Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

YITi Mäepealse 14 elamu ruutmeetrihinnad algavad 28 000 kroonist

05.01.2007 Tõnu Toompark

ASi YIT Ehitus rajatavasse Mäepealse elurajooni valmib 15 elamut ligi 600 korteriga. Mäepealse 14 valmib käesoleva aasta lõpuks, korterite ruutmeetrihinnad algavad 28 000 kroonist.

„Mäepealse elurajooni 15 elamust on alustatud kolme elamu korterite müüki,” lausus ASi YIT Ehitus juhatuse esimees Priit Sauk ettevõtte pressiteates. „Mäepealse 10 ja Mäepealse 12 majadest on kokku 80 korterist müüdud ligi pooled. 2007. aasta detsembris valmiv elamu on eriti sobilik peredele – 40 korterist on pooled 3- ja 4-toalised.”

„Mäepealse tänava elamurajoon asub Mustamäe ning Nõmme piiril,” rääkis ASi YIT Ehitus kinnisvaraosakonna müügijuht Tõnu Toompark. „Mäepealse 14 kinnistutele tulevad laste mänguväljakud. Lisaks pakub see piirkond väga palju sportimisvõimalusi: alates Mustamäe ja Nõmme liikumisradadest, lõpetades sise- ja väliujula, suusahüppetorni ja spordikeskusega.”

Mäepealse 14 hoone on ette nähtud vahelduva arvu maapealsete korrustega: neli ja kuus,” sõnas Tõnu Toompark. „Iga korteri juurde kuulub üks keldriboks. Korterite juurde kuuluvad ka lod_ad, terrassid ja prantsuse tüüpi rõdud. Hoones on 2 liftiga trepikoda. Maja keldrikorrusel paiknevad lisaks kuuridele ka tehnilised ruumid ja parkla 20 autole,” rääkis Tõnu Toompark.

Parkimis- ja garaa_ikoha hind sisaldub korteri müügihinnas: 1-ja 2-toalistel korteritel parklakoht õues, 3-ja 4-toalistel korteritel garaa_ikoht keldrikorrusel. Lisaks olemasolevatele autobussipeatustele Kadaka puiesteel on Mäepealse tänavale ette nähtud ka kaks uut bussipeatust perspektiivse autobussiliini.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

YIT Ehitus ehitab Keilasse Põhja tänavale 3 korterelamut

06.12.2006 Tõnu Toompark

AS YIT Ehitus rajab Keila keskusesse aadressile Põhja tänav 8a 3 elamut, milles on kokku 60 korterit. Majad valmivad 2007. aasta oktoobris.

“Viimastel aastatel on Keilast saanud kõrgelt hinnatud elukeskkond,” lausus AS-i YIT Ehitus juhatuse esimees Priit Sauk. “Keila asub Tallinnast vaid 25 km kaugusel ning Keila ja pealinna vahel toimivad elektrirongi-, bussi- ja marsruuttakso ühendused, mistõttu sobib Keila elupaigaks ka Tallinnas töötavale inimesele. Keilas on hea infrastruktuur – linnas on 3 lasteaeda, 2 gümnaasiumi, muusikakool, tervisekeskus, raamatukogu, haigla, kultuurikeskus ning hulgaliselt spordiklubisid ja kaubanduspindu.”

“Korterelamute projekti autor on arhitektuuribüroo Luhse ja Tuhal,” ütles AS-i YIT Ehitus kinnisvaraosakonna müügijuht Tõnu Toompark. „Rajatavad korterelamud on 4-korruselised ning igas majas on 20 korterit. Korterid on 2-4 toalised, kõige väiksem korter on 58,1m² ning suurim 86,4m². Kortereid hakati müüma detsembris, korterite ruutmeetrihinnad algavad 28 000 kroonist.”

AS-i YIT Ehitus kinnisvaraosakonna müügijuhi Tõnu Toomparki sõnul on Põhja tänava elumajad lastesõbraliku elukeskkonna ning suurte korterite tõttu sobilikud eelkõige peredele. „Enamus kortereid on 3-toalised. Iga korteri juurde kuulub 6-8m² suurune rõdu, soklikorrusel asuv panipaik ning vähemalt 1 parkimiskoht. Kolm uut elamut on ümbritsetud hekiga ning krundil on laste mänguväljak,” lausus Tõnu Toompark.

AS YIT Ehitus (www.yit.ee) on Eesti juhtivaid ehitusettevõtteid, mis on asutatud 1991. aastal. AS YIT Ehitus kuulub alates 2001. aastast Soome suurimasse ehitusteenuseid pakkuva ettevõtte YIT kontserni, mille kaheksas riigis tegutsevas tütarettevõttes töötab üle 21 000 inimese. AS-i YIT Ehitus ja tema tütarettevõtete netokäive oli 2005. aastal 1,48 miljardit krooni.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Arco Vara: OK, hind ei tõuse

10.11.2006 Tõnu Toompark

Üleeile avaldas ajaleht Äripäev, et Eesti suurim kinnisvaraarendaja Arco Vara on taganenud mitmekümne Kodukolde elamurajooni korteriostjaga aasta tagasi sõlmitud kokkuleppest ning nõuab nüüd neilt kuni miljon krooni juurde. Tänaseks on arendaja sellest plaanist loobunud.

Kui kolmetoaline korter Kodukolde elamurajoonis maksis mullu sügisel 1,57 miljonit krooni, siis nüüd küsiti sama korteri eest juba 2,2 miljonit krooni. Hinnatõusu põhjendas arendaja ehitusfirma teenuse kallinemisega, samas ehitab rajooni Arco Vara tütarfirma Deena Ehitus.

Kui ostjad soovisid aasta tagasi sõlmida eelkokkulepped notari kinnitusega, keeldus firma sellest, kirjutas üleeilne Äripäev. Artiklist selgub, et hinnatõusust polnud arendajaga juttu veel septembri lõpuski, nii jäi nördinud korteribroneerijatele mulje, et tegu oli ettekavatsetud pettusega. «Hindu tõstetakse spetsiaalselt nii palju, et ostjad peavad loobuma. Siis maksab Arco Vara 15% tagasi, mille eest ta ehitas majad valmis, ja saab nüüd juba uute hindadega majad müüki panna,» vahendas majandusleht ühe tundmatuks jääda soovinud ostja kahtlusi.

Ehitushinda kontrollida pea võimatu

Eile avaldas Arco Vara oma pressiteates, et otsustab klientidelt lisaraha küsimisest siiski loobuda ja võtab AS Kolde arendatavate Helme 13 korterelamute ehitushindade tõusust tingitud kahjud enda kanda. Seda avalikkuse pahameele survel tehtud otsust pidasid ainuõigeks peale ostjate ka mitmed suured arendusfirmad, kes samuti ehitushinna tõusu tingimustes tegutsedes polnud kätt ostja rahakotti sirutanud. Küll aga on erinevate põhjendustega tõstnud kinnisvarabuumi ajal korterite hindu mitmed väiksemad arendusfirmad.

«Imestasin, et ka Arco nüüd nende ettevõtjate nimekirjas on, kes korterite hinda on tõstnud. Arco pole seni sellega kaasa läinud,» kommenteerib YITi kinnisvaraosakonna müügijuht Tõnu Toompark ostjatelt lisaraha küsimist. Samas mõistab Toompark, miks Arco Vara ostjatega notariaalset lepingut sõlmida ei saanud: «Selles etapis oleks leping olnud liiga hägune ja arendaja oleks võtnud endale väga suure riski. Kindlam oleks olnud müügipakkumisega oodata ja ostjatega sõlmida lepingud nii, nagu seadus ette näeb – notariaalselt. Samas on arendajal loomulikult soov müügiga võimalikult kiiresti alustada.»

Tõnu Toompark ütleb, et korterite hinnatõusu põhjendamine ehitushindade kallinemisega pole sugugi laest võetud: «Ehitusturul on praegu ebanormaalne olukord. Statistiliselt on ehitushinnad suurenenud küll vaid 10-11%, kuid tegelik tõus on olnud palju suurem – pakun, et 30-40%. Ehitushinda kontrollida ja planeerida on meeletult raske – ka YITil, olgugi tegu ehitusfirmaga, võib allhankijatega samasuguseid probleeme ette tulla.»

Probleemidele lihtsad lahendused puuduvad

Kas ostjatelt lisaraha küsimise asemel poleks mõistlikum müüa valmis kortereid?

Tõnu Toompark peab ka selle võimaluse miinuseks suurt riski: «Ehitatava korteri müügil on mitmeid eeliseid. Ostjale annab see võimaluse oma soovi järgi muudatusi teha. Keegi ei taha ju osta valmis korterit arvestusega, et seal tuleb kohe remonti tegema hakata. Arendaja poolt vaadatuna tähendab valmis korterite müük lisakulusid. Eriti annab see tunda, kui tegu on väikese firmaga ja ehitusraha on laenatud. Kui maja valmis, hakkab see kohe kulutusi nõudma, näiteks tuleb seda kütta.»

«Võlaõiguslikus lepingus, mis ostja ja müüja vahel sõlmitakse, on punkt, kas enne asjaõiguslikku lepingut võib ostja korterit müüa või mitte. Meie pole kätt ette pannud. Samas tean arendajaid, kes lubavad osta vaid ühe korteri inimese kohta – umbes nagu kunagi talongiajal leivasabas.

Mõned arendajad on lisaraha küsimist põhjendanud sellega, et väldivad nii enda arvel korteritega spekuleerimist. Toomparki arvates pole selline hoiak õigustatud: «Inimene, kes paigutab raha kinnisvarasse, võtab enda jaoks riski. See on ettevõtlus, nagu iga teinegi. Küll mitte komplitseeritud, kuid siiski.»

Mis annab korteri ostjale kindlustunde?

Korteri müük koosneb tavapäraselt kolmest sammust. Esimene samm on korteri broneerimine, milleks esmalt sõlmitakse ostjaga lihtkirjalik leping.

Pärast lepingu allakirjutamist ja ettemaksu hakkab klient tegelema korteri planeerimise ja raha otsimisega. Seega hakkab klient broneerimise hetkel alles välja selgitama, kas tal korteriostuks raha piisab. Korterit, mille ta on välja valinud, enam müügiks ei pakuta. Selles etapis võib klient korterist loobuda.

Umbes kuu aja pärast, kui klient on oma soovid ja võimalused välja selgitanud, sõlmitakse ehitatava objekti puhul juba notariaalne võlaõiguslik leping. Ostja tasub nüüd täiendava ettemaksu korteri hinnast, omandiõigust see talle veel ei anna. Samas on lepingus paika pandud hind, mida enam ühepoolselt muuta ei saa. Võlaõiguslik leping on ostu-müügitehingu A ja O, kus on kirjas kõik tingimused. Maja valmimisel antakse korter üle ja sõlmitakse notariaalne asjaõigusleping.»

Artikli autor on Regina Hansen. Artikkel on avaldatud 10.11.2006 väljaandes SL Öhtuleht –

Эксперты: Цены на жилье не упадут

23.10.2006 Tõnu Toompark

Несмотря на то, что число предлагаемых на продажу квартир за год выросло в разы, и цена квадратного метра находится на рекордном уровне, по словам специалистов по недвижимости, не стоит ожидать снижения стоимости жилья, пишет Äripäev.

Хотя весной в Таллинне цены на старые квартиры немного упали, к сегодняшнему дню они не только вернулись на потерянные позиции, но и поднялись даже выше. Цена квадратного метра квартиры в центре города выросла по сравнению с уровнем годичной давности на 10 000 крон за квадратный метр.

Руководитель отдела недвижимости YIT Ehituse Тыну Тоомпарк называет происшедшее 10-процентное падение цен временным. По его словам, наиболее высокое давление на рынок оказывают 3-комнатные квартиры в Ласнамяэ, за год предложение в этом сегменте увеличилось в 5 раз.

«Но рост количества предложений сопровождается и ростом цен. Сегодняшние ласнамяэские собственники обратили свой взгляд на новые жилые районы, желая приобрести там себе земельные участки, рядное жилье или частный дом», – объясняет исполнительный директор Uus Maa Яанус Лаугус.

Как отмечает газета, при покупке квартир в Ласнамяэ, некоторый торг между продавцом и покупателем, как показывает статистика, вполне уместен.

Если в среднем квадратный метр, согласно объявлениям, стоит 22 281 крону, то средняя его стоимость по результатам реальных сделок составляет 18 000 – 20 000 крон.

Лучше всего уходят реновированные квартиры, поскольку строителей сейчас найти сложно, люди не хотят связываться с ремонтом.

Artikkel ilmus 23/10/2006 väljaandes Postimees.ee.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Kinnisvarahinnad teevad taas rekordeid

23.10.2006 Tõnu Toompark

Kuigi korterite müügipakkumiste arv on aasta jooksul kordades tõusnud ja ruutmeetrihinnad on rekordilised, pole kinnisvaraspetsialistide sõnul hinnalangust oodata.

Kui kevadel Tallinna vanemate korterite hinnad veidi langesid, siis praeguseks on hinnad jällegi tõusnud, jõudes rekordtasemeni. Kesklinna korterite ruutmeetri hind on kerkinud 10 000 krooni võrra võrreldes aastataguse ajaga, kirjutab Äripäev.

Kõige suurem müügisurve on Lasnamäe 3toalistel korteritel, mille pakkumiste arv on aasta jooksul tõusnud viis korda. Kui müügikuulutuste statistika järgi on keskmine 3toalise korteri ruutmeetri hind 22 281 krooni, siis tehinguid tehakse Lasnamäel 18 000-20 000 krooniga ruutmeetri eest. Kõige paremini lähevad kaubaks renoveeritud korterid, sest remonti teha ei taheta, kuna ehitajate leidmine on keeruline.

Kesklinna korterite müügipakkumiste arvu kasvu peamine põhjus on inimeste soov oma investeeringust kasum välja võtta, sest suurt hinnatõusu enam ei oodata.

Artikli autor on Eesti Päevaleht. Artikkel on avaldatud 23.10.2006 väljaandes Eesti Päevaleht – http://www.epl.ee/artikkel/359793

Kinnisvarahinnad teevad taas rekordeid

23.10.2006 Tõnu Toompark

Kuigi korterite müügipakkumiste arv on aasta jooksul kordades tõusnud ja ruutmeetrihinnad on rekordilised, pole kinnisvaraspetsialistide sõnul hinnalangust oodata.

Kui kevadel Tallinna vanemate korterite hinnad veidi langesid, siis praeguseks on hinnad jällegi tõusnud, jõudes rekordtasemeni, kirjutas Äripäev. Kesklinna korterite ruutmeetri hind on kerkinud 10 000 krooni võrra võrreldes aastataguse ajaga.

YIT Ehituse kinnisvaraosakonna müügijuht Tõnu Toompark nimetas vahepealset 10-protsendist hinnalangust marginaalseks ning ajutiseks.

Kõige suurem müügisurve on Lasnamäe 3-toalistel korteritel, mille pakkumiste arv on aasta jooksul tõusnud viis korda.

«Hinnatõus toob ikka kaasa pakkumiste hulga kasvu. Tänased Lasnamäe korteriomanikud on pööranud pilgu elamurajoonidesse, et hankida endale krunt, ridaelamu või eramaja,» selgitas Uus Maa tegevdirektor Jaanus Laugus.

Kui müügikuulutuste statistika järgi on keskmine 3-toalise korteri ruutmeetri hind 22 281 krooni, siis tehinguid tehakse Lasnamäel 18 000-20 000 krooniga ruutmeetri eest. Kõige paremini lähevad kaubaks renoveeritud korterid, sest remonti teha ei taheta, kuna ehitajate leidmine on keeruline.

Artikli autor on Postimees. Artikkel on avaldatud 23.10.2006 väljaandes Postimees –

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Ajaleht: kinnisvarahinnad teevad taas rekordeid

23.10.2006 Tõnu Toompark

TALLINN, 23. oktoober, BNS – Kuigi korterite müügipakkumiste arv on aasta jooksul kordades tõusnud ja ruutmeetrihinnad on rekordilised, pole kinnisvaraspetsialistide sõnul hinnalangust oodata, kirjutas Äripäev.

Kui kevadel Tallinna vanemate korterite hinnad veidi langesid, siis praeguseks on hinnad jällegi tõusnud, jõudes rekordtasemeni. Kesklinna korterite ruutmeetri hind on kerkinud 10.000 krooni võrra võrreldes aastataguse ajaga, märkis ajaleht.

YIT Ehituse kinnisvaraosakonna müügijuht Tõnu Toompark nimetas vahepealset 10-protsendist hinnalangust marginaalseks ning ajutiseks.

Kõige suurem müügisurve on Lasnamäe kolmetoalistel korteritel, mille pakkumiste arv on aasta jooksul tõusnud viis korda. “Hinnatõus toob ikka kaasa pakkumiste hulga kasvu. Tänased Lasnamäe korteriomanikud on pööranud pilgu elamurajoonidesse, et hankida endale krunt, ridaelamu või eramaja,” selgitas Uus Maa tegevdirektor Jaanus Laugus.

Kui müügikuulutuste statistika järgi on keskmine kolmetoalise korteri ruutmeetri pakkumishind 22.281 krooni, siis tehinguid tehakse Lasnamäel 18.000-20.000 krooniga ruutmeetri eest. Kõige paremini lähevad kaubaks renoveeritud korterid, sest remonti teha ei taheta, kuna ehitajate leidmine on keeruline.

Kuna uute ja vanade korterite hinnavahe on suur, ostetakse praegu just vanemaid kortereid, kuid märkimisväärset hinnatõusu Laugus Lasnamäe piirkonda ei prognoosi.

Tallinna kesklinna korterite müügipakkumiste arvu kasvu peamise põhjusena nimetas Laugus inimeste soovi oma investeeringust kasum välja võtta, sest suurt hinnatõusu enam ei oodata. “Kui näiteks keegi kaks aastat tagasi kesklinnas kinnisvara ostis, siis poole aasta pärast võis ta endale õlale patsutada ja öelda, et väga hea tehing. Täna ma soovitaks küll ostjatel oma otsused läbi mõelda,” lausus Toompark.

Märgatavaks tendentsiks kogu kinnisvaraturul on tema sõnul müügiperioodi pikenemine. “Kliendid tahavad võrdlemiseks aega võtta ja see on väga mõistlik. Vajadused on emotsioonidest võitu saanud. Pakkumisi on palju ning inimestel on tekkinud rohkem valikuvõimalusi,” rääkis Toompark. Seda, et hinnad mitmekordistunud müügipakkumiste tõttu langema võiksid hakata, Toompark enda sõnul ei usu.

Artikli autor on BNS. Artikkel on avaldatud 23.10.2006 väljaandes BNS – http://www.bns.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Kinnisvarahinnad teevad taas rekordeid

23.10.2006 Tõnu Toompark

Kuigi korterite müügipakkumiste arv on aasta jooksul kordades tõusnud ja ruutmeetrihinnad on rekordilised, pole kinnisvaraspetsialistide sõnul hinnalangust oodata.

YIT Ehituse kinnisvaraosakonna müügijuht Tõnu Toompark nimetas vahepealset 10protsendist hinnalangust marginaalseks ning ajutiseks.

Lasnamäe 3toalisi müügis 5 korda rohkem

Kõige suurem müügisurve on Lasnamäe 3toalistel korteritel, mille pakkumiste arv on aasta jooksul tõusnud viis korda. “Hinnatõus toob ikka kaasa pakkumiste hulga kasvu. Tänased Lasnamäe korteriomanikud on pööranud pilgu elamurajoonidesse, et hankida endale krunt, ridaelamu või eramaja,” selgitas Uus Maa tegevdirektor Jaanus Laugus.

Kui müügikuulutuste statistika järgi on keskmine 3toalise korteri ruutmeetri hind 22 281 krooni, siis tehinguid tehakse Lasnamäel 18 000-20 000 krooniga ruutmeetri eest. Kõige paremini lähevad kaubaks renoveeritud korterid, sest remonti teha ei taheta, kuna ehitajate leidmine on keeruline.

Kuna uute ja vanade korterite hinnavahe on suur, ostetakse praegu just vanemaid kortereid, kuid märkimisväärset hinnatõusu Laugus Lasnamäe piirkonda ei prognoosi.

Kesklinna korterite suurt hinnatõusu ei oodata

Kesklinna korterite müügipakkumiste arvu kasvu peamise põhjusena nimetas Laugus inimeste soovi oma investeeringust kasum välja võtta, sest suurt hinnatõusu enam ei oodata. “Kui näiteks keegi kaks aastat tagasi kesklinnas kinnisvara ostis, siis poole aasta pärast võis ta endale õlale patsutada ja öelda, et väga hea tehing. Täna ma soovitaks küll ostjatel oma otsused läbi mõelda,” manitses Toompark.

Artikli autor on Lemmi Kann. Artikkel on avaldatud 23.10.2006 väljaandes Äripäev –

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

YIT Ehitus rajab Tallinnasse Mäepealsele 15 korterelamut

08.10.2006 Tõnu Toompark

AS-i YIT Ehitus rajatavasse Mäepealse elamukompleksi tuleb 15 maja – kokku 600 korterit. Elamud tulevad 4-, 6- ja 8-korruselised. Korterid on 1-4 toalised ning korteri hinnad algavad 28 000 kroonist ruutmeetri kohta. Esimesed kaks maja valmivad 2007. aasta suve lõpus.

„Uus Mäepealse elamukompleks asub väga perspektiivses piirkonnas,” rääkis AS-i YIT Ehitus juhatuse esimees Priit Sauk. „Kogu kompleks Nõmme ja Mustamäe piirialale valmib 4-5 aasta jooksul. Kortereid on erineva suurusega, kuid suur osa nendest on 3-toalised, mistõttu sobib Mäepealse elurajoon eriti hästi peredele.”

„Mäepealse 10 korteritest on osa müüdud, peagi algab järgmise – Mäepealse 12 maja korterite müük,” lausus AS YIT Ehitus kinnisvaraosakonna müügijuht Tõnu Toompark. „Iga korteri juurde kuulub hinna sees panipaik ja parkimiskoht. Mäepealsele pääseb edukalt ka ühistranspordiga – lisaks Kadaka puiesteel juba olemas olevale bussipeatusele on Mäepealse tänavale ette nähtud kaks bussipeatust perspektiivsele bussiliinile.”

Tõnu Toomparki sõnul on Mäepealse piirkond rikas kõikvõimalike sportimisvõimaluste poolest. „Lähikonnas asuvad Nõmme spordikeskus, Harku-Nõmme-Mustamäe rekreatiivala oma liikumisradadega, suusahüppetorn, Nõmme välibasseinid ja Nõmme ujula. Lähedal on ka Tallinna Tehnopargi ärikeskkond ja Tallinna Tehnikaülikool,” lisas Tõnu Toompark.

Aasta pärast valmiva Mäepealse 10 maja korterid on müügis. Maja on ette nähtud vahelduva arvu maapealsete korrustega – neli ja kuus. Hoones on 40 korterit, mille juurde kuulub üks keldriboks igale korterile. Korterite juurde kuuluvad ka lod_ad, terrassid ja prantsuse tüüpi rõdud. Hoones on 2 liftiga trepikoda. Hoonel on keldrikorrus, kus paiknevad lisaks kuuridele ka tehnilised ruumid ja parkla 20-le autole.

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

YIT Ehitus построит в Таллинне 15 домов

29.09.2006 Tõnu Toompark

В жилом комплексе на Мяэпеалсе будет построено пятнадцать 4-, 6- и 8-этажных домов – в общей сложности 600 квартир. Квартиры будут 1-4-комнатные, а цены составят от 28 000 крон за квадратный метр.

«Новый жилой комплекс Мяэпеалсе расположен в очень перспективном районе, – сказал председатель правления АО YIT Ehitus Прийт Саук. – Строительство первых двух домов завершится летом 2007 года. А весь комплекс в зоне между Нымме и Мустамяэ будет построен в течение 4-5 лет».

«В доме по адресу Мяэпеалсе, 10 часть квартир уже продана, совсем скоро начнется продажа квартир по Мяэпеалсе, 12», – рассказал менеджер по продажам отдела недвижимости АО YIT Ehi-tus Тыну Тоомпарк.

Перспективный район

В цену каждой квартиры входят кладовая и место для парковки автомобиля. До Мяэпеалсе можно легко добраться и на общественном транспорте – помимо уже имеющейся на Кадака теэ автобусной остановки на улице Мяэпеалсе планируется открыть две автобусные остановки перспективного автобусного маршрута.

По словам Тоомпарка, в районе Мяэпеалсе много возможностей для занятий спортом. «Недалеко находится спортивный центр Нымме, рекреативная зона Харку – Нымме – Мустамяэ со своими трассами для прогулок и занятий спортом, лыжный трамплин, открытые бассейны Нымме, а также Ныммеский плавательный бассейн. Поблизости расположена территория Таллиннского технопарка и Таллиннский технический университет», – добавил Тыну Тоомпарк.

В доме предусмотрено переменное количество наземных этажей – четыре и шесть. В здании расположатся 40 квартир и подвальные боксы для каждой из них. Квартиры оборудованы лоджиями, террасами и французскими балконами. В здании будет два подъезда с лифтами. Предусмотрен и подвальный этаж, на котором, помимо боксов, расположатся технические помещения и стоянка на 20 автомобилей.

Ведущие позиции

AО YIT Ehitus является одним из ведущих строительных предприятий Эстонии. Оно было учреждено в 1991 году. С 2001 года АО YIT Ehitus входит в крупнейший финский строительный концерн YIT, который имеет дочерние предприятия в восьми странах, а число его работников достигает 21 000 человек. Нетто-оборот АО YIT Ehitus и его дочерних предприятий составил в 2005 году 1,48 миллиарда крон. (PM)

Artikkel ilmus 29/09/2006 väljaandes Postimees.ee.

Hansapank ennustab peatseid kinnisvaraarendajate pankrotte

11.05.2006 Koit Brinkmann

Hansapank ennustab esimesi kinnisvaraarendajate pankrotte juba sel aastal, eelkõige peetakse põhjuseks ehitusvõimsuste nappust.

Ehitusvõimsuste nappuse tõttu venivad valmimise tähtajad ja arendaja peab lisaraha välja käima, kuid võib juhtuda, et seda ei ole kuskilt võtta. Mida pikem on ehitusperiood, seda kallimaks läheb ehitus plaanituga võrreldes. Arendajad ei saa neid kulusid alati ostjate õlule panna, sest enamik kortereid on juba enne ehituse algust maha müüdud või broneeritud.

Majandusprognoosi kirjutanud Hansabank Marketsi majandusanalüütiku Maris Lauri sõnul on suund esimeste kinnisvaraarendajate pankrottide poole olemas. “Eelkõige satuvad löögi alla väiksemad arendajad, kelle raskused turgu küll väga ei mõjuta. Suurte arendajate pankrot oleks juba üldmajanduslik probleem,” lisas ta.

Viimsis Mäekuninga elamurajoonis ridaelamuid ehitada sooviva ning Tallinnas Kadaka tee piirkonda 16 kortermaja püstitada plaaniva Kaamos Investeeringute OÜ arendusjuhi Ivar Vahteri sõnul ei ole praegu märgata ohtu, et ehitaja või ehitusmaterjalide puuduse tõttu arendusprojekt venima jääks. “Võimalik küll, et probleeme võib tulevikus tekkida. Kuid praegu näitab kogemus, et pakkujatest puudust ei ole,” rääkis Vahter. “See, kui soodsad need pakkumised on, on muidugi omaette teema.”

Ettevõte on siiski püüdnud riske maandada ning loonud firma juurde ehitusüksuse, kes otsib allhankijaid. “Me peame ikka nendega nõu ka ja ei võta liiga palju ette,” lisas Vahter.

Eelkõige satuvad löögi alla väiksemad arendajad, kelle raskused turgu küll väga ei mõjuta.
Maris Lauri, Hansabank Marketsi analüütik “Arvan, et raskustesse satuvad need arendajad, kes on maa ülemäära kallilt soetanud. Usun, et üksikute projektide raames on ohu ilmingud olemas, kuid pankrotilainet ei tule,” rääkis Ober-Haus Kinnisvara ASi tegevdirektor Hindrek Leppsalu. Optimismi aluseks on tema sõnul see, et väga palju maad, mida pole veel kasutama hakatud, on ostetud mõistliku hinnaga.

SEB Eesti Ühispanga ökonomisti Hardo Pajula arvates on Hansabank Marketsi prognoosi näol tegemist mõistliku hinnanguga. “Eks suurte riskide võtmise korral on igal projektil võimalus ebaõnnestuda,” lisas Pajula.

YIT Ehitus ASi kinnisvaraosakonna müügijuht Tõnu Toompark ütles uudist kuuldes naljatades, et YIT-l küll pankrotti pole oodata. Tema sõnul on kinnisvaraturul, kus hinnad iga päev tõusevad, arendajatel kerge otsuseid teha. Uues olukorras, kus hinnad jäävad püsima, selekteeritakse kehvemad tegijad välja. Ehitushindade tõus ning tööjõupuudus teevad elu raskemaks väikestel arendajatel, kel oma ehitajaid pole, sõnas Toompark.

Hansabank Markets kirjutab Baltimaade majandusülevaates

Optimistlikult oletades, et ehitusvõimsused kasvavad 15% aastas, tegime arvutused, et hinnata, kaua aega kulub selleks, et lõpetada praeguseks plaanitud ehitused. Järeldus oli väga ühene ja ärevusttekitav: kinnisvaraarendajate plaanid on ebarealistlikud kõigis kolmes riigis ning see hakkab juba lähiajal tekitama probleeme.

Ehitusvõimsuste nappus tähendab seda, et ehituse valmimise tähtajad venivad ja arendajail läheb vaja finantseerimist pikemaks perioodiks kui algselt plaanitud, kuid see ei pruugi alati olla võimalik.

Mida pikem on ehitusperiood, eriti kui selles on pikki vaikuseperioode, seda kallimaks läheb ka ehitus võrreldes plaanituga. Arendajad ei saa neid kulusid alati kanda ostjatele, kuna enamik ehitusprojekte on vähemalt osaliselt kaetud ostulepingutega ja broneeringutega enne ehituse algust.

On alust karta, et juba 2006.-2007. aastal toimuvad kinnisvaraarenduses esimesed pankrotid. Ettevõtetele ja vähemal määral majapidamistele põhjustatud otsestele kahjudele järgnevad meie arvates struktuursed muutused turul.

Nõudlust on juba hakanud piirama väga kiiresti tõusvad kinnisvarahinnad, kuna see tõrjub turult välja suhteliselt väiksema sissetulekuga pered.

Pakkumise poolel on väga tõsised kasvupiirangud – eelkõige seostub see tootmisvõimsustega, kuid ka ehitusmaterjalide tootmise piirangutega ja kiiresti tõusvate ehitushindadega.

Uute projektide ja plaanide tegemine kasvatab tõenäosust, et tekkivad raskused arendavates ettevõtetes, mis halvimal juhul võib viia ka tõsiste tagasilöökideni kinnisvarasektoris.

Artikli autor on Koit Brinkmann. Artikkel on avaldatud 11.05.2006 väljaandes Äripäev –

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kommentaarid ajakirjale Profit

20.02.2006 Tõnu Toompark

Milline on prognoos järgmise aasta kinnisvaraturu arenguks?

Mina usun, et eelmise aasta lõpul olnud kiire hinnatõus pidurdub. 2007. a. hinnatõusuks Tallinnas kujuneb 15-20% sõltuvalt kinnisvara tüübist ja konkreetsemast piirkonnast. Paljuräägitud krahhid ja kriisid jäävad kadu kuulutavate oraaklite suureks kurvastuseks tulemata ning hinnalangust turul me ei näe.

Krahhikartjad on seda ette ennustanud juba 2000. aastast alates. Tänane seis kinnisvarakrahhist kõneledes meenutab muinasjuttu, kus poisike küla hundi eest hoiatas, kuid hunti ei tulnud. Siis kui hunt päriselt tuli enam keegi poisikese juttu ei uskunud. Äkki käib ka kinnisvaraturust rääkides liigne jutt krahhi teemadel, mida siiani pole tulnud. Küll aga on tekinud võltskindlus, et tõusunumbrid kinnisvara hinnatabelitest on midagi igavest, mis kunagi muutuda ei saa?

Aga kinnisvarahinnatõusust. Kinnisvara hinnatõusu jätkumise poolt räägib ehitusmaterjalide kallinemine. Samuti on kruntide pakkujad omapärasel arvamusel, et krunti müües peaksid nemad kogu arendusprojekti võimaliku kasumi omale saama. Nii on arendustegevuseks sobilikke kruntide hinnad meeletult tõusnud, mis omakorda lõpplikku kliendile esitatavat müügihinda ülespoole kergitavad.

Tööjõuprobleemid on laialt räägitud teema. Heal ehitajal on mõistlik minna tööle Soome või Rootsi ning teenida seal mitmekordne Eesti palk. Õnneks kõik nii head spetsialistid ei ole, et neid välismaale oodatakse. Nendega tuleb siis meil kodumaal kinnisvara arendada. Tööjõupuudus ei ole muidugi ainult ehitustööliste sektoris. Raske on leida head spetsialisti mistahes alale, sest head tegijad on paraku omale rakenduse juba leidnud.

Aus on siin rääkida ka hinnatõusu pidurdavatest teguritest. Hinnatõusu lõppemise poolt räägib intresside tõus. Euribor on pool protsendipunkti tõusnud. See veel kellelgi jalgu alt ei ole löönud. Eks edasised arengud selle numbri ümber näitavad, mis edasi hakkab toimuma.

Kahtlemata on pakkumise suurenemine ja kasvav konkurents tegurid, mis hinnatõusu peatuma peab panema. Konkurentsi kui sellise kohta on täna väga raske prognoose teha, sest ega põhimõtteliselt elamuarendajad täna omavahel konkureerinud ei ole. Kõik, mis on arendatud, ostetakse kiiresti ka ära. Sõltumata konkurentide tegevusest.

Pakkumise suurenemise käigus väheneb spekulatiivsete kinnisvaraostude maht. Spekulandid, kes omavad olulist infot ja soodsaid finantseerimisvõimalusi, ei kao kuhugi ei täna ega ka aastate pärast.

Mõningal määral pikenevad müügiperioodid, sest ostjatel on aega ja võimalust valida enamate objektide vahel. Ostjate jaoks ongi suurima tähtsusega fakt, et vaikselt hakkab tekima valikuvõimalust.

Väikearendajad, kes esimese projektiga turul vaevlevad peavad lõppude lõpuks hakkama mõtlema kvaliteedile ja klienditeeninduse professionaalsuse taseme tõstmisele. Vastasel korral lähevad kliendid suurte ja usaldusväärsete arendajate jutule.

Mida siis tarbija eeltoodu taustal peaks tegema? Müüma kogu oma kinnisvara? Või vastupidi – juurde ostma, et palgale lisa teenida? Esmalt tuleb öelda, et paanitsemiseks ei ole kindlasti põhjust. Otsused tuleb aga sama kindlalt tõsiselt läbi kaaluda, et nende mõistlikkuses veenduda. Mina soovitan inimesel, kes omale eluaset vajab ost teha ja seda edasi mitte lükata. Ma ei usu, et kellelgi õnnestub turu tänasest hinnatasemest odavamalt eluase soetada. Soovitan inimesele, kes ostab teist eluaset väljaüürimiseks, mõelda äriplaan põhjalikult läbi. Kaaluda tuleb riske, mis seotud intressimääraga, sellega, et kinnisvarahinnad ei pruugi enam tõusta, sellega, et üürihinnad on vara väärtust arvestadaes üsna madalad… Igal juhul on ostjale ja/või müüjale oluliseks soovitusaeks sõna “MÕTLE!”

Milliseid arenguid võib oodata korteriturult?

Korteriturul pakkumine suureneb. Kõigil suurtel arendajatel on päris mitu megaprojekti tulemas. Näiteks YIT Ehitusel on kavas 2006. a. jooksul alustada kahe ca 600 korteriga projekti arendamist Kalamajas ja Mustamäel. Suuri projekte on tulemas ka väiksematel arendajatel.

Suurte mahtude turule tulemine paneb natukenegi erinevad arendajad omavahel konkureerima. Uue arendatava korteri suurimaks konkurendiks jääb ikka endiselt vana teisese turu korter.

Turule tuleb kindlasti paar eksklusiivset projekti, mis üllatavad oma asukohaga. Momendil on ootamatult edukaks kujunenud YIT Ehituse Rannametsa projekt Vääna-Jõesuus, kus poolteist aastat enne valmimist on 90% korteritest juba müüdud. Tegemist on omapärase projektiga, kus korteriostjatele pakutakse hurmavas männimetsas piiratud territooriumil privaatsust, oma supelranda, männimetsa, pallimänguväljakuid. Projekt asub Tallinna kesklinnast 25km kaugusel, kuid hinnad on pigem kesklinnale omased. Nö. esimese pääsukese edulugu paneb kindlasti ka konkurendid analoogsetele eksklusiivprojektidele mõtlema.

Huviga ootan korterite tehnilise varustatuse pakkumise arengut. Kui tänases korteris on köögis toruotsad ning vannitoas leiame ka santehnika, siis varsti-varsti jõuane sinnani, kus analoogselt näiteks Soomele leiame korterist ka sisseehitatud köögimööbli ja -tehnika, seinakapid… Miks ei võiks arendaja siin omad soovitused-pakkumised teha, kui ostja niikuinii mööblit vajab.

Korteriturult on huvitav oodata, kas maandub meil sellesse sektorisse mõni nö. säästupakkuja. Analoogselt on näiteks Moskvas hiinlased odavat kinnisvaraarendust tegema hakanud ja nii mõnegi vihase Vene kinnisvaraarendaja tagajalgadele püsti ajanud. Täitsa huvitav, et mis juhtuks siis, kui hiinlased Tallinnasse jõuaksid?

Loodetavasti riigijuhtidel jätkub tarkust eluasemelaenude intresside tulumaksuvabastusest mitte loobuda. Kui liigselt kasvavat laenukoormust on kindlasti mõistlik piirata, siis sanktsioonid võiksid tulla liigsetele tarbimislaenudele. Eluasemelaen on kohustus, mis aitab rahuldada inimese üht põhivajadust ehk vajadust eluaseme järele. Teisest küljest võime üsna kindlad olla selles, et laenu võtnud kodanik ei jookse välismaale paari tuhande krooni (või isegi euro) võrra suurema palga peale, vaid jätab oma tööjõu Eestisse.

Millised on prognoosid maaturule (pot. piirkonnad ja otstarve)?

Jätkuva kinnisvara hinnatõusu eufooriaga kaasa minnes on arendustegevuseks sobilikke kruntide hind järjest tõusnud. Maa hinda ei arvestata mitte maatüki ruutmeetri hinna järgi, vaid selle järgi, kui palju sinna peale ehitada saab. Mitmekümne tuhande kroonised maatüki ruutmeetrihinnad äärelinnas ei ole tundmatu teema.

Elamispindade arendustegevus jõuab järjest enam Tallinnast väljapoole maakonnakeskustesse. Ehitushinna tõus (ehitusmaterjalid ja tööjõud) siiski neid arenguid pidurdab. Tallinna ja teiste Eesti “suurlinnade” ümbruses leiab üha enam arendusprojekte, mis on otsinud kesklinna tingimustest odavamat maad.

Kus on parim koht maailmas, kus penionieas elada – praegu ja 20-30 aasta pärast?

Lühike vastus sellele küsimusele. Kus tahes kodust eemal reisil olles olen ma alati mõelnud sellele, kui hea on koju tagasi tulla. Parim koht elamiseks on minu arvates Eesti. Eeldades, et olulist kliima soojenemist või külmenemist 20-30 aastaga ei tule, siis on Eesti endiselt jätkuvalt parim koht elamiseks.

Kõige lõpetuseks. Et ausaks jääda, siis ütleksin siin ka seda, et läinud aasta lõpus toimunud meeletut hinnatõusu mina ei suutnud ette näha. Kui oleksite pool aastat tagasi samad küsimused minult küsinud, siis vastused ei oleks väga palju erinenud.

Artikkel on avaldatud 20.02.2006 väljaandes Profit –

Spekulandid paiskavad kortereid müüki

24.01.2006 Anne Oja

Kinnisvaraportaali City24 statistika viitab sellele, et alates aastavahetusest paiskavad spekulandid müüki varem kokku ostetud kortereid.

Kahe viimase kuuga suurenes müügis olevate Tallinna korterite arv rohkem kui kaheksasaja võrra. Korterite tulv sulatas kuu keskmise hinnatõusu ligi 3200krooniselt rekordtasemelt peaaegu 900 kroonile ruutmeetri kohta.

Alates möödunud aasta kevadest vähenes korterite arv pidevalt, mistõttu tõusis keskmine ruutmeetri hind peadpööritava kiirusega.

Eelmisel nädalal küsitletud kinnisvarafirmade juhid märkisid, et on spekulantide aktiveerumist ja korteriostjate tagasitõmbumist tunnetanud.

Ober-Hausi juht Hindrek Leppsalu ütles: “Ise olen ka vaadanud, et uusi asju on müüki pandud.” Leppsalu sõnul müüdi uusi kortereid varem vaid arendajate kodulehtede kaudu, nüüd müüvad neid City24 portaali vahendusel mitmed maaklerid.

“Kui hinnad on tõusnud, siis peab turg tagasi tõmbuma,” kommenteeris BRC Kinnisvara juhatuse liige Eero Olander. “Kindlasti on ka seda, et spekulandid on asunud müüma, kuid vanade korterite puhul see pole valdav. Kui hind tõusis, oli kiiresti vaja ära osta, praegu on ostjaid vähemaks jäänud.”

“Palju on hakatud mulli lõhkemisest rääkima ja kes eelmisel aastal korterit kinni hoidsid, toovad need müüki,” rääkis YIT Ehituse kinnisvaraosakonna müügijuht Tõnu Toompark.

“Eelmise aasta viimased neli kuud oli suhteliselt hullumeelne. See, mis toimus, oli meile ka üllatus,” sõnas Leppsalu korteriostjate käitumise kohta korterinappuse ning hüppelise hinnatõusu tingimustes.

Leppsalu lisas, et on veel vara öelda, kas inimesed hoiavad nüüd turgu jälgides oma ostuotsust veidi tagasi või keelduvad uute hindadega ostmast. Pärast aastavahetust väheneb kinnisvaratehingute arv igal aastal.

Kinnisvaramulli lõhkemist eitab ka Eero Olander.

“Samas, kui kinnisvara hind ka 5% või isegi 10% langeks, pole veel midagi lahti,” kinnitas Toompark. Viimase aasta jooksul on hinnad tõusnud kordades ning spekulandid jäävad ikka kasumisse.

Artikli autor on Anne Oja, Äripäev. Artikkel on avaldatud 24.01.2006 väljaandes Äripäev –

EPL: Külaliskorterid Lasnamäel, korterhotell Pärnu rannas

22.11.2005 Tõnu Toompark

Ehitaja püstitab Lasnamäe ja Kadrioru piirile ärimaale hooneid, kuhu tuleb 139 korterit, mida jälgede segamiseks nimetatakse külaliskorteriteks.

Lasnamäe veerule, Valge tänava poolenisti elamu-, poolenisti ärimaale on juba püstitatud viis korterelamut. YIT Ehitusel on luba just ärimaa osale veel neli hoonet ehitada, kirjutab Eesti Päevaleht.

YIT Ehituse koduleheküljel müüdi neid kortereid korteriomandi nime all, kuid ametlikes dokumentides nimetati külaliskorteriteks. Sellega viidati justkui millelegi muule kui tavalisele korterile – kuni elamualune maa on ärimaa, siis seadusetähte järgides ei saa seal korterelamut kuidagi olla.

“Loomulikult on tegu alalise elukohaga, lubasime ka klientidele, et muudame maa sihtotstarbe ära,” ütles YIT Ehituse müügijuht Tõnu Toompark. Ta ei mõistnud, miks see teema üldse küsimusi tekitab.

Tallinna linnavalitsus on detailplaneeringu ehk maa sihtotstarbe muutmise oma päevakorda võtnud – sisuliselt kiitis linnavalitsus selle juba 2. novembril heaks.

Ka Pärnu randa tahab YIT Ehitus ehitada sisuliselt korterelamut, kuigi poolteist nädalat tagasi andis sealne linnavalitsus arendajale projekteerimistingimused Ranna puiestee 9 ärihoone tarvis.

Tegelikult plaanitakse rannale ülilähedale viiekorruselist hoonet, mille esimene korrus seisab “hanejalgadel” ja kujutab autoparklat, võib-olla ka rannatarvete laenutust, edasi on kolmel korrusel korterhotell ja viimasena viiendale korrusele ulatuvad luksuslikud, kaht korrust läbivad korterid.

Artikli autor on Anu Jõgi, Äripäev. Artikkel on avaldatud 22.11.2005 väljaandes Äripäev –

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Kinnisvarakrahhi ette näha ei saa

21.10.2005 Tõnu Toompark

Kinnisvara hinnamulli lõhkemist ette ennustada ei ole võimalik. Kui see mulli lõhkemise ennustamine oleks nii lihtne, siis riskikartlikumad investorid realiseeriksid oma positsioonid enne kardetavat mulli lõhkemist. Riskialtimad investorid prooviksid seda teha üsna viimasel momendil. Igal juhul tekkiks hulk inimesi, kes sooviksid mingil momendil kasumit mittetõotavast ärist väljuda.

Selline kinnisvaraärist väljumine laseks “mulli” tasapisi õhust tühjaks. Kinnisvarategelaste kardetud ja ajakirjanike oodatud mulli hirmuäratava pauguga lõhkemist ei tulegi, millest pealinnas ülelinnalise kõrvulukustava häiresignaaliga teada peab andma.

Teine, ja võib isegi öelda, et olulisem küsimus on see, et kas meil on mull või on tegemist asjade loomuliku arenguga? Sellele küsimusele saame me õige vastuse viie, ehk isegi kümne aasta pärast. Ja olgu siis see vastus ühte või teise äärmusesse kalduv – igal juhul leidub hulk inimesi, kes saavad kasutada legendaarset lauset: “Aga ma ju ütlesin teile kohe, et…” Tagantjärele tarkus olevat – nagu räägitakse täpisteadus.

Hinnatõusu jätkumise poolt räägivad mõned argumendid.

Esmalt tuleb kohe kindlasti märkida, et kinnisvara hinnatõus on ülemaailmne. Selge on see, et eesti ei ole siin trendilooja, vaid pisikese kääbusena ikka pigem teiste sabas sörkija. Midagi oleks tõsiselt viltu kui Eestis kinnisvarahinnad hetkel langeksid.

Intressimäärad on jätkuvalt madalad ning pangad väljastavad igakuiselt üha rohkem ja rohkem eluasemelaene. Äsja kirjutas Äripäev sellest, et Eesti eluasemelaenude intress on Euroopa madalaimaid. Võrreldes eelmise aasta augusti lõpu seisuga on käesoleva aasta augusti lõpus pankades ülevalolev eluasemelaenude jääk kasvanud 34 miljardi kroonini ehk 71 protsenti. See tähendab, et raha tuleb turule juurde ning see omakorda genereerib hinnatõusu.

Pakkumine on piiratud ning uut pakkumist ei suuda arendajad nii kiiresti turule tuua kui nad seda ehk sooviksid. Kinnisvaraarendus käib läbi planeeringute ja bürokraatiarägastiku ning sellest läbitungimine nõuab aega. Pakkumine küll pidevalt suureneb kui aeg-ajalt kuuleb ikka paremates asupaikades olevatest projektidest, mis avalikkuse ette ei jõuagi. YIT Ehitusel on käesoleva aasta lõpus plaanis Tallinna kesklinnas alustada kahe projekti raames 150 korteri ehitust. Juba täna on ootenimekirjas ligi 300 klienti ootel, kes ennast ehk soovimatult sageli meelde tuletavad kartuses soodsa asukohaga korterist ilma jääda.

Pakkumise poole pealt mõjutab hinda suuresti ehitusmaterjalide ja tööjõu hind. Ehitusmaterjalide hinnad on praktilises elus tegutsevatele inimestele suurenenud enam kui statistikute sõber ehitushinnaindeks. Viimase kasv võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga oli 6,9 protsenti, millest suurema osa moodustab tööjõu hinnatõus. Kui veel asi piirduks vaid hinnatõusuga oleks hästi. Hullem on seejuures fakt, et ehitusturul tegemist kvalifitseeritud tööjõu puudusega.

Hinnatõusu vastu räägivad samuti mõned asjaolud.

Laenumahtude kasv suurusjärgus 70% ei saa olla jätkusuutlik. Enam kui selge, et mingil momendil võtab see tuurid maha. Kas seejärel hinnatõus kinnisvaraturul pidurdub või pöörab hoopis languseks – seda näitab aeg.

Uut pakkumist tuleb järjest peale ning nõudluse püsimisel samal tasemel. Nii pikeneb esmalt müügiperiood ning seejärel läheb turg hinnakonkurentsi peale. Ja hakkavadki hinnad langema.

Palju uutest korteritest ostetakse väljaüürimiseks. Üüritulu tootlus võrreldes korteri enda hinnaga on järjest langenud, st. üüriäri on muutunud järjest vähem tasuvaks. Teisest küljest on üüriäri peamine kasvumootor olnudki just mitte üüritulu, vaid kasu vara väärtuse kasvust. Siit võib tekkida soov kinnisvara hinnatõusu pidurdudes väljaüürimiseks ostetud korter müüa, et raha paigutada muudesse äridesse. Kui siit nüüd tekkib üürikorterite realiseerimise laviin, siis on hinnalangus enam kui kindel.

Teisest küljest tegelevad sellise väljaüürimisega kodanikud, kelle majanduslik heaolu on reeglina kindlustatud ning pigem emotsionaalne surve ei luba ostetud korterit ostuhinnast odavamalt müüa. Niisiis – pigem hindade stagnatsioon kui langus.

Kokkuvõtteks soovitaksin tänasel korteriostjal oma plaanid tõsiselt läbi mõelda. Korteri endale eluasemeks ostjat huvitab eelkõige, et korteri ehituskvaliteet oleks korralik. Turuväärtus jääb reeglina teise või kolmandasse järjekorda. Korteri väljaüürijal soovitan majanduskalkulatsioonides läbi käia nii helgemad kui tumedamad stsenaariumid, et igal juhul peo lõppedes omadega ots otsaga kokku tulla. Arvestada tasub seejuures, et ettevõtlus kinnisvara-alal on riskide võtmine nagu igaski teises majandusharus, mille tulemus ei pruugi alati plussipoolel lõppeda.