Postimees: Juhtkiri: kinnisvaramäng

Samal ajal kui Taani majandusleht saab välja tuua kümmekond värsket müügitehingut, kus kinnisvara hind on mitme miljoni krooni võrra kukkunud, ei olda Eestis nii varmad hinda langetama.

Et osta Eestis kinnisvara alghinnast arvestataval määral odavamalt, on vaja õnne. Kokku peavad sattuma kõik sobilikud tingimused. Esiteks peab korter olema olnud müügis mõnda aega.

Teiseks peab omanikul olema müügiga parajalt kiire. Kolmandaks peab korter teile väga meeldima, et viitsida omanikku «ära rääkida». Neljandaks ei tohi omanikul olla kaelas pangalaene, mis takistavad tal hinda alla laskmast.

Just siis on võimalik, et saate eramu või korteri alghinnast mõistlikul määral alla. Kuid üldist langust pole vaatamata ennustustele toimunud. Isegi rikastes Põhjamaades on võimalik suuremat allahindlust saada.
Taanis, mis on võrreldes Eestiga väljakujunenud ja stabiilsema majandusega riik, on kinnisvarahindade langus suurem kui Eestis.

Miks Eestis Taaniga võrreldes hindu vähem alla lastakse? Üks põhjus on see, et müüjad ei ole veel aru saanud praegustest reaalsetest tehinguhindadest. Teise põhjusena nimetavad Eesti kinnisvaraspetsialistid sundseisu, sest ollakse pangavõlglased ja omal ajal kinnisvara ostuks laenatud raha soovitakse maja või korteri müügist siiski kätte saada.

Oma roll on mängida ka kogemuse puudumisel, mida sellises turuolukorras teha – võrreldes sellesama Taaniga on Eestis vaba kinnisvaraturg saanud toimida suhteliselt lühikest aega, ja sellest ajast suurema osa on hinnad liikunud tõusvas joones.

Sellega saab ka põhjendada levivat arvamust, et kinnisvarahinnad suures plaanis kõigest hoolimata siiski ülespoole liiguvad. Nii on hindade kujunemisel oluline osa ka omanike usul oma vara väärtusse – ja leitakse olevat mõistlikum pigem müümata jätta kui plaanitust odavamalt ära anda.

Seda, kui palju kinnisvaraturul toimuvas mängib rolli usk, illustreerib ilmekalt ka kinnisvarakonsultant Tõnu Toompargi tähelepanek, et turu tulevikuarengutest kipub müüjate arvamus olema märksa positiivsem kui ostjate oma, seetõttu valitakse ka turu muutumise märkidest enese jaoks välja vaid need, mis hinnalanguse peatumisest räägivad.

Nii eksisteeribki Eestis kaks nägemust kinnisvaraturust – müüjate ja ostjate oma -, mis kohati üsna vastukäivad. Pole siis imestada, kui tegelike müügitehingute arv nigelaks jääma kipub.

Siiski näitavad kinnisvarafirmade kogemused, et omanikud saavad üha sagedamini aru, et kui tõrjuda mõistlikke pakkumisi ja loota buumiaegset vaheltkasu, võib saada valusalt vastu näppe ning aasta hiljem tuleb leppida veelgi madalama hinnaga.

Artikkel ilmus 07/07/2008 ajalehes Postimees.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

1 + 4 =

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine