Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Majanduskriis sunnib üüriäri professionaalsemaks

22.07.2010 Tõnu Toompark

Eesti elamispindade üüriäri on suhteliselt ebaprofessionaalne, sest valdavalt on tegemist äriga eraisikult-eraisikule. Siiski võib öelda, et majandussurutis on siin tegemas korrektuure ja turule on tulemas ka professionaalseid üürileandjaid.

Eestis on käesoleva aasta alguse seisuga statistikaameti andmetel 653 600 eluruumi. Pole saladus, et valdavalt elavad Eesti inimesed endale või lähedasele kuuluval elamispinnal. Hinnanguliselt 15-20% inimestest elab üürimajas või -korteris. Seega võib arvata, et üüritavaid eluruume on suurusjärgus 100 kuni 130 tuhat.

Konkreetne statistika üürileantavate ja võetavate eluruumide kohta puudub. Hinnanguliselt võib arvata, et valdav enamus üürileantavatest eluruumidest kuulub eraisikutele, st üürileandjad on üksikisikud, kellele enamasti kuulubki üks „üleliigne“ elamispind, mida üürile antakse.

Selline killustatud ja väiksemastaabiline äri ei luba paraku koguneda oskusteabel. Nii võib öelda, et eranditega, kuid siiski on Eesti elamispindade üüriäri äärmisest ebaprofessionaalne. Eraisikust üürileandjad enamasti ei suuda olla kursis kõikide enda ja üürilevõtja kohustuste ja õigustega. Kui aga kaks ebaprofessionaalset osapoolt kokku saavad, siis on konfliktid hõlpsad kerkima.

Selgelt on valdav konfliktide allikas raha. Eraisikust üürileandja ei suuda üüriäris tekitada mastaabiefekti, mille näitena võib tuua, et kümne üürikorteri haldamine on vähem, kui kümme korda ühe korteri haldamisest kallim. Seega peaks professionaalse üüriäri olemusse kuuluma teenuste hulgi sisseostmine, et seeläbi tarbijale vastuvõetavat hinda pakkuda – seda näiteks kas või üürikorterite sisustuse osas.

Tänane eraisikust üürileandja ei suuda ka päris vastata turu nõudlusele. Klassikalise pikemaajalise üüriperioodi soovi kõrval eksisteerib täiesti arvestatav hulk soovijaid lühemaajaliseks elamispindade üürilevõtmiseks – näiteks kas remondiperioodiks, töölähetuseks või ka peretüli ajaks. Eraisikust üürileandja aga soovib kortereid anda üürile vähemalt aastaseks perioodiks.

Turule on professionaale tulemas. Mainida võiks viimasel ajal aktiivselt tegutsevad Soome päritolu ettevõtet Forenom, kes on turule tulnud Eesti oludes üsnagi uudse teenusega. Selle käigus võetakse omanikelt aastaks või ka pikemaks ajaks kortereid üürile, et need omakorda kuuks-paariks edasi allüürile anda. Ettevõtte tegevuse mastaap ja professionaalne asjade korraldus võimaldavad pakkuda elamispindu üldisest turutasemest mõistlikuma hinnaga, antud juhul ilma vahendustasuta, mis on tarbija jaoks juba oluline võit.

See peabki olema professionaalse ja täna turult veel praktiliselt puuduva üüriäri funktsioon, mis annab üürilevõtjale võimaluse saada üürielamispind mõistliku hinnaga. Lisaks mõistlikule hinnale on tarbija huvides leida professionaalse üürileandja veel seetõttu, et professionaal teab enda kohustusi ja õigusi, millest eraisikust ühe korteri opereerijal reeglina aimduski ei ole.

Majandussurutis ja keerulised ajad kinnisvaraturul sunnivad loodetavasti sellele, et üürisektori osakaal suureneb ja turule tulevad professionaalsed üürileandjad. See loob kinnisvaraturule alternatiive, millest paljudki täna loobuvad just sel põhjusel, et puudub sügavam usaldus üksiküritajatest üürileandja vastu.

Pärnumaa maahinnad on hüplikud

21.07.2010 KV.EE

2010. a. juunikuise seisuga oli portaalis KV.EE 568 maatüki pakkumist Pärnu maakonnas. Aastaga on maatükkide kuulutuste hulk suurenenud 30% võrra.

Pakkumisel olevate maatükkide hind on küll hüplik, kuid pigem olulise tõusu- või langusesuunata. Juunikuine Pärnumaa maatükkide keskmine ruutmeetri pakkumishind oli 562 krooni.

Juunikuine Pärnumaa maapakkumiste hind jääb aastatagusele hinnatasemele 12% alla. See on pea samas suurusjärgus Eesti keskmise maa pakkumishinna aastase langusega, mis juunis 2010. a. oli 16%.

Lähemalt vaata, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Цены на землю в Пярнуском уезде колеблются

21.07.2010 KV.EE

По состоянию на июнь 2010 года в портале KV.EE насчитывалось 568 предложений о продаже земельных участков в Пярнуском уезде. За год число объявлений о продаже земельных участков увеличилось на 30%.

Несмотря на то, что цена земельных участков колеблется, налицо скорее тенденция роста, а не падения. Средняя цена предложения о продаже земельного участка в Пярнуском уезде составляла 562 кроны за квадратный метр.

В июне цена предлагаемых для продажи земельных участков в Пярнуском уезде была на 12% ниже уровня цен прошлого года. Это приблизительно столько же, сколько составляет среднегодовое снижение цен на землю по Эстонии в целом – в июне 2010 года оно равнялось 16%.

Подробнее, что происходит на рынке недвижимости, смотрите в портале KV.EE.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Statistika: põhivarainvesteeringud üle poole kukkunud

20.07.2010 Tõnu Toompark

2010. a. I kvartalis tegid Eesti ettevõtted statistikaameti andmetel põhivarainvesteeringuid kokku 5,1 miljardi krooni väärtuses. Sellest 1 miljard kulus hoonete ja rajatiste ehitamisele-rekonstrueerimisele. Hoonete ja rajatiste soetamisele kulus 403 miljonit krooni, maa soetamisele 299 miljonit.

Kui põhivarainvesteeringute kogumaht kahanes aastaga 33%, siis investeeringud kinnisvaravaldkonda vähenesid sellest oluliselt enam. Investeeringud ehitamisse vähenesid 56%, ehitiste ja rajatiste soetamisse 74% ja maa soetamisse 55%.

Ettevõtete investeeringud põhivarasse kvartalite lõikes, sh. hoonete ja rajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine ning hoonete ja rajatiste soetamine, miljon krooni

Ettevõtete investeeringud põhivarasse, sh. hoonete ja rajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine ning hoonete ja rajatiste soetamine, miljon krooni

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

RKAS kuulutab välja vähempakkumise Jõgeva uue kohtu- ja politseihoone rajamiseks

19.07.2010 Annika Loigu

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutab välja kirjaliku vähempakkumise Jõgeval Suur tn 1 kinnistule arendaja leidmiseks, kelle kasuks seatakse hoonestusõigus ja kellega sõlmitakse ehitiste ning territooriumi kasutamiseks üürileping. Vähempakkumise üürisumma alghinnaks on ilma käibemaksuta 145 krooni ruutmeetri kohta. Üürisumma ei sisalda sisekoristust ja tarbimisteenuseid.

„RKAS soovib leida vähempakkumise kaudu sobiva arendaja/investori järjekordse kaasaegse kohtu- ja politseihoone rajamiseks,“ selgitas RKASi arenduse projektidirektor Kaupo Pajumäe. „Meil on sarnase finantseerimismudeliga kerkimas Rakvere politsei- ja päästehoone ning Jõhvi kohtumaja“, lisas ta.

