Möödunud reedel esimest korda ajaloos deflatsiooni pöördunud Eestis on laenude reaalintress tõusnud kiirtempos viimase kümnendi kõrgtasemeni.

Kui majandusbuumi aastatel oli ettevõtetel võimalik saada laenu isegi inflatsioonimäärast madalama intressiga, siis hinnalanguse tulemusena tõusis mais Eesti ettevõtete keskmine eurolaenu reaalintress 5,3 protsendini. Uute kõrgema riskimarginaalidega laenude puhul on reaalintress veelgi kõrgem. Sarnane olukord oli viimati Eestis 2000. ja 2003. aasta suvel. Analüütikute hinnangul lähiajal olukord paremaks ei muutu.

Kõrge reaalintress on deflatsiooni halb kaasnäht

Ekspress Grupi juhatuse esimees Priit Leito ütles, et kõrge reaalintressi tase ongi deflatsiooni üks peamisi negatiivseid kaasnähte.

“Hindu tõsta ei saa, pigem tuleb neid langetada, aga intressid püsivad ikka positiivse poole peal. Kusjuures ega nominaalsed intressimäärad pole praegu kõrged – Euribori langus on vähendanud nii eraisikute kui ka ettevõtete laenumakseid, lihtsalt probleem on selles, et tulud vähenevad kiiremini,” kirjeldas Leito kehva olukorda.

Ta usub, et reaalintressid lähiajal pigem tõusevad kui langevad. “Inflatsioon on jätkuvalt olematu või miinusmärgiga, Euriboril kuhugi langeda enam ei ole, pankade riskimarginaalid pigem kasvavad,” põhjendas meediakontserni juht.

Leito lisas, et buumiaegne olukord, mil laenu jagati inflatsioonimäärast odavamalt, sai tekkida ainult seetõttu, et inflatsioon oli siseturu ülekuumenenud nõudluse tõttu lihtsalt ebamõistlikult kõrge.

“Laenuraha tuli väikese majanduse jaoks liiga palju juurde, mis lõi nii mõnegi tasakaalu majanduses paigast ära,” märkis ärimees.

ASi Tallinna Sadam finantsjuht Marko Raid nentis, et kõrge reaalintressi tase pärsib ettevõtete taastumist kriisist. “Suurenenud on nii intressikulu kui ka pikenenud käibekapitali kaasamiseks vajalik aeg. Pikaajalise kapitali kaasamine on aga veelgi keerulisem – uute projektide käivitamine kindlasti venib. Mõju Tallinna Sadamale on samuti tunnetatav. Potentsiaalseid laenupakkujaid on varasemaga võrreldes oluliselt vähem ja marginaalid oluliselt kõrgemad,” tunnistas finantsjuht.

Maag Grupi üks suuromanikke Roland Lepp arvab, et kriisiolukorras jäävad ellu need ettevõtted, kellel on parasjagu paks pekikiht parematel aegadel varuks kogutud.

“Protsent protsendiks! Neid on kogu aeg makstud ja olid ajad, kus maksti 20 protsenti aastas ja veel rohkemgi. Ja ikka aeti äri! Kui keegi arvab, et me siin ainult pangaintressidega rehkendades majandame, siis see on küll jama! Elu läheb ju ikka edasi. Lõppude lõpuks on ju konkurents see, mis ära määrab, kui palju sa seda intressi maksta jõuad. Iseasi on muidugi see, et vaadates, kui palju sa igal aastal pangale ära maksad, siis tundub, et ainult töörõõm ongi järele jäänud,” ütles Lepp muiates.

Analüütik usub laenu reaalintressi tõusu jätku

Viking Line Eesti tegevjuht Inno Borodenko meenutas, et võttes aasta alguses reisipakettide pakkujana garantii Swedbankist, kergitas pank ettevõtte riskipreemiat.

“See oli märgatav ja samas üllatav tõus. Riskipreemia peaks sõltuma ettevõtte majanduslikust taustast. Küsisime ka pangast, miks nii tehti, aga nende hinnangul on meie tegevusvaldkonnas risk tõusnud. Me ise küll ei arva, et oleksime võrreldes varasema perioodiga riskantsemat äri ajav firma,” kommenteeris Borodenko.

LHV Balti analüüsiosakonna juht Erki Kert usub, et reaalintresside taseme muutus järgneva aasta jooksul sõltub eelkõige Eesti inflatsiooni või deflatsiooni tasemest.

“Elimineerides deflatsioonivõrrandist nafta hinna ja võimalike maksutõusude mõju, võib eeldada hinnalanguse jätkumist Eestis järgnevate kvartalite jooksul, mistõttu võib sellistel tingimustel oodata ka reaalintresside tõusu mõningast jätkumist. Euroopa Keskpanga poolse intresside edasise kärpimise tõenäosus on märgatavalt vähenenud,” lisas analüütik.

Adaur Grupp OÜ kinnisvaraekspert Tõnu Toompark peab praegu intressimäärast olulisemaks laenude väljastamist. “Juba mitmeid kuid väljastavad pangad turule vähem uusi laene, kui nad vanade laenude tagasimaksetena kokku korjavad. See tähendab, et turul ringlev rahamass kahaneb. Kui aga küsida, kas olulisem on praegu laenude reaalne intressimäär või tarbijate ostujõud ja tarbijate kindlus, siis usun, et rõhk kanduks viimase poole,” ütles Toompark.

Ta lisas, et juhul, kui devalveerimise kirves peaks Eesti kohalt kaduma, siis kohalikud riskid oluliselt ei suurene ega vähene. Kuid kas ajajärk, mil laenuintressi tase jääb inflatsioonile alla, tuleb veel kunagi tagasi?

“Normaaloludes peaks reaalintressimäär ikkagi positiivne olema. Samas on kindel, et ka tulevikus tuleb aegu, mil reaalintressimäär pöördub ajutiselt negatiivseks,” ennustas Toompark.

Majanduspoliitilised otsused peavad laenuintressi langemisele kaasa aitama

Martin Lindpere, Eesti Panga ökonomist

Makromajanduse tasandil vaadatuna käitub reaalne laenuintress sarnaselt paljude teiste majandusnäitajatega tsükliliselt. Eesti intressimäärasid mõjutab oluliselt Euroopa Keskpanga seatav rahapoliitiline intressimäär, mis on praegu väga madal, ja sellele lisanduv riskipreemia. Riskipreemiat võib olulisel määral mõjutada Eesti eelarvepoliitika, mistõttu on tähtis saavutada selgus nii selle kui ka järgnevate aastate eelarve suhtes. Euro kasutuselevõtmine aitab samuti riskipreemia vähendamisele kaasa.

Hinnates intressimäärade mõju majanduse käekäigule, tuleb arvestada sellega, et kõrgem intress puudutab eelkõige uusi väljastatavaid laene. Juba olemasoleva laenukoorma teenindamist on kindlasti hõlbustanud Euribori madalseis.

Kevadprognoosi kohaselt ootame järgmise aasta hinnalanguseks Eestis ligikaudu kolm protsenti. Praegused turuootused järgmise aasta Euribori kohta ei erine märkimisväärselt sellest tasemest, kus Euribor seni on liikunud.

Tähtis on see, et majanduspoliitilised otsused aitaksid riskipreemia vähenemisele kaasa.

Positiivse ja negatiivse reaalintressi mõju majandusaktiivsusele oleme Eesti majanduses näinud eriti ehedal kujul kinnisvarasektoris.

Kui kinnisvarahinnad kerkisid ja viisid reaalintressid negatiivseks, siis majandusaktiivsus suurenes. Nüüd on olukord vastupidine – reaalintressi tõus pärsib majandusaktiivsust ja seab ettevõtete bilansid suurema surve alla.

Artikli autor on Kadri Paas, artikkel ilmus 09/06/2009 väljaandes Äripäev.