Üks Eesti kinnisvaramüüja nõustus korteri hinda langetama koguni kuue miljoni krooni võrra, ent kui saabus aeg minna notari juurde tehingut kinnitama, kadus ostja kui vits vette.
Miks ostja loobus? Imelise allahindlusena tunduv tehing jooksis kinnisvaraspetsialistide sõnul luhta ilmselt sel proosalisel põhjusel, et Pirita teel asuva korteri alghind oli Eesti mõistes üsna krõbe – 14 miljonit krooni. Ja kuigi summa kukkus kaheksa miljonini, osutus see ostjale siiski üle jõu käivaks.
Üks Taani majandusajaleht reastas äsja lausa kümmekond värsket müügitehingut, kus kinnisvara hind kukkus algsest mitu miljonit krooni madalamale. Eestis annab selliseid näiteid siiski otsida.
Kinnisvarafirmade väitel on praegu tavaline allahindlustaks 5-10 protsenti ning 20-40-protsendilist langust tuleb harva ette. Kes nii palju alla suudavad kaubelda, on spetsialistide sõnul pigem õnnega koos.
Nii tõi Arco Vara näite Tallinna kesklinna 4-toalisest korterist, mis pandi aasta tagasi
4,7 miljoni krooniga müüki. Vahepeal leiti ostja, kes olnuks nõus korteri ostma nelja miljoniga, ent omanik polnud nõus.
«Mõned kuud tagasi müüdi see korter aga 3,2 miljoni krooniga, seega allahindluseks 1,5 miljonit krooni,» teatas Arco Vara kommunikatsioonispetsialist Anu Võlma.
«Eks praegu on tegu ikka pigem õnneloosiga, päris üldisest märkimisväärsest hinnalangusest rääkida ei saa,» tunnistas Võlma. Tema sõnul annavad nii palju hinnas alla omanikud, kel müügiga kiire. Samuti need, kellele jõuab kohale, et nad on oma vara liiga kõrgelt hinnanud.
Suur õnnemäng
Üks teine õnnelik sai Tartus jaole poolteist aastat müügis olnud palkmajakarbile, mille esialgne hind kukkus lausa poole madalamaks. Algul 2,1 miljonit maksnud maja müüdi möödunud kuul miljoni krooniga.
«Praeguseks on huupi ostmiste aeg möödas ja omanikud sunnitud valdused alla hindama,» tõdes Võlma. Kallimate korterite ja majade puhul on 1-1,5 miljoni kroonine allahindlus üsna tavapärane.
Uus Maa Kinnisvarabüroo konsultant Kaie Kullik selgitas, et suurt hinnalangust ei pakuta siiski kõigi kallimate majade puhul, vaid juhul, kui omanik on kangekaelselt alustanud müüki turuhinnast oluliselt soolasema hinnaga.
«Nüüd kui ostja teeb reaalse pakkumise, saab müüjalegi selgeks, et see ongi praegune turuhind, mida tema kinnisvara eest võimalik saada,» märkis Kullik.
Maaklerina soovitab ta aga müüjal tõsiselt kaaluda ostjate tehtud pakkumisi. «Näiteks võin tuua ühe oma pakkumise – Randveres asuva 1990. aastate 130 ruutmeetri suuruse eramu, mis eelmise aasta kevadel tuli omaniku soovil müüki kõrgema hinnaga, kui ta väärtus tol ajal tegelikult oli.» Esialgu küsitud 3,9 miljonist sai müügihetkeks 2,35 miljonit krooni.
Optimistlikud müüjad
Miks suuri hinnalangusi kas või võrreldes Taaniga Eestis vähe kohtab, seisneb Kulliku arvates tõigas, et kõik müüjad ei ole veel aru saanud praegustest tegelikest tehinguhindadest.
«Ja ka ilmselt sellepärast, et paljud objektid, mida praegu müüakse, on ostetud hindade kõrgpunktis ja müüja ei ole valmis kahjumiga kauplema,» viitas Kullik paljude omanike võetud pangalaenudele.
1Partneri tegevdirektor Martin Vahter tunnistas, et lähiajal, näiteks ühe kuu jooksul, Eestis 40-protsendilist hinnalangust ei tule. «Küll oleme müünud objekte, mille hind on võrreldes 2006. aasta lõpuga langenud kuni 40 protsenti,» tõdes ta.
Seda võib Vahteri sõnul selgitada asjaoluga, et suhteliselt lühikese vaba kinnisvaraturu ajalooga Eestis ei ole sarnast olukorda varem ette tulnud ning ostjatel-müüjatel puudub kogemus, kuidas käituda.
Inimeste seas levivat siiani ka arvamus, et kinnisvara hinnad võivad ainult tõusta. «Paljud pigem loobuvad müümisest kui lepivad odavama hinnaga,» selgitas Vahter.
Pindi Kinnisvara Põhja regiooni juht Tõnis Meister ütles aga, et ka hinna langetamine ei garanteeri tingimata müüki. «Näiteks mitme korteriga puitelamu, millele oli ostja olemas 2007. aasta kevadel 14 miljoni krooniga, ootab tänaseni ostjat 9,9 miljoniga.»
Adaur Grupp OÜ kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark nentis, et kinnisvara müüjate arvamus kinnisvaraturu arengutest on märksa positiivsem kui ostjail. «See on ju nii inimlik – näha kehvas olukorras ennast pisut positiivsemalt,» tõdes Toompark. «Kõrvale jäetakse faktid, mis räägivad hinna langetamise keelt.»
KOMMENTAAR: Kes laseb hinna alla?
Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ
Märkimisväärselt on hinda nõus langetama kahte tüüpi kinnisvaramüüjad. Esiteks need, kelle esialgne pakkumishind on utoopilises kõrguses ning ajapikku on tekkinud arusaam, et hinda langetamata müügitehinguni jõuda ei ole võimalik.
Teine grupp suuri hinnalangetajaid on need, kes on hädas laenu tagastamise või muude kohustuste täitmisega ning kel on kinnisvara tulemusliku realiseerimisega tuli takus.
Kui sellistel kinnisvaramüüjatel jääb vara mingi aja jooksul müümata, siis hakkab sellega tegelema kohtutäitur ning siis on tulemus müüja jaoks veelgi ebasoodsam. Nii on kiirustajatel mõistlik ise hinda langetada, et asi aetud saaks.
Artikli autor on Kaire Uusen. Artikkel ilmus 07/07/2008 ajalehes Postimees.