Hoonestaja kohustub kinnistule rajama Jõgeva kohtu- ja politseihoone netopinnaga ligi 2 100 ruutmeetrit. Hoonet hakkab kasutama kohus, kinnistusamet, arestimaja, kodakondsus- ja migratsiooniamet, kriminaalhooldus ja politsei. Lisaks tuleb hoonestajal rajada Suure ja Pargi tänavate äärde parkimisalad ning uus haljastus koos tänavavalgustusega. Hoone peab valmima tuleva aasta 31. oktoobriks.

Rajatava hoone täiendatud mahus eelprojekti on koostanud AS Amhold. Eskiisiga saate tutvuda RKASi kodulehel.

Pakkumised tuleb esitada Riigi Kinnisvara AS-ile aadressil Lasnamäe 2, Tallinn 11412. Pakkumiste esitamise tähtaeg on 16. august 2010 kell 10.00.< ?

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

RKAS kuulutab välja vähempakkumise Jõgeva uue kohtu- ja politseihoone rajamiseks

19.07.2010 Annika Loigu

Rajatava hoone täiendatud mahus eelprojekti on koostanud AS Amhold. Eskiisiga saate tutvuda RKASi kodulehel.

Pakkumised tuleb esitada Riigi Kinnisvara AS-ile aadressil Lasnamäe 2, Tallinn 11412. Pakkumiste esitamise tähtaeg on 16. august 2010 kell 10.00.< ?

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Nädal Twitter’is: 2010-07-18

18.07.2010 Tõnu Toompark

Euro kurss kinnitatud – http://ap3.ee/article/2010/7/13/euro-kurss-kinnitatud #

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Tartumaal ostetakse üha enam elamuid

16.07.2010 Tõnu Toompark

Kinnisvaraanalüütiku Tõnu Toompargi andmetel kasvas elamute ostu-müügitehingute arv selle aasta esimesel poolel mullusega võrreldes 37 protsenti.

Toompargi andmeil tehti sel poolaastal elamutega Tartumaal 136 tehingut kogukäibega 148 miljonit krooni. Samal perioodil aasta varem tehti aga 99 tehingut kogukäibega 157 miljonit krooni.

«Selgelt võib öelda, et kevaditi majade ostmine-müümine aktiveerub,» märkis Toompark ning lisas, et selle aasta esimeses kvartalis sõlmiti Tartumaal hoonestatud elamumaaga 53 tehingut ning teises kvartalis juba 83 tehingut.

Mullune väiksem tehingute arv on Toompargi sõnul selgitatav eelmise aasta esimesel poolel majanduskeskkonna jahenemisest tingitud madalama tarbijakindlusega. Mullust kõrgemat käivet selgitas Toompark aga toona kõrgemate hindadega.

Samas märgib Toompark, et kuna osa elamuid võib asuda ka maatulundusmaal, ei pruugi maa-ametilt saadud andmed olla täielikud, ent peegeldavad siiski asjade seisu.

Annab kaubelda

Ober-Hausi kinnisvaraspetsialisti Sirje Tederi sõnul on praegu tegemist ostjate ülemvõimuga, sest kinnisvarafirmade pakkumised ületavad nõudlust. «Tartu linnas on praegu müügis ligi 350 maja, kuid tehinguid tehakse ligikaudu 10 korda kuus vähem kui perioodil 2004–2007,» rääkis Teder.

Tederi hinnangul on elamu hinnast võimalik alla kaubelda keskmiselt 20–40 protsenti. Samas sõltub palju ka konkreetsest majast ning enamik ostjaid lähtub hinna kauplemisel alternatiivsest kulust ehk sellest, kui palju maksab samasuguse maatüki ostmine ning maja ise ehitamine.

Sobiva leidmine on raske

Hoolimata suurest müügipakkumiste arvust on kinnisvaraspetsialisti Sirje Tederi hinnangul klientide ootusi ja soove majaostul raske täita. «Ostjate silmis on enamik maju spetsiaalselt müümiseks ehitatud ning sageli ka kaheldava ehituskvaliteediga,» märkis ta.

Tederi sõnul tahetakse enim osta maju, mis on heas seisukorras ja tervikuna elamiskõlblikud või siis vastupidi suurt remonti vajavad. Vahepealsed variandid on vähem nõutud.

Populaarsed elamuostu piirkonnad on Tartus Tammelinn, Tähtvere ning Ihaste. Eriti hinnatud on aga Tartu lähistel asuvad privaatsed kõrghaljastusega kohad, lisaks tõstab veekogu lähedus oluliselt kinnistu väärtust.

Tartus püsib korteriüür pealinna omast kallim

Tartus on korterite üürihinnad püsinud tänavu keskmiselt 80 krooni ringis ruutmeetri kohta, võrreldes Tallinnaga on endiselt täheldatav kõrgem üürihind.

Tänavu esimesel poolaastal soovisid korterite üürileandjad Tartus saada kinnisvaraportaali City24 andmetel ruutmeetri eest keskmiselt 81 krooni, Tallinnas aga 80 krooni.

Portaali City24 toimetaja Margus Sanglepa sõnul küsitakse praegu Tartus ühetoaliste korterite eest ruutmeetri kohta keskmiselt 93 krooni, kahetoaliste eest 79 ja kolme ning enama toaga korterite eest 75 krooni üüri.

Tallinnas antakse aga ühetoalisi kortereid üürile keskmiselt 89 krooniga, kahetoalisi 79 krooniga ja kolme ning enama toaga kortereid 76 krooniga ruutmeetri kohta.

Eramute üüripakkumiste keskmised hinnad olid aga juulikuu algul City24 andmetel Tallinnas kõrgemad ehk küündisid keskmiselt 83 kroonini ruutmeetri eest ning Tartus 65 kroonini ruutmeetri eest.

Ka kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark täheldas Tartus Tallinna üürihindadest kõrgemate hindade tendentsi ning märkis, et tema hinnangul võib selle põhjuseks tuua Tartu inertsema ja vähempaindlikuma kinnisvaraturu.

Toompark lisas, et üüripakkumiste arv kahanes mullu kuni tänavuse aasta alguseni, kuid sellest aastast on see taas tõusnud.

Näiteks oli Toompargi sõnul eelmise aasta detsembris kinnisvaraportaalis kv.ee Tartus 1196 üürikorterite pakkumist ning tänavu juunikuus 1967 üüripakkumist.

Artikli autor on Triin Ahonen. Artikkel ilmus 16/07/2010 väljaandes Tartu Postimees.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Otsin kaasautorit kinnisvarateemadel kirjutama

15.07.2010 Tõnu Toompark

Kas tunned vahel, et tahaks midagi kinnisvarateemadel kaasa kosta, aga Sul ei ole päris head kanalit selle jaoks? Kas tahad kirjutada kinnisvaraturust ühe või teise vaatenurga alt?

Kui jah, siis pakun Sulle võimalust avaldada kinnisvaravaldkonda ja -turgu puudutavaid mõtteid-artikleid Adaur.ee blogis.

Eriti on oodatud inimesed, kes julgevad sõna võtta äripindade teemal. Elamispindade valdkond on siiski samuti enam kui teretulnud.

Blogil on tuhandeid lugejaid, kes on tänulikud iga kvaliteetse infokillu eest.

Kui leiad, et võiksid Adaur.ee blogisse enda panuse anda, siis kontakteeru +372 525 9703 või tonu@adaur.ee.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Statistika: eluruumide arv ja pind suurenevad

15.07.2010 Tõnu Toompark

2010. a. alguse seisuga oli Eestis statistikaameti andmetel 653 600 eluruumi pindalaga 40 miljonit ruutmeetrit . 2009. aasta jooksul lisandunud eluruumide hulk oli seega 3100.

Ühe elaniku kohta on meil käesoleva aasta seisuga Eestis 29,9 ruutmeetrit elamispinda eelmise aasta alguse 29,7 ruutmeetri vastu.

1000 elaniku kohta on Eestis eluruume 488, mis tähendab, et ühes eluruumis elab keskmiselt 2,05 inimest.

Eluruumide näitajad ses mõttes paistavad paranevat, et eluruume tuleb juurde ja ühe elaniku kohta on järjest rohkem pinda.

Medali teine külg on aga see, et sellele olukorra paranemisele “aitab kaasa” elanike arvu vähenemine. Samuti peab meeles pidama, et eluruumide arvu ja pinda iseloomustavad numbrid ei kirjelda sugugi nende elamispindade kvaliteeti.

Eluruumide arv (*1000) ja pind (miljon m2)

Keskmine eluruumi pind elaniku kohta (m2) ja eluruumide arv 1000 elaniku kohta

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Mustamäe äripindade pakkumiste struktuuris olulised nihked

14.07.2010 KV.EE

Mustamäe äripindade müügipakkumiste arv on oluliselt tõusnud, samas on hind kukkunud.

2010. a. juunikuise seisuga on portaalis KV.EE 51 Mustamäe äripinna müügipakkumist. See on 76% eelmise aasta sama perioodi kuulutuste arvust enam.

Äripindade ruutmeetri pakkumishind on kukkunud 5739 kroonile ehk aastaga on hinnatase langenud 69%.

Selgelt ei ole mitte tegemist Mustamäe kohaliku krahhiga, vaid suured kõikumised hindades ja pakkumiste arvus on mõjutatud pakkumiste struktuuri muutusest.

Lähemalt vaata, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Значительные сдвиги в структуре коммерческих площадей Мустамяэ

14.07.2010 KV.EE

В части города Мустамяэ значительно увеличилось число предложений о продаже коммерческих площадей, тогда как цена их упала.

По состоянию на июнь 2010 года в портале KV.EE насчитывалось 51 предложение о продаже коммерческих площадей в Мустамяэ. Это на 76% больше прошлогоднего числа объявлений за тот же период.

Цена квадратного метра коммерческой площади составляет сейчас 5739 крон. Таким образом, за год цена снизилась на 69%.

Совершенно очевидно, что это не крах бизнеса недвижимости в Мустамяэ, а всего лишь изменения в структуре предложений, вызванные большими колебаниями цен и количества объявлений.

Подробнее, что происходит на рынке недвижимости, смотрите в портале KV.EE.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Tallinn-Tartu-Pärnu: Loodame parimat, aga…

14.07.2010 Tõnu Toompark

Eesti korteriturg on tõusvate tehingute valguses taas käima läinud. Tõusev tehingutearv on tunnistus sellest, et hinnalangus on selleks korraks möödanik.

Samas peab siiski silmad lahti hoidma – välised tegurid võivad olla need, mis taas krediidikraanid kinni keeravad ja tehingutearvu pärssides hinnatasemetel ei luba püsima jääda.

Korteriomanditehingute arv

Eesti korteriomanditehingute arv on selgelt tõusutrendis. Samas ei maksa unustada, et 2009. a. I ja II kvartal olid ajad, mil majanduselus valitsev teadmatus oli kõige kõrgem ning kus koondamised ja palgalangetamised olid igapäevane teema.

Selge on, et sellises keskkonnas ei julgenud inimesed kinnisvara soetamisele mõelda ning tehingute arv oli madalast madalam. Sama selge on see, et toonase madala võrdlusbaasiga täna korteriomanditehingute arvu võrreldes on näitajad julgelt plussis.

Teine põhjus, miks korteriomanditehingute arvust liialt eufooriasse ei maksa laskuda on see, et kevad on väljakujunenud sesoonne kvartal, mil kinnisvaraturu aktiivsus igal juhul suureneb. Oleks midagi väga viltu, kui sel aastal oleks need asjad teisiti.

Käesoleva aasta II kvartalis tehti Eestis kokku 3305 korteriomanditehingut. Tallinnas tehti tehinguid samal ajal 1410 ja Tartus 262. Pärnu korteriomanditehingute arv oli kevadkvartalis 149.

Korteriomanditehingute arvu muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Nagu eelnevalt juba mainitud, siis on korteriomanditehingute arv võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga tugevas tõusus.

Usinamate uue buumi kuulutajate rahustuseks rõhutaksin veel korra – aastatagune aeg oli kõige “pimedam öö” majanduses, kus tulevikuperspektiivid ei olnud mitte isegi tumedad, vaid pigem puudusid täielikult.

Seetõttu oli pärsitud ka kinnisvaratehingute arv ning toonase võrdlusbaasiga andmeid kõrvutades on juurdekasv kolossaalne.

Eesti korteriomanditehingute arv kasvas käesoleva 2010. aasta II kvartalis 34%, sama suur oli kasv Tallinnas.

Tartu tehinguid oli sel aastal rohkem 44%, Pärnus aga kogunisti 69%.

Korteriomanditehingute keskmine hind, kr/m2

Tehingute arvu taastumine on see, mis võiks anda võimaluse korterihindadel tugeval vundamendil pidama saada. Tänaseks siiski on keskmine hinnatase kolm kvartalit järjest tõusnud ja vaatamata blokktehingutele ning tehingute struktuursetele muudatustele võib siiski tõdeda, et elamispindade hinnad on pigem tõusmas, kui langemas.

Siit kaarega korteriomanditehingute arvu jjuurde tagasi tulles – eks arvamus hinnapõhja möödumisest ole kindlasti üks tegur, miks täna tehinguid julgetakse rohkem teha, kui veel mingi aeg tagasi.

Eesti korteriomanditehingute keskmine ruutmeetrihind oli 2010. II kvartalis 9925 krooni. Tallinnas oli vastav näitaja 14 690 krooni. Tartu ja Pärnu korteriomandi ruutmeetri tehinguhinnad olid suhteliselt samal tasemel – vastavalt 11 991 ja 11 226 krooni.

Korteriomanditehingute keskmise hinna muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Kui korteriomanditehingutest rääkida, siis saab raporteerida kolossaalseid kasvunumbreid. Korteriomanditehingute hinnataseme juures on numbrid aastatagusega võrreldes nii üleval- kui allpool nulli.

Kogu Eesti korteriomanditehinguid haarava andmebaasi keskmine hinnatase oli käesoleva aasta II kvartalis 1% võrra miinuses. Eks siis aasta tagasi Eesti keskmise korteriomandi ostnud inimene on tehinguga õige pisut miinuses.

Tallinna korteriomanditehingute keskmine hind on seevastu eelmise aastaga võrreldes 3% jagu ülevalpool nulli. Samas suurusjärgus ehk +4% on ka Tartu korterituru näitaja.

Pärnu korteriomanditehingute keskmine hind on aastaga langenud 10% võrra, mis on üsnagi suur miinusmärgiline number.

Korteriomanditehingute keskmine hind võrreldes tehingute tipphinnaga, %

Korteriomanditehingute tipphinnad jäid Eesti-Tallinna-Tartu-Pärnu näitel 2007. aasta esimesse või teise kvartalisse.

Võrreldes tänaseid hinnatasemeid toonaste tipphindadega tuleb tõdeda, et täna on vaadeldud piirkondades siiski üle poole tehinguhindadest alles.

Eesti keskmine korteriomanditehing 2010. a. II kvartalis oli 52% tasemel tipphindaest. Tallinna turul on see näitaja pisut kõrgem – 57%.

Tartus korteriturul aga koguni 64%. Tartu madal hinnalangus ja suhteliselt vähene korteritehingute arv annavad endiselt alust arvata, et see turu sektor vindub teistest kauem.

Pärnu tänane korterite hinnatase võrreldes turu tipuga on Eesti keskmise lähedal ehk 51%.

Kokkuvõtteks

Jätkuvalt võib tõdeda, et elamispindade turu kohal olnud hallid murepilved on tänu kiirele hinnalangusele hajuma hakkamas – tehingute arv kasvab ning hinnatase on tänaseks põhja leidnud.

Samas ei tohi unustada, et järjest enam majandusanalüütikud eeldab tulevikult W-kujulise mustrit ehk uut langust kogu majandusele.

Vaevalt jätab uus majanduslanguski Eesti kinnisvaraturu puutumata, kuid selle mõju täna prognoosida on üsnagi keerukas.

Eelkõige võib arvata, et võimaliku majanduslanguse teise faasi mõju kinnisvaraturule saab olema seotud sellega, kas ettevõtted lähevad uuesti koondamiste ja palgalangetamiste lainele ning kui intensiivselt seda tehakse.

Vaevalt ka euro-otsus fundamentaalselt Eesti kinnisvaraturgu mõjutab. Kogu mõju, mida eurost oodata on vähese likviidsusega turul ammuilma aset leidnud või siis on tegemist suhteliselt tühjade juttudega.

Võiks ehk teoretiseerida, et kui euroga liitumine oleks olnud 2006. aastal buumi ajal, siis oleks see emotsioonide meres veel enam vahtu peksnud ning mulli veelgi suuremaks puhunud. Täna aga ringleb kinnisvarasektoris endiste aegadega võrreldes kaduvväike osa raha ning emotsioonid sedavõrd mõjule ei pääse.

Kõige lõpetuseks võtaks eeltoodud kokku mõtteteraga, et loodame parimat, kui arvestame halvimaga. Loodame, et majanduslanguse sügavat uut faasi ei tule, mis Eesti õhukese elamispindade turu taas külmutaks. Samas ei julgeks anda väga tugevaid ostusoovitusi, sest määramatust on siiski üksjagu palju.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Statistika: Majutatuid tuli aastaga juurde

13.07.2010 Tõnu Toompark

2010. a. I kvartalis majutati statistikaameti andmetel Eesti majutuskohtades 388 tuhat inimest. Tegemist on viie kvartali järel esimesega, kus aastataguse ajaga võrreldes on majutatute arv plussis. Sel aastal majutati majutuskohtades 8% mullusest enam inimesi.

Aastaga on suurenes majutuskohtade arv 4,1% võrra ehk lisandus 43 majutuskohta, millest enamus ehk 28 tuli juurde Lõuna-Eestisse.

Enamus majutusasutuste tubadest lisandus siiski Põhja-Eestisse, kuhu tuli juurde 355 tuba kogu Eestis lisandunud 575 toast.

Majutuskohtades majutatud, 1000, aastate lõikes

Majutuskohtades majutatud, 1000, kvartalite lõikes

Majutuskohtade arv

Majutuskohtade tubade arv

Majutuskohtade voodikohtade arv

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Цены сделок и предложений на рынке жилья движутся в разных направлениях

12.07.2010 Tõnu Toompark

Индекс KV.EE, отражающий цены предложений на рынке жилья Эстонии, по-прежнему, медленно вращается около 62 отметки. Точнее, вчера значение индекса составляло 61,9 пункта.

За год цена предложения за квадратный метр жилья в портале KV.EE упала приблизительно на 10% и в абсолютных ценах достигла в среднем по Эстонии 12 715 крон.

В отличие от предлагаемых цен, реальные цены сделок ведут себя по-другому.

На основании базы данных Земельного департамента о продаже квартир в Эстонии, можно заключить, что, по сравнению с прошлым годом, средняя цена за квадратный метр жилья увеличилась на 7% до 10 401 кроны.

Движущиеся в различных направлениях цены предлагаемых квартир и цены сделок, ясно показывают, что разница между предлагаемой ценой и стоимостью сделок, другими словами – пространство для торгов, непрерывно уменьшается.

Существенных изменений по части заявок на рынке не отмечается. На сегодняшний день, в портале KV.EE на рынке жилья в общей сложности 18 767 предложений, что на 3,3% меньше, чем год назад, но на 10% больше, чем, например, полгода тому назад.

Количество заявок на рынке жилья, несмотря на некоторые колебания вверх и вниз, показывает все же тенденцию роста.

Можно считать, что тенденция роста будет скорее продолжаться, поскольку вести о происходящем на рынке жилья способствуют тому, что люди будут смелее выставлять свою недвижимость на продажу.

Подробнее, что происходит на рынке недвижимости, смотрите в портале KV.EE.