Elukoha vahetus, tühjaks jäänud korter või ootamatu pärandus – need on vaid mõned põhjused, mis võivad panna inimese tegelema korteri müümisega. Nii seisab korteriomanik küsimuse ees, mida teha, et korter müüdud saaks. Iga algus on raske, aga kusagilt alustama peab – nõuab ju ka tühjana seisev korter kulude kandmist.
Esimese otsusena peaks korterimüüja otsustama, kas ta soovib müügiprotsessiga tegeleda iseseisvalt või tahab ta kasutada maakleri abi. Maakleri abi kasuks otsustamisel tuleb sadade kinnisvaravahendajate seast leida see üks ja õige.
Parim võimalus selleks on uurida sõprade-tuttavate käest, kel on olnud positiivseid kogemusi mõne maakleriga. Keegi ikka oskab soovitada, millise maakleri poole pöörduda või millise poole mitte. Maakleri leidmisel aitab edasise juba maakler korraldada.
Ise korteri müümisel tuleb määrata müügihind. Samuti on soovitav paika panna minimaalne hind, millega ollakse valmis korterit müüa. Müügihinna määramisel võib aluseks võtta küll portaalides olevad pakkumishinnad, kuid selle juures tuleb kindlasti arvestada, et reaalsed tehingud sõlmitakse pakkumishindadest madalamate hindadega.
Järgmine samm on info viimine võimalike ostjateni. Enamus potentsiaalseid kinnisvaraostjaid kasutab otsinguks kinnisvaraportaale. Kuulutuste tulvast aitab esile tõusta ladusalt sõnastatud kuulutuse tekst, korterist, hoonest ja ümbrusest tehtud pildid ning asukohakaart.
Kui võimalik korteriostja soovib korterit vaatama tulla, siis on soovitav, et korter oleks koristatud. Puhtus ja kord loovad positiivsema meeleolu. Samuti peab müüja olema valmis vastama küsimustele korteri pindala osas, kust tõuseb ja kuhu loojub päike, millised on haldus- ja hooldus, kas naabrid teevad liigset müra, kus asub panipaik, milliseid remondiplaane ühistu haub jne.
Korteri sobivuse puhul on enam kui tõenäoline, et ostja teeb omapoolse pakkumise korteri hinna osas. Siin on müüjal vaja otsustada, kas hinnapakkumisele vastu tulla, sellest loobuda või üritada leida kompromiss kuhugi vahepeale.
Kokkuleppele jõudmisel tuleb tehing notariaalselt vormistada. Kui ostu finantseerib pank, siis aitab ostja laenuhaldur asjad korraldada. Kui aga ostetakse vaid omafinantseeringut kasutades, siis tuleb leida aeg notaribüroos. Viimasega enam tänapäeval probleeme ei ole.
Sõlmitava notariaalse ostu-müügilepingu üks oluline punkt on valduse üleandmine ehk kuupäev, millal müüja peab korteri vabastama. Kui müüjal läheb aega väljakolimisega, siis tasub valduse üleandmiseks võtta kaks nädalat kuni kuu. Kokkulepitust varem on alati võimalik valdus ostjale üle anda.
Eeltoodud protseduuri läbimise tulemusena ongi korter müüdud. Paberile panduna tundub see imelihtne. Praktilises elus taandub edukas müük õigete reklaamikanalite leidmisele, läbirääkimiste korraldamisele ning tehingu korrektsele vormistamisele. Kui korterimüüja näeb, et ta on valmis kõige sellega iseseisvalt hakkama saama, siis miks mitte ise müüa. Kui aga ühes või teises punktis end väga kindlalt ei tunne, siis on mõistlik kasutada maakleri teenust.
