Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

Riigi Kinnisvara: 2026. aasta Riigi Kinnisvaras: kulude kokkuhoid, rohkem nutikat pinnakasutust ja fookus siseturvalisusel

Riigi Kinnisvara / RKAS2025. aasta tõi Riigi Kinnisvaras oodatust paremad majandustulemused ning selge fookuse kokkuhoiule ja energiatõhususele. Alanud 2026. aastal on koondub investeeringute fookus eeskätt siseturvalisusele.

Riigi Kinnisvara juhatuse esimehe Tarmo Leppoja sõnul said eelmise aasta finantseesmärgid täidetud. „Kasum oli meile seatud ootustest ja prognoositust 5,5 miljonit eurot suurem. See annab omanikule võimaluse otsustada, kuidas täiendavat kasumit kasutada,“ ütles Leppoja. Müügitulu jäi küll prognoositust väiksemaks, peamiselt tänu väiksematele kütte ja tehnohoolduskuludele, kuid seda tasakaalustas mittevajaliku vara müügist saadud suurem kasum. „2025. aasta suure kasumi üheks põhjuseks on tavapärasest suurem toetuste osakaal, mis ulatus pea 40 miljoni euroni. Moderniseerimisfondi ja CO₂-kvootide müügist saadud toetused on suunatud energiatõhususe investeeringutele,“ selgitas Leppoja. „Järgmistel aastatel toetuste osakaal väheneb ning seetõttu tulevad väiksemad ka kasuminumbrid.“

Investeeringute poolelt valmisid suurematest objektidest: rekonstrueeritud Tartu kohtumaja, Sisekaitseakadeemia ajutised moodulhooned ning Keskkonnaagentuuri Tallinn-Harku aeroloogiajaam. Riigile mittevajalike hooneid müüdi kokku 14,7 miljoni euro eest. „Ärikinnisvara müügiks ei ole praegu lihtne aeg, kuid meil õnnestus müügieesmärgid täita ilma müügihindades olulisi allahindluseid tegemata,“ rõhutas Leppoja.

Üheks 2025. aasta olulisemaks otsuseks oli riigi üürimaksete arvestamise põhimõtete muutmine. Koostöös Rahandusministeeriumiga ette valmistatud muudatus vähendab riigiasutuste rendikulusid ligikaudu 11 miljoni euro võrra aastas. Kokkuhoidu võimaldas leida remondifondi kogumise ja investeeringute amortiseerimispõhimõtete muutmine, sellele aitas kaasa ka riigiasutuste büroopindade optimeerimine.

Büroopindade tõhusam kasutus on ka kliendisuhete juhi Terje Lundeni sõnul üks mõjusamaid kokkuhoiumeetmeid. Töökohtade kasutusstatistika näitab, et keskmiselt leiab büroopind rakendust vaid umbes 50 protsendi ulatuses. Arvestades kaugtöö ja paindliku tööaja laialdasemat kasutust, kinnitas vabariigi valitsus büroopinna optimaalseks suuruseks töötaja kohta 12 ruutmeetrit uutes ja 16 ruutmeetrit vanemates hoonetes.

„Iga ruutmeeter, mida me kütame ja valgustame, omab keskkonnamõju. Efektiivsem pinnakasutus vähendab otseselt energiatarbimist ja vähendab kulusid,“ ütles ta. Optimeerimine on juba alanud mitmes linnas ning jätkub tänavu Tallinnas ja mitmes maakonnakeskuses,“ lisas Lunden.

Eelmisel aastal alustati rohelise elektri hankimisega, millega fikseeriti osa elektrienergia ostuhinnast, et vähendada hinnakõikumiste mõju. „Fikseeritud hind võimaldab kulusid paremini planeerida ja vähendada samal ajal riigi süsinikujalajälge,“ ütles haldusteenuste direktor Priit Valk. 2025. aastal tarbiti Riigi Kinnisvara objektidel kokku 97,5 gigavatt-tundi elektrit, millest 35% oli taastuvelekter. See tõi ligikaudu 71 500 euro suuruse aastase kokkuhoiu ning loob eeldused rohelise energia osakaalu edasiseks kasvatamiseks.

2026 fookus siseturvalisuse hoonetel

Tarmo Leppoja sõnul jäävad käesoleva aasta tegevusmahud üldjoontes samaks, kuid rahaline pilt on tagasihoidlikum. 2026. aastaks prognoositakse kasumiks ligikaudu 29 miljonit eurot, mida mõjutab toetuste vähenemine 17 miljoni euroni. Samal ajal jätkuvad suured investeeringud, eeskätt sisejulgeoleku valdkonnas. „Kui riik on üldiselt investeeringuid vähendanud, siis kinnisvara sektoris on fookus selgelt sisejulgeoleku investeeringutel,“ ütles Leppoja. Nende maht ulatub ligikaudu 80 miljoni euroni.

2026. aastal on riigi kinnisvara müügieesmärgiks seatud 12 miljonit eurot, mis tuleb peamiselt üksikutest suurema mõjuga objektidest. Olulisemad müügiobjektid on Liivalaia kohtumaja, Vesilennuki 14 kinnistu Loodusmaja kõrval ning rahaliselt kõige kaalukamana Süsta tänava kinnistute kompleks Põhja-Tallinnas, mis on atraktiivne elamuarenduseks. Lisaks tulevad müüki Paide ja Põlva endised maavalitsuse hooned, Kohtla-Järve koolihoone ning Porkuni mõis.

Haldusteenuste vaates on fookuses teenuste sisu ülevaatus, mille eesmärgiks on riigiasutuste kulude vähenemine. „Tahame koos klientidega ja partneritega läbi vaadata, kust leiab efektiivsust – kas midagi jätta ära või teha teisiti, et teenus oleks odavam ja arusaadavam,“ selgitas Priit Valk. Olulise teemana tõuseb esile ka varjumise ja toimepidevuse tagamine riigikaitselistest vajadustest lähtuvalt.

„Kokkuvõttes iseloomustab nii möödunud kui ka alanud aastat kainelt kaalutud kokkuhoid, suurem tõhusus ja selge fookus. Vähem uusi pindu, rohkem nutikat kasutust – see on suund, mis kujundab Riigi Kinnisvara lähiaastaid,” ütles Leppoja.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Ekspertide hinnang: Eesti majandusel läheb samm-sammult paremini

Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumEesti Konjunktuuriinstituudi detsembrikuu küsitluse tulemused näitavad meie majanduskliima mõningast paranemist. Ekspertide hinnangul on hetkeolukord rahuldav ning 2026. aastaks oodatakse kaheprotsendilist majanduskasvu.

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo nentis, et ehkki detsembris oli seis tagasihoidlik, hindavad eksperdid tulevikuväljavaated heaks. „Suund on ülespoole ja hakkame vaikselt Euroopa Liidu keskmist kätte saama,“ märkis minister.

Tema sõnul on majanduskeskkonna parandamine ühine jõupingutus ning esimesed eesmärgipärased tegevused hakkavad mõju avaldama. “Sellest aastast kaotasime inimesi karistava maksuküüru ja taastasime ühetaolise ning lihtsa tulumaksusüsteemi. Nüüd on kõigil tööealistel inimestel ühesugune maksuvaba tulu 700 eurot, tänu millele jääb 90 protsendil töötajatest igas kuus rohkem raha kätte. See kasvatab tarbijate kindlustunnet, mis on pikalt olnud madal ja hoidnud majanduse kasvuhoogu tagasi,” selgitas Keldo.

„Tehtud tööle on tunnustuseks ka ettevõtjate hinnang valitsuse majanduspoliitikale – 562 ärijuhti on selle märkinud neutraalseks. Kui varasemalt heideti ette heitlikku poliitikat, vastukäivaid otsuseid, segaseid maksude signaale ning läbimõeldud pikema plaani puudumist, siis nüüd nähakse, et tegeleme reaalselt majanduse elavdamiseks lahenduste leidmise ja nende elluviimisega,“ rääkis Keldo.
„Ettevõtjate kindlustunde parandamisel mängivad oma rolli kauaoodatud tegevused bürokraatia vähendamisel, planeeringute kiirendamisel, oskustöötajate puuduse leevendamisel, suurtarbijatele energiahinna vähendamisel ja palju muud. Samuti jätsime ära tulumaksu tõusu,” lisas minister.

Konjunktuuriinstituudi möödunud aasta neljanda kvartali tulemused näitavad tööstussektori aktiivsuse taastumist. Tootmisvõimsuste rakendatus on tõusnud 68 protsendini, olles viimaste kvartalite kõrgeim näitaja. Suurematest tööstusharudest on saavutanud tõusutrendi puidutööstus: viimase kvartali tootmismahud on kasvanud ning ettevõtete tulevikuprognoosid positiivsed. Samuti on tugevnenud metallitööstuse kindlustunne, mis ületab aastataguse taseme ning prognoositakse nii toodangu mahu kui ka hindade kasvu.

Samas vajab Eesti ekspertide hinnangul majanduse arenguks jätkuvalt suuremat rahvusvahelist konkurentsivõimet. Tööstusettevõtetest ootab sel aastal 32% investeeringute vähenemist ja 23% nende kasvu. Kõige suuremad investeeringute plaanid on metalltoodete tootjatel. Paraneb laenukeskkond – laenu on lihtsam saada kui sügisel või aasta varem. Tööstusettevõtete hinnangul on üldine seis siiski veidi keerulisem, kui oli sügisel ning pigem oodatakse toodangu langust. Suurimaks probleemiks peetakse vähest nõudlust.

Kindlustunne on suurenenud ehitussektoris, ületades Euroopa Liidu keskmist taset ja olles oluliselt kõrgem kui eelneval aastal. Jätkuvat stabiilsust näitab IT-sektor, kus oodatakse kasvu jätkumist. Seejuures kavandab üle kolmandiku valdkonna ettevõtetest töötajaskonna suurendamist. Kaubandussektoris on olukord aastatagusega võrreldes paranenud, positiivsemaks on muutunud ka sõidukikaubanduse ettevõtete kindlustunne.

2026. aastaks prognoosib Eesti Konjunktuuriinstituut kaheprotsendilist majanduskasvu. Konjunktuuriinstituudi ökonomisti Bruno Pulveri sõnul oli majanduse olukord neljandas kvartalis küll rahuldavast madalam, kuid ootused järgmise kuue kuu väljavaadete suhtes paranesid.
„Kui rääkida üldistest näitajatest, jäi Eesti ettevõttejuhtide ja tarbijate hinnanguid ühendav majandususalduse indeks detsembris allapoole pikaajalist keskmist, ent on viimasel poolaastal järjest paranenud. Äribaromeetritest on ehituse kindlustunne tõusnud pikaajalisest keskmisest kõrgemale ja teeninduse kindlustunne pikaajalise keskmise lähedale. Niisamuti on hakanud taastuma tarbijate kindlustunne ning ehkki riigi majanduse olukord ei ole elanike hinnangul kiita, ollakse tuleviku suhtes vähem pessimistlikud,“ tõi ta välja.

Uuringuga on võimalik tutvuda Eesti Konjunktuuriinstituudi kodulehel.

Konjunktuuriinstituut viib majanduse seireuuringuid regulaarselt läbi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Euroopa Komisjoni tellimusel, et hinnata Eesti majanduse hetkeolukorda ja tulevikuväljavaateid. Detsembri uuringus osalesid majanduseksperdid, kes andsid oma hinnangu majanduse erinevatele aspektidele.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Statistikaamet: Eesti rahvaarv langes esialgsetel andmetel 7041 inimese võrra

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti esialgsetel andmetel oli 1. jaanuaril 2026 Eesti rahvaarv 1 362 954 inimest, mida on 7041 inimese võrra vähem kui aasta tagasi. 2025. aastal sündis 9092 ja suri 15 427 inimest. Esialgsetel andmetel pöördus negatiivseks ka rändesaldo – registreeritud rände andmetel saabus riiki 11 298 ja siit lahkus 12 004 inimest.

Statistikaameti rahvastiku- ja haridusstatistika teenusejuhi Kadri Rootalu sõnul süvenesid 2025. aastal viimaste aastate rahvastikutrendid. „Eelmisel aastal suri üle 6000 inimese rohkem kui sündis. Väljarändajate arv püsis mullusega samal tasemel, kuid sisserändajate arv vähenes. Rändesaldo jäi esimest korda alates 2014. aastast negatiivseks. Kokku langes Eesti rahvaarv 7041 inimese võrra,“ kirjeldas ta.

260115 Eesti rahvaarv langes esialgsetel andmetel 7041 inimese võrra

Sündide arv jäi teist korda ajaloos alla 10 000

Möödunud aastal sündis 9092 last, mida on 6% vähem kui 2024. aastal. „2025. aastal sündis 600 last vähem kui aasta varem. Sündide arv hakkas järsult langema 2022. aastal ja möödunud aasta oli teine kord ajaloos, kui aastane sündide arv jäi alla 10 000,“ selgitas Rootalu. Ta lisas, et 2024. aastaga võrreldavat sündide arvu langust 2025. aastal enam siiski ei olnud. „Kui 2024. aastal sündis üle 1200 lapse ehk pea 12% võrra vähem kui 2023. aastal, siis mullu need näitajad paranesid,“ rääkis Rootalu.

Sündimuse langust on varasemalt seostatud ka sünnitusealiste naiste üldarvu langusega. „20–44-aastaste naiste arv oli 2025. aastal 210 000, mida on 10 000 võrra vähem kui 10 aastat tagasi. Viimasel kolmel aastal on sellises vanuses naiste arv siiski püsinud suuresti muutumatuna,“ tõdes ta.

Naaberriikides on Rootalu sõnul märgata samu trende nagu Eestiski. „Esialgsetel andmetel vähenes sündide arv märgatavalt ka Lätis ja Leedus. Soomes oli sündide arv eelmise aasta esimese üheksa kuu põhjal mõnevõrra kasvanud, olles siiski pikemas aegreas madal,“ ütles ta.

Surmade arv vähenes Eestis 2025. aastal tunamullusega võrreldes 300 võrra. Möödunud aastal suri 15 427 inimest, mis on samas suurusjärgus 2010.–2019. aasta keskmisega.

Eestist lahkujaid on rohkem kui siia saabujaid

Registreeritud rände andmetel saabus eelmisel aastal Eestisse 11 298 ja lahkus 12 004 inimest ehk väljaränne ületas sisserännet 706 inimese võrra. Tegemist on esimese korraga alates 2014. aastast, mil rändesaldo on jäänud negatiivseks ehk lahkujaid on olnud rohkem kui saabujaid.

„Sisserännanutest umbes 35% ehk 4000 inimest olid Ukraina kodakondsusega, mida on vähem kui varasematel aastatel. 2022. aastal saabus Eestisse 33 200, 2023. aastal 13 100 ja 2024. aastal 7000 Ukraina kodanikku,“ ütles Rootalu ja lisas, et esialgsetel andmetel jäi negatiivseks ka Eesti kodanike rändesaldo. „Viimasel kümnel aastal on Eesti kodanike rändesaldo tervikuna olnud siiski tasakaalus,“ tõdes ta.

Mõne kuu jooksul lisab statistikaamet registreeritud rändajate arvule ka registreerimata rändajate arvu ja siis selgub lõplikult, kas eelmise aasta rändesaldo tervikuna jäi negatiivseks või mitte.

Esialgne rahvaarv arvutatakse rahvastikuregistris eelmisel aastal registreeritud sünni, surma- ja rändeandmete põhjal. Statistikaamet avaldab täpsustatud rahvaarvu 21. aprillil. Metoodikate erinevused on kirjeldatud statistikaameti blogis.

Andmed on avaldatud 14.01 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Merko: Public-private partnership (PPP) contracts in Lithuania (Rudninkai defence campus)

MerkoOn January 15, 2026, UAB Merko Statyba, part of the AS Merko Ehitus group, and the Lithuanian Ministry of Defence signed two separate public-private partnership (PPP) contracts for the design and construction of Parts B and C of the Rūdninkai Defence Force Campus, as well as maintenance services during the contract period.

UAB Merko statyba, acting through the designated project companies UAB VPSP B and UAB VPSP C, shall perform the design and construction of the Rūdninkai Defence Force Campus infrastructure (respectively parts B and C) in accordance with the procurement specifications, including outdoor engineering networks, roads, training areas, administrative buildings, storage, repair and sports facilities, as well as other engineering structures within the territory.

According to the terms of the Public-Private Partnership (PPP), the contract price is payable in annuity payments from the date of handover of the infrastructure, during the period that shall not exceed 13,5 years, and includes management, maintenance and financial costs. The management and maintenance cost components of the price are indexed.

The total nominal value of Part B is approximately EUR 325 million excluding VAT, of which the construction works amount to approximately EUR 175 million excluding VAT. The total nominal value of Part C is approximately EUR 375 million excluding VAT, of which the construction works amount to approximately EUR 199 million excluding VAT.

For the contracts to enter into force fully, additional preconditions, in particular securing the financing of the contracts, must be fulfilled by mid-June 2026.

UAB Merko Statyba (merko.lt) is a recognised Lithuanian construction company, which offers construction services in the fields of general construction, civil engineering and residential construction.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Arco Vara: Change in Significant Shareholding

Arco VaraArco Vara AS announces a change in the structure of shareholders holding a significant shareholding.

On 14 January 2026, Peeda OÜ notified Arco Vara AS that it has acquired 1,215,000 shares of Arco Vara AS, corresponding to 7.0% of the Company’s share capital. The shares were acquired from LUTHER FACTORY OÜ.

On the same date, LUTHER FACTORY OÜ notified Arco Vara AS that, in addition to the above, on 18 December 2025 LUTHER FACTORY OÜ disposed of a further 348,000 shares, corresponding to 2.0% of Arco Vara AS share capital. The new owner of these shares is TEMM CAPITAL OÜ.

Prior to these transactions, LUTHER FACTORY OÜ and LUTHER FACTORY HOLDING OÜ (the majority shareholder of which is Triple Net Capital OÜ) held a total of 4,880,000 shares, corresponding to 28.10% of Arco Vara AS share capital. Following the transactions, LUTHER FACTORY OÜ and LUTHER FACTORY HOLDING OÜ together hold 19.10% of Arco Vara AS share capital.

The transactions were conducted off-market, and the parties do not disclose the transaction price.

This announcement is published in accordance with the requirements of § 185 and § 187 of the Securities Market Act.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Uus Maa: Miks mõned kinnistud müüvad ennast ise ja teised ei leia ostjat ka siis, kui hind langeb?

Uus MaaKinnisvaraturul võib näha olukordi, kus üks kinnistu leiab ostja juba esimestel päevadel, samal ajal kui teine seisab kuulutustes kuude kaupa ega tekita huvi ka siis, kui hinda korduvalt alandatakse. Tegelikult ei ole turg juhuslik. Sellest räägib lähemalt Uus Maa kohtuekspertiiside ja hüvitamise kaasuste juhtiv hindaja Kerli Koha.

Ostjate käitumist ja kinnistute atraktiivsust kujundavad kindlad tegurid, mis loovad olukorra, kus üks objekt justkui müüb ennast ise, teisel aga ei ole võimalik müüki kiirendada ka märgatava allahindlusega. Kõige olulisem roll on asukohal, kuid mitte ainult üldisel piirkonnal, vaid kõigil ümbritsevat keskkonda iseloomustavatel detailidel. Ostjad väärtustavad mugavat ja turvalist elu, lähedust teenustele, head ligipääsu ning naabruskonda, mis sobitub nende elustiiliga.

Näiteks müüdi Otepää lähedal asuv järveäärne kinnistu esimesel vaatamispäeval ilma hinnaalanduseta. Kinnistul puudusid hooned, kuid emotsionaalne väärtus oli nii tugev, et ostja tajus seda ainulaadse võimalusena. Samal ajal seisis Pärnumaal asuv põlluäärne elamumaa kuulutuses vaid loetud päevad, sest krundi kõrvale oli ehitatud korralik juurdepääsutee ja piirkonda kolis järjest uusi peresid. Ostjad tundsid, et keskkond on kiiresti arenev ja turvaline ning müük toimus kiiresti.

Korterite puhul näeb sama mustrit. Näiteks Tartus müüdi linna äärealal uus ja kaasaegne kahetoaline korter ühe nädalaga. Korteri planeering oli funktsionaalne, rõdu avanes õhtupäikesele ja parkimiskoht kuulus hinna sisse. Lisaks oli piirkonnas hästi toimiv ühistransport ja läheduses mitu toidupoodi. Emotsioon turvalisest ja mugavast kodust oli tugev. Samal ajal seisis vanemas majas asuv samaväärse suurusega korter müügis mitu kuud, kuigi selle hind langetati mitmel korral. Korteril ei olnud renoveeritud elektrisüsteemi, maja fassaad vajas remonti ja korteriühistul puudusid fondid. Ostjad hindasid tulevasi kulusid suuremaks kui soodustus, mis hinnaalandusest tulenes.

Samad põhimõtted kehtivad elamute puhul. Näiteks müüdi Viljandi lähedal asuv renoveeritud puitmaja väga kiiresti, sest sellel oli korralik soojustus, uus katusekate ja efektiivne küttesüsteem. Kõik tulevased kulud olid selged ja kontrolli all. Samal ajal jäi mõnevõrra suurem maja samas piirkonnas pikaks ajaks müügile, kuigi hind oli tunduvalt madalam. Ostjad pelgasid vana küttesüsteemi, soojustamata välisseinu ja teadmata seisukorraga kanalisatsiooni. Isegi odav hind ei kompenseerinud riske, mis tähendasid võimalikku suurt lisainvesteeringut.

Ebamugavuste korral reageerivad ostjad alati ettevaatlikumalt. Kui kinnistule viiv tee ei ole korrashoitav, puudub selge teeõigus või juurdepääs sõltub võõrast maaomanikust, tekib ostjal ebakindlus. Lõuna Eestis oli müügis kinnistu, kuhu viis kruusatee läbi mitme eraomaniku maa. Üks omanik ei lubanud teed lumest puhastada ega olnud nõus hoolduskulude jagamisega. Selline risk ei olnud ostjate jaoks aktsepteeritav, ning isegi kui hind langetati märkimisväärselt, ei suurendanud see huvi.

Sarnast käitumist näeb ka korterite juures. Kui kortermaja on halvas seisukorras, korteriühistu ei toimi või maja ümbrus on ebaturvaline, ei mõjuta madal hind ostjate meelsust oluliselt. Näiteks Tallinnas seisis müügis suur ja odav neljatoaline korter, mille hind oli piirkonna keskmisest ligi kolmandiku võrra madalam. Kuid maja trepikoda oli amortiseerunud, valgustus kehv ja koridorides oli tunda ebameeldivaid lõhnu. Ostjad tajusid, et odav hind tähendab tulevikus püsivaid elukvaliteedi probleeme ning pöördusid pigem väiksemate, kuid korras majas asuvate korterite poole.

Planeeringute selgus mõjutab samuti nii hoonestatud kui hoonestamata kinnistuid. Ostjad eelistavad objekte, mille ehitusõigused ja tulevikuvõimalused on teada. Valgamaal oli müügis kinnistu, mida reklaamiti kui võimalikku elamumaa objekti, kuid omavalitsus ei saanud sellele anda kindlat ehitusõigust. Kuigi hind oli atraktiivne, ei leidnud kinnistu ostjat, sest ostjad pelgasid maksta millegi eest, mida võib olla võimatu või kulukas edasi arendada.

Mikroturud avaldavad mõju ka elamute ja korterite puhul. Näiteks Viljandi kesklinna lähedal müüakse kortereid kiiremini kui mõnes linna kaugemas rajoonis, kus puudub kvaliteetne ühistransport või lähedased koolid ja lasteaiad. Isegi kui äärelinna korteri hind on madalam, ei leia see kiirelt ostjat, sest peredel puudub vajadus kolida kohta, kus igapäevaelu muutub keerulisemaks.

Ostjate psühholoogia on kõige selle juures kesksel kohal. Kinnisvara ost ei ole pelgalt ratsionaalne otsus, vaid tugevalt emotsioonidest kantud tehing. Turvaline tunne, hea sisekliima, korras keskkond ja läbipaistvad tulevased kulud on tihti olulisemad kui hind ise.

Seetõttu võibki näha, et osa krunte, elamuid ja kortereid müüb ennast ise. Need annavad ostjale selge ja positiivse signaali. Teised aga ei liigu ka siis, kui hind langeb märkimisväärselt, sest ostja jaoks ei ole hind kõige olulisem. Olulisem on tunne, et ostetav kinnisvara pakub turvalist tulevikku, stabiilseid kulusid ja võimalust elada nii, nagu ostja seda ette kujutab.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Merko: Parimaks pakkujaks tunnistamine Leedus (Rudninkai kaitseväe linnak)

MerkoLeedu kaitseministeerium teatas, et riigihankel „Rūdninkai kaitseväe linnaku taristu arendamine avaliku ja erasektori partnerluse (PPP) kaudu“ osadele B ja C parimaks pakkujaks tunnistati AS Merko Ehitus kontserni kuuluv UAB Merko Statyba.

Parimaks pakkujaks tunnistamisele järgneb lepingute allkirjastamine, millest teavitame eraldi börsteatena.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Luminor: Enam kui kolmandikule eestlastest põhjustavad talvised küttearved rahalisi raskusi. Eriti terav on probleem Ida-Virumaal

Luminor BankTalvised küttearved panevad Eesti inimeste rahakoti tõsiselt proovile. Luminori tellitud ja Norstati läbiviidud uuringu järgi põhjustab küttearvete õigeaegne tasumine rahalisi raskusi 37% eestlastele, kusjuures Ida-Virumaal tunnetab arvete tasumisel rahalisi raskuseid ligi kaks kolmandikku inimestest.

Uuringust selgus, et igakuiste kommunaal- ja küttearvete tasumine põhjustab pidevalt rahalisi raskusi 18% vastanute jaoks. Samas märkis 19% inimestest, et probleeme esineb eelkõige talveperioodil, mil küttekulud on suuremad. Samas 62% vastanutest sõnas, et neile mistahes aastaajal õigeaegne arvete tasumine muret ei tekita.

„Talvised küttearved on paljude leibkondade jaoks suur ja ka raskesti prognoositav väljaminek. Kui sissetulekud on piiratud ja kodu energiatõhusus madal, võibki just talveperiood finantsseisu proovile panna,“ sõnas Luminori jaepanganduse valdkonnajuht Marek-Meelis Puust.

Eksperdi sõnul ei ole arvete õigeaegne tasumine oluline üksnes igapäevaseks toimetulekuks, vaid ka laiema finantsdistsipliini mõttes. „Pankade jaoks on regulaarsete arvete maksmine üks selgemaid märke inimese maksekäitumisest. Kui näeme, et kohustused on järjepidevalt ja õigeaegselt täidetud, parandab see märkimisväärselt ka võimalusi saada tulevikus laenu parematel tingimustel,“ ütles Puust.

Vanuseliselt tunnistavad enim raskust noored. Uuringu kohaselt märkis koguni 45% noortest, et talvisel ajal esineb neil probleeme arvete õigeaegse tasumisega. „Nooremas eas on sissetulekud sageli ebastabiilsemad ja säästupuhver väiksem, mistõttu reageeritakse hinnatõusule ja hooajalistele kuludele valusamalt,“ märkis ta.

Maakondlikus vaates on erinevused aga eriti teravad. Kui Tartumaal tunnistas vaid 23% vastanutest, et talveperioodil tekitab õigeaegne arvete tasumine neile rahalisi raskusi, siis Ida-Virumaal on sama osakaal koguni 67%. „Ida-Virumaa olukord on mitmes mõttes keeruline. Sealne kinnisvara on üleriiklikust keskmisest vanem ja energiatõhusus madalam, mis tähendab kõrgemaid küttearveid. Samal ajal jääb piirkonna mediaanpalk ligi viiendiku võrra alla Eesti keskmisele,“ selgitas Puust.

Uuring kinnitas ka, et mida rohkem lapsi on peres, seda suurema tõenäosusega tekitab arvete tasumine rahalisi raskusi. Ühtlasi on arvete õigeaegsel tasumisel ka selge seos sissetulekuga: kui kuni 1000-eurose netosissetulekuga inimestest märkis pool vastanutest, et neile põhjustab kütteperioodil õigeaegne arvete tasumine probleeme, siis 2000 eurot kuus teenivatest tunnistas seda vaid viiendik. Üle 3000-eurose netosissetulekuga vastanute sõnul neile õigeaegne arvete tasumine rahalist keerukust ei tekita.

„Küttekulude suurus võib olla ettearvamatu, mistõttu tasub võimaluse korral koguda talveperioodiks nende maksmiseks eraldi puhver. Juba kodu ostes tasub läbi mõelda, millises suurusjärgus võivad olla kommunaalkulud, ning hinnata, kas nendega tullakse igakuiselt toime. Energiatõhusamad kodud nõuavad küll üldjuhul suuremat alginvesteeringut, kuid tasuvad pikemas perspektiivis ära,“ lisas Puust.

Luminori tellitud uuring viidi läbi novembris koostöös Norstatiga. Uuringus osales 1003 vastajat vanuses 18–74 eluaastat.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Majanduskava tähtsusest

Evi HindpereEelmisel korral ma kirjutasin miks peab korteriühistu juhatus igaks majandusaastaks koostama majanduskava. Sellel korral arutame veidi majanduskava olemuse üle.

Majanduskava on ühistu üks tähtsaim dokument, mille kaudu saab hinnata juhatuse üldist juhtimiskvaliteeti kui ka korteriühistu toimimist tervikuna.

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 41 lg 1 annab loetelu olulisematest osades, mida majanduskava sisaldama peab. Nii tuleb lisaks exeli tabelis toodud tulude ja kulude jaotusele anda majanduskavaga ülevaade kaasomandi eseme seisukorrast ja kavandatavatest toimingutest. Sellega antakse korteriomanikele teavet maja seisukorrast, kavandatavatest töödest, ühistu majanduslikust olukorrast, pikaajalistest laenukohustustest jne.

Majanduskava on justkui maja tervise ülevaade – epikriis, mis omakorda on määrav ka kinnisvara turuväärtuse hindamisel.

Riigikohus on selgitanud, et „Kui korteriühistu ei toimi (ei korraldata üldkoosolekuid, ei koostata majandustegevuse aastakava, ei lahendata jooksvaid probleeme, ei suudeta tagada pangalt võetud laenu tagasimaksmist jne), on see asjaolu, mille vastu on korteriomandi ostjal äratuntav oluline huvi. Korteriomandi majandamise probleemidest tuleb korteriomandi ostjat teavitada sõltumata korterelamu majandamise viisist.“

Kui korteri müüja sellest ostjat ei teavita, on tegemist varjatud puudustega ja ostja võib müüjale esitada nõudeid, nt alandada ostuhinda.

Seega kas korteriühistu saab üldse olla usaldusväärne, kui puudub nii tähtis dokument nagu majanduskava? Ilma majanduskavata ei saa rääkida korteriühistu tõsiseltvõetavusest.

Evi Hindpere – kinnisvarajurist
evihindpere@gmail.com
www.kinnisvarajurist.ee

Lisateave ja kontakt

Evi Hindpere

Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.

Evi Hindpere
Kinnisvarajurist
www.kinnisvarakool.ee/kinnisvarajurist

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

UPC: Tallinna kinnisvaraturg 2025.a. neljas kvartal ja aasta kokkuvõte

UPC / Ühinenud KinnisvarakonsultandidNeljandas kvartalis tehti Tallinna korteritega kokku 2186 tehingut ja müügitehingute keskmine hind oli kvartali keskmisena 3083 EUR/m2.

Aastas kokku oli müügitehinguid 8984.

Hinnad

Tallinna korterite keskmine m2 müügihind detsembris oli 3085 EUR.

Keskmine müügihind on sarnasel tasemel, vahemikus ~2900 kuni 3100 EUR/m2, juba alates 2022 aasta suvest. Paaril kuul on see olnud, tulenevalt suuremast uute korterite müükide vormistamise osakaalust, kõrgem.

Portaali kv.ee andmetel on korteriomandite pakkumishind vaikselt tõusvas trendis ja oli 2025 aasta lõpus juba 3884 EUR/m2. Võrdluseks – eelmise aasta lõpus oli pakkumishind 3602 EUR/m2.

260114 Tallinna kinnisvaraturg 2025.a. neljas kvartal ja aasta kokkuvõte 1Graafik 1. Müügitehingute ARV ja keskmine M2 hind KVARTALITE LÕIKES (allikas: Maa- ja Ruumiamet)

Müügitehingud ja pakkumine

Neljandas kvartalis tehti Tallinnas 2186 korteriomandi müügitehingut. Seda on 160 võrra vähem kui eelmises kvartalis (2346) ja 310 võrra vähem kui aasta varem (2496).

Suuremate tehingu arvudega kuud olid september 839 ja juuli 804 tehinguga, väikseima tehinguarvuga aga november 699, augustis 703 ja detsember 706 tehinguga.

Aasta kokkuvõttes tehti 8984 müügitehingut ja seda on ~630 võrra rohkem kui 2024 aastal. Seega oli üsna aktiivne aasta ja seda eelkõige järelturu osas.

Portaalis kv.ee olevate müügipakkumiste arv, mis 2024 aasta sügisel oli ~6200, on natuke vähenenud ja oli aasta lõikes enamasti vahemikus ~5800 kuni 6100. Detsembris, nagu aastavahetustel enamasti, pakkumiste arv vähenes ~5300-ni.

Kuulutusi vaadates on näha, et paljud arendajad on müügipakkumistesse lisanud kõik nende projektides hetkel vabad korterid, mis on nii kõrge pakkumiste arvu kui pakkumishinna tõusu üheks peamiseks põhjuseks.

260113 Tallinna kinnisvaraturg 2025.a. neljas kvartal ja aasta kokkuvõte 2GRAAFIK 2. KORTERIOMANDITE MÜÜGITEHINGUTE ARV LINNAOSADE LÕIKES (ALLIKAS: MAA- JA RUUMIAMET)

Üürikorterite pakkumiste arv, mis aasta alguse oli kv.ee andmetel oli üle 1500 langes suvel ~1200-ni tõusis uuesti ja jõudis detsembris ~1550-ni. Keskmine pakkumishind on aasta alguse ~14 EUR/m2-lt tõusnud 14,6 EUR/m2 -le.

260113 Tallinna kinnisvaraturg 2025.a. neljas kvartal ja aasta kokkuvõte 3Graafik 3. Üüripakkumiste arv ja keskmine m2 hind (allikas: kv.ee)

Hoonestatud elamumaid müüdi Harjumaal aasta viimases kvartalis 396 s.h. Tallinnas 84. Tavapäraselt on neljas kvartal natuke väiksema tehingute arvuga kui kolmas, mil Harjumaa tehingute arv oli 450 ja Tallinnas 70. Eelmise aasta viimase kvartali vastavad tehingute arvud olid Harjumaal 405 ja Tallinnas 102.

2025 aastal kokku tehti Harjumaal 1561 hoonestatud elamumaa tehingut, mis ületab aastat 2024 rohkem kui 100 võrra. Seega on elamute turg samuti suhteliselt aktiivne.

260113 Tallinna kinnisvaraturg 2025.a. neljas kvartal ja aasta kokkuvõte 4GRAAFIK 4. HOONESTATUD JA HOONESTAMATA ELAMUMAADE TEHINGUTE ARV KVARTALIS (ALLIKAS: MAA- JA RUUMIAMET

Hoonestamata elamumaade turu aktiivsus on sarnane kui paaril viimasel aastal. Müügitehinguid oli neljandas kvartalis Harjumaal 185, neist Tallinnas 22. Kvartal varem olid vastavad arvud 178 Harjumaal ja 19 Tallinnas ja aasta varem Harjumaal 219 ning Tallinnas 24.

Tallinna elukondliku kinnisvaraturu aktiivsus on päris hea ja seda veab pigem korterite järelturg. Ootame 2026 aastalt turuaktiivsuse mõõdukat kasvu.

Turugraafikud 12.2025

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Merko: Recognition as the best bidder in Lithuania (Rudninkai defense campus)

MerkoThe Lithuanian Ministry of Defence announced that UAB Merko Statyba, a member of the AS Merko Ehitus group, was recognized as the best bidder for parts B and C of the public procurement “Development of the infrastructure of the Rūdninkai Defence Force Campus through a public-private partnership (PPP)”.

The recognition as the best bidder will be followed by the signing of contracts, which we will announce in a separate stock exchange announcement.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Nordic Real Estate Forum 2026

NREF_1200x1200px_Standard_2026💡 Standard Price Registration is Open Until January 18, 2026!

Secure your spot now and enjoy the discount: nordicreforum.com

🏙️ Time to Rethink Real Estate – Nordic Real Estate Forum 2026 is Coming! Better & Bigger than Ever!

📅 Save the Date: March 4, 2026
📍 Location: Tallinn Creative Hub, Estonia
🌐 Format: On-site & Online

🎤 I am pleased to introduce the confirmed speakers for now:

  • Olof Sundblad, CEO, Baltic Banking at Swedbank (main speaker)
  • Päivi Tomula, Pontos Group
  • Olavi Lepp, Swedbank
  • Roberto de Silvestri, Colonna Capital
  • Gabrielė Gegevičiūtė, Capitalica Asset Management
  • Kristjan Tamla, EfTEN Capital
  • Madis Raidma, East Capital Real Estate
  • Laurynas Kuzavas, SIRIN Development
  • Albin Rosengren, East Capital Real Estate
  • Risto Kukk, BOLT
  • Martin Otsa, East Capital Real Estate
  • Are Altraja, SPORTLAND
  • Ülo Kaasik, Eesti Pank
  • Kestutis Sasnauskas, Eastnine AB
  • Nicklas Lindberg, ECHO Investment
  • Adrian Karcewicz, Skanska
  • Kimmo Virtanen, Scandinavian & Baltic Hotel Consulting
  • Håkan Pehrsson, The Retail Headquarters AB
  • Ero Viik, Swedbank
  • Arle Mölder, Novira Capital
  • Tomas Sovijus Kvainickas, INREAL
  • Monika Nedzinskaitė, NEWSEC
  • Mika Sucksdorff, Uus Maa Real Estate Group
  • Piret Üts, Port of Tallinn
  • Kristi Hakkaja, Moderan
  • Argo Pillesson, Uus Maa Real Estate Group
  • Peep-Ain Saar, Estonian Chamber of Real Estate Brokers
  • Rasmus Udde, Sunly

🎯 Main Topic: Rethink Real Estate

From investments and macroeconomics to retail, residential, commercial, hospitality, industrial, PropTech, Polish real estate marked, and development – this is the place to be for forward-thinking professionals.

✅ Top international speakers
✅ Insightful panel discussions
✅ Networking with decision-makers from Europe, Nordics & Baltics
✅ A professional and inspiring atmosphere
✅ Cocktail reception to wrap up the day

For 23 years, NREF has been the largest and oldest real estate conference in the Baltics – with over 10,000 participants and 1,000 speakers from more than 20 countries.

Join us in Tallinn to explore the future of real estate across the Nordics and Baltics. Let’s shape the future together!

🤝 Partners: Swedbank, Newsec, East Capital, Colonna Capital, SIRIN Development, UAB, Port of Tallinn, Law Firm GLIMSTEDT

We can’t wait to welcome you to NREF 2026 for a day of insights, networking and inspiration!

With the best wishes,
Meelis Kopli
CEO of Corpore Conferences

On behalf of the Nordic Real Estate Forum organisers:
The Association of Real Estate Companies of Estonia, The Estonian Association of Appraisers, The Estonian Chamber of Real Estate Brokers and Corpore Conferences.

NREF_1200x1200px_Standard_2026

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Coop Pank: Kuidas mõjutab lapse sünd pere laenuvõimekust?

Coop PankLapse sünd on oluline sündmus igas peres. Sellega võib aga kõige muu kõrval muutuda ka pere laenuvõimekus. Mida peaks arvestama pere, kes soovib lapse lisandudes ka suuremat kodu soetada, jagab Coop Panga kodulaenude äriliini juht Karin Ossipova.

Kui kaks Eesti keskmist palka teenivat inimest saavad endale võtta kuni 260 000 euro suuruse kodulaenu, siis esimese lapse lisandumisega võib see langeda 249 000 euroni. Samas tasub arvestada ka muutustega sissetulekutes, mis võivad laenuvõimekust taotleja kasuks tõsta.

„Laste arv mõjutab kindlasti pere igakuiseid kulutusi, kuid eelkõige on panga jaoks olulised sissetulekute ja finantskohustuste suurused, mis määravad ka laenutaotlejate maksevõime,“ rõhutab Ossipova.

Kodulaenu taotlemisel soovitud kodu ostmisel peavad taotlejate sissetulekud katma ära nii igakuised laenumaksed kui ka pere igapäevased kulutused. Kõige tavapärasem regulaarne sissetulek on palgatulu. Lisaks arvestavad mitmed pangad, sh Coop Pank ka ettevõtluse kaudu teenitud regulaarset sissetulekut ning eraisikuna teenitud üüritulu, mis on ametlikult saadud, deklareeritud ja laekub regulaarselt.

Vanemahüvitis võib muuta igakuiseid sissetulekuid

Esimene ja kõige märgatavam muudatus sissetulekutes on see, et lapse sünniga jääb üks vanematest ajutiselt töölt kõrvale ning palgatulu asendub vanemahüvitisega.

„Tasub arvestada, et jagatav vanemahüvitis võib tulla madalam kui viimati teenitud palk, kuna vanemahüvitise suuruse arvestamisel ei vaadata mitte viimast saadud sissetulekut, vaid sotsiaalmaksuga maksustatud tulusid aasta jooksul enne raseduse algust. Alates 2026 aastast on jagatud vanemahüvitise ülemmäär 3806,10 eurot kuus“ sõnab Ossipova.

Seega, kui lapseootel oleku aja jooksul on palk tõusnud, ei arvestada neid summasid jagatava vanemahüvitise määramisel. Seetõttu võib ka maksimaalne laenuvõimekus tulla madalam kui esialgu näiteks panga laenukalkulaator näitas.

Siiski ei tähenda vanemahüvitisele jäämine automaatselt madalamat sissetulekut. „Nii on ka juhtumeid, kus enne lapseootele jäämist teeniti kõrgemat palka või lisatasusid, mis aitavad nüüd saada kõrgemat vanemahüvitist,“ lisab ta. Alates sellest aastast ei vähenda enam ka teenitavad lisasissetulekud vanemahüvitist.

Riiklikud toetused aitavad perel kodu soetada

Mõningatel juhtudel annab laste olemasolu aga tunduvalt soodsamad kodulaenu tingimused. „Näiteks kui peres on kolm last, siis saab kodulaenu juures kasutada ka EISi paljulapselise pere käendust, kus tavapärase 15% asemel on vaja vaid 5% omafinantseeringut,“ räägib Ossipova.

Lisaks tasub arvestada ka erinevate riiklike toetustega, mis aitavad pere kulutusi katta. Kahe Eesti keskmise palga ja ühegi muu finantskohustuseta saab endale võtta kuni 260 000 euro suuruse kodulaenu. Lapse sünniga võib see maksimaalne aga langeda seoses sissetulekute vähenemise ja kulude tõusuga. Samas lisandub uute kulude kõrval perekonnale täiendava sissetulekuna lapsetoetus, mis hetkel on 80 eurot kuus ja mida makstakse vanemale kuni laps saab täisealiseks.

Küll aga tasub tähele panna, et pangad võivad lastetoetusi ja vanemahüvitis leibkonna maksevõimes erinevalt arvestada ning osad pangad ei pruugi lastetoetusi üldse sissetulekute hulka arvestada. „Coop Pank arvestab kodulaenu pakkumist tehes kõiki laenuvõtjate regulaarseid sissetulekuid, sh ka näiteks peretoetuseid, vanemahüvitist ning pensioni,“ rõhutab Ossipova.

Lisaks läks kodu soetamine sellest aastast lihtsamaks kõigile kodulaenutaotlejatele, kuna kehtima hakkas üldine maksuvaba tulu 700 eurot kuus ehk kuni 8400 eurot aastas. Maksuvaba tulu arvestamiseks peab aga töötaja olema tööandjale esitanud selleks kirjaliku sooviavalduse.

Korrektne maksekäitumine annab paremad tingimused

Panga jaoks on laste arvust olulisemad pere sissetulekud ja kohustused. Lapse lisandumisega tõenäoliselt pere igakuised kulud suurenevad, kuid märgatavamat rolli võivad kohustuste real mängida varasemad laenukohustused näiteks olemasoleva kodulaenu või liisingu näol.

Pangad peavad veenduma, et laenude ja liisingute tagasimaksed ei moodustaks rohkem kui 50% laenutaotlejate sissetulekutest. Sõltuvalt sissetuleku suurusest võib see maksimumpiir pangati samuti erineda, ulatudes väiksemate sissetulekute puhul 35-40%-ni.

Ka laenutaotleja varasem maksekäitumine määrab palju. Kui laenutaotleja maksekäitumine on olnud korrektne ja maksevõime korralik, tähendab see panga jaoks madalamaid riske. Seetõttu saab pank pakkuda näiteks madalamat kodulaenu marginaali. Lisaks tuleb arvestada ka ostetava kinnisvara ja tagatise kvaliteedi ning likviidsusega.

Tee pikem plaan ja hinda kohustusi realistlikult

„Sobivat kodu otsides mõelge igal juhul läbi oma maksevõime nii praegu kui ka tulevikus. Kuna vanemahüvitis on ajutine, siis tuleks läbi mõelda ja perekeskis arutada, kas pärast seda minna tagasi tööle, kes hoolitseb lapse eest, millised kulud kaasnevad lasteaia või lapsehoidjaga jne. Sageli hinnatakse tulevasi kulusid liiga optimistlikult ja seetõttu on peredel keeruline seatud eelarves püsida,“ räägib Coop Panga kodulaenude äriliini juht.

Ta toob välja, et ka pangad ei arvesta maksevõime hindamisel ainult viimase kuue kuu jooksul teenitud tulu, vaid vaadatakse lisaks tuleviku maksevõimet. Seega võib pank uurida, millised on laenutaotleja plaanid pärast vanemahüvitise lõppu ning hinnata, kui kerge tal on taas tööjõuturule siseneda.

„Soovitame oma kulusid vaadata mitme aasta vaates ja hinnata realistlikult, mis saab pere sissetulekutest pärast jagatava vanemahüvitise lõppu. Kindlasti tasub võimalusel koguda juba varakult rahalist puhvrit ootamatuteks olukordadeks,“ lisab ta.

Küsimuste korral julgustab Ossipova pöörduma panga kodulaenuspetsialistide poole, kes nende küsimustega igapäevaselt kokku puutuvad.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

21.01.2026 toimub koolitus “Kinnisvaraturu ülevaade 2026 I kvartal”

Tõnu Toompark21.01.2026 toimub koolitus “Kinnisvaraturu ülevaade 2026 I kvartal”, kus kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark annab detailse ja praktilise ülevaate elamispindade turu hetkeseisust, olulistest trendidest ning prognoosidest. Käsitlemisele tulevad majanduskeskkonna arengud, laenuturu muutused, korterituru tehingute ja hindade liikumised ning üürituru olukord.

Koolitusele on oodatud:

  • kinnisvaramaaklerid, kes soovivad mõista turu olemust ja trende;
  • kinnisvaraanalüütikud, kes soovivad spetsialisti nägemust turu prognoosimise valdkonnast;
  • kinnisvarainvestorid, kes soovivad teha teadlikumaid investeerimisotsuseid;
  • kinnisvaraettevõtete juhid ja omanikud, et saada abi ettevõtte eesmärkide kujundamisel;
  • kinnisvaraarendajad, et hinnata turutrende ja nende muutusi;
  • eraisikud, kes soovivad kinnisvaravaldkonda paremini mõista.

Koolitus aitab osalejatel mõista, mis mõjutab kinnisvaraturgu ning kuidas neid teadmisi kasutada teadlike otsuste tegemisel.

Koolitus “Kinnisvaraturu ülevaade 2026 I kvartal” toimub 21.01.2026 kell 10.00-13.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Statistika: 2025. a osteti Tallinnas 1425 uut korterit

Tõnu Toompark, Kinnisvarakooli konsultant ja koolitajaAdaur Grupp OÜ uusarenduste monitooringu alusel osteti 2025. a Tallinnas 1425 uut korterit. Seda on 105 korteri ehk 8% rohkem kui aasta varem, mil Tallinnas osteti 1320 uut korterit.

Kõige enam tehti ostuotsuseid Haabersti linnaosas, kus 2025. a jooksul osteti 441 korterit, mis on 31% Tallinna uute korterite arvulisest mahust. Haaberstis on palju suuri ja eriilmelisi arendusprojekte. Konkurents Haabrestis on väga tihe ja see on hoidnud hinnad paigal. Püsivad hinnad on ostjaid soosinud.

Haabersti linnaosale järgneb mahult Põhja-Tallinn, kus 2025. aastal osteti 283 uut korterit ehk 20% Tallinna koguarvust. Põhja-Tallinna suure ostude hulga taga on enamuses Kalamaja asum. Kalamaja uued korterid on eranditult suunatud kallima segmendi korterite ostjatele.

Ülejäänud Tallinna linnaosadele jäi ligikaudu pool uute korterite mahust.

2025. aasta korterite ostude arv jäi tagasihoidlikuks, kuid oli siiski laiapõhjaline. Laiapõhjaline ostude maht tähendab, et ostjaid jagus erinevatesse linnaosadesse, erineva hinnaklassi korterite segmentidesse, osteti erineva suurusega kortereid. 

 

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine