Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika
 

Statistikaamet: Eesti elanikud kindlustavad ennast ja oma vara aina enam

StatistikaametStatistikaameti andmetel sõlmiti 2024. aasta kolmandas kvartalis õnnetusjuhtumikindlustuse lepinguid 2,5 miljoni ja varakindlustuse lepinguid 42,5 miljoni euro väärtuses, mis on vastavalt 7,4% ja 6,7% rohkem kui aasta varem samal ajal.

Õnnetusjuhtumikindlustus kaitseb inimest, kes saab õnnetuses vigastada, püsiva puude või jääb töövõimetuks. Tavapärased õnnetused on sporditraumad, liiklusavariid ja tööõnnetused.

Statistikaameti analüütiku Egle Looritsa sõnul näitavad selle aasta kolmanda kvartali andmed sarnast trendi eelmise aastaga, kus nii õnnetusjuhtumikindlustuse maksete maht kui ka väljamaksed Eesti elanike seas pidevalt kasvasid. „Õnnetusjuhtumikindlustuse maksete maht suurenes 2024. aasta kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 7,4%. Hüvitisi maksti kolmandas kvartalis välja 890 000 euro eest, mis on 13,3% rohkem kui mullu samal ajal,“ täpsustas Loorits.

Õnnetusjuhtumikindlustuse maksete summa suurenes kolmandas kvartalis kõige rohkem ERGO Insurance SE-le (1 miljonit eurot), järgnesid If P&C Insurance AS (688 100 eurot) ning Compensa Vienna Insurance Group UADB Eesti filiaal (407 600 eurot).

Kõige rohkem tuleb varakindlustusjuhtumeid kortermajadest

Varakindlustus jaguneb juriidiliste ja füüsiliste isikute varakindlustuseks. Füüsiliste isikute varakindlustus katab eraisikute vara (korterid, eramajad, kodune vara jms) kindlustuse. Juriidiliste isikute varakindlustus on mõeldud ettevõtete materiaalse varaga seotud riskide kaitseks.

Füüsiliste isikute varakindlustusmaksete summa suurenes 2024. aasta kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 8%. Hüvitisi maksti sel perioodil välja 13,7 miljonit euro eest, mis on 6,9% rohkem kui 2023. aasta kolmandas kvartalis.

Kõige sagedamini juhtub Eesti kindlustusseltside liidu andmetel õnnetusi kortermajades, näiteks pesumasina survevoolik lõhkeb või veetoru puruneb ning vesi tungib alumiste naabrite korteritesse. Tavaline on ka olukord, kus laps kriibib jalgrattaga sõites naabri autot. Sellisel juhul hüvitab kahju vastutuskindlustus.

Füüsiliste isikute varakindlustusmakseid koguti 2024. aasta kolmandas kvartalis kõige rohkem Swedbank P&C Insurance AS-ile (8,6 miljonit eurot), järgnesid If P&C Insurance AS (6,3 miljonit eurot) ning AB Lietuvos draudimas Eesti filiaal (3,6 miljonit eurot).

Juriidiliste isikute varakindlustusmaksete summa suurenes 2024. aasta kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 4,2%. Hüvitisi maksti sel perioodil välja 6,6 miljoni euro eest, mis on 4,6% rohkem kui 2023. aasta kolmandas kvartalis.

Juriidiliste isikute varakindlustusmakseid koguti selle aasta kolmandas kvartalis kõige rohkem If P&C Insurance AS-ile (3,5 miljonit eurot), järgnesid Compensa Vienna Insurance Group UADB Eesti filiaal (2,8 miljonit eurot) ning AB Lietuvos draudimas Eesti filiaal (2,3 miljonit eurot).

Statistikaameti andmetel sõlmiti 2023. aastal õnnetusjuhtumikindlustuse lepinguid 10,2 miljoni ja varakindlustuse lepinguid 159,5 miljoni euro väärtuses, mis on vastavalt 6,9% ja 19,1% rohkem kui aasta varem. Võrreldes 2022. aastaga maksti mullu välja 21,4% rohkem õnnetusjuhtumikindlustuse hüvitisi. Varakindlustuse hüvitisi maksti füüsilistele isikutele 22,6% ja juriidilistele isikutele 8,9% rohkem.

Alates 2024. aastast on võimalik statistikaameti andmebaasist saada infot eraldi tehniliste riskide kindlustuse kohta. Varasematel aastatel (sh 2023. aastal) näidati tehniliste riskide kindlustust juriidiliste isikute varakindlustuse osana. Andmete võrreldavuse jaoks on artiklis liidetud 2024. aasta tehniliste riskide kindlustuse ja juriidiliste isikute varakindlustuse andmed kokku. Tehniliste riskide kindlustuse koosseisus näidatakse ehituse koguriski kindlustust (CAR), montaaži koguriski kindlustust (EAR) ning masinate ja seadmete kindlustust (CPM).

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Merko: Tallinna Teede ASi uus kontorihoone sai nurgakivi

Teedeehitusettevõte Tallinna Teede AS rajab aadressile Betooni 24 oma senise hoonekompleksi asemele uue kaasaegse kontori. Vanade hoonete lammutamisel tekkinud materjali suunab ettevõte suures osas taaskasutusse. 2025. aasta teises pooles valmiv kolmekorruseline kontorihoone sai novembri keskel nurgakivi.

„Uus kontorihoone arvestab ettevõtte tänaseid vajadusi ning homseid perspektiive ning tagab väärt töökeskkonna meie professionaalsele ja tulemustele pühendunud kollektiivile. Valmimisel moodustab uus hoone ühtse terviku varasematel etappidel rajatud tootmiskompleksi, töökoja ja laborihoonega,“ ütles Tallinna Teede ASi juht Jüri Läll. „Oleme iga-aastaselt märkimisväärselt palju panustanud nii rohepöördesse, kui ka kaasaegsete tehnoloogiate kasutusele võtmisesse. Ettevõttel on üks viiest asfaltsegude katsetusega tegelevatest akrediteeritud laboritest vabariigis. Käesoleval aastal tehase uuendusprotsesside läbiviimise tulemusel on meil ainus asfalditehas vabariigis, millel on suutlikkus toota kontrollitud tööstusliku protsessi käigus tööstuslikus koguses värvilist asfalti. Tükk kolmevärvilist asfalti leidis oma paiga ka uue kontorihoone nurgakivi silindris.”

„Oleme kaasanud parimad arhitektid, kes aitavad luua inim- ja keskkonnasõbraliku miljöö nii hoones sees kui selle ümber,” lisas Jüri Läll. Uue kontorihoone arhitekt on Martin Aunin ning sisearhitektid Kaire Kemp-Tišler ja Ea Andla.

Suure osa vanade hoonete lammutamisel tekkinud materjali suunab ettevõte taaskasutusse. „Vanade hoonete lammutamisel saime mitu tuhat tonni taaskasutatavat materjali. Killustik, liiv, soojustusmaterjalid, trepid, uksed, aknad, terved soojatootmise süsteemid ja muud lammutamisel saadud, kuid kasutamiseks kõlblikud materjalid võtame kasutusele nii rajatavas kontorihoones, mitmetes teistes renoveeritavates hoonetes, kui ettevõtte tootmisprotsessis,” lisas Jüri Läll.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

ChatGPT ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele toimub 02.12.2024

02.12.2024 toimub Kinnisvarakoolis ChatGPT ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele. Koolitusel õpetab Dreamgrow digiagentuuri asutaja ja strateeg Priit Kallas tehisintellektiga säästma aega ja muutma tööd kvaliteetsemaks, võimaldades keskenduda olulistele tegevustele. AI rakendused aitavad minimeerida rutiinset tööd ja optimeerida igapäevaseid tegevusi. AI kaasamine muudab töö efektiivsemaks ja aitab luua uusi loovaid lahendusi.

Koolitusele on oodatud:

  • kinnisvaramaaklerid;
  • kinnisvara arendusettevõtete turundus- ja müügispetsialistid;
  • inimesed, kes tegelevad igapäevaselt kinnisvara müügi või turundamisega;
  • “roheline” kinnisvarahuviline, kes alles mõtleb töö peale kinnisvarasektoris.

ChatGPT ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele toimub 02.12.2024 kell 10.00-13.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

EfTEN: EfTEN Real Estate Fund AS-i tütarettevõtja omandas ICONFIT tootmis- ja laohoone

EfTEN Real Estate FundTäna, 21.11.2024. a viis EfTEN Paemurru OÜ lõpule tehingu, millega omandas RESTATE gruppi kuuluvalt Teearu Arenduse OÜ-lt Tallinna külje all Harju maakonnas Harku vallas Laabi külas Paemurru tee 3 asuva kinnistu.

Varasemalt (30.09.2024) on fond teatanud börsile võlaõigusliku müügilepingu sõlmimisest, milles kokkulepitud omandi üleandmise ja asjaõiguslepingu sõlmimise eeldused on täidetud.

Kinnistu üürnikuks on Balti riikide juhtiv spordi-, dieedi- ja tervisliku toidu tootja ICONFIT (European Foods OÜ), kes asub hoone valmimise järgselt pikaajalise (10 aastat) üürilepingu alusel kasutama kogu ehitatavat hoonet. Ehitustööd toimuvad plaanijärgselt ning on kavandatud lõpule viia 2025. a aprilli lõpuks. Fond saab investeeringust 8,1% üüritootlust.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Baltic Horizon: Jūratė Gaspariūnienė valiti Northern Horizon Capital AS uueks juhatuse liikmeks

Baltic Horizon FundBaltic Horizon Fondi fondivalitseja Northern Horizon Capital AS teatab, et Northern Horizon Capital AS uueks juhatuse liikmeks valiti Jūratė Gaspariūnienė ametiaja alguskuupäevaga 1. detsembril 2024.

Uue juhatuse liikme valimine on seotud Edvinas Karbauskase juhatusest lahkumisega, millest teavitati turgu 30. aprillil 2024.

Jūratė Gaspariūnienė liitus Northern Horizon grupiga 2021. aasta jaanuaris ning juhtis sellest ajast kogu jaeportfelli Baltikumis. 2024. aastal sai ta Baltikumi ja Baltic Horizon Fondi portfelli varahalduse juhiks. Enne seda on Jūratė töötanud ärikinnisvara sektoris MC GRUPĖ tegevjuhina, ärikinnisvara varahaldurina, jaemüügioperatsioonide juhina Newsec’is, kinnisvara- ja ärihindamisteenuste pakkujas ning keskusejuhina ärikinnisvarateenuste pakkujas CBRE.

Jūratė ülesandeks on jätkuvalt kinnisvarahalduse ja muude kinnisvaraga seotud teenuste korraldamine ja järelevalve.

Alates 1. detsembrist 2024 koosneb Northern Horizon Capital AS juhatus järgmistest liikmetest: Tarmo Karotam (juhatuse esimees), Aušra Stankevičienė ning Jūratė Gaspariūnienė.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

KV.EE Indeks: elamispindade müügipakkumiste arv on pööranud langusesse

Eesti elamispindade pakkumishindade liikumist peegeldav KV.EE Indeks kerkis 177,7 punktile. Aastatagusest on indeks 2,2% kõrgemal, viimase 3 kuuga on KV.EE Indeks kerkinud 1,4%. Elamispindade müügipakkumiste arvu indeks on aga tulnud allapoole. KV.EE objektide arvu indeks näitab 74,3 punkti ehk aastatagusest 24% rohkem. 3 kuu tagusest on objektide arvu indeks 5,6% allpool.

Elamispindade pakkumiste arvu tipp paistab olevat selleks korraks tehtud. Pakkumiste arv suurenes aasta algusest alates, sest müügile tulid uute korterite ostnute vanemad elamispinnad. Samuti loobusid nii mõnedki üüriinvestorid üüriärist ja panid eelnevalt väljaüüritud korterid kinnisvaraportaali KV.EE müüki.

Pakkumiste arvu suurenemisele aitas täiendavalt kaasa aeglane müügitempo, mis ei lasknud pakkumiste arvul väheneda.

Juulist-augustist 2024. a hakkas pilt aeglaselt muutuma. Elamispindade tehingute arv läks ülespoole, mis vähendas müügipakkumises olevate elamispindade arvu. Samuti on uute korterite suurem valmimise laine eelmisse aastasse selja taha jäänud. Nii ei tule uut pakkumist endises mahus juurde.

Pakkumiste arvu vähenemine portaalis KV.EE on andnud julgust kinnisvaramüüjatele, kes on asunud pakkumiste hinda kergitama. Kuu ajaga kerkis KV.EE Indeks 1,3%, mida on märkimisväärselt palju.

Pakkumiste arvu vähenemine kinnisvaraportaalis KV.EE annab kinnisvaramüüjatele tuge hindade ülespoole viimisel. Siiski ei tohi unustada, et 2021.-2022. a kiire hinnatõus viis korterite hinnad tasemele, kus ostujõud on madal. Korterite hinnad on küll mõnevõrra tipust allapoole tulnud, kuid koduostjate ostujõud on jätkuvalt harjumatult madalal tasemel.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

EfTEN: Subsidiary of EfTEN Real Estate Fund AS acquired the ICONFIT production and warehouse

EfTEN Real Estate FundToday, 21.11.2024, EfTEN Paemurru OÜ OÜ finalized the transaction by which the company acquired the property located on Paemurru tee 3, Laabi village, Harju County, Harku Municipality, near Tallinn.   

Previously (30.09.2024), the fund has notified the stock exchange of the conclusion of a contract of sale under the law of obligations. All the agreed preconditions for the transfer of ownership and the conclusion of a real right contract have been met.

The tenant of the property is ICONFIT (European Foods OÜ), the leading sports, diet and healthy food manufacturer in the Baltic States, who will after the completion of the building use the entire building under a long-term (10-year) lease. Construction works are progressing according to plan and completion of the building is planned by the end of April 2025.  The fund receives a 8.1% rental yield from the investment.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Swedbank: The road to recovery continues

  • SwedbankWith interest rates falling faster than expected and wage growth remaining strong, housing affordability gradually improves.
  • Both factors will continue boosting affordability and demand in Latvia and Lithuania next year, while Estonia will rely solely on lower rates.

Favourable inflation readings and a weak economy have already led to three rate cuts by the ECB. Paired with strong wage growth, this has improved housing affordability in the third quarter in the capitals of the Baltic states. Affordability in Riga was supported also by a slight decline in average market price. An average-sized apartment in the primary market, however, remains out of reach for the average household across the Baltics.

Market activity is picking up, while the number of transactions per capita is nearly identical across the cities. Consumer confidence in Lithuania and Latvia continued to improve, yet it waned in Estonia after a promising start to the summer.

We expect another 25-basis-point rate cut by the ECB in December. The deposit rate, which is closely followed by the EURIBOR, will gradually decline to 1.75% by next September – the expected low point in this cutting cycle. Therefore, lower rates are likely to continue to boost activity and housing affordability in the Baltic countries. Tax changes in 2025, however, will differentiate the pace of recovery. Higher taxes will result in comparatively negligible net wage growth in Estonia. Conversely, in Latvia, the shift from a differentiated to a fixed non-taxable minimum will push net wage growth up. In both Latvia and Lithuania, net wage growth is expected to exceed 8% – lower than before, yet still a rapid tempo.

Read full analysis here

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Baltic Horizon: Jūratė Gaspariūnienė was elected as a new member of the Management Board of Northern Horizon Capital AS

Baltic Horizon FundNorthern Horizon Capital AS, the management company of Baltic Horizon Fund, hereby informs that Jūratė Gaspariūnienė was elected as a member of the management board of Northern Horizon Capital AS with a term starting on 1 December 2024.

The appointment of a new management board member is related to Edvinas Karbauskas’s resignation from the board, which was announced to the market on 30 April 2024.

Jūratė Gaspariūnienė joined Northern Horizon Group in January 2021 and she was in charge of entire retail portfolio in the Baltics. In 2024 she was promoted to the Head of Asset Management in the Baltics and Portfolio Asset Manager of the Baltic Horizon Fund. Before that, Jūratė worked in the commercial real estate sector as a Chief Operating Officer at MC GRUPĖ, a Commercial Real Estate Asset Property Manager, Head of Retail Operations at Newsec, a property and business valuation services and as a centre manager at CBRE, a commercial real estate service provider.

Jūratė’s responsibilities will continue to be the arrangement and supervision of property management and other real estate-related services.

Starting from 1 December 2024, the management board of Northern Horizon Capital AS will be as follows: Tarmo Karotam (the Chairman of the Board), Aušra Stankevičienė and Jūratė Gaspariūnienė.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Luminor: Euribori tipp jääb mägede taha, kuid kas see on mõjutanud ka kinnisvaraturgu?

Luminor BankEhkki euribor on jõudnud kauaoodatud languseni ning suvise tipuga võrreldes vähenenud veerandi võrra, pole see kinnisvaraturule aktiivsust veel liialt palju juurde toonud. Milline olukord turul valitseb ning kas märgata on ärkamise ilminguid, selgitab Luminori laenukompetentsikeskuse juht Helina Kikas.

Helina Kikase sõnul iseloomustab Eesti kinnisvaraturu olukorda vaikne, kuid siiski ülespoole liikuv kulgemine. „Erinevad kriisid, sh sõjategevus Ukrainas on mõjutanud tugevalt kogu majandust ning sellest ei jäänud puutumata ka kinnisvaraturg. Toormaterjalide hinnatõus ja energiakriis avaldasid mõju tarbija kindlustundele, mistõttu pandi suuremad finantsotsused teatud hetkel pausile. Ka koduost oli üks nendest otsustest, mida sooviti ebakindlate olude ja järsult tõusnud euribori tõttu edasi lükata,“ ütles ta.

Siiski ollakse majandust tabanud šokist tänaseks suuresti üle saadudud ning euribor on võtnud suuna allapoole, mistõttu on Kikase hinnangul vaikselt näha ka turu ärkamise ilminguid. „Eesti Panga igakuiste aruannete põhjal on müügimahud aina tõusmas. See viitab, et inimesed julgevad taas tehinguid teha ning sügavam põhi on tänaseks möödas. Ka Luminori tellitud uuring näitas, et 22% Eestis elavatest inimestest plaanib lähima kolme aasta jooksul endale uue kodu soetada. Siiski ei saa rääkida veel turu taastumisest, kuna üleüldine tunnetus on inimestel pigem pelglik,“ täpsustas Kikas.

Hinnalangust näha pole, kaubaks lähevad järelturu kodud

Kuna eelmisest majanduskriisist on õppinud kõik osapooled, pole Luminori laenukompetentsikeskuse juhi sõnul jätkuvalt ette näha kinnisvarahindade hüppelist langust. „Eelmise kriisiga võrreldes on praegune olukord kindlasti stabiilsem ning tänu sellele pole laenukliendid oma kohustuste teenindamisel hätta jäänud. Kinnisvara pole praegu küll odav, kuid ei paista, et see ka väga palju soodsamaks võiks minna,“ rääkis ta.

Turuosaliste ärkamise ilminguid võib eksperdi hinnangul seetõttu näha peamiselt järelturul, kus hinnad on ostja jaoks sõbralikumad. „Kuigi hetkel on suurem aktiivsus järelturul, on märgata, et ka arendajad on tulevikku positiivsemalt nägemas ning üha suurema kindlustundega koppa maasse löömas,“ selgitas Luminori laenukompetentsikeskuse juht.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium: Värsked uuringud näitavad jätkuvat survet Tallinna regiooni kasvuks ja maapiirkondade kahanemiseks

Regionaal- ja PõllumajandusministeeriumRahvastikuprognoosid näitavad, et aastaks 2050 kasvab elanike arv Tallinna ja Tartu lähiregioonides, samas kaugemates piirkondades elanike arv väheneb. Värskelt tutvustatud üleriigilise planeeringu “Eesti 2050” uuringud rõhutavad ulatusliku koostöö vajadust tasakaalustatud regionaalse Eesti nimel.

Tartu ülikooli rändeuuringute teaduri Kadi Kalmu sõnul näitavad Eesti linnade ja valdade rahvastikuprognoosi tulemused aastani 2050, et jätkub Tallinna regiooni kasv. Elanike arv suureneb seejuures lähivaldades ulatuslikumalt kui Tallinnas.

„Kui senised rahvastiku arengutrendid jätkuvad, kasvab lisaks pealinna regioonile ka Tartu ja Pärnu lähiümbruse elanike arv. Samal ajal väheneb rahvaarv enamikus teistes Eesti piirkondades. Need suundumused on seotud nii elanike vanuselise koosseisu kui ka rändega erinevates Eesti piirkondades,“ ütles Kalm.

„Tallinna regioonis ja teiste suuremate linnade lähistel kasvab elanike arv sündide ja uute elanike saabumise tõttu, samas mujal Eestis kahaneb rahvastiku arv suremuse ja elanike lahkumise pärast.“

Vananemise mõju on intensiivsem kaugemates paikades

Rahvastiku vananemine toimub igal pool Eestis, aga see on intensiivsema ja kiirema mõjuga kaugemates piirkondades. Kalmu sõnul on 2050. aastaks üle 40% elanikkonnast vanemad kui 65 aastat, eriti äärealadel. Samas on Tallinna piirkonnas trend sünnitada vähem lapsi ja kui on suund sinna rändamisele, siis avaldub selle mõju ka laste arvule.

Üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ uuringute päeval tutvustati üle 230 inimesele mitut olulist alusuuringut. Need käsitlesid rahvastiku paiknemist ja liikumist, noorte eelistusi ning rohe-sinivõrgustikku ja väärtuslike maastike kujundamist.

Toimepiirkondade alusuuring analüüsis keskuseid, mis on vähemalt 5000 inimese ja piisava teenustega olulised toimepiirkonnad. Uuringus vaadeldi nii kodu-töö pendelrännet kui ka teenuskeskusi ehk kohti, kuhu inimesed lähevad erinevaid teenuseid tarbima, alates poodidest juuksuri, meelelahutuse, tuletõrje ja valitsusasutusteni. Iga piirkond, kus neid huvipunkte on rohkem ja pakutavad teenused mitmekesisemad, toimib gravitatsioonilise keskusena.

Teenusekeskused on vähem Tallinna-kesksed kui töörände liikumised

Tartu ülikooli inimgeograafi Anto Aasa sõnul on Eesti asustussüsteem oma toimepiirkondadega kujunenud välja väga pika aja jooksul ja Tallinna mõjuala on hakanud viimastel kümnenditel märkimisväärse kiirusega kasvama.

„Lisaks on samal ajal paljud väiksemad toimepiirkonnad oma staatuse kaotanud, sest vähenenud on nii rahvaarv kui ka asula tähtsus tõmbekeskusena. Praeguseks on Tallinna toimepiirkond oma ligi 700 000 elanikuga rahvaarvult sada korda suurem kui näiteks Türi toimepiirkond,“ märkis Aasa.

„Siiski on näiteks teenuste kättesaadavuse kaardipilt oluliselt vähem Tallinna-keskne ning maakondlikud keskused kannavad olulist rolli.“

Noored eelistavad elupaigana hõredamaid piirkondi

Tuleviku vaates on oluline ka noorte liikumine ning seda käsitles 18–35-aastaste noorte ruumieelistuste uuring.

Noorte uuringu juhi Ann Ideoni (Hendrikson DGE) sõnul selgus, et noored eelistavad tiheda linnakeskkonna asemel elupaigana pigem eeslinnalisi piirkondi, väikelinnu ja ka hajaasustust. Ideon rõhutas, et noorte valikud sõltuvad nende varasematest kokkupuudetest ja kogemustest. Nii tahavad näiteks Tallinna noored elada pigem Tallinnas.

„Maanoored peavad juba varakult liikuma ja kogevad oma õpiteekondade tõttu mitut erinevat piirkonda,“ ütles Ideon.

„Linnanoortel puudub samaväärne surve liikuda, neil ei pruugi olla kogemust maakeskkonnaga ja seetõttu ei oska nad seal ka kohaneda. See on ka meie kõigi vastutus seda kontakti tekitada. Maakodu, maavanemad ja suvitamine on selleks üks võimalus, nende kogemustega noored on potentsiaalsed linnast maale suundujad.“

Eesti tasakaalukam areng eeldab kõigi valdkondade kaasa mõtlemist

Üleriigilise planeeringu „Eesti 2050″ projektijuhi Anna Semjonova sõnul on asustuste arengu suunamine üks viise saavutada tasakaalustatud regionaalne areng.

„Ühtlasemalt arenenud piirkonnad on kogu Eesti huvides, seda nii majanduslikest, sotsiaalsetest kui ka julgeoleku aspektidest. Samamoodi seisneb asustuse suunamise edu võti probleemi teadvustamise kõrval ka erinevate valdkondade otsustel, ruumilisest planeerimisest siin üksi ei piisa,“ ütles Semjonova.

„Vaja on koostööd riigiasutuste, omavalitsuste ja ettevõtete vahel, sest kõigil neil on oluline roll muutuste loomisel.“

Praegu on üleriigilises planeeringus käsil neli arengustsenaariumi, millisena võiks Eesti edasi areneda, kui oleks võimalik asustuste arengut suunata:

  • pealinnastuv Eesti ehk praeguste trendide jätkumine ilma sekkumiseta;
  • regioonikeskuste Eesti, mis tugineb suurematele linnadele;
  • väikekeskuste Eesti, kus hajutatult üle Eesti on väiksed elu „tuumikkohad“;
  • sisserände Eesti ehk pikemas perspektiivis kasvav Eesti, mis aga rahvastiku olukorrast lähtuvalt toimib sisserändajate toel.

Üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ eesmärk on määrata kindlaks Eesti ruumiline struktuur, ruumikasutus ning ajakohased ruumilise arengu põhimõtted, suunised ja suundumused aastani 2050.

Planeering koondab kokku riigi ruumilise arengu vajadused, seab paika pikaajalise ruumilise visiooni ja selle saavutamiseks vajalikud eesmärgid. Selline strateegiline ruumilise arengu plaan aitab kiiresti muutuvates oludes silmas pidada suurt pilti ja otsuste mõjusid.

Praegu on planeeringus käsil uuringute etapp, mis jõuab tulevikus tegevuskava ning valitsuses kinnitamiseni.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Statistikaamet: Tootjahinnaindeks tõusis oktoobris aastaga 0,2%

StatistikaametTööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2024. aasta oktoobris võrreldes septembriga 0,3% ja võrreldes eelmise aasta oktoobriga 0,2%.

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuht Eveli Šokman tõi välja, et töötlevas tööstuses kokku tõusid hinnad teist kuud järjest – vastavalt oktoobris 0,7% ja septembris 0,8%. „Tootjahinnaindeksit mõjutas võrreldes 2023. aasta oktoobriga enim hinnatõus puidutöötlemises ja puittoodete tootmises, masinate ja seadmete remondis ning elektroonikaseadmete tootmises. Vastupidist mõju avaldas hinnalangus kütteõlide tootmises ning elektri- ja soojusenergiaga varustamises. Toiduainete tootjahinnad langesid 0,5%,“ täpsustas Šokman.

Võrreldes selle aasta septembriga mõjutas indeksit oktoobris eelkõige hinnatõus elektrienergiaga varustamises, puidutöötlemises ja kütteõlide tootmises. Samuti mõjutas indeksit ka metalltoodete, tööstusmasinate ja -seadmete tootmise ning kemikaalide tootmise hinnalangus.

Ekspordihinnaindeks kasvas oktoobris võrreldes septembriga 1,1%. Kõige rohkem tõusid hinnad elektrienergial, mäetööstuses ning põllumajandussaadustel. Enim langesid kemikaalide ja keemiatoodete, paberi ja pabertoodete ning metalltoodete hinnad. Võrreldes 2023. aasta oktoobriga kasvas ekspordihinnaindeks 1,2%.

Impordihinnaindeks suurenes oktoobris võrreldes septembriga 0,4%. Enim tõusid hinnad elektrienergial, põllumajandussaadustel ning metallil ja väärismetalltoodetel. Kõige rohkem langesid hinnad metalltoodetel, nahktoodetel ja jalanõudel ning kummi- ja plasttoodetel. Võrreldes 2023. aasta oktoobriga vähenes impordihinnaindeks 1,1%.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi ning ekspordi- ja impordihinnaindeksi andmeid kogub ning analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

EfTEN ostab ühes Eesti investoritega Kristiine keskuse

EftenEesti investoritele kuuluv EfTEN ABC4 OÜ sõlmis täna Soome börsiettevõttega Citycon Oyj-ga lepingu Kristiine keskuse ostuks.

Kristiine keskuse uue omanikfirma osanikud on Ivar Vendelin, Anders Anderson, Taavet Hinrikus, Kristjan Rahu, Priit Koit, Toonart Rääsk, EfTEN Real Estate Fund 5, Tõnu Uustalu ja Viljar Arakas. EfTEN Real Estate Fund 5 on börsil noteeritud EfTEN United Property Fundi suurim investeering, mistõttu saavad kaubanduskeskuse omanikeks ka pea 6000 Eesti jaeinvestorit.

Keskust hakkab valitsema eraldi varahaldusettevõte, mille partnerid on EfTEN Capital, Ivar Vendelin ning Anders Anderson. Keskuse igapäevajuhtimine jääb EfTEN-i ülesandeks.

„Kristiine keskus saab endale Eesti investorite näol tugeva omaniku, kelle jaoks ei ole tegemist lihtsalt järjekordse investeeringuga, vaid Tallinna elanikena tunneme kõrgendatud vastutust südalinna olulise tuiksoone arengu eest. Tegu on väga tuntud kaubamärgi ja populaarse keskusega, mida külastab aastas kuus miljonit inimest. Kristiine keskuse omandamine on 2024. aasta üks suurtehing ning kinnitab, et Eesti kapital on jätkuvalt valmis panustama,“ ütles EfTEN Capitali juhatuse esimees Viljar Arakas.

„Täna valitseb turul olukord, kus Eesti kapitalil on võimalusi ja julgust Eestile olulisi ettevõtteid omandada. Tore, et soliidne investorite grupp moodustus väga kiiresti ja olen kindel, et see ei jää meie viimaseks sammuks. Mul on väga hea meel, et mõte, mis meil suve alguses tekkis hea sõbra Viljariga Niitvälja golfiväljakul, on jõudnud eduka lõpuni,“ ütles investor ja loodud uue varahalduri partner Ivar Vendelin.

EfTEN ABC4 OÜ ja Citycon Oyj allkirjastasid võlaõigusliku lepingu ning tehing on kavas lõpule viia enne 2024. aasta lõppu pärast Konkurentsiameti menetluse lõpetamist.

Tehingut finantseerib SEB ja Swedbanki sündikaat. Ostjat nõustab Advokaadibüroo RASK.

Kristiine keskus on Eesti üks tuntumaid kaubanduskeskusi, mille kahel korrusel on 45 300 ruutmeetrit renditavat pinda. Aastal 1999 avatud keskus läbis 2019. aastal uuenduskuuri. Kristiine keskuses tegutseb ligi 120 kaubandus- ja teenindusasutust ning söögikohta. Keskuse ankurrentnikud on Prisma, H&M, Sportland, Reserved, Rademar, Apollo, O’Learys, New Yorker ning Jysk.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Scandium Kinnisvara siseneb meditsiinivaldkonda ja rajab moodsa tervisemaja

Scandium Kinnisvara rajab Mustamäe Keskuse kõrvale mahuka tervisemaja. 6-korruselisse hoonesse on oodatud erinevad terviseteenuste pakkujad alates perearstidest lõpetades erispetsialistide ja vaimse tervise praksistega. Mitu suuremat teenusepakkujat on broneerimislepingud juba sõlminud. Tervisemaja ühendub galeriiga Mustamäe Keskusega, pakkudes nii töötajatele kui patsientidele ka sealseid võimalusi. Hoone nimeks saab Tammsaare Tervisemaja.

Scandium Kinnisvara juht Maido Lüiste: „Oleme ühe moodsa ja läbimõeldud tervisemaja loomisele mõelnud pikalt. Tervishoid, meditsiiniabi kättesaadavus, selle lähedus ja mugavus on teemad, mis muutuvad meie vananeva rahvastiku hulgas aina tähtsamateks; eriti teravalt tõi valukohad esile Covid,“ rääkis Lüiste.

„Aastaid tagasi kui Sääse tn kinnistud Mustamäe Keskuse taga omandasime, oli meie nägemuses, et siinne keskne asukoht koos paljude teenuste ja avarate parkimisvõimalustega sobiks hästi terviseteenuste pakkujatele. Sellise suunitlusega oleme maja arendanud. Plaanime kevadel alustada ehitusega ja maja avada 2026. aastal.“

Tammsaare Tervisemaja tuleb 6-korruseline ning peasissepääs saab oleme Sääse tänava poolt. Otse kõrvalasuv Mustamäe Keskus saab tervisemajaga olema ühendatud, et mõlema hoone teenused oleks mugavalt tarbitavad nii hoonete töötajatele kui patsientidele ja klientidele.

Hoone sisemus on kavandatud soojades naturaalsetes toonides, et tervisemajas praksiste külastamine mööduks hubases meeldivas meeleolus. Tänu laiale teenuste ampluaale on eesmärgiks muuta patsiendi teekond majasiseselt võimalikult mugavaks ja lahendada mitmed vajadused nagu analüüside andmine, diagnoosimine ja taastusravi ühe hoone sees. Hoone arhitektideks on Kadarik Tüür Arhitektid ning sisearhitektuurse nägemuse autor stuudio Argus.

Maido Lüiste: “Kvartali valmides saab Mustamäe Keskuse alast Eesti esimene mixed-used äri- ja elukvartal, mis rajatakse kaubanduskeskuse alale. Nimelt ühendatakse Mustamäe Keskusega nii Tammsaare Tervisemaja kui ka keskuse kõrvale arendatav 24-korruseline elukondlik kõrghoone.”

Scandium Kinnisvara AS on laiahaardeline Eesti kinnisvaraarendaja, kes keskendub terviklike elukeskkondade arendamisele, kus kõik eluks vajalik oleks mugavalt lähedal. Roheenergia, jätkusuutlikkus ja taastuvatesse ressurssidesse panustamine on teemad, mida Scandium igapäevatöös edendab, mistõttu on ettevõte Rohetiigri üks asutajaliikmetest. Scandiumi tänaste suuremate arenduste hulka kuuluvad Marienholmi terviklik poolsaar Haapsalus, Marati Kvartal Koplis, Scandium Park Ärihoone Peterburi tee ja Tartu mnt ristis ning restaureerimisprojekt Pärnu Bellevue Pärnu rannarajoonis.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Tallinn: Kehtestatud planeering võimaldab Katusepapi tänavale rajada neli uut hoonet

TallinnTallinna linnavalitsus kehtestas tänasel istungil Katusepapi 35 detailplaneeringu, mis võimaldab mis võimaldab luua täiendavaid eluasemeid ja suurendada kõrghaljastuse osakaalu. Planeeringu kohaselt võib kinnistule rajada kuni 4-korruselised hooned ning Katusepapi tänava ja Peterburi tee nurgale kuni 6-korruselise maja.

Linnaplaneerimise valdkonna abilinnapea Madle Lippuse sõnul on Sikupilli asum Lasnamäel muutumas osaks kesklinnast. „Ülemiste terminali valmides kujuneb sellest oluline keskusala, mistõttu on ka loogiline, et senine tööstusmaastik on siin asendumas kesklinlikuma hoonestuse ja funktsioonidega. Samadest põhimõtetest lähtuvalt uuendame siin ka tänavaid – peatselt algava Peterburi tee rekonstrueerimisega paranevad jalakäijate teeületusvõimalused ja lisandub haljastust.”

Planeeringuga on kõrgemad ärihooned kavandatud krundi Peterburi tee poolsesse otsa ja eluhooned kvartali sissepoole. „Sellise planeeringulaheduse suur tugevus on, et kõrgemad ärihooned summutavad Peterburi teelt tulevat müra, mis tagab kvartali sees asuvale elamupiirkonnale rahulikuma elukeskkonna. Lisaks sobituvad kõrgemad ärihooned Peterburi tee äärse ärihoonestusega ning planeeritud eluhooned Kivimurru tänava ja Katusepapi tänava korterelamutega,” selgitas Lippus.

Planeeritav 0,68 hektari suurune ala Sikupilli asumis Peterburi tee ääres asub Katusepapi ja Kivimurru tänavate vahel. Hetkel paikneb seal 2-korruseline tootmis- ja ärihoone. Kehtestatud detailplaneering võimaldab ehitada kuni neli hoonet: ühe kuni 6-korruselise ärihoone ning kolm kuni 4-korruselist äriruumidega korterelamut või elumaja. Lisaks antakse detailplaneeringus haljastuse, juurdepääsuteede ja parkimise põhimõtteline lahendus.

Hoonete hoovialale on võimalik kavandada autovaba haljastatud rekreatsiooniala, et tagada nii elanikele kui äripindade kasutajatele piisavad virgestusvõimalused ning sellisel juhul oleks planeeritud rekreatsiooniala kaitstud ka ümbritsevate tänavate saginast. Detailplaneeringus on ette nähtud suurendada krundi kõrghaljastuse osakaalu 25 protsendile. Selleks on ette nähtud istutada uued puud nii Peterburi tee poolsesse külge, kus nad moodustavad haljaspuhvri planeeritud hoonete ja Peterburi tee äärse äritsooni vahel, Katusepapi tänava poolsesse külge kui ka krundi läänepiirile.

Planeeringu koostas MaHo Consult OÜ. Detailplaneeringu materjalidega saab tutvuda Tallinna planeeringute registris.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes