Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

LHV: LHV majandusprognoos 2025. aastaks

LHV PankEhkki geo- ja välispoliitiline ebaselgus ning globaalse majandusruumi tervis muudab järgmise aasta majandusprognoosi tegemise tavapärasest keerulisemaks, on LHV makroanalüütik Triinu Tapver ja majandusekspert Heido Vitsur prognoosinud, milliseks võiks 2025. aasta kujuneda Eesti majandusele.

Nende prognoos:

  • SKP reaalkasv: 1,4%
  • Tarbijahinnaindeks (THI): 4,5% (aasta keskmine)
  • Töötuse määr: 7,2% (aasta keskmine)
  • Keskmise brutopalga kasv: 4% (aasta keskmine)
  • 6 kuu euribor: 1,9% (aasta keskmine), aasta lõpuks 1,7%
  • USD kurss euro suhtes: euro nõrgeneb 6% ehk 1 EUR = 0,987 USD (aasta keskmine)
  • Tallinna börsiindeks OMXT: 15% (aastakasv)
  • Bensiini 95 hind: 1,579 EUR/l (aasta keskmine)
  • Elekter: 97 EUR/MWh (aasta keskmine)

LHV ekspertide prognooside kohaselt pöördub Eesti majandus uuel aastal kasvutsüklisse, kuid majanduskeskkonna paranemine tuleb väga aeglane. Kodulaenuvõtjatele on intressimäärade oodatav langus kindlasti rõõmustav, kuid sellest tulenev positiivne mõju ei puuduta kogu elanikkonda ega ole piisavalt suur, et Eesti inimeste üldine ostujõud teiste muutuste kõrval paraneks. Palgakasv alaneb, kuna ettevõtetel pole enam nii suuri puhvreid nagu mõni aasta tagasi. Koos maksutõusude ja hinnakasvu kiirenemisega keskmise inimese ostujõud pisut väheneb.
Positiivse märgina on näha Skandinaavia eksportturgudelt tulenevaid lootuskiiri. Nimelt võiks alanud aastal oodata sealse nõudluse kasvu, mis Eesti ettevõtteid aitaks. Teisalt tuleb pilgud suunata Saksamaa töötleva tööstuse poole, kuivõrd sealse olukorra halvenemisega lükkuks ka Eesti ekspordi taastumine kaugemale. Üldiselt sõltub Eesti majanduse tervis palju väliskeskkonnast. Välismõjudest on suurimaid on Vene-Ukraina sõda ja selle arengud, mida keegi hetkel hinnata ei oska. Ühtlasi tuleb jälgida Donald Trumpi ja tema otsuste mõju Euroopale ning Hiinale. Ilmselt nõrgestab Trumpi poliitika euro kurssi dollari vastu veelgi. Hea indikaator on näiteks Big Maci indeks, mis juba praegu näitab nagu oleks euro võrreldes USA dollariga ülehinnatud.

Bensiini hinda mõjutab enim ootus, et maailmaturul toornafta hinnad langevad. Seda eelkõige Trumpi lubaduse tõttu panna USA-s naftapumbad tööle ja pakkumist suurendada. Ilma aktsiisitõusuta julgeks arvata, et bensiini hind Eestis võiks langeda isegi 10 senti liitri kohta, kuid aktsiisitõus muudab liitrihinna keskeltläbi 7 senti kallimaks. Kokkuvõttes võiks bensiini hind tänavu Eestis alaneda umbes 3 senti.

Elektri hinda prognoosisid LHV eksperdid futuuride, kuid ka teiste riikide käikude pealt. Futuuride ootus koos Venemaa võrgust lahti ühendamise ja Norra plaaniga Euroopaga võrguühendused katkestada, viisid prognoosis 10%lise elektrihinna kasvuni.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

KV.EE kinnisvara-podcast: maakleribüroo loomise võlud ja valud

KV.EE KinnisvarapodcastKV.EE kinnisvara-podcast’i 103. saate külaline on Saa & Partnerid asutaja Mart Saa. Räägime maakleribüroo asutamisest, sellega kaasas käivatest muredest ja rõõmudest. Saadet juhib ja küsimusi esitab kinnisvarakonsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark.

Pikaajaliselt maakleritegevusega seotuna kinnisvaraturu osalisena avab Mart Saa mõtteid, kas turule mahub maakleribüroosid juurde, kas ja kui vajalik on uue maakleribüroo eristumine juba olemasolevatest, millised on kriteeriumid, kust maakleribüroo hakkab majanduslikult efektiivseks muutuma.

Mart Saa räägib, mis on uue maakleribüroo loomise kõige kitsam pudelikael. Samuti tuleb juttu, milliste kriteeriumide alusel Mart Saa maakleribüroo juhina hindab maaklerite tiimi sobivust ja hakkamasaamist.

Arvutame, mis on olulisem – kas maakler või maakleribüroo kaubamärk, kelle poole klient võiks pöörduda. Suur küsimus on, kuidas maakleriteenuse klient võiks pädeva maakleri ära tunda ja mille alusel võiks klient maakleriga koostöö tõhusust hinnata.

Saate lõpetuseks annab Mart Saa hinnangu 2025. a kinnisvaraturule ja poetab enda nõuande kinnisvaraturu osalistele.

Vaata saadet videona

Play

Kuula saadet

Kutsume häid kuulajaid üles: andke teada, milliste teemade käsitlemisest olete huvitatud? Keda sooviksite kuulda saate külalisena? Kas soovite koguni ise tulla mõnest päevakajalisest teemast rääkima? Sellekohased mõtted ja ettepanekud on teretulnud meiliaadressile klienditugi@kv.ee.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Statistikaamet: Välisturistide arv kasvas novembris 15%

StatistikaametStatistikaameti andmetel peatus 2024. aasta novembris majutusettevõtetes 247 000 turisti, mida on 11% enam kui aasta varem samas kuus. Välisturiste oli 15% ja siseturiste 8% rohkem.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helga Laurmaa sõnul külastas 2024. aasta novembris Eesti majutusettevõtteid 119 000 välis- ja 128 000 siseturisti. Siseturistide arv, mis oli 2024. aasta enamikel kuudel aastases võrdluses olnud languses, pöördus 2024. aasta oktoobris tõusule ja tõus jätkus ka novembris. 2019. aasta novembrile ehk viimasele tippajale jäi turistide arv 2024. aastal siiski 6% alla. „Võrreldes kriisieelse rekordaasta novembriga oli siseturiste majutusettevõtetes 12 000 võrra rohkem, samas välisturiste 27 000 võrra vähem,“ täpsustas Laurmaa.

Analüütik selgitas, et Soomest reisis Eestisse ligi 41 000 turisti ehk nad moodustasid 35% majutuskohtades peatunud väliskülastajatest. Majutatud Läti turiste oli ligi 22 000 (18%) ning Leedu ja Suurbritannia turiste võrdselt üle 5000 (mõlemad moodustasid välisturistidest 4%). Majutusettevõtetes peatunud naaberriikide Soome ja Läti turiste oli vastavalt 17% ja 12% võrra rohkem, Leedu turiste 11% ning Suurbritannia turiste 10% võrra rohkem kui aasta varem novembris.

76% majutatud välisturistidest olid novembris Eestis puhkusereisil ning 19% tööreisil. Välisturistidest 76% eelistas ööbida Harju maakonnas, järgnesid Pärnu (11%), Tartu (6%) ja Ida-Viru maakond (2%). Lääne-, Lääne-Viru-, Saare-, Valga- ja Võrumaal peatus igaühes 1% välisturistidest.

Majutuskohtades ööbinud siseturistidest olid 69% puhkuse- ja 22% tööreisil. Kõige enam peatus siseturiste Harjumaal (35%), järgnesid Pärnumaa (14%), Tartumaa (11%), Ida-Virumaa (10%) ja Valgamaa (6%).

Turistid jäid majutusettevõtetesse kokku 448 500 ööks, neist 242 100 olid välisturistide ja 206 400 siseturistide ööbimised.

Novembris said külastajad peatuda 941 majutuskohas. Turistide kasutuses oli 21 000 tuba ja 49 000 voodikohta, täidetud oli 44% tubadest. Ööpäev maksis majutusettevõttes keskmiselt 47 eurot inimese kohta, mis oli 2% kallim kui 2023. aasta novembris ning 19% kallim kui 2019. aasta samas kuus. Lääne-Virumaal maksis ööpäev 54 eurot inimese kohta, Tartumaal 51, Harjumaal 49, Ida-Virumaal 45, Saaremaal 42 ning Pärnumaal 39 eurot.

Majutustegevuse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Koolitus “Korteriühistu põhikirja ja kodukorra koostamine” toimub 30.01.2025

Kinnisvarakoolis toimub 30.01.2025 koolitus “Korteriühistu põhikirja ja kodukorra koostamine“. Kinnisvarajurist Evi Hindpere annab koolitusel ülevaate korteriühistu põhikirjale ja kodukorrale kehtestatud reeglitest ning praktilisi nõuandeid nende koostamisel.

Koolitus „Korteriühistu põhikirja ja kodukorra koostamine“ on suunatud:

  • korteriühistu juhatuse liikmetele, kes tegelevad igapäevaselt korteriühistu juhtimisega;
  • korteriühistu revisjonikomisjoni liikmetele, kelle ülesandeks on kontrollida põhikirjast kinnipidamist;
  • korteriomanikele ja korteriühistu liikmetele, kes soovivad teada oma õigusi ja kohustusi.

Koolitus “Korteriühistu põhikirja ja kodukorra koostamine” toimub 30.01.2025 kell 17.00-19.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Suur elamispindade turuülevaade – talv 2024/2025

Tõnu Toompark

2024. a lõpus jätkas elamispindade turg aktiivselt. Tehingute arv jätkas kerkimist. Hinnad püsisid paigal. Tallinna korteritehingute statistiline keskmine tuli aastatagusega võrreldes allapoole. Minnes korterituru segmentidesse oli siiski näha, et samaväärse vara hind pole juba 6-7-8 kvartalit oluliselt muutunud.

Kinnisvaraturul tundub käivat pidu katku ajal. Majanduspilt on ju üsna nukker. Majanduskasvu pole kaua nähtud, tarbijakindlus on ajalooliste madalaimate tasemete juures. Käesolevast 2025. aastast löövad tarbijaid täiendavalt maksutõusud.

  • Kuidas need tegurid mõjutavad elamispindade turgu täna?
  • Kuidas poole-pooleteise aasta vaates?
  • Kas tehingute arv läheb tänaselt kõrgelt tasemelt veel ülespoole?
  • Mida teevad hinnad? Kas sel aastal näeme stagnatsioonis olnud hindadele ärkamist?
  • Mis toimub uute korterite arendamise sektoris pakkumise, müükide ja hindadega?
  • Millised on arengud üüriturul nii üürnike kui üürileandjate vaatest?

2025. a alguse suur sügisene elamispindade turuülevaade uurib olulisi kinnisvaraturu trende ühest, teisest ja kolmandast sunast. Ülevaade analüüsib numbrite ja faktide põhiselt, mis toimub ja teeb prognoosid poole-pooleteise aasta vaates.

Turuülevaadet käin esitlemas ettevõtetes. Vajadusel teeme esitluse Teams’i, Zoom’i vms rakenduse kaudu. Esitluse tellimiseks palun kontakteeru: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Alternatiivina ettevõttes tehtavale turuülevaate esitlusele on võimalik osaleda 10.12.2024 veebiseminarina toimuval Kinnisvarakooli turuülevaate seminaril. Veebiseminarile registreerumine Kinnisvarakooli kodulehel.

Tallinna elamispindade turu trendid – talv 2025

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

KV.EE: Äripindade müügipakkumiste arv suurenes aastaga 28%

Kinnisvaraportaalis KV.EE pakuti 12.2024 müügiks 408 Tallinna äripinda keskmise pakkumishinnaga 2899 €/m². Aastataguse ajaga võrreldes suurenes äripindade pakkumiste maht 28% ja keskmine hind kerkis 1% võrra. Viimased 4 kuud on aktiivsete müügipakkumiste arv läinud tempokalt ülespoole.

Äripindade müügipakkumiste suurim osa 148 pakkumist ehk kogupakkumisest 36% asuvad Tallinna kesklinnas. Kesklinna äripindade müügipakkumiste 12.2024 keskmine hind portaalis KV.EE oli 3088 €/m².

Kõrgeimat hinda 4400 €/m² küsitakse Kadrioru äripindade müügipakkumiste eest. Kõige madalama hinnaga on kinnisvaraportaali KV.EE äripindade müügipakkumised Mustamäe linnaosas, kus keskmine pakkumishind on 843 €/m². Suur hinnavahe odavaima-kalleima äripinna vahel ei viita mitte ainult asukohast tulenevate erinevustele, vaid ka äripindade kasutusotstarbest ja kvaliteedist tulenevatele erisustele.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Äripind / müük: kuulutuste arv (tk) ja selle muutus (%) Äripind / müük: kuulutuste hind (€/m²) ja selle muutus (%)
12.2023 12.2024 Muutus, % 12.2023 12.2024 Muutus, %
Haabersti 27 41 52% 2 547 2 401 -6%
Kadriorg 10 #N/A 4 400 #N/A
Kesklinn 134 148 10% 3 201 3 088 -4%
Kristiine 22 18 -18% 3 171 2 805 -12%
Lasnamäe 23 31 35% 1 220 1 107 -9%
Mustamäe 10 #N/A 843 #N/A
Nõmme 16 11 -31% 1 753 1 797 3%
Pirita 8 10 25% 2 107 3 035 44%
Põhja-Tallinn 50 94 88% 2 661 3 560 34%
Vanalinn 25 25 0% 4 579 3 630 -21%
Tallinn 320 408 28% 2 859 2 899 1%
Eesti 921 1 063 15% 1 436 1 603 12%
Harjumaa 443 546 23% 2 257 2 414 7%
Narva 26 25 -4% 557 594 7%
Rakvere 10 10 0% 771 823 7%
Pärnu 59 72 22% 1 408 1 633 16%
Tartu 48 54 13% 1 745 1 721 -1%
Andmete allikas: portaal KV.EE

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Rahandusministeerium: Inflatsioon oodatust tagasihoidlikum

Statistikaameti andmetel tõusid hinnad detsembris eelmise kuuga 0,1 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes 3,9 protsendini. Aasta kokkuvõttes tõusid hinnad 3,5 protsenti, mis on viimase nelja aasta aeglaseim. Euroalal kiirenes hinnakasv esialgsel hinnangul 2,4 protsendini teenuste mõningase kallinemise ja energiakandjate hinnalanguse lõppemise tõttu.

Detsembris mõjutasid hinnataset peamiselt kütuse kuine kallinemine ja jõulueelsed allahindlused. Kuigi nafta hinnad olid aasta lõpus viimaste aastate madalaimal tasemel, on euro nõrgenemine mootorikütuse hindu kergitama hakanud. Kolme kuuga on euro odavnenud USA dollari suhtes 6 protsenti ning see on jätkunud ka aasta alguses. Ühelt poolt on euroala taastumine aeglane ning kasvuprognoose on langetatud. Teiselt poolt on USA majanduse majandusnäitajad osutunud oodatust tugevamaks, mis ei soosi intresside langetamist ning Trumpi peatne ametisse nimetamine on kergitanud dollarit.

Elektri börsihind on olnud viimastel kuudel madalam kui aastatagusel perioodil, aidates kodutarbijatel elektri eest vähem maksta. Gaas oli detsembris 12 protsenti odavam kui aasta tagasi, samas tuleb arvestada, et Euroopas tõusnud gaasi hulgihinnad hakkavad selle aasta alguses kanduma jaehindadesse ja avaldavad mõnevõrra mõju ka kaugkütte hindadele.

Toidutoorme hinnad välisturgudel pöördusid aasta teisel poolel tõusule ning see suundumus on viimastel kuudel jätkunud. Osade toorainete hinnad on välisturgudel märgatavalt tõusnud ning on kergitamas toiduhindu ka siinsel turul. Detsembris mõjutasid toidu hinnataset laialdased aastalõpu soodustused. Jaekettide marginaalid olid möödunud aastal tavapärasest madalamad, andes aimu tarbijate nõrgast kindlustundest.

Möödunud aasta viimastel kuudel ja aasta kokkuvõttes oli inflatsioon prognoositust mõnevõrra madalam energiahindade suurema languse ja tarbijate jätkuva ettevaatlikkuse tõttu kulutuste tegemisel.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Eesti Pank: Mullu suurendasid tarbijahindu enim maksud ning teenuste ja toiduainete kallinemine

Eesti Pank2024. aasta hinnakasv oli kokkuvõttes 3,5%. Sellest 1,6% tuli kõrgematest tarbimismaksudest. Maksutõuse maha arvestades jäänuks mullune hinnakasv 2% juurde ehk sarnasesse suurusjärku euroala keskmisega. Detsembris kasvasid tarbijahinnad aastavõrdluses 3,8%, kuid võrreldes novembriga jäid hinnad samale tasemele.

Teisel poolaastal kallinesid Eestis kiiremini teenuste ja toiduainete hinnad. Võrreldes teiste euroala riikidega kandus Eesti poeriiulitele eriti järsult üle kohvi ja mahlade kallinemine maailmaturul. Praeguseks on nende toidutoormete hinnatõus küll peatunud, kuid hinnatase on jäänud kõrgeks ning see mõjutab hindade kasvu ka lähikuudel. Teenuste hindu on suuresti kasvatanud eelmise aasta kevadel kerkima hakanud telefoni- ja andmesideteenuste hinnad. Samuti on jätkunud meditsiiniteenuste, sh hambaravi hinnatõus. Tööjõumahukamate teenuste kallinemise taga on ka suhteliselt kiire palgakasv.

Mõnevõrra aitas tarbijahinna kasvu piirata energiahindade odavnemine – nii elekter börsil kui ka mootorikütused maksid keskmiselt vähem kui 2023. aastal. Aasta lõpus kasvas hoogsalt sõidukite müük, kuna automaksu rakendumine käesoleva aasta alguses motiveeris inimesi sõidukiostu 2024. aasta sisse ajastama. Samas sõidukite hindu see elavnemine märkimisväärselt ei kujundanud.

Naaberriikides Leedus ja Lätis jäi eelmise aasta inflatsioon vastavalt 1% ja 1,3% kanti. Sealjuures kallinesid Eestis naaberriikidega võrreldes rohkem teenused, iseäranis transpordi- ja sideteenused. Toiduained, mis moodustavad suurima osa tarbijakorvist, Leedus eelmisel aastal sisuliselt ei kallinenud. Ka energiahinnad odavnesid Lätis ja Leedus veidi kiiremini kui Eestis.

Käesoleva aasta hinnakasvu Eestis kujundab taas maksupoliitika. Ühelt poolt taandub jaanuaris välja 2024. aasta alguses rakendunud kõrgem käibemaksu mõju, mis eelmise aasta hinnakasvu määras. Samas hakkas 2025. aasta alguses kehtima automaks ning tõusis alkoholiaktsiis. Lisaks tõuseb aasta keskel käibemaks 24%ni ning kerkib ka diislikütuse aktsiis. Kokkuvõttes ootame Eesti Panga prognoosis 2025. aasta hinnakasvuks 4,3%. Ilma maksutõusudeta jääks hinnatõus käesoleval aastal veidi alla 3% ning kogu euroala hinnakasv jääb sel aastal oodatavalt 2% lähedale.

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Arco Vara: Kuidas mõjutab asukoht soklikorrusel korteri ostu ja müüki?

Arco VaraSoklikorrusel asuva kinnisvara ostmine ja müümine võib olla mitmes mõttes keerukam, kuid samas võib see pakkuda ka teatud eeliseid. Vaatame lähemalt, kas ja kuidas mõjutab asukoht soklikorruse korteri väärtust ja müügiprotsessi ning millised tegurid võivad kinnisvaraomanikke ja ostuhuvilisi mõjutada.

Üks peamisi tegureid, mis võib soklikorruse ja nn tavalise korteri ostmisel ja müümisel erineda, on hind. Üldjuhul on keldrikorrusel asuvad korterid odavamad. Loomulikult määrab siin olulist rolli asukoht: kui korter asub näiteks kesklinnas või mõnes teises populaarses ja hinnatud piirkonnas, võib hinnavahe olla väiksem ning huvi suurem.

Madalam hind võib jällegi muuta soklikorruse korterid atraktiivseks nii inimestele, kes otsivadki soodsamat elamispinda, kui ka investoritele. Sellised korterid sobivad sageli heaks investeeringuks lühiajaliste üürikorteritena, kuna madalam hind muudab need üürnikele taskukohasemaks ja investorile kasumlikumaks.

Üks põhjus, miks soklikorruse kortereid võib olla keerulisem müüa, on see, et paljud ostjad eelistavad kõrgema korruse kortereid, kus on rohkem loomulikku valgust ja avarad vaated. Kuna soklikorruse korterid asuvad osaliselt või täielikult maa all, on sellisel kinnisvaral tavaliselt väiksemad aknad ja ruumid tunduvad pimedamad.

Soklikorruse korterit ostes tuleks kindlasti arvestada sellega, et sageli on seal kehvem ventilatsioon, mis võib tekitada probleeme niiskusega ja sellest tuleneva hallitusega. Niiskuskahjustuste vältimiseks võib keldrikorruse korter vajada täiendavat isolatsiooni ja ventilatsiooni.

Keldrikorruse korterite ostmisel tuleb tähelepanu pöörata ka juriidilistele ja halduslikele aspektidele, kuna nendele elamispindadele võivad kehtida spetsiifilised ehitusnormid ja -määrused, nagu minimaalne akende suurus või ventilatsiooninõuded. Samuti on oluline kontrollida, kas soklikorrus on ametlikult elamispinnaks registreeritud, sest ilma selle kinnituseta võib kinnisvara kasutamine elamispinnana olla problemaatiline või isegi keelatud.

Soklikorruse korterit müües on oluline osata esile tuua kinnisvara unikaalsed omadused ja võimalused, näiteks privaatsem asukoht, madalam hind või väiksemad kommunaalkulud. Loov lähenemine ja läbimõeldud turundusstrateegia aitavad muuta soklikorruse kinnisvara atraktiivseks konkreetsele sihtgrupile. Samuti võib olla kasulik näidata ostjale potentsiaali muuta korter hoopis ateljeeks, kodukontoriks või isegi äripinnaks, olenevalt asukohast ja piirkonna regulatsioonidest.

Kokkuvõttes võib öelda, et tehing soklikorruse kinnisvaraga võib tõesti olla keerukam kui tavapärase korteri ost-müük. Füüsilised ja tehnilised omadused, juriidilised küsimused ning turuhind on peamised tegurid, millega tuleb arvestada. Samas võivad madalam hind ja eripärad muuta sellise korteri atraktiivseks teatud ostjatele ja investoritele. Oluline on olla teadlik nii riskidest kui ka eelistest ning osata neid hästi hallata, et tehing oleks nii ostjale kui müüjale edukas.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Coop Pank: Teejuht ettevõtjale: kuidas osta kodu oma ettevõttelt ilma liigse maksukuluta

Coop PankPaljud mikro- ja väikeettevõtjad on aja survel pidanud kinnisvara soetama oma firma nimele. Kui tekib soov see isiklikuks koduks muuta, võib ette tulla mitmeid väljakutseid. Coop Panga kodulaenude äriliini juht Karin Ossipova annab nõu, kuidas seda teekonda kõige paremini planeerida.

Parim viis kodu ostmiseks on alati eraisikuna, sest see on lihtsam, odavam ja maksusõbralikum, eriti kui kasutada selleks kodulaenu abi. Kodulaenu kasutamine eeldab, et ettevõtja suudab pangale tõendada oma maksevõimet, mis võib aga nõuda ettevalmistust.

Näiteks kui ettevõtte omanik on kulude optimeerimiseks hoidnud oma palka madalamal tasemel, tuleb sissetulekut enne kodulaenu taotlemist suurendada. Samuti tahab pank näha ülevaadet ettevõtte finantsseisust.

Kui aga kodu ostmisega on kiire ja see tehakse ettevõtte vahenditest, on oluline teada, kuidas vara hiljem firma omanikule edasi müüa.

Kuidas tegutseda olukorras, kus kinnisvara on ostetud ärilaenuga?

Kui kinnisvara on ostetud ettevõtte nimele ärilaenuga ning nüüd küpseb peas plaan see ettevõtte omaniku nimele ümber vormistada, on kõige otstarbekam taotleda kodulaenu ning läbi ostu-müügitehingu ettevõttelt kinnisvara välja osta. Kuna ärilaenud on tihti kõrgema intressiga ja lühema perioodiga, võib selline samm aidata igakuiselt oluliselt raha kokku hoida.

Oluline on tähelepanu pöörata ka sellele, kuidas omanik kasutab firma vara ajal, mil kinnisvara on ettevõtte nimel. Kui omanik kasutab ettevõtte vara isiklikuks otstarbeks, tuleks firmale maksta turupõhist üüri, et vältida maksuprobleeme.

Erisoodustusmaksu vältimiseks tee tehing turuhinnaga

Kui soovid ettevõtte omanduses olevat kinnisvara enda nimele osta, on oluline jälgida, et tehingu hind vastaks turuväärtusele. Kui tehing toimub alla turuhinna, tuleb selgeks teha osapoolte omavaheline seos, kuna sellest sõltub, milliseid makse peab tasuma.

Näiteks ettevõtte omaniku puhul, kes ettevõttes ei tööta ning sealt palka ega juhatuse liikme tasu ei saa, tuleb tasuda vaid tulumaksu. Kui aga omanik on ise juhatuse liige, siis käsitletakse müüki soodustusena, mis on maksustatav erisoodustusmaksuga, mis omakorda koosneb tulu- ja sotsiaalmaksust.

Tulumaksu ja erisoodustusmaksu arvestatakse vara turu- ja müügihinna vahelt – seega, mida odavamalt alla turuhinna endale kinnisvara müüa, seda rohkem tuleb maksta riigile. Seejuures tasub arvestada, et turuväärtuseks ei loeta mitte kinnisvarakuulutuste müügihinda, vaid selle määrab sõltumatu hindaja kinnisvara eksperthinnanguga.

Näide erisoodustusmaksu arvestamisest:

Korteri turuhind hindamisaktis on 150 000 eurot. Ettevõtte omanik, kes on ühtlasi ka ettevõtte juhatuse liige, soovib korteri ettevõttest välja osta kunagise tehinguhinnaga 100 000 eurot. Sellisel juhul tuleb erisoodustusmaksu maksta 50 000 eurolt järgmiselt:

  • tulumaks 22/78 ehk 28,2% ehk 50 000*28,2% = 14 100 eurot;
  • sotsiaalmaks arvestatakse turuväärtuse ja tehinguhinna vahelt, millele on lisatud tulumaks ehk (50 000+14 100) x 33% = 21 153 eurot;

Kokku tuleb selle näite puhul tasuda erisoodustusmaksu seega 35 253 eurot.

Nagu näitest näha, saab tehingut teha ka alla turuhinna, kuid võit pole suur, kuna tekkiv maksukohustus sööb ära enamuse säästetud summast. Kui ettevõtja taotleb kinnisvara ostmiseks pangalt kodulaenu, siis kontrollib pank ka üle, kas ta on kursis alla turuhinnaga tehtud tehingu maksustamise reeglistikuga.

Maksureeglite mõistmine on eriti oluline just mikro- ja väikeettevõtete puhul, kus omaniku sissetulek on tihti otseses seoses ettevõtte finantsvõimekusega. Kui firma omanik pole kursis maksukohustusega tehingu puhul, mis on tehtud alla turuhinna, siis võib ootamatu maksunõue mõjutada tugevalt ettevõtte rahalist seisu. See aga omakorda mõjutab omaniku enda võimekust edaspidi kodulaenu teenindada.

Mida teha siis, kui omanikuna on antud ettevõttele laenu?

Kui ettevõte on vara ostmiseks kasutanud omaniku antud laenu, saab ostuhinda ka sellega tasaarveldada. See tähendab, et omaniku antud laenu saab lugeda ostuhinna osaks. Coop Pank käsitleb tasaarveldatavat summat omafinantseeringuna kodulaenule. Kuna see protsess on juriidiliselt keerukam, tuleks juba enne kodulaenu taotlemist aegsasti konsulteerida ka notariga, kes aitab tehingu kõik aspektid läbi mõelda.

Enne kinnisvara ostmist oma ettevõtte käest tuleks probleemide vältimiseks kindlasti hoolikalt järele uurida kõik maksustamist puudutavad asjaolud. Samuti oleks mõistlik võimalikult varakult kaasata protsessi laenuhaldur ja vajadusel ka notar, kes saavad anda nõu parima võimaliku lahenduse leidmiseks.

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

KV.EE: 2025. aasta saab olema elamispindade turu kohanemise aasta

Tallinna korterite müügipakkumiste arv kinnisvaraportaalis KV.EE jätkab liikumist vähenemise suunas. Pakkumiste arvu vähenemine leevendab konkurentsi kinnisvaramüüjate vahel. Vähem survet kinnisvaramüüjatele on kaasa toonud keskmise pakkumiste hinna tagasihoidliku kerkimise, kommenteeris elamispindade turu arenguid kinnisvaraportaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

2024. a detsembrikuine korterite aktiivsete müügipakkumiste keskmine arv 4581 on aastatagusest 25% rohkem, kuid kuu varasemast 4% vähem.

„Korterite müügipakkumiste 2024. a tipp oli augustis-septembris. Sellele on järgnenud pakkumiste arvu vähenemine, mille trend on kestnud juba kolm kuud. Pakkumisi portaalis KV.EE on jäänud vähemaks, sest aktiivne tehingute tegemine on olemasolevat pakkumist vähendanud. Samas tuleb täiesti uusi pakkumisi turule juurde aeglasemas tempos,“ analüüsis müügipakkumiste arvu muutusi Tarvo Teslon.

Pakkumiste arvu vähenemine on otseselt mõjutanud korterite pakkumishindu. 2024. a teises pooles liikusid Tallinna erinevate linnaosade korterite pakkumishinnad horisontaalselt või isegi kerkisid mõnevõrra. 12.2024 Tallinna korterite müügipakkumiste keskmine hind 3602 €/m² on aasta varasemast 0,6% suurem.

„2024. a esimese poole oodatust madalam tehingute arv surus näiteks Mustamäel-Lasnamäel korterite müügipakkumiste hindu alla. Aasta keskpaigas aktiveerunud tehingute turg pani allapoole liikumisele pidurid peale. Kristiine ja Põhja-Tallinna linnaosas liikusid korterite pakkumishinnad kinnisvaraportaalis KV.EE 2024. a teises pooles isegi mõnevõrra ülespoole,“ kommenteeris Tarvo Teslon.

Käimasolev 2025. aasta saab olema uute oludega kohanemise aasta, kust liiga kiireid muutuseid oodata ei tasu.

„Loodetavasti saab 2025. a majanduslangus läbi ja tarbijakindlus hakkab paranema. Intressimäärad liiguvad juba mõnda aega allapoole. Samas on meid tabamas maksutõus teise järel. Elamispindade turuosalistel nii müügi- kui ostupoolel tuleb kohaneda muutuvate oludega. Kohanemine võtab enamasti aega ja see tähendab, et äkilisi muutuseid elamispindade turult ootama ei peaks,“ prognoosis Tarvo Teslon.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Tarvo Teslon
Kinnisvaraportaal KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Olulised muudatused 2025. aastal

Selle aasta algusest tõusis tulumaksumäär 2% võrra ehk nüüd on tulumaksumääraks 22%. Kuid see ei puuduta eelmise aasta kasumilt makstavat maksumäära, see on ikka 20%. Küll aga sellel aastal saadud kasumilt tuleb maksta juba uue 22% maksumäära.

Samuti tõusis äri- ja tootmismaa maamaksu määr 2%-le. Lisaks on sellel aastal maamaksu aastase kasvu ühetaoline üleriigiline piirmäär 50% ja 20 eurot juhul, kui maamaksu summa 50% suurenemine on väiksem kui 20 eurot. See tähendab, et kui 2025. aasta maamaksusumma on vähemalt 50% suurem eelmise aasta maksusummast, siis suureneb maksusumma 50%. Kui 50% on vähem kui 20 eurot, siis suureneb maamaksusumma 20 euro võrra, kuid mitte rohkem kui maa maksustamishinna ja maamaksumäära alusel arvutatud maamaksusummani.

Aasta alguses jõustunud käibemaksuseaduse muudatusega tuleb käibemaksuga maksustada ka sellise ehitise võõrandamist, mille esmasest kasutuselevõtust ei ole möödunud rohkem kui üks aasta. Kui ehitise müük on üldjuhul maksuvaba, siis maksustada tuleb ehitist, mis ei ole veel kasutusele võetud ehk uut ehitist.

15. jaanuarist 2025 jõustub kinnistusraamatuseaduse muudatus, mille kohaselt ei saa enam tavakasutaja e-kinnistusraamatust otsida andmeid isiku nime ja isikukoodi järgi. See meede võeti tarvitusele eesmärgiga suurendada inimeste eraelu kaitset. Jätkuvalt saavad kinnistustoimikuga tutvuda õigustatud isikud ehk kinnistu omanik ise, notar, kohtutäitur, kohus ja järelevalveõiguslik asutus. Siiski säilib ka tavaisikule õigus tutvuda kinnisasja andmetega aadressi või katastritunnuse alusel. Sellega säilitatakse kinnistusraamatu avalikkus.

Edukat aastat!

Evi Hindpere – kinnisvarajurist
evihindpere@gmail.com

Lisateave ja kontakt

Evi Hindpere

Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.

Evi Hindpere
Kinnisvarajurist
www.kinnisvarakool.ee/kinnisvarajurist

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Statistikaamet: Tarbijahinnaindeks tõusis 2024. aastal 3,5%

StatistikaametStatistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks 2024. aastal 2023. aasta keskmisega võrreldes 3,5%. Tarbijahinnaindeksit mõjutasid 2024. aastal enim toidu ja mittealkohoolsete jookide hinna muutused.

Tarbijahinnaindeksi suurimateks mõjutajateks 2024. aastal olid statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Lauri Veski sõnul toidu ja mittealkohoolsete jookide hinna tõusud, moodustades indeksi kogutõusust 23,7%. Toit ja mittealkohoolsed joogid kallinesid aastaga 3,2%. „Toidukaupadest kallinesid enim oliivõli (44%) ning mahlad ja siirupid (36,7%). Olulisena võib välja tuua ka šokolaadi kallinemise (14,5%). Samas odavnesid märgatavalt suhkur (18%) ja värske köögivili (11,6%). Bensiin oli 2,7% ja diislikütus 4,4% odavam,“ lausus Veski.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti võrreldes eelmise aastaga, 2024

Kaubagrupp

2023–2024, %

KOKKU

3,5

Toit ja mittealkohoolsed joogid

3,2

Alkohoolsed joogid ja tubakas

6,8

Riietus ja jalatsid

0,9

Eluase

0,3

Majapidamine

2,7

Tervishoid

8,1

Transport

1,8

Side

8,5

Vaba aeg

5

Haridus ja lasteasutused

7,5

Söömine väljaspool kodu, majutus

4,6

Mitmesugused kaubad ja teenused

6,5

Tarbijahinnaindeks tõusis 2024. aasta detsembris võrreldes novembriga 0,1% ja 2023. aasta detsembriga võrreldes 3,9%. Kaubad kallinesid detsembris aastaga 3,2% ning teenused 5,1%.

Veski tõi välja, et detsembris mõjutasid tarbijahinnaindeksit 2023. aasta detsembriga võrreldes samuti enim toidu ja mittealkohoolsete jookide hinna muutused. „Toidukaupadest enim ehk 68,1% on kallinenud mahlad ja siirupid, eelkõige apelsinimahl. Šokolaad on kallinenud 36%, külmutatud puuviljad ja marjad 35,7% ja oliivõli 23,9%. Vahepeal odavnenud bensiin ja diislikütus jõudsid detsembriks aastatagusega samale hinnatasemele,“ täpsustas Veski.

Novembriga võrreldes mõjutas 2024. aasta detsembri tarbijahinnaindeksit enim transpordi kallinemine – bensiini hind tõusis 3,2% ja diislikütuse hind 5%. Samuti oli suurem mõju rahvusvaheliste lendude ja puhkusereiside kallinemisel, mis kuust kuusse rohkem kõiguvad.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, detsember 2024

Kaubagrupp

Detsember 2023 –
detsember 2024, %

November 2024 – 
detsember 2024, %

KOKKU

3,9

0,1

Toit ja mittealkohoolsed joogid

5,4

-0,6

Alkohoolsed joogid ja tubakas

7

-1,1

Riietus ja jalatsid

1

-0,5

Eluase

-0,2

0,3

Majapidamine

2,1

-0,2

Tervishoid

6,5

-0,1

Transport

3,2

2,3

Side

8,1

-2,2

Vaba aeg

4,3

1,6

Haridus ja lasteasutused

7

0

Söömine väljaspool kodu, majutus

4,5

0,5

Mitmesugused kaubad ja teenused

6,5

-0,5

Tarbijahinnaindeksi avaliku huvi peamine esindaja on rahandusministeerium, kelle tellimusel andmeid kogutakse ja analüüsitakse.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Arco Vara: Mida pidada meeles kohtutäituri oksjonilt kinnisvara ostes?

Arco VaraKohtutäituri oksjonilt kinnisvara ostmine võib olla soodne võimalus kinnisvara soetamiseks, kuid enne otsuse tegemist tasub arvestada mitmete oluliste aspektidega. Millistega täpsemalt?

Esiteks, oksjonil osalemiseks ei ole sageli võimalik kinnisvara enne ostu põhjalikult vaadata. Mõnikord saab objekti siiski külastada kindlatel aegadel või tutvuda esitatud kirjeldustega. Siiski on võimalik, et vara seisukord võib pakkuda üllatuse – ostetud kinnisvara võib vajada suuri remonditöid või ümberehitustöid.

Kohtutäituri oksjonil ostetud kinnisvaral võivad olla varasema omaniku võlad, näiteks maksuvõlad või korteriühistu tasud, mis võivad kanduda üle uuele omanikule. Kui oksjonihind võib esialgu tunduda soodne, tuleb arvestada, et lisaks oksjonitasudele võivad tekkida ka lisakulud, mis on seotud näiteks õigusalaste küsimuste või muude juriidiliste kohustustega. Samuti tasub arvestada sellega, et oksjonile pääsemiseks tuleb sageli tasuda sissemakse, mis on vajalik, et tagada osalemisõigus ja maandada riske.

Oksjonil osalemine on seotud mitmete riskidega, mistõttu on soovitatav enne pakkumise tegemist saada nõu spetsialistilt, näiteks juristilt või kinnisvaramaaklerilt. Meie aitame hinnata objekti väärtust ja kontrollida, ega kinnisvara pole seotud varasemate omanike õigustega või õiguslike probleemidega, mis võivad hiljem ostu keeruliseks teha.

Kohtutäituri oksjonilt kinnisvara ostmine võib olla kasulik võimalus, kuid see nõuab põhjalikku ettevalmistust ja valmisolekut tegeleda võimalike probleemidega. Kui oled teadlik kõikidest riskidest ja käitumisreeglitest, võib oksjonilt kinnisvara soetamine osutuda heaks tehinguks.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Luminori uuring: suur osa eestlastest plaanib kodu osta Tallinna lähivalda

Luminor BankLuminori tellitud ja Norstati läbiviidud uuring näitas, et lähima kolme aasta jooksul koduostu plaanivatest inimestest kavatseb Tallinna lähivalda elamispinna soetada suurem osa elanikke kui Tartusse, Pärnusse ja Narva kokku. Luminori laenude kompetentsikeskuse juht Helina Kikas selgitab, mis Eesti inimesi Tallinna lähivaldadesse elama meelitab.

Luminori tellitud ja Norstati läbiviidud uuringust selgus, et 22% Eesti inimestest plaanib lähima kolme aasta jooksul endale uue kodu soetada. Neist 31% plaanib osta elamispinna pealinna, 16% soovib elada mõnes teises Eesti suuremas linnas ja koguni viiendik koduostu plaanivatest inimestest kavatseb kinnisvara soetada mõnda Tallinna lähivalda.

„Uuring näitas, et Tallinna lähivaldadesse plaanib kodu osta rohkem inimesi kui Tartusse, Pärnusse ja Narva kokku. Tallinna lähedal elamise huvi kaaluvad üles töökohad – näiteks Tartu kinnisvara on küll Tallinna lähivaldadega sarnases hinnaklassis, kuid ülikoolilinnas on sissetulekud väiksemad ja töövõimalused kiduramad,“ ütles Kikas.

Ta märkis, et kuna uuemad Tallinna korterid on paljude jaoks kättesaamatud, siis on Tallinna lähivallad ainus võimalus pealinnas tööl käimiseks, kui magalas elada ei soovita. Samas nentis ta, et üha enam on täheldada trendi, mille puhul pealinna tööle tulevad inimesed kolivad esmalt Lasnamäele, Mustamäele või Õismäele, kus töötatakse end üles ja seejärel kolitakse mõnda Tallinna lähivalda.

„Lähiasulas on enamikele peredele täisväärtuslikum elukeskkond kui nn mägedel. Tihti on lähivallad üldise infrastruktuuri, kultuuri kättesaadavuse ja sportimisvõimaluste poolest paremini arenenud kui mitmed Tallinna linnaosad. Heaks näiteks saab tuua Viimsi, kus on olemas suurepärased sportimisvõimalused, moodne kultuurikeskus, spa, kino ja rohkelt poode. Arendajate sõnul on Viimsi teistest Tallinna äärevaldadest viis aastat ajast ees – järgmisel kümnendil jõuavad Viimsiga sarnased võimalused ka teistesse lähiasulatesse,“ ütles ta.

Kikas lisas, et pealinna valglinnastumise arengut kiirendas koroonaperiood, mistõttu on täna pealinnast 20 kilomeetri raadiuses üldise infrastruktuuri vaatest juba praegu head tingimused. Ta usub, et kui praegu loetakse Tallinna “kuldseks ringiks” eelkõige valdasid, mille piir puudutab pealinna, siis tulevikus tõotab “kuldse ringi” raadius laieneda.

„Tallinna lähivaldade kinnisvara hinnakasv sõltub konkreetsest piirkonnast ja sellest, kas asulasse uusi eramuid ja korterelamuid ehitada saab. Kuivõrd uusarenduste tulekuga muutub ka ümberkaudne kinnisvara atraktiivsemaks, siis kui uusi eluhooneid arendada ei saa, on ka võimalik kinnisvara hinnakasv veidi piiratud,“ ütles ta.

Luminori tellitud Baltikumiülene uuring viidi läbi septembris. Norstat küsitles Eestis 1012, Lätis 1004 ja Leedus 1000 inimest vanuses 18–74 eluaastat.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes