Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvaraturg Euroopa Liiduks valmis

28.04.2004 Tõnu Toompark

Valdav enamus ehk 2/3 Eesti elanikest avaldas 2003. a. 14. septembril soovi Euroopa Liiduga liituda. Oluline poliitiline ja majanduslik otsus ELi kasuks mõjutab Eesti tulevikku märkimisväärselt. Omajagu sellest mõjust suunab Eesti kinnisvaraturgu ning siinse kinnisvara väärtust.

Järgnevalt on vaadeldud kuidas mõjutab Euroopa Liiduga liitumine elukondliku kinnisvara väärtust ning Eesti kinnisvaraturul toimuvat laiemalt.

Intressimäär võib muutuda soodsamaks

Eestis tegutsevad pangad kuuluvad peaasjalikult Rootsi ja Soome suurpankadele. Seega võiksid nad sisuliselt laene väljastada sama intressimääraga, mis teiselpool lahte.

Eesti eluasemelaenu intressimäär lööb igakuiselt rekordeid jõudes märtsis 2004. a. 4,5 protsendini. Siiski on Eestis väljastatavate eluasemelaenude intressimäär naabritest kõrgem. Laenuintressi marginaalide alandamine Eesti turul on võimalus siinset intressimäära alandada.

Intressimäära alanemise vastu räägivad pankade analüütikud, kes eeldavad eluasemelaenude baasiks oleva Euribori tõusu. Samas tuleb siin märkida, et Euribori tõusu on erinevad analüütikud prognoosinud juba poolteist aastat.

Soodsal tasemel püsiv intressimäär on oluline tegur eluaseme soetamisel.

Investeeringud ja majanduskasv suurenevad

Majanduselu aitavad elavdada investeeringud, mis peaksid Eestisse jõudma tänu ELi liikmeks olemisele. Seeläbi kasvab majandus. Majanduskasvu üheks väljundiks on reeglina ka kinnisvara väärtuse kasv.

Siin tuleb märkida, et Eesti juhtivate majandusanalüütikute hinnangul on Eesti majanduskasv ELiga liitumise korral kõrgem kui ELiga mitteliitudes.

Välisinvesteeringute koha pealt oli 2003. aasta Eesti majanduselus rekordiline – Eestisse tuli 160 miljardi väärtuses välisinvesteeringuid. Enim investeeriti finantsvahendusse (30% otseinvesteeringutest), töötlevasse tööstusse (18%), veondusse, laondusse ja sidesse (17%) ning hulgi- ja jaekaubandusse.

Sissetulekud kasvavad

Elamispindade puhul on kinnisvara väärtuse üheks fundamentaalseks aluseks kohalik sissetulekute tase. ELiga liitumise üheks tulemuseks oodatakse Eestis 2003. a. IV kvartalis 7100 krooni tasemele jääva palgataseme tõusu. Samuti nagu majanduskasvu puhul – ELiga liitumise puhul eeldatakse suuremat palgatõusu kui mitteliitumise puhul.

Sissetulekute taseme tõus annab kohalikele elanikele võimaluse kallima kinnisvara soetamiseks. Vähemalt osaliselt kanaliseerub see kinnisvara väärtuse kasvuks.

Sissetulekute kasv on ka üheks majanduskasvu ja välisinvesteeringute tulemuseks.

Turg muutub läbipaistvamaks

Eesti kinnisvaraturu lühikese ajaloo jooksul on turg muutunud märksa läbipaistvamaks. Infot turul toimuva kohta on meeletult rohkem kui veel mõni aasta tagasi.

ELiga liitumine või mitteliitumine siin lühiajalises perspektiivis rolli ei mängi. Küll aga pikaajalises perspektiivis.

Euro kasutusele võtmine muudab Eesti kinnisvaraturu läbipaistvamaks ja enam võrreldavaks väljastpoolt Eestit vaadates. Selle ühe tulemusena on prognoositav välismaalt tulevate kinnisvarainvesteeringute suurenemine.

Turu läbipaistvuse suunale aitavad kogu jõuga kaasa erinevad kinnisvaraturul tegutsejaid ühendavad organisatsioonid (maaklerite koda, hindajate ühing). Samuti ka kinnisvaramaaklerite ja -hindajate atesteerimise laiem levik.

Usaldus kasvab ja nõudlus suureneb

Väljastpoolt Eestit tulevad investeeringud nõuavad usaldust Eesti majandussüsteemi vastu. Liitumine ELiga on kui garantii, mis näitab, et siin käitutakse eurooplastena ning et Eestisse on turvaline investeerida.

Omajagu usaldust loob ka läbi liitumisprotsessi kajastamise Eestile tehtav reklaam, mis loodetavasti saab olema positiivse tonaalsusega.

Tänast reaalset elu arvestades ootame ELiga liitumiselt nõudluse kasvu kinnisvaraturul. Hindadele see lühiajalises perspektiivis ei mõju, sest juba tänased kinnisvarahinnad on arvestanud referendumi jah-sõnaga. Küll aga annab euro-referendumi jah-sõna pikas perspektiivis aluse kinnisvarahindade tõusule.

Hinnamuutused on piirkondlikud

Mõju hindadele on piirkondlik. Tallinna ja Harjumaa puhul on meil tegemist eelkõige kinnisvarahindade tänase taseme säilimisega. Pealinna ümber on aktiivseim kinnisvaraturg, kus on enim atraktiivseid investeerimisobjekte. Hinnatasemete säilimine puudutab vähemal määral ka teisi Eesti “suurlinnu” – Tartut ja Pärnut.

Suurimat kinnisvarahindade tõusuruumi võib täheldada maakonnakeskuste puhul. Need on piirkonnad, kus seni on kinnisvaraturg veel üsna passiivne olnud. Need on piirkonnad, kus majanduselu elavnedes hakkab kinnisvara ostu-müügitegevus aktiveeruma.

Väljaspool maakonnakeskusi jääb endiselt kinnisvaraturg suhteliselt passiivseks. Tehinguid tehakse vähe ning kinnisvaraobjektide unikaalsusest tingituna jääb turg üsna läbipaistmatuks. Sel turul on hinnatasemete prognoosimine kõige keerulisem, kuigi üldise trendina võime eeldada hinnatõusu.

Hinnatõus – positiivne või negatiivne?

Kinnisvarahinnatõusust ja väärtuse kasvust rääkides tõstatub küsimus, kas see on positiivne või negatiivne.

Positiivse efektina kasvab vara väärtuse tõusu puhul inimeste rikkus. Koduks olev kinnisvara on kõigi läänemaailma riikide inimeste peamine rikkus. Kui rahva rikkus suureneb, siis see on hea.

Teise positiivse asjaoluna märgiks siinkohal avarduvat võimalust kinnisvara tagatisel laenu võtta – kas uue vara soetamiseks, olemasoleva remontimiseks või mõnel kolmandal eesmärgil. Tänane maapiirkondade madal kinnisvaraväärtus on varale laenutagatiseks olemisel piiranguks olnud.

Lisaks vähenevad maapiirkondade kinnisvaraobjektide hinnatõusu puhul käärid objektide turuväärtuse ja ehitusväärtuse vahel. See on taas positiivne tegur maapiirkondade elu arenguteel.

Negatiivne aspekt kinnisvara hinnatõusu juures on kõrgemate kinnisvarahindade puhul raskem kinnisvaraturule siseneda. Teisisõnu – inimesel on kõrgema hinna puhul raskem uut kodu osta. Samuti on kõrgema vara väärtuse puhul eluasemekulud reeglina kõrgemad.

Kui aga vaatame kinnisvaraturule sisenemist eelnevalt kommenteeritud sissetulekute taseme suurenemise kontekstis, siis siit võib jõuda järelduseni, et kokkuvõtteks uue kodu soetamine siiski märkimisväärselt keerulisemaks ei kujune.

Kokkuvõtteks

Vaatamata positiivsele euro-otsusele võivad kinnisvarahinnad lühiajalises perspektiivis isegi langeda. Seda aga ainult puhkudel, kus kinnisvara on soetatud ebaratsionaalsetel spekulatiivsetel eesmärkidel.

Seda ei ole karta, et välismaalased Eesti kinnisvara ostma tormaksid. Eesti kinnisvarahinnad on muu ELiga võrreldes madalad. Siiski jääb kinnisvaraturg kohalike inimeste otsuste mõjutatavaks turuks. Samuti ei toimunud kardetud kinnisvara kokkuostmist Soomes, mis liitus ELiga 1995. aastal.

Viimase puhul tuleb siiski meeles pidada ka seda, et Soome kinnisvarahinnad ei olnud toona ELiga võrreldes niivõrd madalad kui seda on tänased Eesti kinnisvarahinnad. Samas ei näita tänane elu, et välismaalased Eestis meeletult kinnisvara kokku ostaksid – Justiitsministeeriumi andmetel kuulud Eestis täna välismaalastele kõigest 2% maast.

ELiga liitumise osas tegi rahvas positiivse otsuse. See ei tähenda veel, et koheselt peaks kinnisvaraturul toimuma meeletud hinnahüpped. Seniseid investeeringuid on tehtud eeldades ELiga liitumist ning edaspidine kinnisvarahindade tõus on aeglasem. Kindel on siin see, et kinnisvarahinnad tõusevad.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

AS FKSM ehitab Valgele tänavale uued korterelamud

15.04.2004 Tõnu Toompark

Ehitus- ja kinnisvaraarendusettevõte AS FKSM müüs veebruaris-märtsis kolme nädalaga Valgel tänaval üle 50 korteri. Enneolematu müügiedu sunnib seniplaanitust kiiremas tempos asuma uute elamute ehitamise ja müügi juurde.

Veebruaris alanud kahe 53 korteriga elamu müügiedu näitab, et soodsa hinnaga heas asukohas elamispind leiab ostja loetud päevadega.

Kolmandas Kadrioru piiril Valgel tänaval kerkivas korterelamus asuvad ühe- kuni kolmetoalised korterid suurusega 31-67 ruutmeetrit. Korterite hinnad jäävad vahemikku 458 000-1 049 000 krooni.

Valge tänav 18 korterelamud asuvad Lasnamäe nõlval Kadrioru piiril. Elamute krunt asub merepinnast 39 meetri kõrgusel. Tänu sellele asjaolule avaneb pea kõigi korterite akendest maaliline vaade Tallinna lahele ja ümbruskonnale.

Unikaalsena Eesti tavapärastes oludes on viiekorruselised elamud varustatud liftiga. Kõikide korterite juurde kuulub parkimiskoht krundil ja panipaik. Viimaste maksumus sisaldub korteri hinnas. Kõikidel korteritel on suur rõdu või terrass.

Valge 18 teise etapi korterelamud valmivad 2005. aasta märtsis-aprillis.

AS FKSM on ehituse ja kinnisvara-arendusega tegelev Soome ehituskontserni YIT kuuluv ettevõte. FKSM-i arendatud viimased tuntumad korterelamud on Karukellakodu korterelamud Pirita-Kosel, Pärnu maantee 102d Parkmaja, 19-korruseline kõrghoone Maakri Maja ning korterelamu Kaarli puiesteel.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Karukellakodus on veel müümata 11 korterit

01.04.2004 Tõnu Toompark

Ehitus- ja kinnisvarafirma AS FKSM on müünud uues korterelamuterajoonis Karukellakodu III kahe kuuga üle 40 korteri. Enneolematult kiire müügitempoga on kahe kuuga täidetud poole aasta müügiprognoos.

Karukellakodu III korterelamud asuvad Pirita-Kose roheluses. Lähedal asuv Pirita jõgi oma ürgoruga, mets, suurepärased võimalused tervisespordi harrastajatele ja väikeste lastega peredele.

Kolmes hubases kolmekorruselises elamus asub kokku 51 korterit. Hoonetes asuvad kahe- kuni neljatoalised korterid suurustega 57 kuni 96 ruutmeetrit. Korterite juurde kuulub parkimiskoht krundil ning panipaik elamu soklikorrusel. Kõikide korterite juurde kuulub rõdu.

AS FKSM on ehituse ja kinnisvara-arendusega tegelev Soome ehituskontserni YIT kuuluv ettevõte. FKSMi arendatud viimased tuntumad korterelamud on Valge tänav 18, Pärnu maantee 102d Parkmaja, 19-korruseline kõrghoone Maakri Maja ning korterelamu Kaarli puiesteel.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Statistika: Jae- ja hulgimüük, miljard krooni; jaemüügi mahuindeks

23.03.2004 Tõnu Toompark

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Statistika: Eluruumide ehitus

23.03.2004 Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Statistika: Tööjõus osalemine, tööhõive, töötus

17.03.2004 Tõnu Toompark

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Statistika: Keskmine palk

17.03.2004 Tõnu Toompark

Statistika: Majutuskohtades majutatud

17.03.2004 Tõnu Toompark

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Statistika: Kinnisvaratehingute arv ja väärtus

17.03.2004 Tõnu Toompark

Valmimas on kolmas etapp korterelamurajoonis Karukellakodu Pirita-Kosel – Pune tee 1, 3 ja 5

16.03.2004 Tõnu Toompark

Kinnisvaraarendus- ja ehitusfirma FKSM on Pirita-Kosel aadressil Pune tee 1, 3 ja 5 arendamas mahukat korterelamurajooni arendusprojekti, kus kolmes kolmekorruselises majas tuli veebruaris müüki 51 uhiuut korterit. Arhitektuuribüroo Luhse & Tuhali kavandatud projekt valmib täismahus 2004. aasta suveks.

Projekti arendaja ja müüja AS FKSM kinnisvara maakleri Martin Sillandi sõnul on uus korterelamurajoon perspektiivikas elukeskkond looduslähedust ja rahulikku ümbruskonda hindavale inimesele. “Tallinna lähedale on viimasel ajal kerkinud palju uusi eramajade rajoone, mis ei ole kõigile ostjatele kättesaadavad. Seetõttu otsustasime rajada hästi väljaarendatud korterelamute piirkonna, mis on kaasaegne, turvaline ning hinna poolest sobiv,” selgitab Sillandi.

“Karukellakodu suureks eeliseks on tema asukoht. Lähedal asuv Pirita jõgi oma ürgoruga, mets, suurepärased võimalused tervisespordi harrastajatele ja väikeste lastega peredele. Kaugel pole ka meri ja Pirita liivarand. Piirkonna looduslikkust, tervislikkust ja puhta õhu olemasolu kinnitab fakt, et läheduses paikneb hingamispuuetega laste kool. Suureks plussiks on tänu naabruses asuvale individuaalelamute rajoonile toimiv infrastruktuur – bussiühendus kesklinnaga, lasteaia ja koolide lähedus, kohalik kauplus.”

Kolmekorruselistes ühe trepikojaga majades (soklikorrus + kolm korrust) on 17 korterit, (suurus 57-96 m²), abiruumid ning panipaigad. 2-4toaliste korterite hinnad algavad 11 500 kr/m², mis sisaldavad lõplikult viimistletud korterit, parkimiskohta maja ees suletud parklas ning suurt (ca 4-6 m²) panipaika soklikorrusel. Maja ümbrus on haljastatud, turvalisel aiaga piiratud territooriumil on lastele mänguväljak liivakasti ja kiikedega.

Kolme maja jaoks moodustatakse üks korteriühistu, mis tegeleb majade haldamise ja majandamisega. Majadele kehtib 2aastane garantii. Selle aja jooksul likvideerib kõik võimalikud tekkivad ehituslikud probleemid ehitaja. Nii saab hoida kokku igakuiseid makseid n-ö remondifondi. Küttesüsteem põhineb gaasil, mistõttu on ka kommunaal- ja küttekulud madalad.

Igas korteris on avatud köögiga elutuba, WC, vannituba ning üks kuni kolm magamistuba vastavalt korteri suurusele. Kõikidel korteritel on olenevalt korrusest kas suur rõdu või terrass. Korterites on võimalik ettenähtud planeeringu ulatuses tube vaheseintega eraldada või suurust muuta.

Korterite siseviimistluses on kasutatud kvaliteetseid materjale. Tubades ja köögis on laminaatparkett, vannitoas ja tualetis keraamiline plaat, põrandaküte ning esikus keraamiline plaat. Majal on selektiivklaasiga puitraamidel pakettaknad. Korterites on kaabeldus kaabeltelevisiooni, internetiühenduse ja telefoni jaoks.

Sillandi sõnul on FKSMi Pune tee 1, 3 ja 5 projekt ostjate poolt kõrgelt hinnatud. Põhjustena toob ta majade suurepärase ja perspektiivika asukoha, asjaajamise lihtsuse ja paindlikkuse, broneerimise riskivabaduse, kliendile soodsate finantseerimistingimuste pakkumise, ehituse kvaliteedi, haldusteenuse pakkumise. “Pealtnäha on tegemist lihtsalt ehitamisega, mis tegelikult hõlmab keerulisi protsesse – sobiva maa-ala leidmist, läbirääkimis- ja ostuprotsessi maa soetamiseks, detailplaneeringu koostamist ehitusõiguste ja piirangute määratlemiseks, potentsiaalsete ostjate soovide väljaselgitamist, hoonete projekteerimist, eelarve koostamist ja rahastamisküsimuste lahendamist ning lõpuks ehitamist, ehituskvaliteedi, keskkonna- ja tööohutuse kontrolli.

Eelmainitud asjade käigus võetakse kokku kõigi osalevate huvigruppide soovid ja võimalused. Arvestama peab arhitektide visiooniga, ehitise konstruktsiooniliste piirangutega, hoone erisüsteemide vajadustega, linna soovidega detailplaneeringu juures ning kinnisvarameeskonna lennukate ideede, haldusmeeskonna hoolitsusega hoone kasutuslihtsuse ja madalate kulude pärast, finantsistide kulude punktuaalsusega, ehitaja ehitustehnoloogiliste murede, eelarvestajate tööga ning turuga ehk klientide soovidega.

See, et kõik eelnimetatud huvigrupid kuldsele keskteele ja rahulolu rajale juhtida, nõuab arendajalt tõsist pühendumist ja pingutust, sest isegi ühe pealtnäha mitteolulise “klotsikese” eemaldamine või väljavahetamine sellest süsteemist võib põhjustada esialgu nii kindlalt koos püsinud kujundi kokkuvarisemise ning tuleb näha tublisti vaeva, et uus sobiv lõpplahendus leida.”

Ehituskvaliteedi tagamiseks on ettevõttes eraldi meeskond ehituskvaliteedi, keskkonna- ja tööohutuse jälgimiseks. Lisaks sellele on FKSMi tegevus allutatud maailmas tunnustatud nõudlikele ISO standarditele. Viimasega tagatakse protsesside põhjalik juhtimine ja dokumenteerimine, info liikumise kiirus ja kanalid, samuti otsuste kiirus ja efektiivsus.

Ostjatele sisendab kindlasti julgust meie toodete kasuks otsustamisel ka FKSMi enda (FKSM Haldus OÜ) pakutav haldusteenus. Vanasõna ütleb: nii kuis külvad, nii ka lõikad. See tähendab, et me rajame vastupidavaid ehitisi, et ka meil endil tulevikus lihtsam oleks.

“Kodu soetamine on tõsine otsus ja erinevate pakkumiste vahel valiku tegemine võib üsna raskeks osutuda. FKSM on Karukellakodu arendamisel silmas pidanud perspektiivi, mille käigus kujuneb välja kvaliteetne elukeskkond neile, kes eramaja soetamise asemel korteri kasuks otsustavad.

FKSMil on usaldusväärsed ja aastatepikkused suhted kõigi Eesti pankadega. Nii on ostjatele võimalik pakkuda soodsamaid laenutingimusi. Rahulik ja roheline elukeskkond lühikese auto- või bussisõidu kaugusel kesklinnast, usaldusväärne ja pikaajalise kogemusega arendaja on üks võimalus oma elutingimuste turvaliseks ja meeldivaks parandamiseks.”

AS FKSM on ehituse ja kinnisvara-arendusega tegelev Soome ehituskontserni YIT kuuluv ettevõte. FKSM-i arendatud viimased tuntumad korterelamud on Pärnu maantee 102d Parkmaja, 19-korruseline kõrghoone Maakri Maja ning korterelamu Kaarli puiesteel.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Statistika: Ehitusmahuindeks

16.03.2004 Tõnu Toompark

Uued korterid müüakse välja juba enne, kui kortermaja valmis saab

15.03.2004 Enn Tosso

Ülisuur nõudlus uute korterite järele on turusituatsiooni muutnud selliseks, et kui välireklaamid ja kuulutused üles jõuavad, on suur osa kortereid juba müüdud.

Pindi Kinnisvara juhatuse esimees Kalev Roosiväli ütles, et uute korterite broneerimine ja ost käib tormakalt, ehkki tänavu lisandub turule 2800-3000 uut korterit.

“Juba vundamendi ehitamise ajal on pool korteritest ära müüdud ja tänavu esimesel poolaastal tuleb müügitulemus sama hea,” ütles Roosiväli. Tema sõnul ei tekita Eesti korteribroneerijad ka kunstlikku nõudlust nagu näiteks Riias, kus vahendusfirmad paberil olevad korterid ära broneerivad, lootes need vaheltkasuga edasi müüa.

ASi FKSM kinnisvaraosakonna müügijuht Tõnu Toompark kinnitab, et parimad korterid uutes majades haaratakse lennult isegi enne, kui need arendaja kodulehele või mõnda kinnisvaraportaali jõuavad. “Ajalehereklaamidesse jõuavad pikema müügiperioodiga projektid,” tõdeb ta.

Tema sõnul ilmestab uute soodsa hinnaga korterite turgu iseloomulikult näide, kus FKSMi arendatavates kahes korterelamus Valge 18g ja 18h broneeriti ilma olulise reklaamita kolme nädalaga 53st korterist 50.

Praegune turusituatsioon soosib eelkõige müüjaid, arendajaid ning vahendajaid. Kaanon Kinnisvara tegevjuht Härmo Haljaste sõnab, et kinnisvaraturg on Eestis aktiivses tõusufaasis, kus ostjaid on turul rohkem kui müüjaid. Seetõttu ei ole müügikorraldajatel vaja klientide pärast eriti pingutada.

“Olukord võib meenutada natukene nõukogudeaegset restorani, kus sissesaamise otsustas uksehoidja,” sõnab Haljaste. Tõusufaas ei kesta aga lõpmatuseni ja siis jäävad pinnale professionaalset müüki ja head klienditeenindust viljelevad firmad, arvab ta.

Uute korterite ostubuumi on analüütikute hinnangul põhjustanud eelkõige elatustaseme paranemine, rekordmadalad intressimäärad ning ELiga liitumisega kaasnev võimalik hinnatõus.

Uus Maa analüütiku Ain Kivisaare sõnul võib möödunud aastal ligi 2000 korterini paisunud uusehitusmahust rääkida juba kui iseseisvast kinnisvarasektorist.

“Kuigi alternatiivse variandina on ostjatel alati võimalus valida eluase vanema korterifondi hulgast, on paljudele ostjatele tegemist põhimõttelise otsusega liikuda uuele kvaliteeditasemele, mida saavad pakkuda vaid uuselamud,” sõnab ta.

Kivisaare sõnul ületavad vanade korterite hinnad kohati juba uuselamute hindu, mis on oluliseks põhjuseks praegusele buumile.

Maaklerile tuleks esitada väga konkreetne soov

Praegusel uute korterite turul, kus nõudlus ületab oluliselt pakkumist, tuleks kliendil olla ise aktiivne ning oma soove väga selgelt väljendada.

Kaanon Kinnisvara tegevjuhi Härmo Haljaste sõnul oleks maaklerite andmebaasides olevatest sadadest klientidest eristumiseks mõistlik sõlmida vahendusfirmaga maaklerileping sobiliku elamispinna leidmiseks.

Eri Kinnisvara eluruumide müügijuht Mart Saa ei ole nõus väitega, et uute projektide ootel kliente on nii palju, et maakler neid unustaks, kui teab, et mõni uus arendus on peagi olemas. Tema sõnul on probleem selles, et väga umbkaudse sooviga kliendid kipuvad maaklerite ostusoovijate nimekirjades nihkuma viimaste hulka. “Suure töömahu juures eelistatakse konkreetseid kliente, kes juba omavad infot pankadest oma finantseerimisvõimaluste kohta ja on ka enda jaoks selgeks teinud linnaosa, kus soovitakse elada,” sõnab ta.

Kui kliendil on olemas otsus, kuhu linnaossa soovitakse uut elamist ja millisesse hinnaklassi see peaks mahtuma, siis tasub kindlasti jätta oma soov maha kinnivarafirmadesse ja nendele arendajatele, kelledel olemas omad müügiosakonnad, soovitab Saa.

Portaalidel tasub iga päev silm peal hoida

Kuna uute korterite turg areneb väga kiiresti, siis tasub kinnisvaraportaalidel ning arendajate kodulehtedel toimuvat pidevalt jälgida.

Praktika näitab, et väga tõsise huviga korteriostjad sirvivad iganädalaselt – kui mitte igapäevaselt – kinnisvaraarendajate kodulehti ja kinnisvaraportaale, lootes sealt leida projekti, mida lehel veel eelmisel päeval ei olnud, sõnab FKSMi kinnisvaraosakonna müügijuht Tõnu Toompark.

Uute projektide erilehed on loonud ka kinnisvaraportaalid. Toompargi sõnul on näiteks FKSMi kodulehte külastades võimalik registreeruda meililisti, kus antakse esmane info enne objekti laiale avalikkusele reklaamimist. “Meililist on lihtne ja odav operatiivne infokanal nii klientide kui kinnisvaraarendaja jaoks,” sõnab Toompark. “Valge 18 kavandatava kolmanda korterelamu müügiga alustamise järel oleme prognoosinud, et pakkumisele tulevast 25st korterist leiame klientide meililisti kasutades broneeringud 80 protsendile,” prognoosib ta.

Parimad pakkumised saab aktiivne kinnisvaraotsija

– jälgi kinnisvaraportaale
– jälgi arendajate ning vahendajate kodulehekülgi
– liitu arendajate meililistidega
– sõlmi maakleritega ostuesinduslepingud
– jälgi kehtestatavaid detailplaneeringuid
Allikas: Äripäev

Artikli autor on Enn Tosso. Artikkel on avaldatud 15.03.2004 väljaandes Äripäev –

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Kadrioru piiril Valge tänav 18 valmivad uued korterelamud

18.02.2004 Tõnu Toompark

Veebruaris algas Tallinnas Kadrioru piiril asuvate uute korterelamute müük. Aadressile Valge tänav 18 rajab ehitus- ja kinnisvaraarendusettevõte AS FKSM kaks viiekorruselist kokku 53 korteriga korterelamut. 31-86 ruutmeetriste korterite hinnad uutes elamutes on 452 000 kuni 1 300 000 krooni.

Valge tänav 18 korterelamud asuvad Lasnamäe nõlval Kadrioru piiril. Elamute krunt asub merepinnast 36 meetri kõrgusel. Tänu sellele asjaolule avaneb pea kõigi korterite akendest maaliline vaade Tallinna lahele ja ümbruskonnale.

Piirkonna uusim eluhoone on suunatud inimestele, kes hindavad head asukohta ning soovivad elada kvaliteetselt ehitatud kaasaegses elamus.

Korterelamute Kadrioru pargi tagune asukoht annab hea võimaluse kiiresti kesklinna jõuda nii isikliku kui ühistranspordiga. Vahetuses läheduses asub rajatav kunstimuuseum, Kadrioru parki viib rahulik jalgtee.

Unikaalsena Eesti tavapärastes oludes on mõlemad viiekorruselised elamud varustatud liftiga. Kõikide korterite juurde kuulub parkimiskoht krundil ja panipaik. Viimaste maksumus sisaldub korteri hinnas. Kõikidel korteritel on rõdu või terrass.

Korterite ruutmeetri hinnad on suurusjärgus 13000 kuni 16000 krooni ruutmeeter. See hind sisaldab ka korterite täielikku siseviimistlust. Korterite siseviimistluses on kasutatud kvaliteetseid materjale. Tubades ja köögis on laminaatparkett, vannitoas-tualetis keraamiline plaat ja põrandaküte.

Valge tänav 18 korterelamud valmivad käesoleva 2004. aasta lõpul.