Olukord laenuturul on hea, kuid mitte lootusetu. Laenukäibed vähenevad ja pangad annavad turule uusi laene väiksemas mahus, kui turult vanu kokku korjavad. Ainsa positiivse uudisena tuleb märkida kukkuva euribori toetusel langevat intressimäära.

Laenujääk asus langema

2009. aasta I kvartalis oli Eesti Panaga andmetel Eesti eluasemelaenude jääk 97 miljardit krooni. Laenujääk jäi pisut alla eelmise aasta viimase kvartali näitajale. Langev laenujääk näitab, et Eesti pangad annavad turule vähem uusi eluasemelaene, kui nad laenuressursse tagasimaksmisel olevatest laenudest tagasi korjavad.

Laenukäive ehk uute väljastatud laenude maht oli 2009. aasta I kvartalis 1,8 miljardit krooni. See on ligikaudu neli korda vähem kui oli laenukäive aasta tagasi ning ligikaudu kaks korda vähem, kui see oli 2008. a. IV kvartalis.

Uute laenude väljastamine tagasihoidlikul tasemel

Uute eluasemelaenude maht võrreldes olemasoleva laenujäägiga oli käesoleva aasta esimeses kvartalis 2%. Võrdlusena olgu toodud, et näiteks 2000. aastal, mis oli kaugel enne kinnisvara- ja laenubuumi algust väljastati uusi eluasemelaene olemasolevate mahuga võrreldes kvartalis keskmiselt 12% jagu.

Ülikiire tempoga vähenev laenukäive kinnitab kuulujuttu, et Eestis tegutsevate pankade plaan ongi 2009. aastal anda turule mitte enam kinnisvaralaene, kui turult raha tagasi tuleb.

Turul ringleva rahamassi vähenemine avaldab otsest survet inimeste võimele eluaset soetada. Seeläbi avaldub surve elamispindade likviidsusele ja siit omakorda elamispindade hindadele. Kui võimalike kinnisvaraostjate hulk tõmbub kasinate laenuvõimaluste tõttu kokku ja nõudlus väheneb pigem suureneva pakkumise tingimustes, siis peab hind alanema.

Intress langeb – see on hea

Hea on märkida, et kinnisvaratemaatikat käsitledes on ka midagi positiivset välja tuua. 1,6% suurusjärku jõudnud langeva euribori toel on eluasemelaenude intressimäär järjest alanemas. Nii oli 2009. a. märtsi uute eluasemelaenude intressimääraks 4,2%. Veel oktoobris 2008. a. oli see viimase kuue aasta rekordiliseks oleval 6,3% tasemel.

Siiski peab tunnistama, et kuivõrd uusi laenuvõtjaid on vähe, siis rõõmustab uute laenude taaskord madal intressimäär vaid väheseid. Siiski toob kõigi aegade madalaimale tasemele langenud euribor peo kõigi laenuvõtjate õuele, kes on taibanud intressimäära mitte fikseerida.

Ehk rõõmustab tänane ülimadal intressimäär pisut neid, kes buumi ajal tänase hinnatasemega võrreldes ehk mitte kõige odavama eluaseme on soetanud. „Päeva lõpuks“ pole ju vahet, kas ostuhinnast ja tasutavast intressist koosnev vara soetamise kogukulu tasutakse ühes või teises proportsioonis ühele või teisele tehingupartnerile.

Intressimäär jätkab langemist

Lähitulevikult võib tõenäoliselt oodata euribori jätkuvat langust ning sellest tulenevaid järjest madalaimaid uute eluasemelaenude intressimäärasid. Laenuvõtjate seisukohast oleks tore, kui jõuaksime 2005. aasta aprillikuisele tasemele, mil uute eluasemelaenude intressimääraks oli kõigest 3,0%.

Selle vastu aga räägib järjest tõusev euriborile liidetav riskimarginaal, mis oli märtsis 2009. a. 2,5% suurusjärgus. 2005. a. teisest poolest kuni 2008. a. keskpaigani püsis riskimarginaal 1% suurusjärgus.

Vaatamata sesoonsele elamispindadetehingute aktiveerumisele on tehingute arv kardetavasti siiski kokku tõmbumas. See tähendab, et langevate hindade tingimustes on eluasemelaenude mahud kasvama hakkamise asemel pigem jätkuvalt kahanemas. Laenukäivete kahanemine viib jätkuvale langusele ka eluasemelaenudde jäägi. Osalt on viimases ka positiivset – eluasemelaenude jäägi vähenemine vähendab Eesti elanike laenukoormust ja tähendab kohustuste vähenemist.

Eluaseme- ja eraisikulaenude käibe ja jäägi juurdekasv võrreldes eelmise aasta sama kuuga

Eluasemelaenude intress

Eluasemelaenude jääk ja käive