Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika
Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

1Partner: Sel aastal domineerivad ärikinnisvara turul kohalikud investorid

Välisinvestorite tagasi tõmbumine Eesti ärikinnisvara turul on loonud soodsa võimaluse kohalikele investoritele, kes saavad praegu investeerida ärikinnisvarasse senisest soodsamate tingimustega, kommenteeris 1Partner Kommertskinnisvara juht Kirill Vigul.

Vigul rõhutab, et ärikinnisvara on alati olnud ratsionaalsem ja intressitundlikum, mistõttu raha lahkub sealt varem ja naaseb hiljem. “Välisinvestorid on paar aastat olnud pigem müüja positsioonis ja nii on praegune olukord soodne just nendele hästi kapitaliseeritud kohalikele ettevõtjatele, kes on valmis välismaalaste tagasitõmbumist ära kasutama,” kommenteeris 1Partner Kommertskinnisvara juht.

“Välisinvestorite väiksem aktiivsus ei tähenda tegelikult, et Eesti turg oleks kuidagi kehv või mitteatraktiivne, vaid küsimus on prioriteetides. Ärikinnisvara turg on intressimäärade muutuste osas väga tundlik ja kuna intresside tõus mõjutas kogu eurotsooni, siis suunasid nad arusaadavalt oma peamise tähelepanu kodumaal asuvatele varadele,” selgitas Vigul ja lisas, et sellises olukorras loobutaksegi eelisjärjekorras just väljaspool koduriiki asuvatest varadest.

Pea kõik viimased olulised sündmused Eesti ärikinnisvara turul on seotud just kohalike tegijatega kinnitab Kirill Viguli ja toob eelmise aasta tippsündmustena näiteks Arteri kvartali avamise ja Krtistiine kaubanduskeskuse ostutehingu. “Just aasta teises pooles oli tunda investeerimisjulguse mõningast kasvu, mida ilmestab hästi näiteks 1Partneri nõustatud ja aasta lõpus avalikuks tehtud Amservi ja Capital Milli kokkulepe rajada Peetrisse 2026. aasta suvel valmiv Baltikumi suurim Toyota esindus,” rääkis Vigul.

1Partner Kommertskinnisvara juht toob välja, et paari aasta tagune Euribori järsk tõus muutis mitmed äriplaanid teostamatuks ning intressitõus tõi kaasa ka kapitali liikumise kinnisvarast teistesse varaklassidesse. “Nüüdseks on Euribor langustrendis ja ilmselt hakkab 2025. aastal tehingute maht kasvama, kuna madalam intress muudab paljud riiulis olnud projektid taas atraktiivsemaks,” võtab Vigul teema kokku.

1Partner on enam kui 20-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Kaamos investeerib Tammsaare Ärikeskuse jätkusuutlikkusse viiendik hoone energiavajadusest toodetakse edaspidi päikesest

Tammsaare Ärikeskus saab poole miljoni eest päikesepargi, mis toodab tulevikus viiendiku hoone energiavajadusest kohapeal ning parandab märkimisväärselt hoone energiatõhusust.

Tammsaare Ärikeskus investeerib 500 000 eurot päikeseparki, mille töössevõtt on planeeritud hiljemalt 1. maile. Päikesepark rajatakse parkimismaja katusele ning see katab viiendiku hoone aastasest energiavajadusest.

Päikesepargi koguvõimsus on 434 kW ja koosneb 790 päikesepaneelist, mis suudab toota ligi 400 MWh elektrit aastas. See kogus elektrit katab ära ühe viiendiku Tammsaare Ärikeskuse aastasest energiatarbest.

„Meie eesmärk on vähendada keskkonnamõjusid ja muuta Tammsaare Ärikeskus energiatõhusamaks. Kogu energiatõhususe parendamise investeering, mille maht ulatub kolme miljoni euroni, on samm tulevikku. 2024. aastal teostasime juba ligi poole maksumuse ulatuses investeeringuid energiatõhususe valdkonda, jätkame investeeringutega ka tänavu,“ ütleb Kaamos Kinnisvara tegevjuht Taimo Murer.

Projekt on osa keskuselt laiemast plaanist, mille eesmärgiks on järgida säästva arengu põhimõtteid ning pakkuda üürnikele energiatõhusaid ja keskkonnasõbralikke lahendusi.

Tammsaare Ärikeskusele omistati selle aasta jaanuaris BREEAM rohemärgise hindega VERY GOOD, mis näitab, et ka n-ö ka eelmisel kümnendil valminud ärihoonetesse pidevalt tehtud investeeringutega on võimalik need

tänapäevaste keskonnanõuete tasemel hoida. „Kuna päiksepark veel ei tööta, siis hetkel see ka BREAAM energiatõhususe skooris ei kajastu, mis ühtlasi tähendab, et maja muutub kevadest veel konkurentsivõimelisemaks“, lisas Murer

Uued investeeringud ei piirdu vaid päikeseenergiaga: toimub ka üleminek LED-valgustusele koos täiendava juhtimissüsteemiga, kasutusele võetakse uus hooneautomaatika ja täiendav mõõtesüsteem, mis aitavad keskuse energiatõhusust veelgi suurendada.

Mis on BREEAM ja mida see tunnustus tähendab?

BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Method) on maailmas laialdaselt tunnustatud hoonete keskkonnahindamise süsteem, mis hindab hoonete energiatõhusust, ökoloogilist jalajälge ja sisekeskkonna kvaliteeti. See hindamine katab mitmeid aspekte, alates energiatõhususest ja jäätmete käitlemisest kuni sisekliima, vee- ja energiatarbimise optimeerimiseni.

Tammsaare Ärikeskuse saamine BREEAM rohemärgisega hindega VERY GOOD tähendab, et hoone vastab kõrgetele keskkonnasäästlikkuse ja energiatõhususe standarditele. Seda taset saab saavutada vaid siis, kui hoone disain, ehitus ja haldus on kooskõlas rohelise ehituse parimate tavade ja teaduslike uuringutega, mis vähendavad hoone mõju keskkonnale.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Arco Vara lühiülevaade Eesti kinnisvaraturust: jaanuar 2025

Arco Vara2025.aasta esimesel kuul tehti Eesti korteriturul kokku 1585 ostu-müügitehingut, mida oli hooajalistel põhjustel küll 11% vähem kui detsembris, kuid siiski koguni 22% enam kui veel 2024. aasta jaanuaris. Turuaktiivsuse kasv oli sealjuures geograafiliselt võrdlemisi laiapõhjaline, mille juures Tallinn küll vedas tehingute arvu suurenemise ulatust, kuid ostuhuvi kasvu sai täheldada siiski ka enamikes Eesti maakonnakeskustes. Võrreldes aastatagusega võis tehingute arvu vähenemist märgata pelgalt Jõgeval, Haapsalus, Rakveres ja Valgas ning sedagi enamikel juhtudel üsna marginaalses ulatuses. Taoline turusituatsioon on jätkuvalt viidanud asjaolule, et elamispindade turul on langustsükli põhi läbitud ning turul on alanud taaskordne kasvutsükkel.

Soe talv on turuaktiivsuse kasvu selgelt toetanud

Turuaktiivsuse kasv oli jaanuaris võrreldes aastatagusega oodatust laialdasem, mille juures tehingute arvu on toetanud alanenud intressimäärad, sealjuures ka 2025. aasta vaates edasiselt intressimäärade langus püsib. Lisaks, senine talvine periood on üleriigiliselt osutunud võrdlemisi soojaks ning on olnud enamjaolt vähese lumikattega, toetades kaudselt ka tarbijakäitumise fooni. Viimane tegur on eriti märgatavalt mõjutanud näiteks üksikelamute turgu, mille juures tänavu jaanuaris müüdi Eestis kokku 334 eluhoonetega hoonestatud maad (nii üksikelamud kui ka suvilad), mida oli koguni 43% rohkem kui veel 2024. aasta esimesel kuul. Üksikelamute turg on langustsüklist väljunud jõulisemalt kui korteriturg, mille juures üksikelamute ostuhuvi toetab lähitulevikus suuresti laulva revolutsiooni perioodil sündinud elanikkond.

Ettevõtete investeeringud näivad olevat suurenemas

Võrreldes aastatagusega on kinnisvarade järgne ostuhuvi suurenenud ning seda sai 2025. aasta jaanuaris täheldada ka kinnisvarahindamise teenuse nõudluse dünaamika osas, mille juures lisaks elamispindade turule näib, et huvi ja tehingute arv on suurenemas ka äri- ning tööstuskinnisvara kui ka nende püstitamiseks sobilike hoonestamata maade puhul, viidates ettevõtete investeeringute suurenemisele ning ettevõtjate kindlustunde paranemisele. Taolised muutused viitavad omakorda asjaolule, et 2025. aastal arvatavalt majanduskeskkond paraneb, toetades teatava ajalise viitega omakorda ka lõpptarbijate käitumist, mis peaks väljenduma nii mõneski turupiirkonnas tehingute arvu täiendava suurenemise läbi. Kinnisvaraturul kasvanud aktiivsus viitab piiratud pakkumismahu edasise kasvupotentsiaali juures ühtlasi asjaolule, et turul algab 2025. aastal taaskordne hinnatõusu tsükkel ning seda eeskätt aasta II poolest, mille juures nii üksikelamute kui ka korterite turul on Eesti suuremates turupiirkondades juba pakkumishindade lõikes selleks ka esmased viited olemas.

Hinnatõusu võimalused on lähituleviku vaates peamiselt järelturul

Ehitusaktiivsuse lõikes on turg küll madalseisus ning ehitusettevõtjate kindlustunne lähituleviku osas on nõrk, kuid 2024. aastast suurenenud hoonestamata maade müük indikeerib, et elamuehituse soov on peatselt kasvamas. Seetõttu võib ka eeldada, et 2025. aastal asub spekulatiivse müügipakkumise osakaal piirkonniti ja segmenditi taas tõusma, hoides siiski turul üleüldise hinnatõusu võimalused elamispindade lõikes veel lähitulevikus võrdlemisi vaos. Arvestades, et ehitushinnad ei ole viimastel aastatel oluliselt taandunud ning uue eeloleva ehitusaktiivsuse kasvutsükli taustal asuvad ehitushinnad üheskoos taaskordse majanduskasvu tsükliga kallinema, võib lähituleviku osas prognoosida, et hindade kasvuvõimalused ja ostuhuvi kontsentreerub tiheasustusega piirkondades aastatel 2025 – 2026 just suuresti järelturu varade segmenti. Sarnaselt võib arvatavalt lähituleviku osas hindade kasvu puhul prognoosida korteriturul taolisi võimalusi just enim turusegmendile, mis aastatel 2022 – 2024 sai hinnatasemete osas enim pihta ning selleks on peamiselt nõukogudeaegsete paneelelamute korterite turg eesotsas Tallinna magalapiirkondadega.

Nooremapoolsete isikute ostujõud jääb kinnisvaraturul napiks ka lähiaastatel

Olukorras, kus ligi kaks ja pool aastat järjest ei ole elamispindade hinnatasemed hiljaaegu oluliselt muutunud, kuid laiapõhjaline tarbijahindade kasv (inflatsioon) on püsinud üheskoos potentsiaalse ostjaskonna sissetulekute kasvuga, on nn reaalhindadesse korrigeerituna elamispindade kättesaadavus küll paranenud, kuid üleüldiselt saab siiski väita, et ostujõud kinnisvara soetamiseks on 2025. aastal endiselt kehv. Kuigi intressimäärad on taandumas, jäävad need ka lähitulevikus endiselt kõrgemaks kui 2023. aastale eelnevalt, samaaegselt kui ka oodatava uue elamispindade hinnatõusu tsükli valguses enam järjepidev elamispinna kättesaadavuse paranemine peatselt ei püsi.

Vastav olukord soodustab vähemalt ajutiselt üürituru kasvu, mille juures üha suurem osa nooremapoolsetest isikutest peavad leppima üüriturul osalemisega kauemaks ajaks kui nad ehk ise veel eeldavad. Jätkuvalt kõrged intressimäärad ja vähene uute üüriinvesteeringute tase soodustab 2025. aastal peatselt üürihindade kasvu ja pakkumismahu vähenemist, mis kaudselt soodustab siiski üleüldise elukalliduse taustal ääremaastumise peatumist ja just Tallinna lähiümbruse turu kasvamist, viidates omakorda aktiivse valglinnastumise püsimisele ning seda mitte ainult Harjumaal.

Tehingute ning müügipakkumiste arvu- ja hinnadünaamika Eesti korteriturul aastatel 2022 – 2025

Allikas: Maa- ja Ruumiameti tehingute andmebaas, kinnisvaraportaal kv.ee, Arco Vara Kinnisvarabüroo OÜ statistika

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Merko Ehituse 2024. aasta müügitulu oli 539 miljonit eurot

Merko Ehituse 2024. aasta neljanda kvartali müügitulu oli 160,4 miljonit eurot ning puhaskasum 19,9 miljonit eurot. 2024. aasta müügitulu oli 539 miljonit eurot ja puhaskasum 64,7 miljonit eurot. Aastasest müügitulust ligikaudu 90% moodustas ehitusteenuste müük ning 53% müügitulust teeniti Leedus. Kooskõlastatult nõukoguga teeb Merko Ehituse juhatus aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku maksta dividendiks 1,90 eurot aktsia kohta.

„Merko 2024. aasta heade tulemuste taga on õiged otsused valitud sektoritele ja konkreetsetele projektidele keskendumisel ning meie meeskondade suurepärane töö nii projektide efektiivsel elluviimisel kui riskide ja kulude juhtimisel. 2024. aastal jõudsid lõpule turbulentsetel 2021-2022 aastatel sõlmitud lepingud, põhiosa Arteri kvartali ehitustöödest, Vanasadama trammiliin, TKM Grupi logistikakeskus, Vilneles Skverai korteriarendusprojekti kolmas etapp Vilniuses ning suuremahuline tuuleenergiarajatiste ehitus Leedus. Meie 50%-lise osalusega ühisettevõte Connecto tegi 2024. aastal tugeva tulemuse. Merko kontserni rahapositsioon on tugev ja netovõlg negatiivne ning väiksem laenuvajadus andsid finantskulude kokkuhoiu kõrgete intresside perioodil,“ kommenteeris Merko Ehituse juhatuse esimees Ivo Volkov.

„Leedu meeskond võttis viimasel kahel aastal töösse suures mahus keerukaid tuuleparkide taristurajatisi, mille ehitamisel suutis suurepäraselt kasutada ära mastaabiefekti ning ehitada rekordilised 87 tuulikuvundamenti sisuliselt tööstusliku tootmisprotsessi, ühtlase tempo ja rekordkiirusega. Lisaks suutsime vältida riske, mis kõik kokku andis olulise kulusäästu. Kulusid vähendas ka Leedus asuva riigikaitselise objekti tööde teostamine ennaktempos,“ lisas Ivo Volkov.

„2024. aasta jooksul sõlmisime 2023. aastaga võrreldes ligi kolmandiku võrra vähem uusi lepinguid ning meie teostamata tööde jääk on oluliselt väiksem kui eelmisel aastal. Ehituslepingud on enamasti 18-24 kuu pikkused ning arvestades majanduskliimat, madalaid investeeringuid ja juba 2023. aastast nähtud väga madalate hindadega võidetud hankeid, võib Eesti ja Läti ehitussektoris oodata keerulist 2025. ja 2026. aastat. Leedu arengute osas on alust olla oluliselt optimistlikum,“ lisas Ivo Volkov. Merko kontserni ettevõtted sõlmisid 2024. aastal uusi ehituslepinguid 338 miljoni euro väärtuses, mida on pea kolmandiku võrra vähem kui 2023. aastal sõlmitud maht 501 miljonit eurot. Aasta lõpu seisuga oli kontserni ehituslepingute portfelli jääk 341 miljonit eurot.

„Muutunud turuolukorrast tingituna on kinnisvaraarenduse tulemused varasemate aastatega võrreldes oluliselt tagasihoidlikumad. 2024. aastal jäi 2023. aasta müügitulust alles 40%, samas oleme suutnud säilitada ärivaldkonna kasumlikkust. Tagasihoidlikust kinnisvaraturust hoolimata ei ole suurenenud võlaõiguslikest lepingutest taganemine ning oleme suutnud korterite laoseisu vähendada. Meie koduturgudest on nõrgim majandussentiment Eestis ja parim Leedus, kus uute korterite turg on aktiivne ning oleme oma pakkumist suurendamas. Lätis loodame senise turutaseme püsimist ning Eestis aktiveerunud kinnisvara järelturu tuules ka uue kinnisvara müügi kasvu,“ kommenteeris Ivo Volkov kinnisvaraarenduse valdkonda.

2024. aastal andis Merko ostjatele üle 323 korterit ja 11 äripinda. 2024. aasta jooksul alustas Merko 259 uue korteri ehituse ja müügiga, aasta lõpu seisuga oli bilansis 633 korterit, millest eelmüügilepingutega oli kaetud 17%. Suuremad töös olevad arendusprojektid olid Uus-Veerenni, Noblessner ja Lahekalda Tallinnas, Erminurme Tartus; Lucavsala, Arena Garden Towers, Viesturdārzs, Mežpilsēta ja Magnolijas Riias ning Vilnelės Skverai Vilniuses.

2024. aastal olid suuremad ehituses olevad objektid Eestis TKM Grupi logistikakeskus, Hampton by Hilton ja Hyatt hotellihooned, Arteri kvartal, büroohoone City Plaza 2 Tallinnas, kaitseväe ehitised Ämari linnakus, Vanasadamat ja Rail Baltica Ülemiste reisiterminali ühendav trammiliin ning Ülemiste ühisterminali esimene etapp ja Rail Baltica Tõdva maanteeviaduktid. Leedus olid suuremad ehitusobjektid tuuleparkide taristurajatised Kelmė, Pagėgiai ja Telšiai rajoonides, alajaam Kelmės ning erinevad riigikaitselised hooned ja taristud. Lätis oli ehituses päikeseelektripark Vārme vallas ja tudengihotell Riias.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

KV.EE kinnisvara-podcast: kinnisvaramaakleritele tuleb hea aasta

KV.EE KinnisvarapodcastKV.EE kinnisvara-podcast’i 105. saates on külas 1Partner Kinnisvara juhatuse liige Martin Vahter. Räägime kinnisvaramaaklerite töödest tegemisest 2025. a alguse vaatest. Saadet juhib ja küsimusi esitab kinnisvarakonsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark.

Alustuseks avame Martin Vahteriga kinnisvaraturu seisu. Anname hinnangu tehingute arvule mahule, mis on ju maaklerite vaatest kõige tähtsam turuindikaator. Puudutame edasist hindade liikumise suunda.

Arutame Martin Vahteriga, mis on maakleritöö pudelikaelad 2025. a seisuga? Kas maakleritööks on hea aeg, kas maakleri ametis alustamise jaoks on hea aeg? Martin Vahter annab mõned mõtted ja nipid maakleritööga hakkamasaamise ja enesele konkurentsieelise loomise osas.

Lisaks hinnangule, et 2025. a saab olema maaklerite ja maakleribüroode jaoks hea aasta, annab Martin Vahter saate lõpetuseks enda nõuande kinnisvaraturu osalistele.

Vaata saadet videona

Play

Kuula saadet

Kutsume häid kuulajaid üles: andke teada, milliste teemade käsitlemisest olete huvitatud? Keda sooviksite kuulda saate külalisena? Kas soovite koguni ise tulla mõnest päevakajalisest teemast rääkima? Sellekohased mõtted ja ettepanekud on teretulnud meiliaadressile ⁠klienditugi@kv.ee⁠.

Telli podcast enda podcast’i äppis või pane laik ja jälgi ⁠KV.EE Facebook⁠’i lehte.

Vaata podcast’i videona ⁠KV.EE YouTube⁠’i kanalil. Värske podcasti leiad KV.EE maaklerikeskkonnast RBO või ⁠Spotify lehelt⁠.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Citadele: Kodulaenu ekspert: samal ajal madal euribor ja marginaalid on tekitanud unikaalse olukorra

Citadele BankKodulaenuturul on hetkel ebatavaline olukord: nii euribor kui ka panga marginaalid on madalad. Mida aga toob 2025. aasta ning mida tasub kodulaenu võttes silmas pidada, räägib Citadele panga Eesti jaepanganduse juht.

“2024. aasta oli päris kindlasti refinantseerimiste aasta,“ ütles Citadele panga Eesti jaepanganduse juht Marina Hakiainen. “Kuna Euroopa Keskpank (EKP) on alates 2024. aasta juunikuust samm-sammult baasintressimäärasid alandanud, on langenud ka euribor, millega on Eestis seotud enamik eluasemelaenudest. Inimesed proovisid maksimeerida kasu ning refinantseerides ka pangamarginaali madalamaks saada.” Sellest ajendatuna keskendusid ka pangad rohkem refinantseerimise pakkumisele. “Nägime 2024. aastal mitmeid soodsaid kodulaenu ja refinantseerimiskampaaniaid: pangad kompenseerisid näiteks lepingutasusid ja hindamisakte või pakkusid mõneks ajaks madalamat marginaali. Samuti tuli jõuliselt mängu energiatõhusale kinnisvarale mõeldud roheline kodulaen, millele pakuti samuti väga häid tingimusi,” ütles Hakiainen.

Eelmise aasta alguseks kõrgeks kasvanud euribori tõttu langetasid 2024. aastal paljud pangad oma marginaale. “Tavaliselt hakkavad ka marginaalid euribori langedes taas kõrgemaks minema, ent hetkel on kodulaenuturul ebatavaline olukord, kus nii euribor kui ka keskmine marginaal on suhteliselt madalad,” ütles Hakiainen. Eesti Panga andmetel langes keskmine kodulaenu intressimäär Eestis eelmise aasta lõpul 2022. aasta tasemele. Laenuvõtjatele oli eelmine aasta Hakiaineni sõnul pankade tingimuste küljest positiivne, sest laenupakkumisi oli palju ning tingimused olid head.

Maa- ja Ruumiameti andmetel tehti 2024. aasta neljandas kvartalis 11 520 ostu-müügitehingut, mis on 13 protsenti kõrgem võrreldes 2023. aasta sama ajaga. Eluruumina müüdud korterite hulk kasvas aga 7 protsenti. 2025. aastal tuleb Hakiaineni hinnangul tõenäoliselt veidi rohkem kinnisvaratehinguid kui 2024. aastal just tänu madalamale euriborile ja marginaalidele. “Samas on kinnisvara hinnad endiselt kõrged ning tarbijate kindlus veel paranemise märke ei näita, mistõttu ei ole muutus ilmselt kuigi suur. Tõenäoliselt tehakse taas palju tehinguid refinantseerimise vallas.”

Viis soovitust praegu kodu ostmiseks

Kuna nii euribor kui ka marginaalid on hetkel suhteliselt madalad ning kinnisvaraturul pakkumisi hetkel vähem, tasub tegutseda neil, kes soovivad esmakordselt kodu osta. “Kui on vajalik sissemaksuraha koos, siis tasub hetkel kindlasti aktiivselt sobivat korterit või maja otsida ning unistuste kodu leides see võimalusel ära osta,” ütles Hakiainen. Samuti andis ta viis soovitust, mida praeguses olukorras korterit otsides silmas pidada.

  • Eelista energiatõhusust. Energiatõhusamad kodud on tihtipeale küll kallimad, ent võimaldavad tulevikus säästa nii kütte- kui ka laenukuludelt ning lisaks on võimalik A-energiaklassi kinnisvarale mõeldud rohelisele kodulaenule saada paremaid tingimusi.
  • Arvesta kommunaalkulud kinnisvara hinna hulka. Eriti vanemate korterite puhul tasub arvestada hinna hulka kommunaalkulud, sest nende vahe võib erinevate korterite puhul olla päris suur. Nii näiteks võid sama kuluga saada hoopis ruumikama korteri, parema asukoha või maja. Uute hoonete puhul võivad kohati ka ühiskommunaalid küllaltki suureks osutuda – näiteks siis, kui maa-aluse parkla kaldteed hoitakse talvel jäävabana põrandakütte abil.
  • Asukohta valides arvesta ka transpordikuludega. Tee kindlaks, kas saad kasutada ühistransporti või pead sõltuma tööle, poodi ja lasteaeda sõites autost. Asukoht määrab, kui palju hakkad kulutama transpordile.
  • Võta mitu pakkumist. Kuna hetkel on kodulaenude segmendis pankade vahel konkurents kõrge, siis on võimalik saada väga häid tingimusi. Vähemalt neljast erinevast pangast võetud pakkumised annavad juba väga hea võrdlusmomendi.
  • Tutvu laenu andva panga igapäevapanganduse tingimustega. Paljudel pankadel on nõue, et peale kodulaenu lepingu sõlmimist peab ka palk sama panga kontole laekuma ehk inimene peab laenu andva panga valima oma peamiseks pangaks. Seega tasub üle vaadata eelistatud panga laenu- ja igapäevapanganduse tingimused: millised on konto avamise ja haldamise tingimused ja hind, kui mugav on mobiiliäpp ja internetipank ning kas laenuga kaasnevad ka kohustuslikud lisatooted. Tasub mõelda, kas see kõik annab lisaväärtust ning arvutada, mis on lisanduvate kulude summa. Mõnel juhul võib see igakuistele laenumaksetele lisada arvestatava kulu.
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

KV.EE: Soodushinnaga korterite üürimine liigub lõpu suunas

Kinnisvaraportaalis KV.EE 01.2025 pakkumisel olnud Tallinna üürikorterite keskmine hind oli 13,2 €/m². Aastatagusega võrreldes on üürikorterite keskmine üürihind kerkinud 2,3%, kuid alates 2024. a teisest poolest on korterite üüripakkumiste hind püsinud paigal või liikunud vaikselt isegi allapoole. Arengud üürileandjate vaatest ei ole liiga positiivsed, kuid kevadelt võiks oodata põhja läbimist ja pööret positiivsuse suunas, leiab portaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

„Tallinna korterite üüripakkumiste hinnad on püsinud paigal, sest tihe konkurents ehk lai üürikorterite pakkumiste valik pole lubanud hindu tõsta. Pigem tuleb üürileandjatel hindu allapoole korrigeerida, et üürikorteri tühjana seismise perioodi vähendada,“ kommenteeris Tarvo Teslon.

Suure pakkumise mahu kõrval teeb üürileandjatele meelehärmi intressikulu.

„Euribor on küll liikumas allapoole, kuid vana-hea null-Euribor niipea tagasi ei tule. Üürileandjate intressikulu on leevenemas, kuid siiski suur. Intressikulu võib üle jõu käia üürileandjatel, kes ostsid korteri väljaüürimiseks 2021.-2022. aasta tipphinnaga ja ostu maksimaalsel määral laenuga finantseerisid,“ selgitas Tarvo Teslon.

Tihe konkurents ja madal tootlusemäär ei soosi uute üüriinvesteeringute tegemist.

„Üürikorterite pakkumist portaalis KV.EE on väga palju, kuid juurde siiski ei tule. Tihe konkurents hoiab üüritootluse määra madalal. Üürileandja kulud on näiteks läbi intressikulu ja pikemate vakantsuseperioodide suurenenud. See ei ole hea äri, millesse uusi investeeringuid teha,“ avaldas Tarvo Teslon arvamust.

„Vähem uusi üüriinvesteeringuid, nii mõnigi üüriärist väljuv väikeinvestor, kevadel üüriärist majutussektorisse eeldatavalt lahkuvad hulk kortereid – need on tegurid, mis loovad lootust, et konkurents hakkab leevenema ja üürileandjate raskemad ajad hakkavad vaikselt selja taha nihkuma,“ kirjeldas Tarvo Teslon üürituru eesolevaid arenguid.

Viimastel aastatel on just kevad ehk märts-aprill olnud aeg, mil üüriturg kevadiselt virgub ja üüripakkumiste hind portaalis KV.EE näitab ülespoole liikumise valmidust.

„2025. a kevad ei peaks tulema teisiti. Stagnatsioonis vinduv üüriturg võiks saada mõningat tuge eelkõige pikaajalise üüripakkumise vähenemisest. Pakkumise vähenemine toob omakorda kaasa mõninga hinnatõusu, mis aitab üürileandjatel viimastel aastatel kasvanud kulusid katta. Nii hakkab üürnike soodushinnaga üürimise kuldaeg lõpu suunas tüürima,“ prognoosis Tarvo Teslon.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Tarvo Teslon
Kinnisvaraportaal KV.EE

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Merko: 2024. aasta 12 kuu ja IV kvartali konsolideeritud auditeerimata vahearuanne

JUHTKONNA KOMMENTAAR

Merko Ehituse 2024. aasta neljanda kvartali müügitulu oli 160,4 miljonit eurot ning puhaskasum 19,9 miljonit eurot. 2024. aasta müügitulu oli 539 miljonit eurot ja puhaskasum 64,7 miljonit eurot. Aastasest müügitulust ligikaudu 90% moodustas ehitusteenuste müük ning 53% müügitulust teeniti Leedus. Kooskõlastatult nõukoguga teeb Merko Ehituse juhatus aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku maksta dividendiks 1,90 eurot aktsia kohta.

Merko Ehituse juhtkonna sõnul oli 2024. aasta heade tulemuste taga on õiged otsused valitud sektoritele ja konkreetsetele projektidele keskendumisel ning  meeskondade suurepärane töö nii projektide efektiivsel elluviimisel kui riskide ja kulude juhtimisel. 2024. aastal jõudsid lõpule turbulentsetel 2021-2022 aastatel sõlmitud lepingud, põhiosa Arteri kvartali ehitustöödest, Vanasadama trammiliin, TKM Grupi logistikakeskus, Vilneles Skverai korteriarendusprojekti kolmas etapp Vilniuses ning suuremahuline tuuleenergiarajatiste ehitus Leedus. Kontserni 50%-lise osalusega ühisettevõte Connecto Infra tegi 2024. aastal tugeva tulemuse. Merko kontserni rahapositsioon on tugev ja netovõlg negatiivne ning väiksem laenuvajadus andsid finantskulude kokkuhoiu kõrgete intresside perioodil.

Kontserni Leedu meeskond võttis viimasel kahel aastal töösse suures mahus keerukaid tuuleparkide taristurajatisi, mille ehitamisel suutis suurepäraselt kasutada ära mastaabiefekti ning ehitada rekordilised 87 tuulikuvundamenti sisuliselt tööstusliku tootmisprotsessi, ühtlase tempo ja rekordkiirusega. Lisaks suudeti vältida riske, mis kõik kokku andis olulise kulusäästu. Kulusid vähendas ka Leedus asuva riigikaitselise objekti tööde teostamine ennaktempos.

2024. aasta jooksul sõlmisid kontserni ettevõtted 2023. aastaga võrreldes ligi kolmandiku võrra vähem uusi lepinguid, mistõttu on teostamata tööde jääk oluliselt väiksem kui eelmisel aastal. Ehituslepingud on enamasti 18-24 kuu pikkused ning arvestades majanduskliimat, madalaid investeeringuid ja juba 2023. aastast nähtud väga madalate hindadega võidetud hankeid, võib Eesti ja Läti ehitussektoris oodata keerulist 2025. ja 2026. aastat. Leedu arengute osas on alust olla oluliselt optimistlikum. Merko kontserni ettevõtted sõlmisid 2024. aastal uusi ehituslepinguid 338 miljoni euro väärtuses, mida on pea kolmandiku võrra vähem kui 2023. aastal sõlmitud maht 501 miljonit eurot. Aasta lõpu seisuga oli kontserni ehituslepingute portfelli jääk 341 miljonit eurot.

Muutunud turuolukorrast tingituna on kinnisvaraarenduse tulemused varasemate aastatega võrreldes oluliselt tagasihoidlikumad. 2024. aastal jäi 2023. aasta müügitulust alles 40%, samas on Merko suutnud säilitada ärivaldkonna kasumlikkust. Tagasihoidlikust kinnisvaraturust hoolimata ei ole suurenenud võlaõiguslikest lepingutest taganemine ning on suudetud korterite laoseisu vähendada. Merko koduturgudest on nõrgim majandussentiment Eestis ja parim Leedus, kus uute korterite turg on aktiivne ning kontsern on oma pakkumist suurendamas. Lätis loodetakse senise turutaseme püsimist ning Eestis aktiveerunud kinnisvara järelturu tuules ka uue kinnisvara müügi kasvu.

2024. aastal andis Merko ostjatele üle 323 korterit ja 11 äripinda. 2024. aasta jooksul alustas Merko 259 uue korteri ehituse ja müügiga, aasta lõpu seisuga oli bilansis 633 korterit, millest eelmüügilepingutega oli kaetud 17%. Suuremad töös olevad arendusprojektid olid Uus-Veerenni, Noblessner ja Lahekalda Tallinnas, Erminurme Tartus; Lucavsala, Arena Garden Towers, Viesturdārzs, Mežpilsēta ja Magnolijas Riias ning Vilnelės Skverai Vilniuses.

2024. aastal olid suuremad ehituses olevad objektid Eestis TKM Grupi logistikakeskus, Hampton by Hilton ja Hyatt hotellihooned, Arteri kvartal, büroohoone City Plaza 2 Tallinnas, kaitseväe ehitised Ämari linnakus, Vanasadamat ja Rail Baltica Ülemiste reisiterminali ühendav trammiliin ning Ülemiste ühisterminali esimene etapp ja Rail Baltica Tõdva maanteeviaduktid. Leedus olid suuremad ehitusobjektid tuuleparkide taristurajatised Kelmė, Pagėgiai ja Telšiai rajoonides, alajaam Kelmės ning erinevad riigikaitselised hooned ja taristud. Lätis oli ehituses päikeseelektripark Vārme vallas ja tudengihotell Riias.

KOKKUVÕTE IV KVARTALI JA 12 KUU TULEMUSTEST

KASUMLIKKUS

2024. aasta 12 kuu kasum enne makse oli 76,4 mln eurot ja IV kvartalis 26,8 mln eurot (12 kuud 2023: 52,0 mln eurot ja IV kvartalis 18,1 mln eurot), mis andis 12 kuu maksustamiseelse kasumi marginaaliks 14,2% (12 kuud 2023: 11,1%).
2024. aasta 12 kuu emaettevõtte omanike osa puhaskasumist oli 64,7 mln eurot (12 kuud 2023: 46,0 mln eurot) ja IV kvartali emaettevõtte omanike osa puhaskasumist 19,9 mln eurot (IV kvartal 2023: 13,9 mln eurot). 12 kuu puhaskasumi marginaal oli 12,0% (12 kuud 2023: 9,9%).

MÜÜGITULU

2024. aasta IV kvartali müügitulu oli 160,4 mln eurot (IV kvartal 2023: 126,5 mln eurot) ning 12 kuu müügitulu oli 539,0 mln eurot (12 kuud 2023: 466,3 mln eurot). 12 kuu müügitulu suurenes 15,6% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Väljaspool Eestit teenitud 12 kuu müügitulu osakaal oli 58,3% (12 kuud 2023: 39,3%).

LEPINGUTE PORTFELL

31. detsember 2024 seisuga oli kontserni teostamata tööde jääk 340,6 mln eurot (31. detsember 2023: 477,5 mln eurot). 2024. aasta 12 kuuga sõlmisid kontserni ettevõtted lepinguid kogumahus 338,0 mln eurot (12 kuud 2023: 500,8 mln eurot). IV kvartali uute lepingute maht oli 45,9 mln eurot (IV kvartal 2023: 121,4 mln eurot).

KINNISVARAARENDUS

2024. aasta 12 kuuga müüs kontsern 323 korterit, 2023. aasta 12 kuuga 948 korterit. Omaarenduste korterite müügist teenis kontsern müügitulu 2024. aasta 12 kuuga 58,9 mln eurot ning 2023. aasta samal perioodil 137,5 mln eurot. 2024. aasta IV kvartalis müüdi 129 korterit, võrreldes 2023. aasta IV kvartalis müüdud 283 korteriga, ning omaarenduste korterite müügist teenis kontsern müügitulu 22,9 mln eurot (IV kvartal 2023: 31,4 mln eurot).

RAHAPOSITSIOON

Aruandeperioodi lõpus oli kontsernil rahalisi vahendeid 91,9 mln eurot ning omakapital 254,3 mln eurot (56,9% bilansimahust). Võrreldavad andmed 2023. aasta 31. detsember seisuga olid vastavalt 77,3 mln eurot ning 212,1 mln eurot (49,9% bilansimahust). Seisuga 31. detsember 2024 oli kontserni netovõlg negatiivne 58,5 mln eurot (31. detsember 2023: negatiivne 22,5 mln eurot).

ETTEPANEK DIVIDENDIDEKS

Juhatus teeb nõukogule ettepaneku maksta aktsionäridele 2025. aastal eelnevate perioodide kasumist dividendidena välja 33,6 mln eurot (1,90 eurot ühe aktsia kohta), mis annab 2024. aasta dividendimääraks 52%.

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE

auditeerimata
tuhandetes eurodes

2024.a.
12 kuud
2023.a.
12 kuud
2024.a.
IV kvartal
2023.a.
IV kvartal
Müügitulu 539 049 466 304 160 373 126 466
Müüdud toodangu kulu (443 162) (401 267) (127 565) (104 625)
Brutokasum 95 887 65 037 32 808 21 841
       
Turustuskulud (5 030) (4 312) (1 664) (1 299)
Üldhalduskulud (21 908) (19 423) (6 793) (6 527)
Muud äritulud 5 724 4 171 759 772
Muud ärikulud (2 190) (991) 322 (377)
Ärikasum 72 483 44 482 25 432 14 410
         
Finantstulud (-kulud) 3 931 7 500 1 407 3 735
sh kasum (kahjum) investeeringutelt tütarettevõttesse (5 087) (1 968)
kasum (kahjum) ühisettevõtetelt 9 951 10 220 3 317 4 159
intressikulud (1 823) (2 697) (354) (686)
kasum (kahjum) valuutakursi muutustest (948) (153) (17) 39
muud finantstulud (-kulud) 1 838 130 429 223
Kasum enne maksustamist 76 414 51 982 26 839 18 145
         
Tulumaksukulu (11 820) (6 081) (6 953) (4 254)
Perioodi puhaskasum 64 594 45 901 19 886 13 891
sh emaettevõtte omanike osa puhaskasumist 64 668 46 048 19 887 13 900
mittekontrolliva osaluse osa puhaskasumist (74) (147) (1) (9)
Muu koondkasum, mida võib hiljem klassifitseerida kasumiaruandesse        
Valuutakursivahed välisettevõtete ümberarvestusel 105 (41) (24) (25)
Perioodi koondkasum 64 699 45 860 19 862 13 866
sh emaettevõtte omanike osa koondkasumist 64 764 45 993 19 862 13 877
mittekontrolliva osaluse osa koondkasumist (65) (133) (11)
Puhaskasum emaettevõtte omanike aktsia kohta (tava ja lahustatud, eurodes) 3,65 2,60 1,12 0,79

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

auditeerimata
tuhandetes eurodes

31.12.2024 31.12.2023
VARAD
Käibevara    
Raha ja raha ekvivalendid 91 879 77 330
Lühiajalised deposiidid 10 000
Nõuded ja ettemaksed 51 419 68 754
Ettemakstud tulumaks 270 2
Varud 196 521 195 435
  350 089 341 521
Põhivara
Ühisettevõtete aktsiad või osad 21 571 21 915
Muud aktsiad ja väärtpaberid 80 80
Muud pikaajalised laenud ja nõuded 40 196 24 490
Edasilükkunud tulumaksuvara 5 056 3 298
Kinnisvarainvesteeringud 12 606 16 823
Materiaalne põhivara 17 147 16 613
Immateriaalne põhivara 350 520
97 006 83 739
   
VARAD KOKKU 447 095 425 260
KOHUSTUSED
Lühiajalised kohustused
Laenukohustused 21 303 19 673
Võlad ja ettemaksed 129 786 133 898
Tulumaksukohustus 7 101 4 260
Lühiajalised eraldised 7 678 10 451
165 868 168 282
Pikaajalised kohustused
Pikaajalised laenukohustused 12 102 35 142
Edasilükkunud tulumaksukohustus 6 148 4 441
Muud pikaajalised võlad 8 719 5 495
26 969 45 078
   
KOHUSTUSED KOKKU 192 837 213 360
OMAKAPITAL
Mittekontrolliv osalus (155)
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital
Aktsiakapital 7 929 7 929
Kohustuslik reservkapital 793 793
Realiseerimata kursivahed (41) (838)
Jaotamata kasum 245 577 204 171
254 258 212 055
OMAKAPITAL KOKKU 254 258 211 900
   
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 447 095 425 260

Vahearuanne on lisatud manusena börsiteatele ning avalikustatud NASDAQ Tallinn ja Merko koduleheküljel (group.merko.ee).

Merko_Ehitus_2024_12k_vahearuanne

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Statistikaamet: Toidukaupade hinnad jaanuaris tõusid, riiete hinnad langesid

StatistikaametStatistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks 2025. aasta jaanuaris eelmise kuuga võrreldes 1,5% ning 2024. aasta jaanuariga võrreldes 3,9%. Mulluse jaanuariga võrreldes olid kaubad 0,1% ja teenused 10,6% kallimad.

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski ütles, et jaanuaris mõjutasid tarbijahinnaindeksi tõusu peamiselt toit, joogid ja automaks, seda nii detsembri kui ka eelmise aasta sama kuuga võrreldes. „Teisalt langetasid indeksit aga jaanuaris toimunud riiete allahindlused ning rahvusvahelised lennud ja puhkusereisid,“ täiendas Veski.

Toidukaupadest on võrreldes 2024. aasta detsembriga enim kallinenud kala (31%), täispiim (12%) ja värske köögivili (7%). Bensiin oli jaanuaris mulluse detsembriga võrreldes 2,3% ja diislikütus 2,7% kallim.

Elanike tarbimisharjumuste ja hindade pideva muutumise tõttu ajakohastab statistikaamet igal aastal tarbijahinnaindeksi arvutamisel kasutatavaid kaalusid ning arvutuste aluseks olevaid esinduskaupu. Alates jaanuari indeksist on arvutuste aluseks 2024. aasta detsembri hinnad. Varasemate perioodidega võrdluse saamiseks jätkatakse tarbijahinnaindeksi avaldamist baasil 1997 = 100.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, jaanuar 2025

Kaubagrupp

jaanuar 2024 –
jaanuar 2025, %

detsember 2024 – 
jaanuar 2025, %

KOKKU

3,9

1,5

Toit ja mittealkohoolsed joogid

4,2

1,9

Alkohoolsed joogid ja tubakas

4,8

2,9

Riietus ja jalatsid

0,3

-5,5

Eluase

-1,4

0,9

Majapidamine

1,8

0,1

Tervishoid

3,8

-0,1

Transport

11,3

9,3

Side

7,0

1,3

Vaba aeg

2,9

-3,6

Haridus ja lasteasutused

7,3

1,0

Söömine väljaspool kodu, majutus

4,4

0

Mitmesugused kaubad ja teenused

6,1

1,5

Tarbijahinnaindeksi avaliku huvi peamine esindaja on rahandusministeerium, kelle tellimusel andmeid kogutakse ja analüüsitakse.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Koolitus “Kinnisvara hindamise ABC” toimub 19.02.2025

Kinnisvarakoolis toimub 19.02.2025 koolitus “Kinnisvara hindamise ABC“. Kutseline hindaja Andres Teder selgitab koolitusel põhilisi aspekte kinnisvara hindamisest, selle eesmärkidest ja hindamise protsessist.

Koolitus “Kinnisvara hindamise ABC” on mõeldud:

  • kõikidele kinnisvaraspetsialistidele, kes soovivad paremini mõista, kuidas kujuneb kinnisvara väärtus;
  • kinnisvaramaakleritele, kes tahavad mõista kinnisvara hindamisakte;
  • kinnisvaraarendajatele, kes soovivad rohkem teada saada kinnisvara väärtust mõjutavatest teguritest;
  • kinnisvarainvesteeringute tegijatele, kellel on huvi väärtuse kujunemise mehhanismide vastu;
  • tulevastele kinnisvara hindajatele;
  • kõigile eraisikutele, kellel on huvi kinnisvara vastu.

Koolitus “Kinnisvara hindamise ABC” toimub 19.02.2025 kell 10.00-15.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Merko: 2024 12 months and IV quarter consolidated unaudited interim report

COMMENTARY FROM MANAGEMENT

Merko Ehitus posted revenue of EUR 160.4 million and net profit of EUR 19.9 million in Q4 of 2024. The respective figures for the entire year 2024 were EUR 539 million and EUR 64.7 million. Approximately 90% of revenue came from sales of construction services and 53% was earned in Lithuania. In coordination with the supervisory board, the management board of Merko Ehitus proposes to the general shareholder meeting to pay out EUR 1.90 per share as dividends.

According to the management of Merko Ehitus, the solid results of 2024 stemmed from the right decisions in terms of focusing on selected sectors and specific projects, and the teams’ superb work both in terms of efficient implementation of projects and management of risks and expenses. In 2024, contracts signed in the turbulent 2021-2022 period, the bulk of the construction on Arter Quarter, the tram line to Old City Harbour, TKM Group logistics centre, the third stage of Vilneles Skverai apartment development in Vilnius and construction of the large-scale Lithuanian wind energy infrastructure were completed. A joint venture in which the group has a 50% holding, Connecto Infra, delivered a strong performance in whole year of 2024. The Merko Group’s financial position is strong and net debt negative; and the lower need for loans translated into savings on financial expenses during a period of higher interest rates.

During the last two years, the group’s Lithuanian team started work on a large number of complicated wind farm infrastructure projects. They were able to tap into the economy of scale effect and build a record 87 turbine foundations using what was effectively an industrial production process, at a consistent pace and record speed. In addition, risks were avoided, and all of it together yielded significant savings on expenses. Expenses were also reduced by the fact that work on a national defence site in Lithuania are executed ahead of schedule.

During 2024, the group’s companies entered into close to one-third fewer new contracts than in 2023 and the secured order book was significantly lower than the previous year. Construction contracts generally have a term of 18-24 months, and considering the economic climate, low investments and procurements being won with very low prices seen since 2023 a complicated 2025 and 2026 for the Estonian and Latvian construction sector can be expected. As for developments in Lithuania, there are grounds for much greater optimism there. In 2024, companies of Merko Group signed new construction contracts worth EUR 338 million, which is nearly one-third less than in 2023 (EUR 501 million). As at the end of the year, the group’s balance of secured order-book was EUR 341 million.

Due to the changed market situation, the results of real estate development division are significantly more modest than in previous years. The 2024 revenue was only 40% of that of 2023, yet Merko has managed to retain profitability in this business area. Despite the softer real estate market, the default rate on obligational contracts did not increase and it has been succeeded in reducing balance of apartments still waiting to be sold. The weakest economic sentiment is seen in Estonia and the strongest sentiment is in Lithuania, where the market for new apartments is active and we are increasing our supply. In Latvia, it is hoped to stay at the current market levels and in Estonia, buoyed by the more active real estate aftermarket, there are looking ahead to growth in sales of new real estate.

In 2024, Merko delivered 323 apartments and 11 commercial units to buyers. In the course of the year, Merko launched construction and sales of 259 new apartments, and as of the end of the year, our balance stood at 633 apartments, of which 17% were covered by preliminary sale contracts. The largest development projects in progress were, in Tallinn, Uus-Veerenni, Noblessner and Lahekalda; in Tartu, Erminurme; while in Riga the leaders were Lucavsala, Arena Garden Towers, Viesturdārzs, Mežpilsēta and Magnolijas; and in Vilnius, Vilnelės Skverai.

In 2024, the largest projects in progress in Estonia were the TKM Group logistics centre, the Hampton by Hilton and Hyatt hotel buildings, Arter Quarter, the City Plaza 2 office building in Tallinn, the Estonian Defence Forces buildings at Ämari base, a tram line between Old City Harbour and Rail Baltica Ülemiste passenger terminal, the first stage of the Ülemiste multimodal transport junction and the Rail Baltica’s Tõdva highway overpasses. In Lithuania, the largest sites under way were the wind farm infrastructure projects in Kelmė, Pagėgiai and Telšiai regions, a substation in Kelmė and various national defence buildings and infrastructure. In Latvia, a solar energy farm in Vārme municipality and a student hotel in Riga were under construction.

OVERVIEW OF THE IV QUARTER AND 12 MONTHS RESULTS

PROFITABILITY

2024 12 months’ pre-tax profit was EUR 76.4 million and Q4 2024 was EUR 26.8 million (12M 2023: EUR 52.0 million and Q4 2023 was EUR 18.1 million), which brought the pre-tax profit margin to 14.2% (12M 2023: 11.1%).

Net profit attributable to shareholders for 12 months 2024 was EUR 64.7 million (12M 2023: EUR 46.0 million) and for Q4 2024 net profit attributable to shareholders was EUR 19.9 million (Q4 2023: EUR 13.9 million). 12 months net profit margin was 12.0% (12M 2023: 9.9%).

REVENUE

Q4 2024 revenue was EUR 160.4 million (Q4 2023: EUR 126.5 million) and 12 months’ revenue was EUR 539.0 million (12M 2023: EUR 466.3 million). 12 months’ revenue increased by 15.6% compared to same period last year. The share of revenue earned outside Estonia in 12 months 2024 was 58.3% (12M 2023: 39.3%).

SECURED ORDER BOOK

As of 31 December 2024, the group’s secured order book was EUR 340.6 million (31 December 2023: EUR 477.5 million). In 12 months 2024, group companies signed contracts in the amount of EUR 338.0 million (12M 2023: EUR 500.8 million). In Q4 2024, new contracts were signed in the amount of EUR 45.9 million (Q4 2023: EUR 121.4 million).

REAL ESTATE DEVELOPMENT

In 12 months 2024, the group sold a total of 323 apartments; in 12 months 2023, the group sold 948 apartments. The group earned a revenue of EUR 58.9 million from sale of own developed apartments in 12 months 2024 and EUR 137.5 million in 12 months 2023. In Q4 of 2024 a total of 129 apartments were sold, compared to 283 apartments in Q4 2023, and earned a revenue of EUR 22.9 million from sale of own developed apartments (Q4 2023: EUR 31.4 million).

CASH POSITION

At the end of the reporting period, the group had EUR 91.9 million in cash and cash equivalents, and equity of EUR 254.3 million (56.9% of total assets). Comparable figures as of 31 December 2023 were EUR 77.3 million and EUR 212.1 million (49.9% of total assets), respectively. As of 31 December 2024, the group’s net debt was negative EUR 58.5 million (31 December 2023: negative EUR 22.5 million).

PROPOSAL FOR DISTRIBUTION OF PROFITS

The Management Board proposes to the Supervisory Board to distribute to shareholders EUR 33.6 million in dividends (1.90 euros per share) from retained earnings in 2025. This is equivalent to a 52% dividend rate for 2024.

CONSOLIDATED STATEMENT OF COMPREHENSIVE INCOME

unaudited
in thousand euros

2024
12 months
2023
12 months
2024
IV quarter
2023
IV quarter
Revenue 539,049 466,304 160,373 126,466
Cost of goods sold (443,162) (401,267) (127,565) (104,625)
Gross profit 95,887 65,037 32,808 21,841
       
Marketing expenses (5,030) (4,312) (1,664) (1,299)
General and administrative expenses (21,908) (19,423) (6,793) (6,527)
Other operating income 5,724 4,171 759 772
Other operating expenses (2,190) (991) 322 (377)
Operating profit 72,483 44,482 25,432 14,410
         
Finance income/costs 3,931 7,500 1,407 3,735
incl. finance income/costs from investments in subsidiaries (5,087) (1,968)
finance income/costs from joint ventures 9,951 10,220 3,317 4,159
interest expense (1,823) (2,697) (354) (686)
foreign exchange gain (loss) (948) (153) (17) 39
other financial income (expenses) 1,838 130 429 223
Profit before tax 76,414 51,982 26,839 18,145
         
Corporate income tax expense (11,820) (6,081) (6,953) (4,254)
Net profit for financial year 64,594 45,901 19,886 13,891
incl. net profit attributable to equity holders of the parent 64,668 46,048 19,887 13,900
net profit attributable to non-controlling interest (74) (147) (1) (9)
Other comprehensive income, which can subsequently be classified in the income statement        
Currency translation differences of foreign entities 105 (41) (24) (25)
Comprehensive income for the period 64,699 45,860 19,862 13,866
incl. net profit attributable to equity holders of the parent 64,764 45,993 19,862 13,877
net profit attributable to non-controlling interest (65) (133) (11)
Earnings per share for profit attributable to equity holders of the parent (basic and diluted, in EUR) 3.65 2.60 1.12 0.79

CONSOLIDATED STATEMENT OF FINANCIAL POSITION

unaudited
in thousand euros

31.12.2024 31.12.2023
ASSETS
Current assets    
Cash and cash equivalents 91,879 77,330
Short-term deposits 10,000
Trade and other receivables 51,419 68,754
Prepaid corporate income tax 270 2
Inventories 196,521 195,435
  350,089 341,521
Non-current assets
Investments in joint ventures 21,571 21,915
Other shares and securities 80 80
Other long-term loans and receivables 40,196 24,490
Deferred income tax assets 5,056 3,298
Investment property 12,606 16,823
Property, plant and equipment 17,147 16,613
Intangible assets 350 520
97,006 83,739
 
TOTAL ASSETS 447,095 425,260
LIABILITIES
Current liabilities
Borrowings 21,303 19,673
Payables and prepayments 129,786 133,898
Income tax liability 7,101 4,260
Short-term provisions 7,678 10,451
165,868 168,282
Non-current liabilities
Long-term borrowings 12,102 35,142
Deferred income tax liability 6,148 4,441
Other long-term payables 8,719 5,495
26,969 45,078
 
TOTAL LIABILITIES 192,837 213,360
EQUITY
Non-controlling interests (155)
Equity attributable to equity holders of the parent
Share capital 7,929 7,929
Statutory reserve capital 793 793
Currency translation differences (41) (838)
Retained earnings 245,577 204,171
254,258 212,055
TOTAL EQUITY 254,258 211,900
 
TOTAL LIABILITIES AND EQUITY 447,095 425,260

Interim report is attached to the announcement and is also published on NASDAQ Tallinn and Merko’s web page (group.merko.ee).

Merko_Ehitus_2024_12M_interim_report

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Baltic Horizon Fond avaldab võlakirjadele kohalduva intressimäära järgmiseks intressiperioodiks

Baltic Horizon FundBaltic Horizon Fond avaldab intressimäära, mis kohaldub fondi 5-aastastele võlakirjadele (ISIN: EE3300003235) järgmisel 3-kuulisel intressiperioodil, mis algab 10. veebruaril 2025.

Eelnevalt viidatud intressiperioodil on võlakirjadele kohalduvaks aastaseks intressimääraks 8% + 2,529% (EURIBOR 3 kuud) kokku 10,529%.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

KV.EE: Majade müügipakkumiste hinnad trügivad vaikselt üles

Kinnisvaraportaalis KV.EE oli 01.2025 aktiivses pakkumises keskmiselt 2104 maja Harjumaal. Majade müügipakkumiste arv suurenes aastatagusega võrreldes 14%. Kinnisvaramüüjad küsisid majade eest keskmiselt 2307 €/m² ehk eelmisest aastast 2% rohkem.

Majade müügipakkumine on suurenenud enamikus Harjumaa omavalitsustes. Sealjuures suurenes majade müügipakkumine Tallinnas kui turu suurimas piirkonnas 643 pakkumisele ehk 15%. 01.2025 asus Tallinnas 31% Harju maakonna majade müügipakkumistest.

Majade pakkumishindade liikumine portaalis KV.EE on valdavalt üsna ühtlane. Enamikus Harjumaa piirkondades on majade müügipakkumiste hind mõnevõrra aastatagusest suurem. Tallinnas kerkis majade müügipakkumiste hind aastaga Harju keskmise määra 2% võrra ja jõudis 2267 €/m² tasemele.

Kõige suuremad on majade müügipakkumiste hinnad Viimsi vallas. Kinnisvaraportaalis KV.EE küsitakse Viimsi majade eest keskmiselt 2897 €/m² ehk aastatagusest 1% rohkem. Odavaimat hinda Harju maakonnas küsitakse Kuusalu valla majade eest. Kuusalus vallas on maja keskmine müügipakkumiste hind 1427 €/m², mida on eelmise aastaga võrreldes 12% vähem.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Maja / müük: kuulutuste arv (tk) ja selle muutus (%) Maja / müük: kuulutuste hind (€/m²) ja selle muutus (%)
01.2024 01.2025 Muutus, % 01.2024 01.2025 Muutus, %
Harjumaa 1 839 2 104 14% 2 262 2 307 2%
Anija vald 42 39 -7% 1 913 1 857 -3%
Harku vald 219 214 -2% 2 353 2 270 -4%
Jõelähtme vald 113 115 2% 2 333 2 436 4%
Keila 15 25 67% 1 994 1 992 0%
Kiili vald 73 89 22% 2 411 2 559 6%
Kose vald 38 67 76% 1 504 1 791 19%
Kuusalu vald 26 31 19% 1 612 1 427 -12%
Lääne-Harju vald 87 108 24% 1 897 1 975 4%
Maardu 57 73 28% 2 077 2 301 11%
Raasiku vald 33 31 -6% 2 038 2 014 -1%
Rae vald 134 169 26% 2 686 2 740 2%
Saku vald 58 85 47% 2 162 2 099 -3%
Saue vald 159 159 0% 1 803 1 929 7%
Tallinn 561 643 15% 2 223 2 267 2%
Viimsi vald 222 254 14% 2 861 2 897 1%
Eesti 3 886 4 490 16% 1 693 1 746 3%
Harjumaa 1 839 2 104 14% 2 262 2 307 2%
Tallinn 561 643 15% 2 223 2 267 2%
Tartu 167 180 8% 1 630 1 705 5%
Pärnu 204 223 9% 1 622 1 680 4%
Narva 17 34 100% 580 562 -3%
Rakvere 40 40 0% 1 229 1 218 -1%
Andmete allikas: portaal KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Statistikaamet: Tööstustoodangu maht vähenes 2024. aastal 4%

StatistikaametStatistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2024. aastal püsivhindades 4% vähem toodangut kui aasta varem. Tööstuse kolmest sektorist kahanes tootmine töötlevas tööstuses 4,4%, energeetikas jäi see samale tasemele ning mäetööstuses kasvas 2,9%.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helle Bunderi sõnul 2024. aastal töötlevas tööstuses toodangu kogumaht küll vähenes, aga aasta lõpp näitas pisut paranemise märke. „Oktoobris ja novembris hakkas maht kasvama, kuid detsembris veidi kahanes,“ tõi Bunder välja.

Töötleva tööstuse 23 tegevusalast vähenes toodangu maht eelmisel aastal kahel kolmandikul. Suurematest tegevusaladest kasvas toiduainete (5,1%), kummi- ja plasttoodete (0,7%) ning muude transpordivahendite tootmine (11,3%), samuti masinate ja seadmete remont ning paigaldus (2,1%). Suurema osatähtsusega tööstusharudest vähenes puidutöötlemine (10,7%), elektriseadmete (4,7%), metalltoodete (1,7%) ning arvutite ja elektroonikaseadmete tootmine (7%).

Kogu töötleva tööstuse toodangust müüdi 2024. aastal 67,4% välisturule. Võrreldes varasema aastaga vähenes eksport kalendaarselt korrigeeritud andmetel jooksevhindades 1,9% ning müük kodumaisele turule 8,5%.

Detsembris vähenes tööstustoodangu maht 2023. aasta sama kuuga võrreldes 4,2%, töötlevas tööstuses 2,9%. Energeetika valdkonnas kasvas detsembris elektri tootmine koguseliselt (MWh) 0,4%, soojuse tootmine aga vähenes 9,9%.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti detsembris võrreldes novembriga tööstuses 0,4% ja töötlevas tööstuses 0,9% rohkem toodangut.

Tööstus on suurim majandussektor ja majanduskasvu oluline vedaja. Tööstustoodangu indeks hõlmab kolme valdkonna ehk mäetööstuse, energeetika ja töötleva tööstuse majandusnäitajaid.

Tööstustoodangu indeksi koostamiseks kogub ja analüüsib statistikaamet andmeid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Nordecon: 2024. aasta IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata)

NordeconNordeconi kontsernile oli 2024. aasta edukas. Oluliselt paranes kasumlikkus ning suurenes müügitulu. Peatöövõtuturul on konkurents jätkuvalt väga tihe ja arendajate kindlustunne ebalev. Avaliku sektori tellimuste mahus ei ole juba mitmendat aastat järjest muutust oodata. 2025. aastaks ei ole kontserni hinnangul seetõttu ette näha ei investeeringute ega ehitusturu olulist kasvu.

Kontserni brutokasumlikkus moodustas 2024. aastal 7,5% (2023: 2,0%) ning IV kvartalis 9% (IV kvartal 2023: -1%). Kontserni puhaskasumiks kujunes 5 162 tuhat eurot (2023: kahjum jätkuvatest tegevustest 6 418 tuhat eurot). Kasumlikkus paranes oluliselt nii hoonete kui ka rajatiste segmendis.

2024. aasta müügitulu oli 223 925 tuhat eurot, mis on 20% suurem võrreldes eelmise aasta jätkuvate tegevuste müügituluga. Müügitulu suurenes hoonete segmendis 36% ja vähenes rajatiste segmendis 25%. Müügitulu kasv on kontserni tööde portfelli mahust lähtuvalt ootuspärane, nagu ka muutused segmentide lõikes. Hoonete segmendi müügitulu kasv tugineb peamiselt ühiskondlike hoonete müügitulu suurenemisel. 2024. aastal töös olnud suuremad objektid olid Saku põhikool, Loodusmaja ning erinevad Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse objektid. Rajatise segmendi müügitulu vähenemist mõjutab eelkõige Rail Baltica lepinguliste tööde alguse venimine ja vähenenud Transpordiameti investeeringute maht.

Kontserni ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht seisuga 31.12.2024 oli 209 489 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on teostamata tööde maht vähenenud 3%, kuid annab siiski 2025. aastaks hea stardiplatvormi. 12 kuuga sõlmiti uusi lepingud kokku 181 437 tuhande euro väärtuses, millest IV kvartalis 49 636 tuhat eurot.

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

EUR ‘000 31.12.2024 31.12.2023
VARA
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid 8 195 11 892
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 29 449 37 010
Ettemaksed 3 543 1 789
Varud 28 091 25 879
Käibevara kokku 69 278 76 570
Põhivara
Pikaajalised finantsinvesteeringud 77 76
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 10 681 9 113
Kinnisvarainvesteeringud 5 517 5 517
Materiaalne põhivara 13 247 14 292
Immateriaalne põhivara 14 951 14 964
Põhivara kokku 44 473 43 962
VARA KOKKU 113 751 120 532
KOHUSTUSED
Lühiajalised kohustused
Laenukohustused 12 626 10 188
Võlad hankijatele 36 819 39 855
Muud võlad 10 260 9 241
Ettemaksed 12 472 20 602
Eraldised 1 333 1 129
Lühiajalised kohustused kokku 73 510 81 015
Pikaajalised kohustused
Laenukohustused 5 720 8 563
Võlad hankijatele 5 091 6 011
Muud võlad 462 0
Eraldised 2 364 2 405
Pikaajalised kohustused kokku 13 637 16 979
KOHUSTUSED KOKKU 87 147 97 994
OMAKAPITAL
Aktsiakapital 14 379 14 379
Omaaktsiad -660 -660
Ülekurss 635 635
Kohustuslik reservkapital 2 554 2 554
Realiseerumata kursivahed 4 034 3 786
Jaotamata kasum 4 746 919
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital 25 688 21 613
Mittekontrolliv osalus 916 925
OMAKAPITAL KOKKU 26 604 22 538
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 113 751 120 532


Konsolideeritud koondkasumiaruanne

EUR´000 IV kv 2024 12k 2024 IV kv 2023 12k 2023
Müügitulu 45 203 223 925 55 665 186 464
Müüdud toodangu, teenuste ja kaupade kulu -41 200 -207 155 -56 167 -182 655
Brutokasum (kahjum) 4 003 16 770 -502 3 809
Turunduskulud -121 -422 -95 -497
Üldhalduskulud -2 867 -7 878 -2 227 -6 564
Muud äritulud 141 286 46 286
Muud ärikulud -67 -695 -156 -465
Ärikasum (kahjum) 1 089 8 061 -2 934 -3 431
Finantstulud 241 678 346 613
Finantskulud -386 -3 011 -1 058 -3 356
Finantstulud ja –kulud kokku -145 -2 333 -712 -2 743
Maksustamiseelne kasum (-kahjum) 944 5 728  -3 646  -6 174
Tulumaks -326 -563 0 -244
Puhaskasum (-kahjum) jätkuvatest tegevustest 618 5 165  -3 646  -6 418
Aruandeperioodi kasum mittejätkuvast tegevusest 6 066 8 474
Perioodi puhaskasum 618 5 165 2 420 2 056
Muu koondkasum (-kahjum):
Tulevikus ümber klassifitseeritavad kirjed puhaskasumisse või -kahjumisse
Realiseerumata kursivahed -254 248 518 470
Kokku muu koondkasum (-kahjum) -254 248 518 470
KOKKU KOONDKASUM 364 5 413 2 938 2 526
Puhaskasum (-kahjum):
– emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa 454 3 827 1 510  -942
– mittekontrollivale osalusele kuuluv osa 164 1 338 910 2 998
Kokku puhaskasum 618 5 165 2 420 2 056
Koondkasum (-kahjum):
– emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa 200 4 075 2 028  -472
– mittekontrollivale osalusele kuuluv osa 164 1 338 910 2 998
Kokku koondkasum 364 5 413 2 938 2 526
Aruandeperioodi puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta emaettevõtte aktsionäridele jätkuvatest tegevustest:
Tavapuhaskasum/- kahjum aktsia kohta eurodes 0,01 0,12 -0,15 -0,31
Lahustatud puhaskasum/-kahjum aktsia kohta eurodes 0,01 0,12 -0,15 -0,31
Aruandeperioodi puhaskasum aktsia kohta emaettevõtte aktsionäridele mittejätkuvatest tegevusest:
Tavapuhaskasum/- kahjum aktsia kohta eurodes 0,20 0,28
Lahustatud puhaskasum/-kahjum aktsia kohta eurodes 0,20 0,28


Konsolideeritud rahavoogude aruanne

EUR´000 12k 2024 12k 2023
Rahavood äritegevusest
Laekumised ostjatelt 273 153 345 372
Maksed hankijatele -243 445 -294 828
Makstud käibemaks -9 272 -12 337
Maksed töötajatele ja töötajate eest -19 964 -24 715
Makstud tulumaks -237 -615
Netorahavoog äritegevusest 235 12 877
Rahavood investeerimistegevusest
Materiaalse põhivara soetamine -328 -362
Materiaalse põhivara müük 319 431
Tütarettevõtte müük, neto rahavoog 0 -970
Antud laenud -36 -531
Antud laenude laekumised 5 22
Saadud dividendid 6 12
Saadud intressid 307 50
Netorahavoog investeerimistegevusest 273 -1 348
Rahavood finantseerimistegevusest
Saadud laenud 1 896 1 197
Saadud laenude tagasimaksed -1 633 -2 291
Rendimaksed -2 220 -3 060
Makstud intressid -990 -1 232
Makstud dividendid -1 347 -1 494
Muud maksed 116 6
Netorahavoog finantseerimistegevusest -4 178 -6 874
Rahavoog kokku -3 670 4 655
Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul 11 892 7 238
Valuutakursimuutused -27 -1
Raha jäägi muutus -3 670 4 655
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpul 8 195 11 892


Finantstulemuste kokkuvõte

Kontserni kasum

Nordeconi kontserni brutokasum oli 2024. aastal 16 770 tuhat eurot (2023: 3 809 tuhat eurot). Võrreldes 2023. aastaga on kontserni brutokasumlikkus oluliselt paranenud moodustades 7,5% (2023: 2,0%) ning IV kvartalis 9% (IV kvartal 2023: -1%). Kasumlikkus on paranenud mõlemas segmendis. Hoonete segmendi kasumlikkus oli aruandeaastal 8,9% ning IV kvartalis 10,7% (2023: 3,0% ja IV kvartal 2023: -0,3%). Rajatiste segmendi kasumlikkus oli madalam, moodustades 2024. aastal 4,0% ja IV kvartalis -0,3% (2023: 1,3% ja IV kvartal 2023: -0,6%). Kasumlikkuse paranemisele on kaasa aidanud nii peatöövõtulepingutest tulenevate riskide parem maandamine kui ka pikkade, enne sõda sõlmitud lepingute lõppemine 2023. aastal, mida enim mõjutas eelnevate aastate kiire ehituse sisendhindade kasv. Rajatiste segmendi tulemuse paranemist mõjutab muuhulgas käesoleva aasta algul tehtud investeering asfaltbetooni tehasesse, mis on vähendanud toodangu omahinda ning ühtlasi on suur samm edasi materjalide taaskasutamisel.

Kontserni üldhalduskulud moodustasid 2024. aastal 7 878 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aastaga on üldhalduskulud suurenenud 20% (2023: 6 564 tuhat eurot). Kulude kasv tuleneb tööjõukulude suurenemisest, mille põhjuseks on majandustulemusest lähtuvalt moodustatud tulemustasu reserv. 12 kuu libisev üldhalduskulude osakaal müügitulust moodustas 3,5% (2023: 3,5%).

Kontserni ärikasumiks kujunes 2024. aastal 8 061 tuhat eurot (2023: kahjum 3 431 tuhat eurot). Kulumiga korrigeeritud rahavooline ärikasum (EBITDA) moodustas 11 025 tuhat eurot, EBITDA määr müügitulust oli 4,9% (2023: -412 tuhat eurot ja 0,2%).

Kontserni finantstulusid ja -kulusid mõjutavad valuutakursside muutused kontserni välisturgudel, eelkõige Ukraina grivna kursi muutus. 2024. aastal nõrgenes Ukraina grivna euro suhtes ligikaudu 4% ning kontserni Ukrainas asuvatele tütarettevõtetele eurodes antud laenude ümberhindamisest kohalikku valuutasse saadi vastavalt kursikahjumit kokku 247 tuhat eurot (2023: kahjum 480 tuhat eurot). Kokku moodustasid kursikahjumid 258 tuhat eurot (2023: 480 tuhat eurot).

Kontserni puhaskasumiks kujunes 5 165 tuhat eurot (2023: kahjum 6 418 tuhat eurot), millest kontserni emaettevõtte Nordecon AS aktsionäridele kuuluv puhaskasumi osa moodustas 3 827 tuhat eurot (2023: kahjum 942 tuhat eurot).

Kontserni rahavood

2024. aasta äritegevuse netorahavoog moodustas 235 tuhat eurot (2023: 12 877 tuhat eurot). Oluliselt mõjutab rahavoogusid jätkuvalt ettemaksete puudumine nii riigi- kui ka eratellijate lepingutes, kus samaaegselt tuleb ise tasuda ettemakseid allhankijatele ja materjalide soetamisel. Rahavoogu vähendavad ka ehitusperioodil väljastatud arvetest kinnipeetud summad, mis vabastatakse tellijate poolt alles ehitusperioodi lõpus. Kinnipeetud summad on vahemikus 5-10% lepingu mahust.

Investeerimistegevuse rahavoog oli 2024. aastal 273 tuhat eurot (2023: – 1 348 tuhat eurot). Põhivarasse investeeriti kokku 328 tuhat eurot (2023: 362 tuhat eurot) ning materiaalse põhivara müügist laekus 319 tuhat eurot (2023: 431 tuhat eurot). Antud laenud moodustasid 36 tuhat eurot (2023: 531 tuhat eurot) ning saadud intressid 307 tuhat eurot (2023: 50 tuhat eurot). Võrreldava, 2023. aasta rahavoogu mõjutab tütarettevõtte Nordecon Betoon OÜ müük, mille netomõju kontserni rahavoole oli -970 tuhat eurot.

Finantseerimistegevuse rahavoog oli 2024. aastal -4 178 tuhat eurot (2023: -6 874 tuhat eurot). Finantseerimistegevuse rahavoogu mõjutavad enim laenu- ja rendimaksed. Saadud laenud moodustasid kokku 1 896 tuhat eurot, mis koosneb arenduslaenude kasutamises (2023: 1 197 tuhat eurot). Saadud laenude tagasimakseid oli kokku 1 633 tuhat eurot (2023: 2 291 tuhat eurot). Tegemist on pikaajaliste investeerimis- ja arenduslaenude graafikujärgsete tagasimaksetega ning arvelduskrediidi muutusega. Rendimaksed moodustasid 2 220 tuhat eurot (2023: 3 060 tuhat eurot). Dividende maksti 2024. aastal 1 347 tuhat eurot (2023: 1 494 tuhat eurot).

Seisuga 31.12.2024 moodustasid kontserni raha ja raha ekvivalendid 8 195 tuhat eurot (31.12.2023: 11 892 tuhat eurot).

Olulisemad suhtarvud ja näitajad

Suhtarv / näitaja 2024 2023 2022
Müügitulu, tuhat eurot* 223 925 186 464 220 285
Müügitulu muutus* 20,1% -15,4% 2,6%
Puhaskasum (kahjum), tuhat eurot* 5 165 -6 418 -4 099
Puhaskasum (kahjum) emaettevõtte aktsionäridele, tuhat eurot 3 827 -942 -3 650
Keskmine aktsiate arv, tk 31 528 585 31 528 585 31 528 585
Puhaskasum(kahjum) aktsia kohta (EPS), eurot 0,12 -0,03 -0,12
Üldhalduskulude määr müügitulust* 3,5% 3,5% 2,6%
EBITDA, tuhat eurot* 11 025 -412 2 791
EBITDA määr müügitulust* 4,9% -0,2% 1,3%
Brutokasumi määr müügitulust* 7,5% 2,0% 1,8%
Ärikasumi (kahjumi) määr müügitulust* 3,6% -1,8% -0,2%
Ärikasumi (kahjumi) määr ilma varamüügi kasumita* 3,5% -2,0% -0,4%
Puhaskasumi (kahjumi) määr müügitulust* 2,3% -3,4% -1,9%
Investeeritud kapitali tootlus 15,6% 8,0% -0,5%
Omakapitali tootlus 21,0% 8,3% -5,2%
Omakapitali osakaal 23,4% 18,7% 19,8%
Vara tootlus 4,4% 1,6% -1,1%
Finantsvõimendus 22,6% 16,6% 32,0%
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 0,94 0,95 0,88
31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022
Ehituslepingute teostamata tööd, tuhat eurot* 209 489 216 732 127 618

*Jätkuvad tegevused

Tulenevalt Nordecon Betoon OÜ ja NOBE Rakennus OY müügist 2023. aasta detsembri algul kajastatakse 2023. ja 2022. aasta võrdlusandmetena ainult jätkuvat tegevust. Mittejätkuva tegevuse tulemus on aruandeperioodi võrreldavate perioodide kohta kajastatud konsolideeritud koondkasumiaruandes eraldi real „Aruandeperioodi kasum mittejätkuvast tegevusest“

Majandustegevus geograafiliste turgude lõikes

Väljaspool Eestit teenitud müügitulu, mis koosneb kontserni Ukraina tegevusmahtudest, moodustas 2024. aastal ligikaudu 2% kogu müügitulust. Tegevusmahud Ukrainas on jäänud 2024. aastal eelmise aastaga võrreldevale tasemele. Töös on lepingud alajaamade rekonstrueerimiseks koos turvarajatiste rajamisega Poltava, Žõtomõri, Volõõnia ja Ivano-Frankivski oblastites ning hoone rekonstrueerimiseks sisepõgenikele mõeldud korterelamuks Žõtomõri oblastis, Ovrutši linnas. Müügitulu puudus Rootsis, aruandeperioodil ei olnud töös ühtegi ehituslepingut. Koos Nordecon Betoon OÜ müügiga 2023. aasta detsembri algul väljus kontsern ka Soome turult, kus tegutseti Nordecon Betoon OÜ tütarettevõtte NOBE Rakennus OY kaudu. Lätis ja Leeduson kontsern tegutsenud projektipõhiselt.

2024 2023 2022
Eesti 98% 97% 97%
Ukraina 2% 2% 1%
Soome 1% 0%
Leedu 0% 2%
Läti 0% 1%


2024. aasta majandustegevus tegevusvaldkondade lõikes

Segmentide müügitulu

Kontserni üheks eesmärgiks on hoida tegevussegmentide (hooned ja rajatised) esindatus müügitulus tasakaalustatuna arvestades turul toimuvaid muutusi, kuna see võimaldab hajutada riske ja tagada paremad võimalused ehitustegevuseks ka raskemates turutingimustes, kus mõnda tegevussegmenti tabab tegevusmahtude suurem langus ja mõni teine võib kasvada kiiremini.

Kontserni 2024. aasta müügitulu moodustas 223 925 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aasta jätkuvate tegevuste müügituluga, mil vastav näitaja oli 186 464 tuhat eurot, suurenes müügitulu ligikaudu 20%. 2024. aastal oli müügitulu hoonete ja rajatiste segmendis vastavalt 187 573 ja 36 299 tuhat eurot. Aasta tagasi olid vastavad näitajad 138 134 ja 48 263 tuhat eurot. Müügitulu suurenes hoonete segmendis 36% ja vähenes rajatiste segmendis 25%. Müügitulu kasv on lähtuvalt kontserni tööde portfelli mahule ootuspärane, samuti ka muutused raporteeritavate segmentide lõikes. Hoonete segmendi müügitulu kasv tugineb peamiselt ühiskondlike hoonete müügitulu suurenemisel. Rajatise segmendi müügitulu vähenemist mõjutab eelkõige Rail Baltica lepinguliste tööde alguse venimine ja vähenenud Transpordiameti investeeringute maht.

Tegevussegmendid 2024 2023 2022
Hooned 84% 74% 84%
Rajatised 16% 26% 16%


Segmendisisene müügitulu

Hoonete ehituse segmendis on oluliselt suurenenud ühiskondlike ning ärihoonete alamsegment, kus müügitulu on võrreldes eelmise aastaga suurenenud vastavalt 80% ja 72%. Vähenenud nii tööstus- ja laohoonete kui ka korterelamute alamsegmendi mahud. Kuna tööstus- ja laohoonete alamsegmendi mahud on olnud tagasihoidlikud ka eelnevatel aastatel, siis müügitulule mahu vähemine olulist mõju ei avalda. Korterelamute alamsegmendi maht on vähenenud 57%, mis tuleneb eelkõige teenuse korras ehitatavate objektide müügitulu vähenemisest, mis iseloomustab üldist turu hetkeseisu nimetatud alamsegmendis.

Ühiskondlike hoonete alamsegmendi aruandeperioodi suuremad objektid olid: Kaitsepolitseiameti peahoone ja Loodusmaja ehitus Tallinnas; Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse laokomplekside projekteerimine ja ehitamine Tartumaal Luunja ja Nõo vallas ning Ida-Virumaal; Tallinna lähistel Saku Gümnaasiumi uue õppe- ja spordihoone projekteerimine ja ehitamine; Tartus Karlova koolihoone rekonstrueerimine ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse õppehoone projekteerimine ja ehitamine Tartus Raadi linnakus.

Korterelamute alamsegmendi tulu koosneb Vektori äri- ja eluhoonekompleksi ehitusest ning omaarenduste müügitulust. Omaarenduste müügitulu on eelmise aastaga võrreldes vähenenud, moodustades aruandeperioodil 7 685 tuhat eurot (2023: 10 273 tuhat eurot). Aruandeperioodi müügitulu koosneb Tartus Mõisavahe Kodu elurajooni ja kesklinna vahetus läheduses, jõe kaldal asuva Emajõe Residentsi (https://emajoeresidents.ee) arenduse korterite müügist. Jätkub Pärnus asuva Seileri Kvartali I etapi (https://seileri.ee) ning Tartus, Tammelinnas asuva Tammepärja kodu ehitus (https://tammelinn.ee). Mõlemad arendused valmivad 2025. aasta I poolaastal. Arendades jätkuvalt oma kinnisvara, jälgib kontsern tähelepanelikult võimalikke riske elamuarenduse turul.

Ärihoonete suuremateks töös olevateks objektideks olid Tallinnas, Vektori äri- ja eluhoonekompleks ja Ahtri 6 rajatav LEED Gold keskkonnasertifikaadile vastava Golden Gate büroohoone, Tartu vallas, Raadi alevikus, Nõlvakaare 4 asuva kaubandushoone projekteerimine ja ehitamine ning Võru linnas asuva Lidl kaupluse ehitamine.

Olulise osa tööstus- ja laohoone alamsegmendi müügitulust moodustab Ukrainas Poltava, Žõtomõri, Volõõnia ja Ivano-Frankivski oblastites alajaamade rekonstrueerimine koos turvarajatiste rajamisega.

Hoonete segment 2024 2023 2022
Ühiskondlikud hooned 70% 37% 30%
Ärihooned 21% 23% 24%
Korterelamud 6% 27% 28%
Tööstus- ja laohooned 3% 13% 18%

Rajatiste segmendi käivet mõjutab enim teedeehituse- ja hoolduse alamsegment, mille mahud on eelmise aastaga võrreldes vähenenud ligikaudu 22%. Märkimisväärse osa alamsegmendi käibest moodustab Harjumaal asuva soomusmanööver laskevälja ja teede ehitamine, Mäeküla–Koeru–Kapu teelõigu rekonstrueerimine, Rail Baltika Tagadi ökodukti ehitamine ning Järva maakonna teehooldelepingu täitmine.

Rajatiste segment 2024      2023 2022
Teedeehitus ja –hooldus 90% 63% 78%
Muud rajatised 10% 30% 20%
Insenerehitus 0% 0% 2%
Keskkonnaehitus 0% 7% 0%


Ehituslepingute teostamata tööde mahud

Kontserni ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht seisuga 31.12.2024 oli 209 489 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aastaga on teostamata tööde maht vähenenud ligikaudu 3%. 2024. aastal sõlmiti uusi lepinguid kokku 181 437 tuhande euro väärtuses, seal hulgas IV kvartalis 49 636 tuhat eurot, 2023. aastal vastavalt 276 901 ja 85 575 tuhat eurot.

Tööde portfelli jaotuse osas kahe põhisegmendi vahel on võrreldes eelmise aasta lõpuga toimunud rajatiste segmendi osakaalu suurenemine. Hoonete segmendi osakaal moodustab 82% teostamata tööde portfellist, rajatised moodustavad 18% (31.12.2023: vastavalt 96% ja 4%). Hoonete segmendi portfell koosneb valdavalt äri- ja ühiskondlike hoonete alamsegmentide lepingutest. Avaliku sektori investeeringute mahud hoonete segmendis tervikuna on vähenenud, teatav aktiivsus on kohalikes omavalitsustes. Ehituse sisendhindade stabiliseerumine ning intressimäärade langus ei ole senini oluliselt hoogustanud erasektori investeeringuid. Võrreldes seisuga 31.12.2023 on hoonete segmendi tööde portfell vähenenud 17% ning rajatise segmendi teostamata tööde portfell suurenenud ligikaudu neli korda, mida on eelkõige mõjutanud Rail Baltica sõlmitud leping.

31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022
Teostamata tööde mahud, tuhat eurot* 209 489 216 732 127 618

*Jätkuvad tegevused

Suuremahulisemad 2024. aastal sõlmitud lepingud olid:

  • Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse Harjumaal asuva soomusmanööver laskevälja ja teede ehitamine, maksumusega ligikaudu 5 450 tuhat eurot.
  • Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kaasaegse sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse rajamine Tartusse. Lepingu kogumaksumus on ligikaudu 15 000 tuhat eurot, kontsern osaleb lepingus ühispakkujana.
  • Lidl kaupluse ehitamine Võru linnas, maksumusega ligikaudu 3 900 tuhat eurot.
  • Tallinna Lennujaama E-klassi lennukite seisuplatside ehitamine, maksumusega ligikaudu 7 500 tuhat eurot.
  • Port Athena kvartali hoonetekompleksi ehitamine Tartus, Väike-Turu 7. Hoonete grupp koosneb neljast kuuekorruselisest ja ühest seitsmekorruselisest hoonest ning ühisest maa-alusest korrusest, mis on suuremas osas kasutusel autoparklana. Lepingu ligikaudne maksumus on 26 000 tuhat eurot.
  • Rail Baltica Raplamaa põhitrassi raudteetaristu III etapi Hagudi-Alu lõigu ehitamine, maksumusega ligikaudu 30 500 tuhat eurot.
  • LEED keskkonnasertifikaadi kuldtaseme kvaliteedinõuetele vastava Uusküla spaahotelli ehitamine Alutaguse vallas Peipsi järve põhjakaldal, maksumusega ligikaudu 28 300 tuhat eurot.
  • Hoone rekonstrueerimine sisepõgenikele mõeldud korterelamuks Ukrainas, Žõtomõri oblastis, Ovrutši linnas, maksumusega ligikaudu 1 800 tuhat eurot.
  • Eesti Rahvusringhäälingu uue telemaja ehitamine Tallinnas, maksumusega ligikaudu 40 100 tuhat eurot.
  • Tallinnas Vabaduse väljak 6/8 asuva Tallinna Kunstihoone renoveerimine, maksumusega ligikaudu 7 990 tuhat eurot.

Tuginedes teostamata tööde portfelli mahule ning üldisele majanduse ja ehitusturu väljavaatele prognoosib kontserni juhtkond 2025. aastal tegevusmahtude jäämist olulises osas samale tasemele 2024. aastaga. Kontserni juhtkond on äärmiselt tihedas konkurentsiolukorras vältinud põhjendamata riskide võtmist, mis võiksid lepingute täitmisel suure tõenäosusega realiseeruda ettevõttele negatiivselt. Fookuses on kontserni püsikulude juhtimine, tootlikkuse suurendamine ning aktiivne töö ettevalmistuse ja projekteerimise valdkonnas, et realiseerida oma erialaseid konkurentsieeliseid.

Töötajad

Töötajad ja tööjõukulud

2024. aastal töötas kontserni emaettevõttes ja tütarettevõtetes kokku keskmiselt 435 inimest, kellest insenertehniline personal (ITP) moodustas 281 inimest. Võrreldes eelmise aastaga on töötajate arv vähenenud ca 22%. Töötajate arvu vähenemist kontsernis mõjutab 2023. aastal lõpule viidud kontserni taristuehituse valdkonna restruktureerimine ning Nordecon Betoon OÜ ja NOBE Rakennus OY müük 2023. aasta detsembri algul.

Töötajate keskmine arv kontserni ettevõtetes (ema- ja tütarettevõtted):

2024 2023 2022
ITP 281 374 432
Töölised 154 184 226
Keskmine kokku 435 558 658

Kontserni 2024. aasta tööjõukulud koos kõikide maksudega moodustasid 24 170 tuhat eurot, eelmise majandusaasta samal perioodil olid jätkuvate tegevuste tööjõukulud kokku 19 637tuhat eurot. Tööjõukulude kasv on tingitud nii majandustulemuse paranemisega seotud tulemustasude kui ka töötasude suurenemisest.

Nõukogu ja juhatuse liikmetele arvestatud tasud

Nordecon AS-i nõukogu liikmete teenistustasud moodustasid 2024. aastal 199 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 66 tuhat eurot (2023: vastavalt 179 tuhat eurot ja 59 tuhat eurot).

Aruandeperioodil oli moodustatud nõukogu liikmete tulemustasu reserv summas 198 tuhat eurot (2023: 0 eurot), millele lisandus sotsiaalmaks 65 tuhat eurot. Moodustatud tulemustasu reservist kuulub 2025. aasta väljamaksmisele 125 tuhat eurot, ülejäänud tulemustasu väljamaksmine on seotud 2025. aasta eesmärkide täitmisega.

Nordecon AS-i juhatuse liikmete teenistustasud moodustasid 2024. aastal 524 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 173 tuhat eurot (2023: vastavalt 775 tuhat eurot ja 255 tuhat eurot). 2023. aasta tasud sisaldasid juhatuse liikme teenistuslepingu lõppemise tasusid summas 222 tuhat eurot.

Aruandeperioodil oli moodustatud juhatuse liikmete tulemustasu reserv summas 741 tuhat eurot (2023: 0 eurot), millele lisandus sotsiaalmaks 245 tuhat eurot. Moodustatud tulemustasu reservist kuulub 2025. aasta väljamaksmisele 467 tuhat eurot, ülejäänud tulemustasu väljamaksmine on seotud 2025. aasta eesmärkide täitmisega.

Töö tootlikkuse mõõtmine

Kontsern on oma põhitegevuse efektiivsuse hindamisel kasutanud järgmisi töötajate arvule ja nendele makstud töötasudele tuginevaid tootlikkussuhtarve:

2024 2023 2022
Töötajate nominaaltootlikkus (libisev), tuhat eurot 514,3 499,3 490,4
Muutus võrreldava perioodi suhtes, % 3,0% 1,8% 16,5%
Tööjõukulude nominaaltootlikkus (libisev), eurot 9,3 10,3 11,8
Muutus võrreldava perioodi suhtes, % -9,7% -13,4% 2,9%

Kontserni aruandeaasta töötajate nominaaltootlikkus suurenes võrreldes eelmise aastaga, suurenemise põhjuseks on töötajate arvu vähenemine. Müügitulu langus on põhjustanud tööjõukulude nominaaltootlikkuse vähenemise.

Nordecon_Aruanne_4Q_2024

NCN investor presentation Q4_2024

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni