Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

Rannaala üldplaneering jõuab kehtestamiseks linnavolikokku

Rannaala üldplaneering jõuab kehtestamiseks linnavolikokku Tallinna linnavalitsus otsustas esitada linnavolikogule Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu kehtestamise määruse eelnõu. Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneering loob aluse Kalamaja elurajooni ja Russalka vahelise ala väljaarendamiseks avatud atraktiivseks äri-, meelelahutus-, kultuuri- ja elupiirkonnaks, linnaelanikele rannajoonele juurdepääsu tagamiseks, linnakeskkonda sobivate sadamafunktsioonide toetamiseks ning Paljassaare poolsaarele kaasaegse tööstuspargi, puhkeala ja Natura 2000 linnuhoiuala rajamiseks. Planeering hõlmab 20 kilomeetri pikkuse ja umbes 500 hektari suuruse ala Paljassaare poolsaare tipu ja Russalka monumendi vahel. Planeering täpsustab linna üldplaneeringut maakasutustingimuste, liikluslahenduse ja infrastruktuuri paiknemise osas.

“Rannaalal toimub arendustegevus hajutatult väikeste kinnistute kaupa, terviknägemus puudub,” nentis abilinnapea Ülle Rajasalu. “Üldplaneeringut ongi vaja rannaala arengu koordineerimiseks.” Suurem osa linnakeskusega külgnevast rannaalast on tänaseni linnast eraldatud ja elanikele suletud.

Rannaalade avamine ja atraktiivseks linnakeskuse osaks muutmine taastab Tallinna kui merelinna maine. Paljassaare poolsaare idakaldale oleks võimalik rajada nüüdisaegne tööstuspark, selleks on olemas potentsiaal ja head logistilised eeldused. Planeeringu koostamisel seati eesmärgiks jalakäijatele vaba läbipääsu ja kergliikluse võimaldamine piki merekallast kogu Lennusadama ja Russalka vahelises lõigus. Planeeringus on säilitatud Tallinna üldplaneeringus kavandatud Põhjaväila asukoht ja täpsustatud tehnovõrkude paigutust. Rannaala üldplaneeringu on kooskõlastatud kõigi vajalike instantsidega. Planeeringu koostamisse kaasati kõik huvitatud isikud, toimus kaks planeeringu lähtekohti ja eskiislahendust tutvustustavat avalikku arutelu ning planeeringu avalik väljapanek. Rannaala üldplaneeringuga saab tutvuda internetis aadressil http://www.tallinnlv.ee/lvistung/bin/agendalist1.asp?meeting=281 vt. 20. päevakorrapunkt.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Koolivara ASi vastu anti 2892 allkirja

Opositsioonierakondade noorteühendused andsid Riigikogule üle koolivara aktsiaseltsi vastase pöördumise koos 2892 allkirjaga.

“Koolivara aktsiaseltsi loomise taga on soov teenida raha tulevaste põlvkondade arvelt. Sellise äriühingu loomine tähendab sahkerdamist kinnisvaraga, mida õigustatakse vajadusega remontida koolihooneid,” seisab üleantud pöördumises.

Keskerakonna Noortekogu algatas 29. oktoobril kampaania kogumaks allkirju koolide vara haldamise aktsiaseltsi loomise kava vastu. Möödunud nädalal teatasid kampaaniaga ühinemisest Noored Sotsiaaldemokraadid ja Noor-Isamaa.

Keskerakonna Noortekogu esimehe Tarmo Lausingu sõnul on peamine etteheide valitsuse kavale see, et nn. koolide aktsiaseltsi loomisel hakkab hariduse saatuse üle otsustama majanduslik huvi. “Majanduslikel huvidel on ikka olnud kalduvus leida teatud koosmeel poliitiliste huvidega. Nii hakkab meie koolivõrku kujundama hoopis mingi muu loogika, kui soov kõikjal Eestis kvaliteetset haridust võimaldada,” nentis Lausing.

Noorte Sotsiaaldemokraatide esimehe Randel Läntsi arvates ei ole rahvas andnud hariduspoliitika tegemiseks volitusi äriühingule. “Hariduspoliitikat tegema on valitud Riigikogu liikmed ning kinnitatud haridusminister,” ütles Länts.

Noor-Isamaa esimees Martti Mandel väljendas muret loodava äriühingu poliitilise sõltuvuse pärast. “Koolide aktsiaseltsi juhtkonna liikmed nimetatakse valitsuse tagatubades ning sellega ei ole tagatud selle äriühingu poliitiline sõltumatus. Haridusvaldkonnas ei saa lubada politiseeritust ning avaliku diskussiooni vähendamist,” kommenteeris Mandel.

Juhul kui Riigikogu tänasel istungil siiski otsustab koolide kinnisvara Asi loomiseks 600 miljonit krooni eraldada, planeerivad opositsioonierakondade noortekogud uusi samme protesteerimaks kava vastu viia koolid äriühingute kontrolli alla.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

2004 Linnavarale laekus ostupakkumisi ligi miljoni krooni eest

Eile Tallinna elamumajandusametis toimunud enampakkumistele laekus ostupakkumisi kahele objektile, mis mõlemad sooviti omandada alghinnaga.

Väike-Sõjamäe tänav 7a kinnistu ostuks laekus üks pakkumine, müügis olnud kinnistut sooviti omandada 616 000 krooniga, mis oli ka müügi alghind.

300 000 kroonise alghinnaga müügis olnud Tiiva tänav 18 asuva kinnistu Tallinna linnale kuuluvat 6/20 mõttelist osa soovis samuti osta üks pakkuja alghinna eest. Ülejäänud enampakkumised nurjusid/nurjuvad osalejate puudumise tõttu.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Süda tänava piirkond saab detailplaneeringu

Tallinna linnavalitsus kavatseb võtta kolmapäeval vastu Liivalaia tänava, Pärnu maantee ja P. Süda tänava vahelise maa-ala detailplaneeringu.

Detailplaneeringuga on kavandatud Kesklinnas asuvale 4,68 ha suurusele maa-alale 20 krunti olemasolevate hoonete ja teede teenindamiseks, ärihoone ja äripindadega mitme korteriga elamute ehitamiseks ning haljasalade ja teede rajamiseks.

Detailplaneeringu koostas Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti (SAPA) tellimusel arhitektibüroo Koot & Koot OÜ. SAPA ning Kesklinna Valitsus peavad vastuvõtmise järel korraldama detailplaneeringu avaliku väljapaneku.

Kosmose kino ümber paiknev maa-ala on enamuses hoonestatud ning jääb osaliselt miljööväärtuslikule hoonestusalale.

Planeering püüab lahendada probleeme, mis on tingitud ühelt poolt vajadusest säilitada kvartali miljöö, kinnistustruktuur ning arhitektuuriväärtuslikud ehitised ning teiselt poolt soovist korrastada kesklinna tänavatevõrk ning luua tehnovõrkude väljaehitamiseks vajalikud koridorid.

Uushoonestusena on kavandatud Liivalaia tänava ja Pärnu maantee nurgale kuni kaheksakorruseline ärihoone. Omaaegse Vaestepatuste tänava äärde on planeeritud kaks äripindadega mitme korteriga elamut. Kvartali keskossa on ette nähtud kolme- kuni seitsmekorruseline äripindadega mitme korteriga elamu. Ajalooline Vaestepatuste tänav taastatakse osaliselt jalakäijate alana, millega ühendatakse kaks uut haljasala, kuhu nähakse ette istepingid, väikevormid ja laste mänguväljak.

Arvestatud on ka Pärnu maantee laiendamise vajadusega. Teise maailmasõja ajal hävis selles piirkonnas suur hulk hooneid ja pärast sõda ehitatud hooned ei jälgi enam endisaegsete kruntide ja tänavate struktuuri.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Rannaala üldplaneering jõuab kehtestamiseks linnavolikokku

Tallinna linnavalitsus kavatseb esitada linnavolikogule Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu kehtestamise määruse eelnõu.

Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneering loob aluse Kalamaja elurajooni ja Russalka vahelise ala väljaarendamiseks avatud atraktiivseks äri-, meelelahutus-, kultuuri- ja elupiirkonnaks, linnaelanikele rannajoonele juurdepääsu tagamiseks, linnakeskkonda sobivate sadamafunktsioonide toetamiseks ning Paljassaare poolsaarele kaasaegse tööstuspargi, puhkeala ja Natura 2000 linnuhoiuala rajamiseks.

Planeering hõlmab 20 kilomeetri pikkuse ja umbes 500 hektari suuruse ala Paljassaare poolsaare tipu ja Russalka monumendi vahel. Planeering täpsustab linna üldplaneeringut maakasutustingimuste, liikluslahenduse ja infrastruktuuri paiknemise osas.

“Rannaalal toimub arendustegevus hajutatult väikeste kinnistute kaupa, terviknägemus puudub,” nentis abilinnapea Ülle Rajasalu. “Üldplaneeringut ongi vaja rannaala arengu koordineerimiseks.”

Suurem osa linnakeskusega külgnevast rannaalast on tänaseni linnast eraldatud ja elanikele suletud. Rannaalade avamine ja atraktiivseks linnakeskuse osaks muutmine taastab Tallinna kui merelinna maine.

Paljassaare poolsaare idakaldale oleks võimalik rajada nüüdisaegne tööstuspark, selleks on olemas potentsiaal ja head logistilised eeldused.

Planeeringu koostamisel seati eesmärgiks jalakäijatele vaba läbipääsu ja kergliikluse võimaldamine piki merekallast kogu Lennusadama ja Russalka vahelises lõigus.

Planeeringus on säilitatud Tallinna üldplaneeringus kavandatud Põhjaväila asukoht ja täpsustatud tehnovõrkude paigutust.

Rannaala üldplaneeringu on kooskõlastatud kõigi vajalike instantsidega. Planeeringu koostamisse kaasati kõik huvitatud isikud, toimus kaks planeeringu lähtekohti ja eskiislahendust tutvustustavat avalikku arutelu ning planeeringu avalik väljapanek.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Arco Vara grupi 9 kuu majandustulemused

Arco Vara annab teada: AS Arco Vara kontserni 2004. aasta 9 kuu konsolideeritud auditeerimata müügitulu moodustas 275,3 milj. krooni (17,6 milj.) ja puhaskasum 57,1 milj. krooni (3,65 milj.), ületades 85% seatud aastaeesmärkidest.

Sarnaselt eelmiste perioodidega moodustus üle 4/5 müügitulust ehitus-ja arendustegevusest. Kasum teeniti tavapärasest majandustegevusest.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Valitsuse maamaksuseadus tõstab otseseid makse

Isamaaliidu juhatus arutas eile toimuval istungil valitsuse kava muuta maamaksuseadust ja leidis, et maamaksu alammäära tõstmine ei ole põhjendatud.

Isamaaliidu juhatus on seisukohal, et maamaksu määra kehtestamine peab jääma kohalike omavalitsuste pädevusse nii, nagu see on täna kehtiva seadusega reguleeritud.

Valitsuse eelnõu eesmärgiks tundub olevat maamaksu tõstmine. On ilmselge, et sellega püütakse korvata tulumaksu määra alandamisest tulenevat kohalike omavalitsuste tulude vähenemist.

“Valitsuse kaudsete maksude tõstmise poliitika on endaga kaasa toonud järsu hinnatõusu, mis on vähendanud Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ja kodanike ostujõudu”, ütles Riigikogu rahanduskomisjoni liige Helir-Valdor Seeder.

“Nüüd kavatseb valitsus tõsta ka varade maksustamist. Seega suurendatakse ka otseseid makse”, rõhutas Seeder.

Täiesti arusaamatult soovitakse muuta maksuvabastuste regulatsiooni. Kui praegu saab kohalik omavalitsus anda maksuvabastust pensionäridele ja represseeritutele, siis uue eelnõu järgi puuduvad igasugu kriteeriumid maksuvabastuste andmiseks, see tähendab, et vabastusi võib anda igale isikule.

Isamaaliit ei toeta valitsuse algatatud maamaksuseadust. Meie arvates tuleb jääda kehtiva seaduse juurde ning võimaldada lisaks maksusoodustusi paljulapselistele peredele.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Tirsil Pärnu Linnavalitsuselt ehitusluba saadud

05.novembril 2004 a. andis Pärnu Linnavalitsus ehitusloa ning AS Tirsi Kinnisvara Haldus ja AS Merko Tartu on sõlminud ehituslepingu, mille järgi kohustub ehitaja tellijale töö üle andma 23.maiks 2005 a.

Tirsi Grupp OÜ avab 01.juunil 2005 a. Pärnusse Suure-Jõe 57 Tirsi Supermarketi, milles kogupinda 3800m2 sh müügipinda 1500m2. Supermarketi juurde on kavandatud parkla 140 parkimiskohaga. Supermarketi avamine toob kaasa ~150 uut töökohta Pärnu linnas. Kogu ettevõtmisse investeeritakse 40 miljonit krooni. Tirsi planeerib hõivata 25-30% jaekaubanduse turust Pärnus. Erilist rõhku pannakse parima hinna- ja kvaliteedisuhtega toidu- ja esmatarbekaupade ning kohapeal valmistatavate pagari- ja kulinaariatoodete pakkumisele.

Tirsi Grupp OÜ on Tartus tegutsev jaekaubandusettevõte, mis opereerib 3e supermarketitüüpi kauplusega, üldpinnaga 7100m2.

Tirsi Grupp OÜ planeeritud netokäibeks aastal 2004 on ~530 miljonit krooni.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Svedbergsi keraamikatehas Tänassilmas peab sarikapidu

Svedbergi keraamikatehase juht Peter Shilling: otsus rajada oma esimene tehas Eestisse oli õige

Järgmise aasta alguses Saku vallas Tänassilmas avatav Svedbergsi sanitaarkeraamika tehases peetakse täna sarikapidu. 7. septembril käivitunud ehitus on faasis, kus hakatakse teostama sisetöid ning 6000 m2 üldpinnaga tehasehoone valmimist planeeritakse jaanuari.

“Oleme planeerinud oma tehase ehitamist pikka aega ja otsus tulla Eestisse sündis peale põhjalikku analüüsi, rääkis Peter A Shilling, kõik planeeritu on kulgenud plaanipäraselt ning loodame uues tehases alustada tootmist aprillis 2005”.

Svedbergise 75 miljonit krooni maksma minevas Eesti tehases alustab esimeses etapis tööd 80-100 inimest ning personal komplekteerimisega alustatakse selle aasta detsembris.

Svedbergsi ajalugu ulatub tagasi aastasse 1920, mil Holger Svedberg alustas leht­metalli töötlemist, valmistades piimanõusid. 1960ndatel alustasid asutaja pojad muu hul­gas uut tüüpi valgustusega dusikabiinide tootmist.

1970­ndatel tuli ettevõtte turule vannitoamööbliga. Svedbergs i Dalstrop AB on Põhjamaades turuliider.

Svedbergsi ärikontseptsiooniks täna on arendada, toota ja turustada terviklikku vannitoa kontseptsiooni. Tootevalikusse kuuluvad van­nitoamööbel, dusikabiinid, vannid, kraanikausid, WC-potid ja muud vannitoatarvikud.

Svedbergsi käive oli 2003. a. 600 milj EEki ning kasum 94,5 miljonit krooni. Tooteid turustatakse kaubamärgi all. Eestis ha­katakse tootma peamiselt ke­raamilisi kraanikausse, dusi­aluseid ja tualetipotte. Svedbergsist saab esimene Eestis sanitaarkeraamikat tootev tehas. Siiani vaid Põhjamaades ja Eestis müüdud toodangut hakatakse edaspidi turustama ka Lätis ja Leedus.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Omavoliline ehitamine Lahemaa rahvuspargis tõi kaasa trahvi

Keskkonnainspektsioon määras 10020 krooni suuruse rahatrahvi Tallinnas asuvale osaühingule, kes püstitas omavoliliselt Lahemaa rahvuspargi territooriumil olevale kaitsealusele Tiirukivile filmivõteteks ajutise puitehitise.

Kaitsealusele Tiirukivile prussidest ja laudadest ehitise rajamisega rikkus ettevõte looduskaitseseaduse, kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskirja ning Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja nõudeid.

Üksikobjekti ümbritsevas piiranguvööndis on lubatud püstitada ehitisi, kaasa arvatud ajutisi ehitisi, ainult objekti valitseja nõusolekul.

Ettevõte kooskõlastas oma tegevuse küll Loksa vallavalitsusega, kuid objekti valitsejalt ehk Lahemaa Rahvuspargi Administratsioonilt õigeaegselt kirjalikku luba ei taotlenud.

Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirjade järgi on pargis asuvate kaitstavate looduse üksikobjektide mistahes kahjustamine keelatud ning objekti seisundit või ilmet mõjutava töö teostamine võib toimuda ainult rahvuspargi valitseja nõusolekul.

Omavoliliselt Tiirukivile püstitatud ehitis on praeguseks lammutatud.

Tiirukivi on Loksa vallas Viinistu ja Turbuneeme küla vahel rannas asuv hiidrahn mõõtmetega 9,2×7,2×5,3 meetrit ja ümbermõõduga 26,0 meetrit.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Kaubanduskoda ei poolda analüüsita maamaksu muutmist

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja seisukoht: eelneva mõjude analüüsita ei tohi maamaksuseadust muuta.

Uue maamaksuseaduse eelnõuga kavatsetakse tõsta maamaksumäära, vähendada maamaksuga mittemaksustavate objektide loetelu, kaotada võimalus erinevate maksumäärade kehtestamiseks lähtuvalt hinnatsoonidest ja teha muid olulisi muudatusi.

Seaduseelnõu juures aga puudub täielikult muudatuste mõjude analüüs.

Kaubanduskoda on seisukohal – mõjude analüüsita seaduse muutmine või uue maamaksuseaduse tegemine oleks riigi poolt oluline viga ja selge hea halduse põhimõtete rikkumine.

Kaubanduskoda tegi Rahandusministeeriumile ettepaneku kõigepealt algatada vastav mõjude analüüsi uuring, analüüsida kehtivat olukorda, maamaksu tegelikku laekumist, kaitsevööndite loetelu kitsendamisega kaasnevaid mõjusid maksumaksjale jms. Alles seejärel on võimalik kaaluda maksumäärade muutmist ja muid kontseptuaalseid muudatusi maamaksuseaduses.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Maamaks jääb Tartus endiseks

Volikogu kehtestas järgmise aasta maamaksu määraks 1 protsent maa maksustamishinnast. Tartu pensionärid ja represseeritud vabastatakse maamaksust 400 krooni ulatuses.

Maamaksu määr on olnud järjest 1 protsendi tasemel 2002. aastast. Aastatel 2000 – 2001 oli maksumääraks 1,25 protsenti.

Volikogu ei toetanud Isamaaliidu fraktsiooni ettepanekut langetada maamaksumäära 0,9 protsendini.

Tartu pensionäride maksuvabastuse summa suuruseks jääb endiselt kuni 400 krooni kuni 1000 ruutmeetri suuruselt krundilt. Krundi suuruse piirang tuleneb maamaksuseadusest.

Linnavolikogu andis käesoleva aasta oktoobris lisaks pensionäridele ka Tartu represseeritutele õiguse taotleda maamaksust vabastamist. Maksuvabastuse summa suuruseks jääb ikka 400 krooni, krundi suuruse piirangut represseeritute puhul ei ole.

Volikogu ei toetanud Res Publica fraktsiooni ettepanekut tõsta maksuvabastust 500 kroonini.

Käesoleval aastal on maamaksu soodustust saanud 8851 pensioni saajast omanikku kokku ligi 1,4 miljoni krooni eest. Kuna järgmisel aastal taotlevad maamaksust vabastamist lisaks pensionäridele ka represseeritud, siis prognoosib linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond järgmiseks aastaks maamaksust vabastuse taotlejate arvuks ligikaudu 9200.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Natura toob uued võimalused

Täna avas keskkonnaminister Villu Reiljan Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse eestvedamisel ja koostöös keskkonnaministeeriumi ning Säästva Eesti Instituudiga Põhjala Foorumi “Natura 2000 – jätkusuutliku elukeskkonna nimel”.

Foorumil arutavad Naturaga seoses loodusele ja inimestele avanevaid võimalusi ja mõjusid keskkonnaministeeriumi ning kodanikeühenduste esindajad. Ühtlasi antakse ülevaade Soome kogemustest Natura 2000 võrgustiku moodustamisel. Foorumi eesmärgiks on tõhustada riigi ja kolmanda sektori vahelist koostööd, et tagada Eesti looduskaitsepoliitika efektiivne elluviimine, lähtudes seejuures ka Põhjamaade kogemustest.

Oma avakõnes märkis minister Reiljan, et aina rohkem arvestatakse muude eluvaldkondade kõrval ka keskkonda. Nii on Keskkonnaministeeriumil heameel tervitada Euroopa Komisjoni plaani luua maaelu arengu fondi juurde spetsiaalne keskkonnakomponent.

“Mul on väga hea meel, et Euroopa Liidus on loodud võimalus, mille alusel hakatakse alates 2007. aastast maksma toetusi Natura maaomanikele,” sõnas minister. Praegu on selles osas alles arutelu käimas ja kuigi lõplikke numbreid pole lukku pandud, on Euroopa Komisjoni poolt välja öeldud arvud heameelt tekitavad: kuni 500. eurot hektari kohta aastas põllumajandusmaale ja kuni 200. eurot hektari kohta metsamaale. “Mul on sel teemal ka maaomanikega juttu olnud ja nemad näevad neis uutes võimalustes kui kullaauku,” ütles Reiljan.

Natura toetusvõimaluste parandamist plaanitakse aga juba lähiajalgi. Keskkonnaministeerium ja Põllumajandusministeerium on praegu arutamas võimalust maksta järgmisest aastast PRIA kaudu Natura alal asuvale põllumajanduslikule maale Euroopa Liidu abil aastas 390. krooni hektari kohta toetust. Samuti tuleb igal aastal riigieelarvest 19 mln krooni pärandkoosluste hooldustöödeks, millede elluviimisel on riigil kuni 2000 partnerit.

Tänane foorum pakub looduskaitse ametnikele ja spetsialistidele ning huvirühmadele võimalust üksteisega silmast-silma kohtuda, saada probleemistiku kohta täiendavat mõtteainet, kuulata Põhjamaade kogemusi ning omavahel Natura teemadel diskuteerida.

Põhjala Foorumi kohta saab infot Internetist: https://www.envir.ee/et

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Arutelu maamaksu üle on alles algusjärgus

Rahandusministeerium saatis koostööpartneritele arvamuse avaldamiseks maamaksuseaduse eelnõu, millega soovib välja selgitada sihtgruppide seisukohad, et valmistada ette võimalikult paljusid osapooli rahuldav eelnõu.

Praegu tööfaasis olev maamaksu tõstmise ettepanek on alles arutelu objektiks. Uus maamaksu seadus plaanitakse jõustada aastal 2006. Nii pikk eelnõu ettevalmistamise aeg on kõikide osapooltega põhjalikuks läbirääkimiseks ja läbiräägitu põhjal kompromissideni jõudmiseks.

Maamaksuseaduse eelnõu saadeti lisaks riigiasutustele arvamuse avaldamiseks ka Eesti Linnade Liidule, Eesti Maaomavalitsuste Liidule, Eesti Maksumaksjate Liidule, Kaubandus- ja tööstuskojale just nimelt seetõttu, et tekitada laiapõhjalist arutelu erinevates problemaatilistes küsimustes.

Praegu kehtiva maamaksuseaduse § 5 lg. 1 sätestab, et maamaksumäär on 0,1 kuni 2,5 protsenti maa maksustamishinnast aastas, erandiks põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel oleva haritava maa ja loodusliku rohumaa. Sellised määrad hakkasid kehtima 12. detsembril 2001.a., enne seda oli tavamäär 0,5-2%.

Muudatuse põhjuseks soov, et maamaks peegeldaks võimalikult autentselt maa turuhinda. Maamaks on oma olemuselt omandimaks, seega rohkem maksab see, kelle maa on kõrgema turuhinnaga. Praegu on mitmetes omavalitsustes pärast eelmist maa korralist hindamist maamaksumäära alandatud ja nii maksavad maksukohustuslased juba pea kümnendat aastat sama suurt maksu, samas nende maa väärtus on selle aja jooksul tunduvalt kasvanud. See aga läheb vastuollu maamaksuseaduse põhimõtete ja maamaksu kui niisuguse olemusega.

Samuti on sellel muudatusel ka erisuste vähendamise eesmärk – ideaalis võiks olla üksainus maamaksumäär kogu maale. Eesti maksusüsteemi üks olulisemaid põhimõtteid on võimalikult väheste erisuste olemasolu.

Pärast eelmist korralist maa hindamist, kui Tallinnas asuva maa väärtus tuntavalt tõusis, vähendas Tallinn maamaksumäära seniselt 1,2% 0,6%-ni. Maksukohustuslaste vara väärtus tõusis tuntavalt, aga maksukohustus, mis sellega koos oleks pidanud tõusma, ei tõusnud samas proportsioonis.

Peale Tallinna puudutab nimetatud määrade tõstmine veel 26 kohalikku omavalitsust, ent viimastest tuleb oluliselt maksumäärasid muuta paaris väiksemas Saaremaa vallas, kus on maamaksumäärad alla 0,5%. Enamikus omavalitsustes, kelle maamaksumäär jääb alla 1%, on see 0,8% või 0,9%, nende jaoks pole tegu väga suure muutusega, eriti arvestades seda, et maamaksuseaduse eelnõu on kavandatud jõustuma alates 2006. aastast.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Ajaleht Pealinn räägib Tallinna uutest magistraalteedest

Linnal kavas ehitada uued ümbersõiduteed kesklina liikluskoormuse vähendamiseks

Täna ilmunud ajaleht Pealinn annab teada, et Tallinna tänavapuhastusfirmad on talve tulekuks juba valmis.

Eriolukordade puhuks on ootevalmis ka operatiivgrupp, kes võib kriisiolukorras inimeste päästmiseks vajadusel välja kutsuda isegi helikopterid.

Lehes saab lugeda ka sellest, et Tallinnal on kavas ehitada Euroopa Liidu rahalisel toel uued ümbersõiduteed, mida mööda saaks kesklinna läbimata sadamatesse sõita.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni