Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kakumäe metsaalad võetakse kaitse alla

08.02.2005 Tõnu Toompark

Haabersti linnaosa valitsus algatab Kakumäe rohealade teemaplaneeringu, mille eesmärgiks on kindlalt ära määrata metsa- ja pargialad, kuhu ehitustegevust ei lubata.

“Kakumäe ja ümbrus on arenevad piirkonnad, kus on kinnisvaraarendajatel hulgaliselt ehitamisplaane,” ütles linnaosavanem Taavi Rõivas: “Enne ehituslubade väljastamist on hädavajalik kokku leppida mängureeglites ehk määrata ära kohad, kuhu võib ehitada ja kuhu mitte.”

Rõivase hinnangul on kaitse alla kavas võtta järgmisel aastal korrastatav Kakumäe rannapargi ala, suur osa Vabaõhumuuseumi vastas asuvast metsast ja rabast ning osa Kakumäe tipust. Lisaks veel rida väiksemaid metsatukkasid. “Eriti kriitilise pilguga tuleb üle vaadata kõik mereäärsed alad – oleks ju mõeldamatu, et mereäär jääks elanikele suletud tsooniks,” lisas Rõivas.

Linnaosavanema sõnul korraldatakse Kakumäe rohealade teemaplaneeringule avalik arutelu, kus antakse piirkonna elanikele võimalus oma ettepanekuid teha. Samuti kooskõlastatakse teemaplaneering linnaosa halduskogu, riigi ning linnaplaneerimisametiga. Planeeringu kinnitab linnavolikogu.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Piirivalveameti uus hoone saab homme nurgakivi

07.02.2005 Tõnu Toompark

Homme, 8. veebruaril pannakse nurgakivi piirivalveameti uuele staabihoonele aadressil Pärnu maantee 139.

Käesolevaks ajaks on sõlmitud vastav üürileping, kus on kirjas, et üürileandja OÜ Raldon kohustub üüripinna piirivalveametile üle andma mitte hiljem kui 1. oktoobril 2005, seega võib väita, et piirivalve taasloomise 15ndat aastapäeva järgmisel 1. novembril tähistab piirivalveamet oma uues majas.

Uude staabihoonesse on planeeritud 173 töökohta ja hoone brutopindala on 3300m 2S. Hoonel saab olema kokku seitse korrust, kus osakonnad hakkavad paiknema alljärgnevalt: I korrus üldosakond, II korrus personali- ja hangeteosakond, III korrus arengu ja infotehnoloogia- ning finantsosakond, IV korrus infoosakond, V korrus mere- ja tehnikaosakond, VI korrus piiriosakond, VII korrus juhtkond ja nõupidamiste ruumid. Enamus tööruume on kavandatud kahe- ja kolmekohalistena.

Hoonesse on kavandatud erinevaid piirivalveameti osakondade põhiülesannetest tulenevate tegevuste korraldamiseks vajalikke ruume. Hoone esimesel korrusel asub garderoob (60 kohta), lisaks on olemas pesemisvõimalused.

Hoonesse on planeeritud kaks ruumi suitsetajatele, samuti on mõeldud töötajatele, kes armastavad tööl käia jalgratastega, nimelt saab tagahoovis olema vastav kinnine panipaik.

Sõidukite parkimiseks on esialgselt ette nähtud sada parkimiskohta. Kõikidel korrustel asuvad nõupidamiste ruumid, mis on kasutatavad ka kollektiivseteks kohvipausideks ja lõunavaheajaks, samuti võib seda ruumi kasutada puhkeruumina. Loomulikult asuvad kõikidel korrustel tualetid ja jalavaeva aitab vähendada lift. Staabi mööbli eest kannab hoolt AS Standard. Mööbli koguse planeerimisel lähtutakse esialgsest tüüptöökoha vajadusest, hiljem on võimalus täiendavat juurde tellida.

Piirivalveameti staabihoone projekti autor on arhitekt Kalju Kisand.

Uue staabihoone vajalikkusest on räägitud juba aastast 1997, kuid alati on leidunud mõni prioriteetsem valdkond, kuhu ressursse paigutada. Piirivalveamet tegutseb jätkuvalt neljas hoones Tallinna linna erinevates osades. Taoline killustatus pärsib meeskonnatööd ja nõuab suuri juhtimiskulusid.

Uue staabihoone valmimisega suureneb piirivalveameti tegevuse efektiivsus ning mis kõige tähtsam, ameti töötajad saavad kaasaegsed nõuetekohased tööruumid, mis on omakorda aluseks parema töömotivatsiooni loomisel.

Piirivalveametile paigaldavad uue nurgakivi piirivalveameti peadirektor kindralmajor Harry Hein, sisejulgeoleku asekantsler Kalev Timberg, AS Kalev nõukogu esimees Heino Priimägi ja AS EMV Skanska juhatuse esimees Jaanus Ots.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Uue hoone ehitus põhjustas naabermaja varisemisohu

07.02.2005 Tõnu Toompark

Kesklinnas sattus uuele hoonele vundamendi rajamisel naabermaja varisemisohtu, elamu püsivust ohustavad ehitustööd peatati ning elanikud evakueeriti hotelli.

C. R. Jakobsoni 17 krundile uuele hoonele vundamendi rajamisel tekkis naaberkinnistul asuva kahekorruselise puitelamu ja tulemüüri varisemisoht, arendaja majutas elanikud hotelli ja ning asus neile asenduskortereid otsima.

“Kinnistute vaheline tulemüür oli pragunenud ja ohtlikult vundamendisüvendi poole kaldunud,” kirjeldas linnaplaneerimise ameti ehitusjärelevalve teenistuse direktor Rain Seier. “Andisme korralduse ehitustööd koheselt peatada.”

OÜ Crislivinca rajab C. R. Jakobsoni 17 krundile korterelamu, arhitekturibüroo R-Konsult OÜ projektile väljastati ehituluba mullu 1. novembril. Ehitustöid teostab AS Eston Ehitus.

Kaubanduskeskuste geograafia seminar

07.02.2005 Tõnu Toompark

TÜ Geograafia Instituut korraldab seminari “Osturõõm linnaruumis -kaubanduskeskuste geograafia”

Kolmapäeval, 9. veebruaril kell 16.15 algab Tartu Ülikooli Vanemuise tn õppehoones geograafia instituudi inimgeograafia seminar “Osturõõm linnaruumis – kaubanduskeskuste geograafia”

Rein Ahas TÜ inimgeograafia õppetoolist selgitab seminari tagamaid järgmiselt: “Suured ostukeskused on viimase paari aasta jooksul muutunud meie igapäevaelu osaks. Ostukeskused pole lihtsalt kauplused, nad on üha enam kõiki elufunktsioone koondavad konglomeraadid ja vaba aja veetmise kohad. Ostukeskuste pooldajad räägivad uuest linnaruumist ja arengumootorist. Oponendid aga arvavad, et ostukeskused on koledad ja hävitavad tavalised poed ja tänavaelu linnades”.

Rein Ahase sõnul räägibki seminar just sellest, kuidas ostukeskused on meie igapäevaelu muutnud ning kuidas neid käsitleda.

Seminaril käsitletavate teemade seas on “Kaubanduskeskuste tõmme ja tõuge linnaruumis”, “Ostukeskus kui elustiil”, “Kodulooline ristlõige Tartu poodidest”, “Viru keskus ja kesklinna jalakäiguala”, “Ruumi tarbimine ja tarbimisruum: Viru keskuse representatsioon”, “Tartu kaubamaja keskkonnamõjud” ning “Kaubanduskeskused transpordi mõjutajana”.

Oodatud on kõik huvilised.

Mõisavahe kvartali hoonestuskava ideekonkursi võitis arhitektuuribüroo Kosmos

04.02.2005 Tõnu Toompark

Mõisavahe ja Nõlvaku tänavate, Lammi tee ning kavandatava jalgpallistaadioni vahelise ala hoonestuskava ideekonkursi peapreemia 100 000 krooni võitsid töö “Iha” autorid Ott Kadarik, Mihkel Tüür ja Villem Tomiste arhitektuuribüroost Kosmos.

Linnaarhitekti Tiit Silla sõnul oli ideekonkursi puhul tegemist detailplaneeringule eelneva konkursiga, kus pannakse paika peamised seosed arhitektuuri, puhkealade kujunduse ja parkimiskorralduse vahel.

Töid hinnanud komisjoni hinnangul oli parimaks tunnistatud töös “Iha” hästi on ära kasutatud olemasolevat maastikku.

Linna planeeringuteenistuse juhataja Indrek Ranniku tõstis puhul esile, et erinevalt teistest töödest võimaldab see arendada piirkonda jupikaupa.

Teise koha ja preemia 70 000 krooni pälvisid Jaak-Adam Looveer, Toomas Paaver, Lauri Saar ja Karri Tiigisoon tööga “Poolsaar”.

Kolmanda koha ja 40 000 krooni preemiaks said Margit Kärner oma töö “Annemaagia” eest.

Lisaks valis komisjon 10 000 kroonise ostupreemiana välja konkursitöö “Lavmi”, mille autoriteks olid Margus Maiste, Lembit-Kaur Stöör, Raivo Kotov, Üla Koppel ja Tõnis Savi.

Töid hinnanud komisjoni kuulusid abilinnapea Anto Ili, Eesti Arhitektide Liidu esimees Margit Mutso, arhitektid Andres Alver, Indrek Peil ja Martti Preem, Tartu linnaarhitekt Tiit Sild, linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna arhitekt Ave Elken ning linnamajanduse osakonna juhataja Mati Raamat ja planeeringuteenistuse juhataja Indrek Ranniku. Eksperdina olid kaasatud Eesti Maastikuarhitektide Liidu esindajad Toomas Muru ja Karin Bachmann.

Kolm elevanti alustavad oma kolmandat koostööprojekti

04.02.2005 Tõnu Toompark

Kadriorus müüki tulevas korterelamus saad korteri osta 0%-lise
laenumarginaaliga

3 elevanti alustavad oma kolmandat koostööprojekti, milleks on Kadriorus Kollane tänav 7 asuv kortermaja.

Eduka koostöö tulemusena saavad 3 elevanti – SRV Kinnisvara, Nordea Pank ja Uus Maa Kinnisvarabüroo, pakkuda Kollane 7 korteri ostjatele seni soodsaima intressiga pangalaenu.

Kollane 7 korteriostja laenuintressiks on esimesed 5 aastat ainult kas 6 kuu Euribor, 12 kuu Euribor või Nordea baasintress millele lisandub 0%-line marginaal. Peale 5 aasta möödumist lisandub madalaim võimalik marginaal.

Päikesemaja nime kandva Kollane 7 objekti ehitus on tänaseks juba alanud ning maja valmimine on planeeritud 2005. aasta sügisesse. Päikesemaja on viiekorruseline ja 27 korteriga. Suurema osa moodustavad 2-toalised korterid, kuna just selliste korterite järgi on turul kõige suurem nõudlus. Keldrikorrusel on 15 parkimiskohta.

Oma päikeselise nime on maja saanud tänu oma põrandast laeni ulatuvatele akendele, mis võimaldavad võtta põhjamaisest päikesevalgusest maksimumi.

Kollane 7 korterelamu arendaja on SRV Kinnisvara, finantseerija on Nordea Pank ning ametlik müügiesindaja Uus Maa Kinnisvarabüroo.

Põhjalikum info projekti kohta

3 elevandi esimeseks ühisprojektiks oli Brookusmäe elamukompleksi arendus ja müük Tallinna vanalinnas, mis tänaseks on juba lõppfaasis. Teiseks suureks arenduseks on Pärnu mnt. 110 ehitatav silmapaistva arhitektuuriga korterelamu Osten Tor.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Tartu üldplaneering läheb avalikustamisele

03.02.2005 Tõnu Toompark

Volikogu võttis täna vastu Tartu linna uue üldplaneeringu eelnõu ja suunas selle avalikule väljapanekule. Avalikustamine toimub 17. veebruarist 21. märtsini, üldplaneeringuga saab tutvuda raekoja infopunktis ning linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnas (Raekoja plats 3).

Üldplaneeringu eelnõu vastuvõtmist toetas 25, vastu oli 1 volikogu liige.

Praeguse üldplaneeringu kehtestas üle-eelmine volikogu koosseis oma volituste lõpul 1999. aasta oktoobris ja selle ülevaatamise algatas volikogu eelmine koosseis 2001. aasta detsembris. Uue üldplaneeringu lähteseisukohad ja eskiislahendus läbis avaliku väljapaneku 2003. aasta suvel.

Üldplaneeringu näol on tegemist linna ruumilise arengu olulisima dokumendiga, mis määrab linna territooriumi üldised ehitus- ja kasutustingimused.

Üldplaneeringu seletuskirja ja kõik 19 kaarti leiab siit:

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Pärnus saab nurgakivi kolme kooli võimla

03.02.2005 Tõnu Toompark

Pärnu linnapea Väino Hallikmägi ja ehitusfirma FKSM esindaja panevad reedel, 3.veebruaril kell 13.00 Pärnus Kuninga tänaval nurgakivi võimlale, mis on mõeldud kasutamiseks kolmele kesklinna koolile.

Pärast ligi aasta kestnud läbirääkimisi linna ja projekteerija arhitektuuribüroo Kavakava ning hiljem ka ehitaja AS FKSM vahel langes spordihoone ehitusmaksumus 29 miljonilt 19,3 miljoni kroonini.

Pärnu linnavalitsuse ehitusteenistuse juhataja Enno Tammekivi ütles Raadio Pärnule, et hoone jääb üldjoontes samaks nagu oli seda kujutanud OÜ Kavakava oma ideekavandis. Kokkuhoid saavutati mõnede muutustega, eelkõige kasutatakse võimlaehituse sisetöödel odavamaid ehitusmaterjale ja viimistlusvahendeid. Veel tõi Tammekivi näiteks seinte kandekonstruktsioonid, mis on tehtud lihtsamaks ja odavamaks.

Võimla ruumilahendus esialgse plaaniga võrreldes muutunud ei ole. Võimlapinda on uues hallis 990 ruutmeetrit, spordisaali tuleb 34x27meetrine palliväljak, millele mahub täismõõtmetes korvpalliplats või kaks väiksemat väljakut, mida saab kardinaga teineteisest eraldada. Riietusruume on uues võimlas kahele klassitäiele õpilastele ehk 60. Halli kõrgus on 7,5 meetrit, palliplatsi äärde on kavandatud lahtikäiv tribüün. Võimla juures on 11kohaline parkla.

Võimlat hakkavad kasutama Kuninga tänava põhikool, Vanalinna põhikool ja Sütevaka humanitaargümnaasium. Pärastlõunal saab saali välja rentida klubidele, samuti saab seal pidada suuremaid võistlusi.

AS FKSM alustas ehitustöid mullu detsembris, Pärnu linnavalitsusega sõlmitud ehituslepingu järgi peab võimla valmima tänavu 30.juuniks. Tammekivi sõnul loodab ehitaja tööd valmis saada enne jaanipäeva.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Tartu linn otsib Kutsehariduskeskuse Kopli 1 hoone juurdeehituse projekteerijat

03.02.2005 Tõnu Toompark

Tartu linnavalitsus korraldab piiratud pakkumistega riigihanke Tartu Kutsehariduskeskuse Kopli 1 õppehoonele kolmekorpuselise juurdeehituse projekteerimiseks.

Juurdeehituse, mille planeeritav netopind on 7185 ruutmeetrit, orienteeruv maksumus ilma sisseseadeta on umbes 50 miljonit krooni ja selle projekteerimist finantseerivad Euroopa Regionaalarengu Fond, riik ja Tartu linn.

Juurdeehitusel on kolm eristatavat korpust: suurte auditooriumide, raamatukogu ja õppeklasside korpus, ehituse ja puidutöö õppeklasside korpus ning õppetöökodade korpus.

Auditooriumide ja õppeklasside korpus on hoone suurim korpus, mis on kolmekorruseline ilma keldrita ja lamekatusega ehitis. Esimesele korrusele peasissepääsu juurde tuleb infopunkt, garderoob ning kaks suurt ringauditooriumi, mida saab vajadusel ühendada. Lisaks tuleb esimesele korrusele veel raamatukogu, arvutiklassid, teeninduse õppeklass, kohvik ja kaks õpperuumi liikumispuudega õpilastele.

Teisel korrusel on 11 klassi, igaüks mõeldud 40 õpilasele, keelteklass ja õpetajate ruumid. Kolmandale korrusele on kavandatud veel kuus 40 õpilasele mõeldud klassi, kaks suurt toitlustuse õppeklassi, hotellinduse klass, neli rühmatöö ruumi ja õpetajate ruumid. Kõikidel korrustel on puhkepinnad ja tualettruumid.

Ehituse ja puidutöö õpperuumide korpus on kahekorruseline ning on auditooriumide ja õppeklasside korpusega ühendatud mõlema korruse tasapinnas. Esimesel korrusel paiknevad õpetajate ruumid ning õpetajate ja õpilaste riietus- ja pesuruumid. Teisele korrusele on kavandatud neli õppeklassi, igaüks 40 õpilasele, õppevahendite ruum ja õpetajate toad.

Õppetöökodade korpus on ühekorruseline ehitis, mille planeeringut on võimalik vastavalt õpetatavate erialade vajadustele kergemini muuta. Kavandatud on ehituse ja puidutöötlemise erialade töökojad ja abiruumid. Materjalide vastuvõtmiseks on õue poole ette nähtud suured väravad. Töökojad saavad valgust lisaks tavapärastele, seintes olevatele akendele ka katuseakende-suitsuluukide kaudu. Töökodade korpus on teiste korpustega ühendatud koridoride kaudu, kuid samas moodustavad need koridorid akustilise vaheruumi, et töökodade müra ei kanduks õppekorpustesse.

Õppehoone juurdeehitus on kavandatud olemasolevast õppehoonest kirde suunas ning peasissepääs juurdeehitusse hakkab olema Piima tänavalt.

Juurdeehituse eskiisprojekti tegi AS Tari.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Kinnistamisele kuluv aeg lüheneb

02.02.2005 Tõnu Toompark

Eelmise aasta lõpu seisuga oli kinnistusraamatus kokku 695 216 kinnistut, sh 336 175 maatükki, 356 751 korteriomandit, 1834 hoonestusõigust ja 456 korterihoonestusõigust. 2004. aastal oli kinnistamisi 219 479, 2003. aastal 173 515.

Kõigis kohtutes menetleti eelmise aasta lõpul kinnistamisavaldusi keskmiselt kahe-kolme nädalaga. Enam kui kolmandikus kohtutest on menetlustähtajad olenemata kinnistamiste arvu 26%-lisest kasvust eelmisel aastal vaid 3-4 päeva. Tartus võtab kinnistamismenetlus aega6, Tallinnas 11 päeva.

Kinnistutel lasuvaist koormatistest on levinuim hüpoteek. Detsmebri lõpu seisuga oli kinnistusraamatusse kantud 139 714 hüpoteeki, seega on hüpoteegiga koormatud iga viies kinnistu. Mullu lisandus 48 547 uut hüpoteeki. Neli aastat tagasi oli hüpoteeke vaid 26 181.

Tallinna Linnavalitsus võttis vastu Astangu ehitusmääruse

02.02.2005 Tõnu Toompark

Määruse kinnitamisel ka linnavolikogu poolt saab ehitusõiguse ligi 1,5 miljoni ruutmeetrine maa-ala, mis on kogu Tallinna linna viie aasta ehitusmaht.

Haabersti linnaosa vanema Taavi Rõivase sõnul on tegemist veidi üle 100 hektari suuruse territooriumiga, mis ulatub Harku järvest Tähetorni tänavani. “Tegemist on looduslikult väga kauni kohaga, mille potentsiaal on siiani praktiliselt kasutamata jäetud.”

Alal on arvestatav osa Tallinna rohevõrgustikust, kus paikneb väärtuslik metsa- ja maastikuala, mistõttu piirkond sobib hästi nii elu-, töö- kui puhkekeskkonnaks. Rõivase sõnul saab nimetatud alale rajada kodu umbes 4000 elanikule, sest elamuehitusmaaks on planeeritud ligikaudu kümnendik kodu territooriumist. Samuti on määrusega ette nähtud äri- ja kontoripindasid, mille valmimisel luuakse piirkonda vähemalt 2000 töökoha.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Haabersti ja Harku ühtlustavad planeeringuid

02.02.2005 Tõnu Toompark

Eile õhtul toimus Haabersti linnaosa ja Harku valla nõupidamine, kus vahetatakse infot piirialade planeeringute osas.

“Tallinna ja Harku piirialad on lähiajal Eesti suurimaid ehitusplatse,” ütles Haabersti linnaosa vanem Taavi Rõivas: “Siin tehtavad planeerimisotsused mõjutavad tuhandeid elanikke ning kujundavad elukeskkonda kümneteks aastateks.” Rõivase sõnul on kohtumise eesmärgiks vaadata piirialasid ühtse tervikuna: “Omavalitsuste administratiivne piir ei pea tähendama järsku ja sobimatut üleminekut looduses.”

Sarnaselt Viimsi suunal juba toimunud põimumisega on Tallinn lähiaastatel Tabasalu suunal kokku kasvamas ka Harku vallaga. Haabersti linnaosas (Rannamõisa tee ääres ning Astangu – Harku järve piirkonnas) on menetlusesolevate detailplaneeringute kogumaht ligikaudu 3000 korterit ja maja, ligikaudu sama palju on planeeritud Harku vallas.

Sakala keskuse projekt omandas keskkonda sobiva ilme

01.02.2005 Tõnu Toompark

Linnaplaneerijate ja arendajate koostöö tulemusel on Sakala keskuse ümber- ja juurdeehituse projekt omandanud keskkonda sobiva vormi ja mahu.

Täna muudetud projektiga tutvunud abilinnapea Ülle Rajasalu, linnaarhitekt Igor Volkov ja teised linnaplaneerimise ameti juhtivametnikud leidsid üksmeelselt, et projekteerija on linnaplanerijate ja arhitektuurinõukogu märkuste ja ettepanekutega maksimaalselt arvestanud ning mahuka hoone olemasolevasse linnaruumi sobitamisega hästi hakkama saanud.

Rajasalu sõnul on arvestatud hoone projekteerimisel selle ümbritsevasse keskkonda sobitamisega nii liigenduste ja kõrguste kui ka fassaadimaterjalide valiku osas. “Arhitekt Raivo Puusepp on välja pakkunud aruka ja igati väärika lahenduse,” tõdes Rajasalu.

Abilinnapea sõnul on plaanis rajada maa-alune parkla nii rajatava uue Sakala keskuse kui ka teatriväljaku alla, umbes 650 parkimiskohta rahuldaks uusehitise vajadused ning leevendaks ühtlasi ka Estonia ja Eesti Draamateatri parkimisprobleeme. “Piirkonda tuleb vaadelda tervikuna, ennetamaks liiklus- ja parkimisprobleeme,” rõhutas Rajasalu. “Linna planeerimisel tuleb arvestada mitte üksnes ühe objekti, vaid kogu kvartaliga.”

Sakala keskuse arendaja AS Uus Sakala on vähendanud hoone mahtu rohkem kui 6000 ruutmeetri ehk varasemate eskiisprojektidega võrreldes ligi viiendiku võrra, kärpides mahu 33 000 ruutmeetrini.

“Arendaja sai hoone mahu vähendamise möödapääsmatusest aru ning viis mahu esialgse visiooniga kooskõlla,” ütles Rajasalu.

Rajasalu sõnul kaasaegset mitmekülgsete võimalustega kultuurikeskust täna Tallinnas ei ole. Oma poolehoidu rajatava kultuurikeskuse suhtes on tema sõnul väljendanud ka mitmed Eesti juhtivad kultuuritegelased.

“Mahu vähendamise nimel loobusime täielikult hotelli rajamisest ning mitmetest kommertspindadest,” ütles AS Uus Sakala juhatuse esimees Ilmar Kompus. “Samas oleme alles jätnud kõik planeeritud kultuuri- ja muud ühiskondlikud pinnad.”

Sakala uuendamise projekt näeb ette rekonstrueeritavasse hoonesse ja juurdeehitusse integreeritud kultuuri- ja vaba aja keskuse rajamise. Lisaks multifunktsionaalsele saalile on uude keskusesse planeeritud kobarkino, raamatu- ja muusikapood, kunstigalerii, uue meedia keskus, terviseklubi ja palju muud.

Sakala Keskusesse kolivad ka Eesti Filmi sihtasutus, Tallinnfilm ja mitmed teised kultuuriinstitutsioonid.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Väike kinnistu Tallinna kesklinnas müüakse miljoni krooniga

01.02.2005 Tõnu Toompark

Tallinna linnavalitsus kavatseb oma homsel istungil arutada Hobujaama tn. 10G kinnistu müüki alghinnaga 850 000 krooni ja Narva mnt 5A kinnistu müüki alghinnaga üks miljon krooni.

Hobujaama tn.10G kinnistu pindala on 63 ruutmeetrit ning asub Tallinna kesklinnas Narva maantee ja Hobujaama tänava ristumiskoha lähedal. Hoone naabrusesse jäävad Peapostkontori hoone ja Nordea Panga hoone. Uus Maa Kinnisvarakonsultantide OÜ hinnangul on Hobujaama tn. 10G asuva kinnistu turuväärtuseks 510 000 krooni.

Tulenevalt äriplaanidest ja äririskide maandamise soovidest on kinnistu ostmisest suure tõenäosusega huvitatud naaberkinnistu omanik, mistõttu Hobujaama tn 10G kinnistu müüakse avalikul kirjalikul enampakkumisel alghinnaga 850 000 krooni.

Narva mnt.5 kinnistu pindala on 66 ruutmeetrit. Uus Maa Kinnisvarakonsultantide OÜ hinnangul on kinnistu turuväärtuseks 675 000 krooni. Et aga kinnistu ostmisest on suure tõenäosusega huvitatud naaberkinnistute omanikud, soovitatakse määrata alghinnaks üks miljon krooni.

Mõlemad kinnistud asuvad piirkonnas, millele on linnavolikogu kehtestanud detailplaneeringu 16. novembril 2000, vastavalt detailplaneeringule on kinnistutele planeeritud 6-8-korruselised hooned.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Tallinn tahab jätkata maade munitsipaliseerimist

01.02.2005 Tõnu Toompark

Tallinna linnavalitsus kavatseb oma homsel istungil mitte nõustuda Narva mnt 131B 2,6 hektari suuruse sotsiaalmaa riigi omandisse jätmisega, vaid taotleda selle munitsipaalomandisse andmist.

Tallinna abilinnapea Vladimir Maslovi sõnul riigi maareservi kuuluvate maade munitsipaliseerimine on praeguse linnavalitsuse üks prioriteete.

“Praeguse seisuga ei ole kantud katastrisse ning on riigi omanduses peaaegu pool Tallinna pindalast,” selgitas Maslov. “Linn vajab neid maid, et arendada sotsiaalobjekte, omada reservmaad munitsipaal- ja eraelamuehituseks ning ettevõtluse arendamiseks.”

Maade katastrisse kandmiseks on vaja määrata maatükkide piirid ning kehtestada neile detailplaneerigud. 31. detsembri 2004 aasta seisuga oli katastrisse kantud 8261 hektarit, mis moodustab veidi üle poole Tallinna territooriumist. Ülejäänud osa 7566 ha (48%) on reformimata riigimaa, st neil puudub fikseeritud omanik.

“Tallinn jätkab ettevalmistust nende maade munitsipaliseerimiseks, kus paiknevad linnale kuuluvad ehitised, tänavad, surnuaiad, järved ja nendega külgnevad kaitsealad,” ütles Maslov.

Vastavalt maa-ameti poolt väljatöötatud kavale peab eramaade osakaal Tallinnas kasvama 32 protsendilt veel neli protsent, munitsipaalmaade üheksaprotsendilisele osakaalule lisanduma 27 protsenti.