changes in the performance of the two reportable segments were expected and in line with the group’s order book. Revenue growth in the Buildings segment was driven by higher revenue in the public buildings subsegment. The decrease in revenue in the Infrastructure segment was mainly due to delays in the start of work on the Rail Baltica contracts and reduced investment by the Transport Administration.
| Revenue by operating segment | 2024 | 2023 | 2022 | |
| Buildings | 84% | 74% | 84% | |
| Infrastructure | 16% | 26% | 16% |
In the Buildings segment, revenue from the public buildings and commercial buildings subsegments increased by 80% and 72%, respectively, while revenue from the industrial and warehouse facilities subsegment and the apartment buildings subsegment decreased compared to the previous year. As the revenue contribution of the industrial and warehouse facilities subsegment was also modest in previous years, its revenue decline did not have a significant impact on total segment revenue. However, revenue from the apartment buildings subsegment fell by 57%, mainly due to lower construction services revenue, reflecting the current market situation in this subsegment.
The period’s largest projects in the public buildings subsegment were the construction of the main building of the Estonian Internal Security Service and Loodusmaja (Nature Hub) in Tallinn, the design and construction of warehouse complexes for the Centre for Defence Investment in Luunja and Nõo rural municipalities in Tartu County and in Ida-Viru County, the design and construction of a new study and sports building for the Saku Upper Secondary School near Tallinn, the reconstruction of the building of the Karlova School in Tartu and the design and construction of a study building for the Centre for Defence Investment on the Raadi campus in Tartu.
Revenue generated by the apartment buildings subsegment consisted of revenue from the construction of the commercial and residential complex Vektor and the group’s own development projects. Revenue from our own development activities decreased compared to the previous year and was €7,685 thousand (2023: €10,273 thousand). The figure includes revenue from the sale of apartments in Tartu – in the Mõisavahe Kodu housing estate and the centrally located Emajõe Residents housing estate on the banks of the Emajõgi river (https://emajoeresidents.ee). We continued to build phase 1 of the Seileri Kvartal housing estate in Pärnu (https://seileri.ee) and the Tammepärja Kodu housing estate in the Tammelinn district in Tartu (https://tammelinn.ee). Both development projects will be completed in the first half of 2025. In carrying out our own development activities, we carefully monitor potential risks in the housing development market.
The largest ongoing projects in the commercial buildings subsegment were the construction of the commercial and residential complex Vektor and the LEED Gold compliant Golden Gate office building at Ahtri 6 in Tallinn, the design and construction of a commercial building at Nõlvakaare 4 at Raadi in Tartu County, and the construction of a Lidl store in Võru.
A significant share of the revenue generated by the industrial and warehouse facilities subsegment came from the reconstruction of substations and installation of associated physical protection systems in the Poltava, Zhytomyr, Volyn and Ivano-Frankivsk oblasts in Ukraine.
| Buildings segment | 2024 | 2023 | 2022 |
| Public buildings | 70% | 37% | 30% |
| Commercial buildings | 21% | 23% | 24% |
| Apartment buildings | 6% | 27% | 28% |
| Industrial and warehouse facilities | 3% | 13% | 18% |
The largest revenue contributor in the Infrastructure segment was the road construction and maintenance subsegment whose revenue decreased by around 22% compared to the previous year. A major share of its revenue came from the construction of an armoured manoeuvre shooting range and roads in Harju County, the reconstruction of the Mäeküla–Koeru–Kapu road section, the construction of the Tagadi ecoduct (wildlife crossing) on the Rail Baltica route and the provision of road maintenance services in Järva County.
| Infrastructure segment | 2024 | 2023 | 2022 | |
| Road construction and maintenance | 90% | 63% | 78% | |
| Other engineering | 10% | 30% | 20% | |
| Specialist engineering | 0% | 0% | 2% | |
| Environmental engineering | 0% | 7% | 0% |
The group’s order book (backlog of contracts signed but not yet performed) as at 31 December 2024 stood at €209,489 thousand. Compared to the end of 2023, the order book has decreased by around 3%. In 2024, we signed new contracts for €181,437 thousand, of which €49,636 thousand in the fourth quarter (2023: €276,901 thousand and Q4 2023: €85,575 thousand).
In terms of the breakdown of the order book between the two main operating segments, the share of the Infrastructure segment has increased compared to the end of last year. The Buildings segment accounts for 82% and the Infrastructure segment for 18% of the group’s order book (31 December 2023: 96% and 4%, respectively). The order book of the Buildings segment includes mainly contracts secured in the commercial and public buildings subsegments. Public investment in building construction has declined overall, with some activity at local government level. The stabilisation of construction input prices and the decline in interest rates have not yet significantly boosted private investment. Compared to 31 December 2023, the order book of the Buildings segment has declined by 17% and the order book of the Infrastructure segment has almost quadrupled, mainly due to the award of a Rail Baltica contract.
| At 31 December | 2024 | 2023 | 2022 |
| Order book (€’000)* | 209,489 | 216,732 | 127,618 |
*Continuing operations
Major contracts secured in 2024 include:
Based on the size of the order book and the general outlook for the economy and the construction market, the group’s management expects business volumes in 2025 to remain broadly at the same level as in 2024. In a highly competitive environment, we have avoided taking unjustified risks that could materialise during the contract execution phase and adversely affect the group’s results. The main focus is on managing fixed costs, increasing productivity and effectively executing pre-construction and design activities to leverage our professional competitive advantages.
The average number of the group’s employees (at the parent company and the subsidiaries) in 2024 was 435, including 281 engineers and technical professionals (ETP). Headcount decreased by around 22% compared to the previous year. The decline in the number of staff was influenced by the restructuring of the Infrastructure segment, which was completed in 2023, and the sale of Nordecon Betoon OÜ and NOBE Rakennus OY at the beginning of December 2023.
Average number of employees at group companies (the parent company and the subsidiaries):
| 2024 | 2023 | 2022 | |
| ETP | 281 | 374 | 432 |
| Workers | 154 | 184 | 226 |
| Total average | 435 | 558 | 658 |
The group’s staff costs for 2024, including all taxes, were €24,170 thousand compared with €19,637 thousand for continuing operations in 2023. The main growth drivers were performance-based compensation, which increased due to the group’s improved performance, and salary increases.
In 2024, the service fees of the members of the council of Nordecon AS totalled €199 thousand and the related social security charges amounted to €66 thousand (2023: €179 thousand and €59 thousand, respectively).
During the period, the group recognised a liability for the performance-based compensation of the members of the council of €198 thousand (2023: €0) and the related social security charges of €65 thousand. Of the liability, €125 thousand will be paid out in 2025 and the payment of the remainder is linked to the achievement of the targets for 2025.
The service fees of the members of the board of Nordecon AS totalled €524 thousand and the related social security charges amounted to €173 thousand (2023: €775 thousand and €255 thousand, respectively). The fees for 2023 include benefits of €222 thousand paid in connection with the expiry of a service contract of a member of the board.
During the period, the group recognised a liability for the performance-based compensation of the members of the board of €741 thousand (2023: €0) and the related social security charges of €245 thousand. Of the liability, €467 thousand will be paid out in 2025 and the payment of the remainder is linked to the achievement of the targets for 2025.
We measure the efficiency of our operating activities using the following productivity and efficiency indicators, which are based on the number of employees and the staff costs incurred:
| 2024 | 2023 | 2022 | |
| Nominal labour productivity (rolling), (€’000) | 514.3 | 499.3 | 490.4 |
| Change against the comparative period, % | 3.0% | 1.8% | 16.5% |
| Nominal labour cost efficiency (rolling), (€) | 9.3 | 10.3 | 11.8 |
| Change against the comparative period, % | (9.7)% | (13.4)% | (2.9)% |
The group’s nominal labour productivity increased compared to the previous year, mainly due to a decrease in the number of staff. Labour cost efficiency decreased due to a decline in revenue.
Planeerimis- ja ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm on loodud kõigile, kes soovivad laiendada oma teadmisi ehitusprojektide planeerimisest, ehitusõigusest ja ehitusdokumentidest.
Täiendõppeprogramm koosneb järgmistest koolitustest:
Kõik koolitustel osalejad saavad peale õpiväljundite hindamist Kinnisvarakooli tunnistuse.
Koolitused toimuvad hübriidõppe vormis – osaleja saab valida, kas osaleb kontaktkoolitustel klassiruumis või veebi teel.
Kinnisvarakool on Eesti Töötukassa koolituskaardi partner.
Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.
| Margot Toompark Kinnisvarakool OÜ Koolituste müük ja korraldus +372 525 6655 kool@kinnisvarakool.ee www.kinnisvarakool.ee |
|
Tallinna linnaplaneerimise amet jätkas 2024. aastal töökorralduslike muudatustega, mille tulemusel on kiirenenud detailplaneeringute menetlusprotsess ning tõusnud kvaliteet. Lihtsustatud on planeeringute algatamist, korrastatud registrit ning kasutusele võetud juhtimislaud, mis on loonud süsteemse aluse kitsaskohtade parandamiseks.
2024. aastal tegi Tallinna linnavalitsus otsuse 55 detailplaneeringu osas, võrreldes eelmiste aastatega kasvas nii algatatud kui vastuvõetud planeeringute arv. Linnaplaneerimise eest vastutav abilinnapea Madle Lippus märkis, et menetluste statistikas peegeldub tehtud otsuste selgelt positiivne mõju. „Oluline hüpe on toimunud menetluse kõige olulisemas, planeeringu vastuvõtmise etapis – võrreldes möödunud aastaga on kahekordistunud planeeringute heaks kiitmine. See näitab, et oleme võetud selge vastutuse otsuste tegemisel, et ehitusõiguse andmine ei jääks venima ametkondadevaheliste vaidluste või märkuste rägastikku,“ sõnas Lippus.
Planeeringute statistikas peegeldub ka arendustegevuse aktiivsus erinevates piirkondades – ootuspäraselt on see kõrge Kesklinnas, Haaberstis, Lasnamäel ja Põhja-Tallinnas. Kuigi viimases on menetletud planeeringute hulk väiksem, kuid tulenevalt linnaosa eripärast käsitlevad mitmed neist väga suuri maa-alasid. Planeerimistegevuse aktiivsus on madalam Pirital, Kristiines, Nõmmel ja Mustamäel.
2025. aasta eesmärk on jätkata menetlusprotsesside korrastamise, ameti töö sisulise kvaliteedi ning kliendisuhtluse parandamisega. Selleks arendatakse edasi juhtimislauda, et jälgida tähtaegade täitmist ja tuvastada kitsaskohad, mis vajavad ühisarutelusid või täiendavat sekkumist. Eesmärk on tagada, et uute algatamistaotluste ning algatamisotsuste puhul järgitakse seaduses ette nähtud tähtaegu.
Möödunud aastal olulisematest detailplaneeringutest saab välja tuua Jakob Westholmi gümnaasiumi juurdeehituse planeeringu kehtestamise kesklinnas, Bekkeri ja Krulli kvartalite planeeringud Põhja-Tallinnas, aga ka näiteks Hobujaama planeeringu algatamise, kus praegusele busside seisuplatsile kavandatakse lisaks hoonestusele ka piirkonda teenindavat linnaparki. Avaliku ruumi paremaks lahendamisel on suure tähtsusega Kakumäe ja Pirita rannaala detailplaneeringud, viimast asub linn 2025. aastal ellu viima. Haridusvõrgustiku korrastamisel ning 15 minuti linna põhimõtete tagamisel ka Kivimäe põhikooli ja Lepiku lasteaia planeeringu algatamine.
Linnaplaneerimise amet peab oluliseks koostöösuhete arendamist. Eelmisel aastal alustati klienditagasiside kogumist ehitus- ja kasutuslubade teenustele ning viidi läbi detailplaneeringute koostajate tagasisideuuring. Sel aastal jätkatakse uute teenuste tagasiside uuringutega, esimeses järjekorras alustatakse projekteerimistingimustest. Klienditagasiside aitab tuvastada parenduskohti tööprotsessis, kliendisuhtluses ja IT-lahendustes.
Foto: Krulli kvartali detailplaneeringu illustratsioon (Alver arhitektid)
Kui suuremat osa eelmisest aastast saab kinnisvaraturu vaatest iseloomustada rahuliku ja stabiilse kulgemisena, siis aasta viimastel kuudel oli näha müüginumbrite hoogustumist. Luminori Baltikumi kliendisuhete juht Tanel Rebane selgitab, kas kinnisvaraturg hakkab talveunest ärkama või oli aasta lõpu puhul tegemist pelgalt unehäirega.
Mullu kasvasid müüginumbrid eelkõige järelturul, kuid Rebase sõnul võib eeldada, et tõus kandub peagi edasi ka uusarendustele. „Tõenäoliselt oli 2024. aasta puhul tegemist nii-öelda vaheaastaga, kus arendajad müüsid ära selle, mida oli tarvis müüa. Nõudlus oli väiksem, kuid samas oli ka pakkumine madalam,“ sõnas ta.
Küll aga andis möödunud aastale tooni laenude refinantseerimise populaarsuse kasv, mis hakkas hoogu koguma kevadel ja kestab eksperdi sõnul tänaseni. „Hinnanguliselt kuni veerand uutest laenumahtudest moodustavad laenuportfellide ületoomised ehk laenu refinantseerimine – see on märkimisväärne tõus,“ märkis Tanel Rebane.
Üüriinvestoritele möödunud aastal kuigi palju häid uudiseid ei jagunud. Eksperdi sõnul oli turul vähem üüripakkumisi, mis tähendab suure tõenäosusega seda, et üks osa üüriinvestoritest lahkus madala tootluse tõttu turult ja üürikinnisvara paisati hoopis müüki. Ühtlasi on üüriturult väljunud suuremad institutsionaalsed investorid, kes samuti turgu atraktiivseks ei pea.
Kui vahepeal pidurdasid arendajad uute objektide puhul kopa maasse löömist, siis Tanel Rebase hinnangul on nüüd näha julgemaid samme. „Kui praegu ehituses ja arenduses olevad objektid müüki tulevad, võiks 2025. aastal oodata ka uusarenduste turul osalist müüginumbrite hoogustumist.“
Ühtlasi selgitas ta, et uue kinnisvara hinnatõusuks peaks nõudlus ületama pakkumist – kuna pakkumist on hetkel järjest rohkem, siis defitsiidini tõenäoliselt ei jõuta. Seetõttu napib Rebase sõnul põhjuseid, miks uusarenduste hind võiks uuel aastal liialt tõusta.
Siiski hoiab arendajaid tagasi ehitushindade jätkuv kasvutrend, mistõttu on ehitada endiselt kulukas. Nõudluse kasvu võiks tema hinnangul toetada euribori järjepidev langus ja palkade kasv. Samas on pildil ka pärssivad tegurid – jätkuvalt kõrge inflatsioon ja maksutõusud, mis inimeste sissetulekuid mõnevõrra vähendavad.
Siiski on euribori langusel piisavalt positiivne mõju, et see võiks esile kutsuda müüginumbrite hoogustumist. „Inimesed, kes lükkasid kõrge hinna ja ebakindluse tõttu kinnisvara soetamist edasi, võivad nüüd euribori langemise tuules hakata turule sisenema. Küll aga sõltub väga palju inimeste võimalustest ja põhjustest, miks kodu ikkagi otsitakse. Seega tõenäoliselt võtab kinnisvaraturg tänavu taas teatava hoo sisse,“ sõnas Rebane.
1Partner Advisory alustas koostööd Leedu ühe juhtiva kinnisvarafondiga Capitalica Asset Management ning võttis üle fondi Eesti kinnisvaraportfelli haldamise. Capitalica arendab ja haldab kommertskinnisvara Balti riikides ja Poolas, ettevõtte varade maht ulatub üle 235 miljoni euro.
Capitalica keskendub peamiselt kommertskinnisvarale, sealhulgas büroo-, logistika- ja kaubanduspindadele, ettevõtte portfellis on üle 235 miljoni euro väärtuses varasid ning hõlmab enam kui 100 000 ruutmeetrit üüritavat pinda. “Tegemist on tugeva ja areneva Leedu fondiga, kelle huvi Eesti kinnisvaraturu vastu ja varade maht ajas vaid kasvab,” kommenteeris 1Partner Advisory juhtivpartner Mihkel Pärtel.
“Meie kasv Baltikumi kinnisvaraturul sõltub tugevast partnerlusest. Oma põhjalike turuteadmiste ja kvaliteedile pühendumisega on 1Partner õige meeskond meie Eesti kinnisvara haldamiseks. Jagame ühist nägemust reaalsest kasvust ning oleme kindlad, et nende asjatundlikkus ja praktiline lähenemine loovad pikaajalist väärtust nii meie üürnikele kui ka investoritele,” rääkis Capitalica Asset Managementi tegevjuht Mindaugas Liaudanskas.
Capitalica portfelli kuulub Eestis hetkel kaks logistikahoonet Rae Tehnopargis ja kaks stock office tüüpi ärihoonet Jüri Tehnopargis. “Meie ülesandeks on nüüd tagada hoonete täituvus ja nende tõhus igapäevane toimimine,” selgitas Pärtel ja lisas, et 1Partner pakub fondile terviklikku kinnisvara juhtimise teenust, mis hõlmab nii haldust kui ka üürivahendus.
Jüri Tehnopargis asuvad Ladu32 ja Depot36 ärihooned valmisid viis aastat tagasi, pakkudes kokku 9200 ruutmeetrit üüritavat pinda ning mahutades 36 üüriboksi. Tallinna kesklinnast vaid 10 minuti kaugusel paiknevad hooned on keskendunud väiksemate kaasaegsete lao- ja tootmispindade üürimisele. Rae Tehnopargis asuvate logistikahoonete üüritav pind ulatub 12 000 ruutmeetrini.
1Partner on enam kui 20-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.
Muinsuskaitseamet eraldab sel aastal kultuurimälestiste korrastamise taotlusvoorust toetusi 2,59 miljonit eurot. Toetatakse nii ehitis-, kunsti-, ajaloo- ja arheoloogiamälestisi kui ka muinsuskaitsealadel asuvate hoonete restaureerimist.
Muinsuskaitseameti toetuste eesmärk on tagada mälestiste ja muinsuskaitseala ehitiste säilimine ning aktiivne kasutus. Tänavusest toetussummast läks 83,3% erasektorisse, nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele. 15,7% toetuste kogumahust said kohalikud omavalitsused ja 0,9% riigisektor.
„Restaureerimistoetus võimaldab omanikel säilitada ja arendada kõige väärtuslikumaid ehk muinsuskaitsealuseid ajaloolisi objekte ja hooneid. Unikaalse pärandi ja keskkonna restaureerimine on pärandihoidjatest omanike õlul, aga suure töö tulemust väärtustab ja tunnustab ühiskond laiemalt, mistõttu on riigi jätkuv tugi siin väga vajalik. See on lisamotivatsioon pärandi kasutamiseks ja korrastamiseks,“ ütles Muinsuskaitseameti nõustamisosakonna juhataja Kais Matteus.
Toetusi taotleti väga erinevatele töödele. „Nagu tavapäraselt oli toetatud tööde hulgas esikohal katuste restaureerimine, sest hoone tervis algab vettpidavast katusest. Toetuste abil saavad muuhulgas korda ka avariilised müürid ja palkseinad, väärtuslikud aknad ja uksed. Eraldi eelarverida on projekteerimiseks ja ajaloo- ning kunstimälestiste restaureerimiseks,“ lisas Matteus.
Restaureerimistoetuse taotluste arv on järjepidevalt kasvanud, mis näitab tõusvat huvi pärandi kasutamise ja korrastamise vastu. Mälestise või muinsuskaitsealal asuvate ehitiste säilitamiseks mõeldud tähtajalisse taotlusvooru esitati 2025. aastaks kokku rekordarv ehk 493 nõuetele vastavat taotlust kogusummas üle 16,91 miljoni euro. Ametil oli võimalus jagada toetusi 2,59 miljoni euro eest ning see võimaldas täismahus või osaliselt rahuldada 108 taotlust.
Muinsuskaitseamet eraldab toetusi ka omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste taotlusvoorust, mille eelarve on 3 miljonit eurot. Voor sulgus 31. jaanuaril, esitati 104 taotlust kogusummas 9,05 miljonit eurot. Toetused vaadatakse läbi ja hinnatakse ning tulemused tehakse teatavaks hiljemalt aprilli lõpuks.
Toetuse taotluste pingeread ja eraldatud toetussummad leiab muinsuskaitseameti koduleheküljelt eraldatud toetuste alt.
Tallinn suunab sellest aastast korteriühistute toetused tegevustesse, mis aitavad kaasa kortermajade ja nende hoovide korrastamisele kliimasõbralikul viisil. Muudatused lihtsustavad ka toetuste taotlemist ja menetlemist. Kokku maksab linn korteriühistute toetusteks üle 2,4 miljoni euro.
„Uute meetmete fookuses on hoonete energiakulude ja hoonestu kliimamõju vähendamine. Seetõttu paneme rõhku kaugküttega liitumisele, soojussõlmede rekonstrueerimisele ning kütusevabade kütteviiside juurutamisele seal, kus kaugkütet ei ole. Lisaks soovime lihtsustada ja muuta kiiremaks toetuste jagamisega seotud menetlusi,“ lausus Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski. “Uue algatusena hakkame toetama liftide rajamist kortermajades.”
Uues korteriühistute toetamise korras on toetused jagatud kahte teemaplokki: „Hooned korda“ ja „Hoovid korda“. Kõigi toetusmeetmete puhul on korteriühistu omaosalus 50%.
„Hooned korda“ toetuste rõhk on kaugkütte ja küttesüsteemide arendamisel, sest 2024. aastal valminud Tallinna kasvuhoonegaaside inventuuri kohaselt aitab kaugkütte kasutuselevõtt oluliselt vähendada kasvuhoonegaaside heidet. Toetust saab taotleda heitevabale kütteviisile üleminekuks (soojuspumbaga küttesüsteem) piirkondades, kuhu kaugküte ei ulatu. Lisaks saab toetust korterelamu tervikliku uuendamise projekteerimiseks, kaugküttega liitumiseks, soojussõlme uuendamiseks ning ligipääsetavuse parandamise eesmärgil ka uute liftide rajamiseks. „Hooned korda“ toetusmeetmete eelarve on 1 710 000 eurot ning taotlusi menetleb edaspidi Tallinna Strateegiakeskuse rohepöörde büroo.
„Hoovid korda“ toetuste rõhk on kliimamuutustega kohanemisvõimeliste haljasalade, looduslike sademeveesüsteemide ja vett läbilaskvate katendite rajamisel. Lisaks jäävad alles ka ratta- ja prügimajade, süvamahutite, mänguväljakute ning turvakaamerate toetused. „Hoovid korda“ toetusmeetme eelarve on 715 000 eurot ja taotlusi menetlevad edaspidi linnaosavalitsused.
Seni kehtinud toetuseliikidest ei jätku auditi jätkutegevuse, tuleohutuse, „Fassaadid korda“, koolitus-, elektriautode laadimistaristu rajamise, parkimisplatside, asfaltkatendite parandamise ja piirdeaedade rajamise toetused ning rohepöörde toetus. Varasema „Roheline õu“ toetuse tegevused on ühendatud „Hoovid korda“ meetmesse.
Uuendatud toetusmeetmete täpsema sisuga saab tutvuda Tallinna kodulehel https://www.tallinn.ee/et/korteriühistu, korteriühistutele saadetavas infokirjas, linnaosade ajalehtedes ning toetuste taotlemise infopäevadel pärast seda, kui Tallinna Linnavolikogu on määruse kinnitanud.
Toetust saab plaanide kohaselt taotleda alates 31. märtsist Tallinna projekti- ja tegevustoetuste infosüsteemis. Kõiki toetusi on võimalik taotleda aastaringselt kuni meetme eelarve lõppemiseni.
Muudatuste eesmärk on suunata toetusraha tegevustesse, mis aitavad täita arengustrateegia „Tallinn 2035“ ja arengukava „Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava 2030“ eesmärke.
2025. aasta algas ootamatult aktiivselt. Esialgsel hinnangul kasvas korteriomandite ostu-müügitehingute arv üle Eesti koguni 20,4%, ulatudes 1562 tehinguni.
Seejuures oli tegemist madalaima näitajaga alates eelmise aasta juulist ning jäi näiteks 2022. aasta jaanuariga võrreldes 16% madalamaks. Tehingute mediaanhind kasvas aastaga 7,5%, mis tähendab, et reaalhinnad tõusid 4,7%. Kiire inflatsioon ning enam kui kaks aastat paigal püsinud kinnisvarahinnad annavad alust arvata, et tänavu ületab hinnatõus inflatsioonimäära.
Tegime eelmise aasta lõpus Uus Maa kinnisvaraspetsialistide seas küsitluse 2025. aasta väljavaadete kohta. Tulemused osutusid mõõdukalt positiivseks: prognoositi, et müügitehingute arv kasvab 4,4% (Tallinnas ja Harjumaal 5,2%) ning müügihinnad suurenevad 2,7%. Sarnaselt eelmisele aastale usutakse, et maksutõusude šokeeriv mõju teeb aasta esimese poole rahulikumaks, kuid teine pool peaks muutuma aktiivsemaks.
Ehkki juba eelmisel aasta teises pooles hakkas järelturu tehingute aktiivsus suurenema nii Tallinnas, Tartus kui ka Pärnus, vähenes aasta kokkuvõttes siiski tehingute arv. Peamine põhjus peitus varem sõlmitud uusarendustehingute (valdavalt 2022. aasta teisest poolest ja 2023. aastast) järsus languses. Tänavusel aastal mõjutab uusarendustehingute arvu juba enam 2024. aasta turg, mistõttu võiks statistiliselt oodata kasvu. Aasta esimeses kuus oli turuaktiivsus üldiselt väga tugev.
Tallinnas sõlmiti esialgsel hinnangul umbes 700 tehingut (täpsemalt 695), mida on 28% rohkem kui mullu samal ajal. Tehingute mediaanhind tõusis 3,4% (2721→2813 €/m²) ning tehingukäive 35%. Tartus sõlmiti esialgsel hinnangul 132 tehingut, mediaanhinnaks kujunes 2309 €/m². Aastases võrdluses kasvas tehingute arv ligikaudu 47% ning mediaanhind ligi 15%. Pärnus oli kasv veelgi suurem: mullu samal ajal sõlmiti 24 tehingut, sel aastal aga 42. Mediaanhind kerkis üle 16%, ulatudes 2073 €/m². Ainsaks murelapseks suuremate linnade seas on Narva, kus elanikud protestisid jaanuaris kõrgete küttearvete vastu. Hüpe eluasemekuludes ei avaldanud siiski mõju tehingute aktiivsusele (73 tehingut võrreldes mulluse 63-ga), ent mediaanhind langes aastavõrdluses teist kuud järjest (477→430 €/m²).
Kokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv, keskmine hind, käive ja tehingute keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.
Andmed võivad statistika täpsustumisel vähesel määral muutuda.
Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!
Kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.
Üks peamisi vigu, mida tehakse eluruumi üürilepingu sõlmimisel on lepingu lõpetamise kokkulepe. Nimelt märgitakse pahatihti tähtajalises lepingus, et kumbki pool saab lepingu üles öelda näiteks kuuajalise etteteatamisega. Kas nii on õige?
Võlaõigusseaduse § 275 sätestab, et eluruumi üürilepingus lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse osas seadusega sätestatust üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.
Kui me nüüd vaagime, kas tähtajalise lepingu korralise ülesütlemise võimaldamine üürnikule kahjustab tema huve? Kindlasti mitte, kuna ta ei ole siis seotud lepingu tähtajaga ja võib lepingu enda tahtmist mööda üles öelda järgides vaid ülesütlemisest teatamise tähtaega.
Aga, kui üürileandja võib igal ajal lepingu üles öelda andes sellest vaid kokkulepitud aja eest teada, kas see kahjustab üürniku huve? Kindlasti kahjustab, kuna sellega võetakse üürnikult ära kindlus, et ta saab üüripinnal elada vähemalt kuni lepingu tähtaja lõppemiseni.
Seega, kokkulepe, millega üürnikule antakse võimalus leping ennetähtaegselt üles öelda, jääb kehtima aga sama õiguse andmine üürileandjale on tühine ja see ei tekita üürnikule kohustust üüripinna vabastamiseks lepingu ülesütlemisel.
Ja siin ei aita ka kohus ega üürikomisjon, kuna kokkulepe on tühine. Ei loe ka fakt, et üürnik oli selle kokkuleppega nõus ja kirjutas lepingule alla. Üürnikku peetakse üürisuhtes nõrgemaks pooleks ja ta on seadusega rohkem kaitstud.
Paraku teevad seda viga sageli nii väikeste kui ka suurte kinnisvarabüroode maaklerid, kes reklaamivad end professionaalidena ja lubavad juriidiliselt korrektseid lepinguid ning turvalist tehingut.
Küsimuste korral võite mulle kirjutada evihindpere@gmail.com
|
|
Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.
Evi Hindpere |
Tartu linnavalitsus andis tänasel istungil loa sõlmida leping ettevõtetega DAGOpen OÜ ja R-Konsult OÜ Uus-Tähtvere elamupiirkonna hoonestuse ja taristu kava koostamiseks kogumaksumusega 70 516 eurot.
Tartu linn on üldplaneeringuga ette näinud linna piirist kuni Kvissentali silla koridorini Tähtvere ja Vorbuse külas asuva territooriumi baasil arendada uus elamupiirkond. Asustusüksuste piiride muutmise järel liidetakse ala Tähtvere linnaosaga.
Ala arendamisel tuleb leida ruumiline terviklahendus hoonestusele, kujundada Emajõe–äärse ala puhke- ja rohekoridor ning sidus terviseradade ja tänavavõrk. Lisaks tuleb koostada ühtselt toimivate tehnovõrkude lahendus ja välistada üleujutusoht hoonestusaladel.
Hoonestuskava koostajaks on valitud ühipakkumise teinud ettevõtted DAGOpen OÜ (arhitektuurne osa) ja R-Konsult OÜ, kellel on kogemus suuremate hoonestusalade kavandamisel, pakkudes kaasaegset, kaasavat ja kvaliteetset elukeskkonda. Hoonestuskava koostamisse kaasatakse ka kruntide omanikud ja elanikud.
Elamupiirkonna tingliku nimena kasutatakse Uus-Tähtvere, lõplik nimi selgub hilisemal perioodil. Hoonestuskava on aluseks hoonestusalade detailplaneeringute koostamisele ja taristu projekteerimisele.
AS-i Trigon Property Development nõukogu otsustas valida uueks juhatuse liikmeks Alo Nõmmiku, kelle volitused algasid 4. veebruar 2025 ning kehtivad 3 aastat.
Alo Nõmmik liitus Trigon Capital grupiga 2024 aasta maikuus kinnisvaraarenduse juhina. Varasemalt on Alo Nõmmik töötanud Kaamos Ehitus OÜ tegevjuhina ja AS Restor ehitus- ja kinnisvaradirektorina. Alo on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) ehitustehnika erialal ning tegelenud kinnisvaraarenduse ja ehitamisega alates 1993. aastast nii Eestis kui ka välismaal.
Alo Nõmmik ei oma hetkeseisuga AS Trigon Property Development aktsiaid.
AS Trigon Property Development juhatus tegutseb alates 4. veebruarist 2025 koosseisus Rando Tomingas ja Alo Nõmmik.
The Supervisory Board of AS Trigon Property Development decided to elect Alo Nõmmik as a new member of the management board, whose mandate begins on February 4, 2025 and is valid for 3 years.
Alo Nõmmik joined the Trigon Capital group in May 2024 as the Head of Real Estate Development. Previously, Alo Nõmmik worked as the CEO of Kaamos Ehitus OÜ and as the construction and real estate director of AS Restor. Alo has graduated from Tallinn University of Technology (TalTech) with a degree in construction engineering and has been involved in real estate development and construction since 1993, both in Estonia and abroad.
Alo Nõmmik does not own any AS Trigon Property Development shares.
As of 04.02.2025 the Managament Board will continue with two Management Board members: Rando Tomingas and Alo Nõmmik.
Nordecon AS ja AS OG Elektra sõlmisid ehituslepingu Viljandi uue spaahotelli ja ujula rajamiseks. Viljandi linna kerkiva neljakordse multifunktsionaalse hoone mahuks on 15 800 m2 ning see sisaldab lisaks ujulale, vee- ja saunakeskusele ning restoranile ka 150 hotellituba ja konverentsikeskust.
Lepinguliste tööde kogumaksumuseks on 30 miljonit eurot ilma käibemaksuta ning ehituse kavandatud valmimisaeg on 2027. aasta suvel.
Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2023. aasta konsolideeritud müügitulu oli 278 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 440 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas.
