Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

Statistika: Kinnisvaratehingute arv 29% mullusest väiksem

Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute arv on üheksandat kuud järjest vähenemas. 2008. a. II kvartalis sõlmiti kokku 9 762 notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingut, mis on 29% aastatagusest ajast vähem.

Lepingute koguväärtus oli käesoleva aasta II kvartalis 10 miljardit krooni ehk 41% eelmise aasta näitajast allpool. Tehingute rahalise mahu kiirema languse põhjuseks on alanenud kinnisvarahinnad pea igas kinnisvarasektoris ja piirkonnas.

Momendi seisuga on raske prognoosida, millal tehingute mahu langemine peatuda võiks. Tõenäoliselt ei stabiliseeru kinnisvaratehingute arv mitte enne 2009. a. sügist. Pessimistid ootavad tehingutemahule ja kinnisvarahindadele veelgi pikemat langusperioodi.

Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute arv

Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute arv

Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute väärtus, miljon krooni

Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute väärtus, miljon krooni

Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute väärtuse ja tehingute arvu juurdekasv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute väärtuse ja tehingute arvu juurdekasv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Andmete allikas: Statistikaamet

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Huumor: Alec Baldwin helistab kinnisvaramaakleritele

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Karmim kodulaen viib mõtted üürile

Viimastel kuudel on pangad riskide hajutamiseks tõstnud laenusaamiseks vajaliku sissetuleku piire ning kitsendanud laenusaajate ringi kõrgema omafinantseeringu osaga.

„Kuna mul aga oli Hansapangas juba teisi kohustusi, ei olnud Hansapank nõus mulle laenu andma,” tõdes laenhuviline Eneli Kaarna, kes soovis septembris võtta kodu soetamiseks 1,3-1,5 miljonit krooni pangalaenu. Et pangale pakutaval lisatagatisel oli olemas juba üks väike hüpoteek Hansapangas, mida ei saanud kustutada ning tuli tal võtta laen just sealt samast. Samas mõjusid teised pangad tingimuste poolest ahvatlevamatena.

Kuna lisakäendajat või kaastaotlejat Kaarna laenuvõtmisesse segada ei tahtnud, ilmnesid teistes pankades kohe tõrked – keegi ei olnud nõus võtma tagatiseks vara, millel on teise panga hüpoteek. „Emotsioonide pärast oli tahtmine nii suur, et ei näinud seda reaalset olukorda, millesse end panin – olin valmis võtma liiga suuri riske,” tunnistas ta takkajärgi oma esimese kodukorteri saamise uinutavat tungi. Õnneks tõmbasid kainemad kaaskondlased ta peatselt unistuste pilvist jalgu pidi maa peale tagasi.

„Ei ole vaja võtta liiga suuri riske ja “hinge kinni tõmmata”, nii et elamiseks raha enam ei jagu,” nendib tagantjärele targana Kaarna. Pigem üürida mõnda aega veel ja oodata soodsamaid võimalusi, milleks hetkel on kindlasti veel langev kinnisvaraturg.

Kinnisvaraspetsialist Tõnu Toompark arvab, et enam ei tasu unistada 10-protsendilise omafinantseeringuga uue kodu soetamisest. Tema sõnul peab oma raha koduostuks olemas olema kolmandiku jagu.

„Loomulikult toimub vähem tehinguid, kuna paljudele laenutaotlustele vastatakse pangast eitavalt,” teatab esimese hooga Pindi Kinnisvara vanemmaakler Jüri Urke. Ühes laenutingimuste karmistumisega on laenamisele piduriks ka ka omafinantseeringumäära tõstmine. Liiatigi ei taheta ju enam anda laenu neljakümneks aastaks, vaid peab leppima kolmekümnega. See aga omakorda kergitab laenumakset.

Artikli autor on Viktoria Lummo, Äripäeva kaasautor. Artikkel ilmus 12/10/2008 väljaandes Äripäev.

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Интерес к недвижимости падает

Количество нотариально заверенных сделок купли-продажи недвижимости уже 9 месяц подряд снижается. Во втором квартале 2008 года было заключено 9 762 сделок с недвижимостью, что на 29% меньше, чем в прошлом году.

Специалист по недвижимости и владелец фирмы Adaur Grupp Тыну Тоомпарк пишет, что общая стоимость сделок с недвижимостью во втором квартале текущего года составила 10 млрд крон, то есть на 41%, ниже показателей за прошлый год. Причиной столь стремительного снижения стоимости сделок купли-продажи недвижимости является общий спад на рынке этого сегмента. К тому же цены на жильё, коммерческие и торговые помещения значительно снижаются почти в каждом районе. На сегодня пока сложно прогнозировать, когда может замедлиться тенденция снижения количества сделок. Очевидно, количество сделок с недвижимостью не стабилизируется до осени 2009 года. Однако, пессимисты прогнозируют и ожидают более длительный период спада на рынке недвижимости в целом.

Artikli autor on Julia Vlasova. Artikkel ilmus 10/10/2008 väljaandes DV.ee.

EKFLi seminar: Mis saab edasi? Olukord kinnisvaraturul.

Illustratsioon

15. oktoobril toimub EKFLi seminar “Mis saab edasi?”.Tõstatatud küsimus on maailmamajanduses toimuva taustal üsna huvitav. Küsimus ei ole täna mitte niivõrd selles, et millal saabub uus tõus. Oluline on pigem, kui kaua veel peab turg kannatama hindade ja tehingute mahu langust, mis kummitab eralnditult kõiki kinnisvarasektoreid.

Järgneb täpsem info ja seminari kava.

“MIS SAAB EDASI?”

(olukord kinnisvaraturul)
EESTI KINNISVARAFIRMADE LIIDU SEMINAR
KOOSTÖÖS MAQS LAW FIRM Advokaadibürooga
15. oktoobril 2008. a. Rävala pst. 8 voldiksaalis.

Seminari tasu 1400 krooni, EKFL liikmesfirma töötajale 900 krooni (ei lisandu käibemaks).
Info ja eelregistreerimine telefonil 6 411 516 või ekfl@ekfl.ee

Seminari moderaatoriks Tõnis Rüütel

Päevakava ja esinejad:

12.00 – 12.20 registreerimine

12.20 – 12.30 Seminari avamine
Peep Sooman, Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse esimees

12.30 – 13.15 Kinnisvaraturu langemise põhjuslikud seosed
Jaan Liitmäe, DnB Nord – Ärioperatsioonide juht

13.15 – 14.00 Eesti eluasemeturu trendid
Kalev Roosiväli, AS Pindi Kinnisvara juhatuse esimees

14.00 – 14.20 KOHVIPAUS

14.20 – 15.05 Mis toimub Eesti ehitussektoris?
Toomas Aak, AS NCC Ehituse juhatuse esimees ja Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse liige

15.05 – 15.50 Kinnisvara majandussektori madalseisu kogemused teistes Euroopa riikides
Ardi Roosimaa, Colliers International, tegevdirektor

15.50 – 16.20 Kinnisvaraga tagatud kohustuste täitmine muutuvas majanduskeskkonnas
Siim Roode, Vandeadvokaat/Partner, MAQS LAW FIRM Advokaadibüroo

16.20 – 16.30 Seminari kokkuvõte

16.30 – 17.30 Diskussioon kerge buffeega

Lähem info Eesti Kinnisvarafirmade Liidu kodulehel.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

How does global financial crisis affect Estonian real estate market?

The global financial crisis seems to turn into economic crisis. How does that affect small Estonian real estate market? arileht.ee mediates real estate consultant Tõnu Toompark’s opinion.

Financial crisis and downturn of real estate prices mean that every loan kroon sent to real estate market by banks is linked with notable risk – value of property which is guaranteeing the loan is lowering and it’s very complicated to sell when problems occur. So for banks is more reasonable to limit the loan giving.

Roughening the loan conditions is bounding the mass of money moving in the market and therefore cuts the amount of deals even lower. Smaller amount of deals makes prices go even lower.

Economic crisis, which is yet to come, means layoffs for hundreds of people already today. Many have to worry about their job and company, whether they’ll survive tough times.

Economic crisis has larger background to peoples’ daily decisions. When the future is insecure and there is no ray of light, then it’s not reasonable to commit yourself with such a responsibility as is house loan for about twenty years.

So demand on real estate market is continuously diminishing and that can restore not before consumers feel themselves that secure they dare to make decisions which are linked with buying residence.
Confusion in world economy has hit all worlds economic system. It means that there is no hope for recovery in Estonian economy any time soon and loan taps which feed real estate market, will be shut for a long time.

I see no reason for an optimistic mood in near future and expected end of real estate prices falling is pushed further than autumn next year.

Artikkel on 08/10/2008 ilmunud väljaandes Balticbusinessnews.com.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

1 küsimus: kuidas mõjutab maailma finantskriis Eesti kinnisvaraturgu?

Maailmas möllav finantskriis ähvardab paisuda majanduskriisiks. Kuidas see mõjutab väikest Eesti kinnisvaraturgu?

Vastab kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark:

Finantskriis ja kinnisvarahindade langus tähendab seda, et iga pankade poolt kinnisvaraturule väljastatud laenukroon on seotud märkimisväärse riskiga – laenu tagatiseks oleva vara väärtus langeb ning probleemide tekkimisel on seda vägagi keeruline müüa. Nii on pankadel mõistlikum laenude andmist piirata.

Laenutingimuste karmistamine aga piirab turul ringlevat raha massi ning seeläbi vähendab veelgi tehingute arvu. Vähendav tehingute arv aga viib spiraalina hinnad edasisele langusele.

Alles saabuv majanduskriis tähendab juba täna Eestis sadade inimeste koondamist. Töökoha ja tööandja tuleviku pärast peavad paljud muret tundma, kas ikka õnnestub rasked ajad üle elada.

Majanduskriisil on laiem taust inimeste igapäevastele majandusotsustele. Kui tulevik on ebakindel ja ühtegi valgustheitvat päikesekiirt ei paista, siis ei ole väga mõistlik tegu siduda end selliste pikaajaliste kohustustega nagu seda on eluasemelaenu võtmine paarikümneks pikaks aastaks.

Nii väheneb nõudlus kinnisvaraturul jätkuvalt ning see saab taastuda mitte varem, kui tarbijad tunnevad end sedavõrd kindlalt, et julgevad veendunult teha otsuseid, mis haakuvad uue eluaseme soetamisega.

Maailmamajanduses valitsev segadus on pannud löögi alla kogu maailma majandussüsteemi. See tähendab, et paraku ei ole ka Eestis niipea majanduse taastumist oodata ning kinnisvaraturgu toitvad laenukraanid jäävad veel pikaks ajaks suletuks.

Optimistlike meeleolude tekkeks ma veel lähitulevikus põhjust ei näe ja oodatav kinnisvarahindade languse lõpp lükkub järgmise aasta sügisest tõenäoliselt veelgi kaugemale.

Kommentaar on kirjutatud 08/10/2008 väljaandele Eesti Päevaleht.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Disorientation in global economy to postpone Estonian housing market recovery

KV.ee’s special housing market index KV (Real Estate) Index is constantly falling for the 33 week. The value of the index is 90.5 points what makes an annual 14 pct fall, real estate specialist Tõnu Toompark writes in his blog.

KV.ee Index has been declining since April 2007 and reached the level of March 2006 by today. From the peak reached in April 2007 an index have fallen 16.7 pct.

Compared to the prices of actual real estate transactions (the decline about 25 pct) it should be mentioned that an offer prices have been falling relatively less. That means that the offer prices have enough room to fall further. As an affirmation of aforementioned the number of real estate transactions is declining.

According to Toompark the current disorientation in global economy will postpone the recovery in Estonian real estate even further than the forecasted next year’s fall.

Artikkel on 07/10/2008 ilmunud väljaandes Balticbusinessnews.com.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Segadused maailmamajanduses lükkavad kinnisvarahinnalanguse peatumise määramatusse tuleviku

Elamispindade pakkumishindasid kajastav KV.EE Indeks jätkab juba 33. nädalat ilma ühegi positiivse tõusuta suisa sirgjooneliselt langustrendi. Tänase seisuga on indeksi väärtuseks 90,5 punkti, mis teeb aastaseks languseks 14 protsenti.

KV.EE indeks on olnud languses alates aprillist 2007 ning jõudnud tänaseks 2006. aasta märtsi tasemele. 2007. aasta aprillikuisest tipust on indeks langenud 16,7 protsenti.

Võrreldes reaalsete korteriomanditehingute keskmiste hindade muutusega, mis on langenud juba pea veerandi võrra, tuleb märkida, et pakkumishinnad on suhteliselt vähe langenud. See aga tähendab, et pakkumishindadel on jätkuvalt ruumi langemiseks. Viimast kinnitab ka enam kui napp kinnisvaratehingute arv, mis samuti langustrendis kivina kukkumas.

Maailmamajanduses valitsev segadus on pannud löögi alla kogu maailma majandussüsteemi. See tähendab, et paraku ei ole ka Eestis niipea majanduse taastumist oodata ning kinnisvaraturgu toitvad laenukraanid jäävad veel pikaks ajaks suletuks. Nii ei ole optimistlike meeleolude tekkeks veel lähitulevikus põhjust ning oodatav kinnisvarahindade langus lükkub järgmise aasta sügisest veelgi kaugemale.

KV.EE Indeks

KV.EE Indeks

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Disorientation in global economy to postpone Estonian housing market recovery

KV.ee’s special housing market index KV (Real Estate) Index is constantly falling for the 33 week. The value of the index is 90.5 points what makes an annual 14 pct fall, real estate specialist Tõnu Toompark writes in his blog.

KV.ee Index has been declining since April 2007 and reached the level of March 2006 by today. From the peak reached in April 2007 an index have fallen 16.7 pct.

Compared to the prices of actual real estate transactions (the decline about 25 pct) it should be mentioned that an offer prices have been falling relatively less. That means that the offer prices have enough room to fall further. As an affirmation of aforementioned the number of real estate transactions is declining.

According to Toompark the current disorientation in global economy will postpone the recovery in Estonian real estate even further than the forecasted next year’s fall.

Artikli autor on Kaja Koovit. Artikkel ilmus 07/10/2008 väljaandes Balticbusinessnews.com.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Statistika: ehitusmahud mullusega võrreldes väiksemad

Ehitusettevõtete ehitustööde maht võrreldes eelmise aastaga 2008. a. II kvartalis kahanes. Ehitustöid tehti kokku 14,7 miljardi krooni eest, mis on 2,3% eelmisest aastast vähem. Sellest 9,7 miljardi krooni eest tehti töid omal jõul – siin oli kahanemine 2,2%.

Kindlasti avaldab ehitussektorile mõju ärakukkunud elamuarendus. Uute elamispindade projektide arendamine on praktiliselt seisma pandud ning lähitulevikus ei ole näha uute projektide lisandumist. Erandina võivad siis kõnealla tulla väiksemad kindlale niššile suunatud projektid.

Ehitusettevõtete ehitustööde maht, miljon krooni, kvartalite lõikes

Ehitusettevõtete ehitustööde maht, miljon krooni, kvartalite lõikes

Ehitusettevõtete ehitustööde maht, miljard krooni

Ehitusettevõtete ehitustööde maht, miljard krooni

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Huumor: hea kinnisvaramaakler müüb kõik maha

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Tipparhitektuur tagasi kinnisvaraturul

Üks põhjuseid, miks on arhitektuuripärleid praegu enam müügis kui varasematel aegadel, on see, et kui kinnisvaraturud on madalseisus ja ostjaid vähem, siis jõuavad ka head pakkumised kitsamast ringist kaugemale. Varem, kui nõudlus oli suurem, müüdi sääraseid maju ka ilma et müügi kohta informatsioon laiemalt levida oleks jõudnud.

Teiseks põhjuseks on see, et mainekate arhitektide nimesid tõstetakse majade puhul enam esile – ka maaklerid hoolitsevad nüüd enam selle eest, et nende müüdavad majad teiste seast eristuks, ja hea arhitekti nimi on kindlasti üks lisaväärtustest, mida tasub mainida.

Tegemist on kommentaariga 04/102008 ajalehele Postimees.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Estonian construction volumes down 2.3 pct in Q2

The volumes of Estonian construction companies decreased 2.3 pct year on year in the second quarter, Tõnu Toompark, a real estate specialist writes in its blog.

The total volume of construction works was EEK 14.7 billion.

According to Toompark the construction sector is influenced by collapsing housing development. The developmens of the new housing projects is in standstill and no new projects are foreseen in the near future. The only exception may be the small projects, targeted to the special group.

Artikkel ilmus 03/10/2008 väljaandes Balticbusinessnews.com.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Valmis Rakvere renoveeritud kohtumaja

Täna, 3. oktoobril kell 15:00 avatakse pidulikult Rakvere kohtumaja rekonstrueeritud hoone, mis on järjekordne justiitsministeeriumi ja Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) investeerimislepingu raames valminud projekt.

Rakvere kohtumaja juhi Tiit Kullerkupu sõnul vastab renoveeritud hoone kõikidele justiitshoonetele kehtestatud turvanõuetele. “Ja loomulikult kaunistab maja oma esindusliku fassaadiga Rakvere üha modernsemaks muutuvat linnakeskkonda,” rõõmustas Kullerkupp.

RKAS-i juhatuse esimehe Jaak Saarniidu sõnul on tal hea meel, et ettevõte on aidanud anda väärikale kohtuhoonele uue hingamise.

Ajaloolise kolmekorruselise kohtuhoone rekonstrueerimisel arvestati ka muinsuskaitse eritingimustega. Kohtumajas ehitati välja uued ventilatsiooni-, kütte- ning elektri- ja nõrkvoolusüsteemid. Suurimaks välisilmet muutvaks ehitustööks oli sisehoovi poolele rajatav uus klaasfassaadiga trepikoda, milles asuv lift võimaldab puuetega inimestel pääseda kuni kolmanda korruseni. Lisaks rajati uued eraldi sissepääsud kinnipeetavate toomiseks hoonesse ning külastajatele dokumentide esitamiseks.

Rakvere kohtumaja rekonstrueerimistööd algasid möödunud aasta oktoobris ning nende kogumaksumuseks kujunes ilma käibemaksuta 25,5 miljonit krooni.

Projekteerimistööd teostas arhitektuuribüroo Restprojekt OÜ ja valmis ehitas Wiru Ehitus Grupp OÜ koos Haljala Ehitus ASiga.

Justiitsminister Rein Lang ja RKAS-i juhatuse esimees Jaak Saarniit allkirjastasid 2006. aasta 14. juunil investeerimislepingu, mille kohaselt renoveeritakse RKAS-i abiga lähiaastatel ligikaudu 29 000 ruutmeetrit justiitsministeeriumi valitsemisala asutuste kasutatavast üüripinnast.

Kokkuleppe järgi renoveeritakse RKAS-ile kuuluvad ning justiitsministeeriumi kasutuses olevad vangla-, kohtu- ja büroohooned ja/või ehitatakse uued hooned, et tagada ministeeriumile nõuetekohased tööruumid.

Järgmine justiitsministeeriumi ja RKAS-i koostööprogrammi raames valminud objekt – rekonstrueeritud riigiprokuratuuri hoone Tallinnas – avatakse pidulikult 28. oktoobril.

Esimene koostööprogrammi raames renoveeritud kohtuhoone avati 4. juulil 2006.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt