Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes
Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

Koolitus “Ärikinnisvara vahendamine” toimub 15.11.2024

05.11.2024

15.11.2024 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Ärikinnisvara vahendamine“. Koolitusel annab Ruth Andresen ülevaate ärikinnisvara vahendamise temaatikast ja toob välja ärikinnisvara vahendamise erinevused võrreldes elukondliku kinnisvaraga.

Koolitus annab Sulle:

  • teadmised äripindade olemusest ja erisustest võrreldes elamispindadega;
  • teadmised äripindade tehingute poolte õigustest ja kohustusest;
  • konkreetsed nõuanded ärikinnisvaraturul toimetamiseks.

Koolitus “Ärikinnisvara vahendamine” toimub 15.11.2024 kell 10.00-15.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Merko: Start of the construction of the first stage of Arena Garden Towers residential project (Riga, Latvia)

05.11.2024

SIA Merks Mājas, part of AS Merko Ehitus group, has launched the first stage of Arena Garden Towers residential project in Skanste district in Riga. One 13-storey building with 84 apartments at Arēna St. 1 will be completed in the summer of 2026.

Arena Garden Towers (skanste.merksmajas.lv) residential building will have energy class A rating. The size of the standard apartments ranges between 53 and 105 square meters and the price per square meter ranges from 2,659 to 3,250 euros. The development project comprises in total of four residential buildings with around 400 apartments and two commercial units.

Arena Garden Towers is located in Skanste district which is known as a modern center of Riga. This is the first residential project by Merks Mājas featuring energy pile technology for sustainable heating and cooling. This contemporary complex will feature variety of apartment types, including unique two-story penthouse apartments with 6.30-meter ceilings and private rooftop terrace. The buildings have two elevators per staircase, shared room for events and rooftop terraces, also a secure private courtyard for recreation and play. Parking spaces are located on the ground floor of the building and dedicated outdoor area.

SIA Merks Mājas (https://merksmajas.lv) is a recognized Latvian residential developer. To ensure the best quality, convenience and assurance for home buyers, Merko manages all phases of the development: planning, design, construction, sales and warranty service.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Statistika: Tallinna korteritehingute hinnad püsivad paigal

05.11.2024

Tõnu Toompark, Adaur Grup OÜ / KInnisvarakool OÜ konsultant ja koolitaja

Tallinna korteritehingute keskmine hind oli 2024 III kvartalis maa-ameti andmetel 2987 €/m². Aastatagusega võrreldes on tehingute hind 1,2% allpool.

Tallinna korteritehingute keskmine hind on enam-vähem samas paigas ehk valdavalt vahemikus 2900-3100 €/m² püsinud juba viimased 10 kvartalit.

Samaväärse vara väärtus on viimase aasta jooksul liikunud enam-vähem horisontaalselt. See tähendab, et täna tuleb samaväärse korteri eest maksta ligikaudu sama palju kui aasta tagasi.

Arvestades, et eluasemelaenude intressimäär läheb euribori languse toel allapoole ja keskmised palgad kerkivad, saab öelda, et korteriostjate ostujõud on paranemas. Korteriostjate ostujõud suureneb juba viimased neli kvartalit, kuid ostujõu paranemine on aeglane protsess.

 

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit
Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Uus Maa: Puust ja punaseks. Ärikorteri ja korteri peamised erinevused

04.11.2024

Ärikorteri (mitteeluruum) ja korteri (korteriomand) erinevused on eriti olulised just ärikinnisvara kontekstis, kuna need määravad ära kinnisvara kasutusvõimalused, halduskulud, juriidilised kohustused ja investeeringu potentsiaali. Sellest räägib lähemalt Uus Maa Ärikinnisvara arendusjuht Kristi Tamm.

1. Kasutusotstarve ja tulu teenimine:

  • Ärikorter: Ärikorterid on tavaliselt mõeldud äriliseks kasutuseks, näiteks kontorite, kaupluste, teeninduspindade või lühiajalise rendipinnana (nt Airbnb) kasutamiseks. Neid saab kasutada mitmesuguste otstarvete jaoks, mis annab omanikule võimaluse teenida tulu erinevatest allikatest. Tulu potentsiaal sõltub asukohast, ruumi kasutuseesmärgist ja turuolukorrast.
  • Korter: Tavalised korterid on mõeldud peamiselt elamispinnaks. Kuigi neid saab üürida pikaajalistele elanikele, on tulu teenimise võimalused piiratud elamispinna turuga. Üüritulu on stabiilsem, kuid üldiselt väiksem kui ärikorteritel.

2. Investeering ja väärtuse kasv:

  • Ärikorter: Ärikorterid pakuvad suuremat väärtuse kasvu, eriti kui need asuvad arenevates äripiirkondades. Kuid nende väärtus sõltub rohkem majanduse üldisest seisust ja kohalikust ärikeskkonnast. Investeerimine ärikorterisse võib olla riskantsem, kuid potentsiaalne tasuvus on suurem.
  • Korter: Tavaliste korterite investeerimisväärtus sõltub peamiselt elamispindade turust ja elukondliku kinnisvara nõudlusest. Need on tavaliselt stabiilsemad investeeringud, kuna eluaseme nõudlus on püsivam, kuigi väärtuse kasv võib olla aeglasem.

3. Haldamine ja kulud:

  • Ärikorter: Ärikorterite haldamine on sageli keerulisem ja kulukam, kuna kaasnevad kõrgemad kommunaalteenuste ja hoolduskulud. Lisaks võivad olla vajalikud täiendavad investeeringud ruumide kohandamiseks vastavalt äri spetsiifikale.
  • Korter: Korterite haldamine on lihtsam ja kulud on tavaliselt madalamad. Kommunaalmaksed ja hooldus on üldiselt vähem keerukad, kuna eluruumidele kehtivad lihtsamad nõuded.

4. Õiguslikud ja regulatiivsed erinevused:

  • Ärikorter: Äripindadele kehtivad erinevad juriidilised nõuded ja regulatsioonid. Näiteks võib vaja minna spetsiifilisi tegevuslube või järgida eriehitustingimusi. Need regulatsioonid mõjutavad otseselt ärikorteri kasutusvõimalusi ja seeläbi investeeringu tasuvust.
  • Korter: Korteritele kehtiv regulatiivne raamistik on suunatud eelkõige elamispinna mugavusele ja ohutusele. Nõuded on vähem keerukad, mis lihtsustab haldamist ja vähendab võimalikke juriidilisi riske.

5. Turundus ja üürimine:

  • Ärikorter: Ärikorteri turundus ja üürimine nõuavad sageli individuaalset lähenemist ning turu tundmist. Lühiajaliste üürilepingute puhul võib tekkida suurem voolavus, mis võib mõjutada stabiilset tulu.
  • Korter: Korterite üürimine on stabiilsem, kuna sihtgrupp on laiem ja elamispindade järele on pidev nõudlus. Pikaajalised üürnikud tagavad pideva rahavoo ja vähendavad omaniku halduskoormust.
Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Statistikaamet: SKP kiirhinnang: majandus langes kolmandas kvartalis 0,7%

01.11.2024

StatistikaametStatistikaameti esialgse hinnangu põhjal 2024. aasta kolmandas kvartalis sisemajanduse koguprodukti (SKP) langus aeglustus. Võrreldes 2023. aasta kolmanda kvartaliga vähenes SKP ligikaudu 0,7%.

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuht Robert Müürsepp ütles, et eelmise kvartaliga võrreldes on majandus jäänud samale tasemele. „Võrreldes 2024. aasta teise kvartaliga suurenes sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP 0,1%,“ täpsustas Müürsepp.

Eurostati andmetel kasvas Euroopa Liidu majandus kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga veidi kiiremini – 0,9%.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Arco Vara: Arco Vara kavandab võlakirjaemissiooni

01.11.2024

Arco VaraArco Vara AS plaanib 13.12.2024 emiteerida võlakirju maksimaalselt 4 miljoni euro ulatuses lunastamistähtajaga mitte hiljem kui 12.12.2026. Maksimaalne võlakirjade arv on 400, nimiväärtusega 10 000 eurot. Planeeritud intressimäär on 10% aastas ning intressimaksed on kvartaalsed. Võlakirjade märkimise eesõigus on taotluste järjekord ehk first come, first served. Juhatus on volitatud võlakirjade mahtu muutma.

Võlakirjade pakkumine teostatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129 artiklis 1 sätestatuga ning ei ole avalik. Märkimissoovist informeeritakse emiteerijat e-posti teel.

Võlakirjaemissioonist saadud vahendeid kasutatakse Arcojärve arendusprojekti omafinantseeringuna.

Arco Vara juht Kristina Mustoneni kommentaar: “Arco Vara on aastaid välja andnud kaheaastaseid võlakirju, millel on hea intressimäär. Eelmised võlakirjad lõppevad 13.12.2024 ning soovime võlakirjade traditsiooniga jätkata. Arco Vara võlakirjad on professionaalsele investeerijale tõestanud end stabiilse, turvalise ning kasumliku investeerimisvahendina.”

Arco Vara korraldab 14.11.2024 kell 17.30 Tallinnas Telliskivi F-Hoone Mustas saalis sügisese investor eventi nimega Tark Raha 14/11: kinnisvaraturu trendid, võlakirjad väikeinvestori portfellis ja sissevaade Arco Vara tagatuppa. Räägitakse pikemalt ka kavandavate võlakirjade tingimustest. Pakutakse suupisteid, üritus on tasuta ja avatud kõigile soovijatele.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Invego rajab 4,4 miljoni euroga Telliskivi asumisse uue ärihoone

01.11.2024

InvegoKinnisvaraarendaja Invego investeerib 4,4 miljonit eurot Telliskivi tänavale uue, pooleteist tuhande ruutmeetrise üldpinnaga ärihoone rajamisse. Uue hoone ehitajaks on 1Partner Ehitus, tööd on alanud ning valmimistähtaeg on 2025. aasta sügis.

Invego juhi Kristjan-Thor Vähi sõnul on Telliskivi piirkond viimase aastakümne jooksul muutunud üheks Tallinna populaarseimaks piirkonnaks. “Mitmed elamuarendused Telliskivis ja lähiümbruses on omakorda toonud piirkonnas kaasa nõudluse uute kaasaegsete A-energiaklassi äripindade järgi,” rääkis Vähi, kelle kinnitusel oli üle poole üüripindadest eellepingutega kaetud juba enne ehituse algust.

Vähi sõnul on Telliskivi piirkonna ajaloolise ja kaasaegse linnaruumi kohtumispunkt. “Asukoht on suurepärane, sest läheduses on ühelt poolt Tallinna vanalinn ning teisalt asuvad vaid mõne minuti kaugusel mitmed kiiresti arenevad piirkonnad, nagu näiteks Noblessner, Krulli ja Volta. Kui sellele lisada head ühendused eri laadi ühistranspordiga, siis on arusaadavalt tegemist linna ühe tuiksoonega,” märkis Vähi.

Loodava kolmekorruselise ärihoone lahenduse autoriks on Kauss arhitektuuribüroo ning ehitajaks 1Partner Ehitus. “Valisime ehitaja, kes on isikupärase ajalooga asumites teinud väga head tööd ning kellega ka meil on väga head kogemused,” selgitas Kristjan-Thor Vähi.

1Partner Ehituse tegevjuhi Üllar Hinno sõnul on alati hea märk, kui varasem tellija pakub järgmist projekti ja temast saab juba nii-öelda püsiklient. “Paari aasta eest valmis just meie töö tulemusena Invego enda tänane peakontor Noblessneris ning praegune leping kinnitab, et kinnisvara valdkonnas nii kogenud ja nõudliku tellija usaldus meie vastu on jätkuv,” ütles Hinno kommentaariks.

1Partner Kinnisvaragruppi kuuluv 1Partner Ehitus on rajanud ja renoveerinud teiste hulgas nii tipprestoranide NOA, Tuljak ja Mon Repos kui Shishi ja Põhjala Pruulikoja esinduslikud hooned ning saanud eraldi auhinnatud legendaarse Tallinna Lillepaviljoni renoveerimise eest.

Invego on enam kui kümneaastase kogemusega Eesti juhtivaid kinnisvaraarendusega tegelevaid ettevõtteid, kel on tänaseks töös ligi 30 arendusprojekti kolmes riigis. Tallinnas ja selle lähiümbruses on viimastel aastatel rajatud kokku üle 1300 kodu ning 30 000 m2 äripinda. Eestis on Invego mahukamateks arendusteks hiljuti valminud Tiskreoja ja Tabasalu Kodu ning praegu töös olevad Luccaranna, Uus-Järveküla ja Keila Pargikodude elurajoon. Läti pealinnas arendab ettevõte Vitolu Parks, Parka Kvartals ja Skanstes Rezidences elurajooni, Riia vahetus läheduses ehitatakse ridamajade elurajooni Vide Adaži. Suvel alustas Invego Lõuna-Portugalis 65 hektaril laiuva villarajooni Silves Hills arendusega.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Citadele: Balti ettevõtted on hakanud enam kui kolmandiku võrra rohkem laenama

01.11.2024

Citadele BankCitadele panga statistikast selgub, et selle aasta üheksa kuuga on Baltikumi ettevõtetele väljastatud laenude maht kasvanud võrreldes aasta taguse ajaga 41 protsenti. Suurim kasv on Leedus.

Lätis on ettevõtetele laenamine kasvanud eelmise aasta sama ajaga võrreldes 24 protsenti, Eestis 27 protsenti ja Leedus 63 protsenti. „Balti ärilaenude turg on endiselt äärmiselt dünaamiline ning see peegeldub ka riikide erinevas statistikas,“ ütles Citadele panga Eesti filiaali äripanganduse juht Andri Simo. “Leedu majandus näitab endiselt tugevat kasvutrendi: nad on orienteeritud Lääne-Euroopale ning neile on lähemal ka erinevad suured turud nagu Poola ja Saksamaa. Kuigi viimase majanduses süvenevad probleemid, jätkavad Leedu tööstuse näitajad tugevnemist. See on Leedu eelis välisnõudluse säilitamisel ja majanduse kasvatamisel,“ sõnas Simo. Samas märkis ta aga ka seda, et uute ettevõtete laenutempo on Leedus viimasel ajal nähtavalt aeglustunud.

Eestis väljastas Citadele pank 2024. aasta esimese üheksa kuuga äriklientidele 135 miljonit eurot laene. Neist 72% läksid väikeste- ja keskmise suurusega ettevõtetele ning 28% suurtele ettevõtetele. “Ettevõtted on sellel aastal laenanud erinevatel eesmärkidel: teiste ettevõtete ülevõtmiseks, energeetikasektorisse investeerimiseks ning kinnisvarainvesteeringute jaoks,” ütles Simo.

Energeetikasektori investeeringud on ennekõike seotud taastuvenergiaga. „Hoonete energiatõhususe parandamine ja taastuvenergia tehnoloogia soetamine aitab ettevõtetel tulevikus kulusid kokku hoida. Palju tehakse investeeringuid tuule- ja päikeseparkidesse, et garanteerida endale prognoositav ja soodne energia ning müüa ülejääk turule. Samuti saavad ettevõtted sellel puhul kasutada Euroopa Investeerimispanga või EBRD rahastust,“ ütles Simo. „Kinnisvaratehinguid aga tõukab tagant Euribori langus, tänu millele muutuvad sellega seotud laenud odavamaks ja kinnisvarainvesteeringute riskid madalamaks.“

Lisaks on kasvanud Eestis ettevõtete seas liisingfinantseerimise maht. Citadele Leasing oli eelmisel aastal uusmüügis pankade seas kolmandal kohal ning kasvatame jätkuvalt oma turuosa,” selgitas Simo.

Simo sõnul on ettevõtete tegutsemisjulgus võrreldes eelmise aastaga mõnevõrra kasvanud. Positiivne on tema sõnul see, et ettevõtted investeerivad varasemast rohkem digitaliseerimisse ja automatiseerimisse, mis aitab efektiivistada tootmist, vähendada kulubaasi ja suurendada kasumlikkust. “Hea meel on tõdeda, et äridel läheb paremini: majanduslanguse põhi on saavutatud, välisnõudlus on võrreldes varasemaga taastumas, tellimuste arvud ja mahud on kasvamas. Ettevõtted julgevad mõelda pärast mitme kvartali pikkust madalseisu jälle laienemisele ja kasvule,” lisas Andri Simo.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

KV.EE kinnisvara-podcast: Kinnisvaraturg hindaja pilgu läbi

01.11.2024

KV.EE KinnisvarapodcastKV.EE kinnisvara-podcasti 98. saates räägime Pindi Kinnisvara juhatuse liikme Andres Teder’iga kinnisvara hindaja vaatest elamispindade turule. Saadet juhib ja küsimusi esitab kinnisvarakonsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark.

Alustuseks annab Andres Teder mõned hinnangud hetke majanduskonjuntuurile. Hindame, mis tegurid soosivad kinnisvaraturgu ja mis mitte nii palju. Räägime elamispindade turu pakkumisest. Anname hinnangu, kas olukorda võiks nimetada ülepakkumiseks või mitte.

Tehingute arvu osas toob Andres Teder välja tegurid, mis on soosivad tehingute tegemist. Arutame, kas pakkumine ja nõudlus üheskoos võiksid tehingute hindu allapoole painutada.

Eraldi teemana annab Andres Teder arvamuse uute korterite turu osas. Uute korterite puhul on arutluse all nii pakkumiste maht, tehingute arv kui hinnatase.

Täiendavalt räägib Andres Teder põgusalt hindajate igapäevasest tööst 2024. a sügisel.

Saate lõpetuseks annab Andres Teder mõtte ja nõuande, mida peaksid eelkõige kinnisvaraostjad nii äripindade kui elamispindade sektorist silmas pidama.

Vaata saadet videona

Play

Kuula saadet

Kutsume häid kuulajaid üles: andke teada, milliste teemade käsitlemisest olete huvitatud? Keda sooviksite kuulda saate külalisena? Kas soovite koguni ise tulla mõnest päevakajalisest teemast rääkima? Sellekohased mõtted ja ettepanekud on teretulnud meiliaadressile klienditugi@kv.ee.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Koolitus “Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudatused ning rakenduspraktika” toimub 11.11.2024

01.11.2024

Kinnisvarakoolis toimub 11.11.2024 koolitus “Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudatused ning rakenduspraktika“. Koolitusel annab vandeadvokaat Raul Keba ülevaate planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamisest praktikas.

Koolitusele on oodatud:

  • riigi- ja kohaliku omavalitsuste ametnikud, kes tegelevad planeerimise ja ehitamise valdkonnaga;
  • kinnisvara arendamisega tegelevate ettevõtete spetsialistid, sh maaklerid, hindajad jne;
  • ehitusettevõtete spetsialistid, kes tegelevad igapäevaselt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse küsimustega;
  • arhitektid ja projekteerijad;
  • muud valdkonnast huvitatud isikud.

Koolitus “Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudatused ning rakenduspraktika” toimub 11.11.2024 kell 10.00-14.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ
Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Arco Vara: Arco Vara is planning a bond issue

01.11.2024

Arco VaraArco Vara plans to issue bonds on 13.12.2024 in the maximum amount of 4 million euros with maturity date no later than 12.12.2026. The maximum amount of bonds shall be 400 with the nominal value of 10 000 euros. Planned interest rate is 10% per annum and interest payments will be made quarterly. The priority of subscribing bonds is the order of applications, i.e. first come, first served. Management board is authorized to change the conditions of the issue.

The bond issue will be made in accordance with Article 1 of Regulation (EU) 2017/1129 of the European Parliament and of the Council and is not public. Information about the intent to subscribe shall be submitted by email.

Proceeds of the bond issue will be used as own financing for Arcojärve development project.

CEO of Arco Vara Kristina Mustonen’s comment: “Arco Vara has been issuing two-year bonds with a good interest rate for years. The previous bonds expire on 13.12.2024, and we would like to continue with the tradition of bonds. Arco Vara bonds have proven themselves as a stable, safe and profitable investment tool for professional investors.”

Arco Vara organizes an autumn investor event called Tark Raha 14/11: real estate market trends, bonds in a small investor’s portfolio and an insight into Arco Vara’s back room on 14.11.2024 at 17:30 in Telliskivi F-Building’s Black Box in Tallinn. The terms of the planned bonds will also be discussed in more detail. Snacks will be provided, the event is free and open to everyone.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Swedbank: Estonian economy: still weak, but it is improving gradually

01.11.2024

SwedbankIn Q3 2024, Estonian GDP dropped 0.7% y/y in real terms, while it increased 0.1% q/q (seasonally and working day adjusted – swda), according to the flash estimate of Statistics Estonia. The estimate met our expectations.

Estonia has left economic recession behind, based on the preliminary, GDP flash estimate. Manufacturing output volume is still declining, while export of goods and services has turned to growth. Energy production, that contributed the most (roughly half) to the GDP decline in 2023, is improving. Despite real wages are growing already since the middle of last year and falling interest rates have brought some relief to the households with loans, retail trade volume is still falling. Swedbank card payments suggest that private consumption was weak in Q3. Economic confidence has made only minor improvement and is still below the long-term average.

We expect that the Estonian economy will continue to improve in Q4, but it will decline in the full year of 2024. Government fiscal consolidation will reduce the GDP growth in 2025 and 2026, while improving foreign demand and falling interest rates will be a tailwind to the growth.

Full report

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Liven: Liven AS – 2024. aasta III kvartali konsolideeritud auditeerimata vahearuanne

31.10.2024

LivenKuigi väliskeskkonnas hüppelisi positiivseid arenguid ei toimunud, oli kvartali jooksul elukondliku kinnisvara turul siiski näha märke mõningasest optimismi taastumisest. Kolmanda kvartali jooksul sõlmisime 32 võlaõiguslepingut (VÕL; 2024 II kvartal 47; 2023 III kvartal: 21) ning kokku oleme esimese üheksa kuu jooksul sõlminud 95 VÕL (2023: 40). Suurima panuse kvartali jooksul sõlmitud uutesse müükidesse andsid ehituses oleva Regati arenduse VÕL sõlmimised ning Luuslangi projekti valmiskorterite müügid. Hinnanguliselt oli 2024. aasta 3 esimese kvartali Liveni uute müügitehingute turuosa Tallinnas ja lähiümbruses ca 10%, mis on kõrgem, kui varasema kahe aasta 6-7% hinnangud.

Nädalane müügi suhtarv, mis peegeldab pakkumisest nii VÕL kui tasulise broneeringu alusel välja minevaid kodusid, tõusis kõrgemale tasemele võrreldes eelnevate kvartalitega ning püsis perioodi jooksu keskmiselt 1,5% tasemel, oktoobri jooksul üle 2,0%. Pikaajaliseks keskmiseks tasemeks võib pidada 1,5-2,0%.

2024. aasta III kvartali jooksul andsime klientidele asjaõiguslepingu alusel üle kokku 27 uut kodu valminud arendustes (2024 II kvartal: 29; 2023 III kvartal: 15). Nendest 11 Iseära projekti II etapis, 10 Luuslangi projekti I etapis, 3 Uus-Meremaa projekti II etapis ja 3 valmiskodu Magdaleena arenduses. Samas järjekorras mõjutasid projektid ka III kvartali finantstulemuse kujunemist. Kvartali müügituluks kujunes 7 057 tuhat eurot (2024 II kvartal: 8 546 tuhat eurot; 2023 III kvartal: 4 499 tuhat eurot) ning kvartali puhaskasumiks 342 tuhat eurot (2024 II kvartal: 443 tuhat eurot; 2023 III kvartal: -578 tuhat eurot).

Aasta esimese üheksa kuu jooksul oleme kokku üle andnud 68 uut kodu (2023: 74), teeninud 19 101 tuhat eurot müügitulu (2023: 19 052 tuhat eurot) ning 635 tuhat eurot puhaskasumit (2023: -1 470 tuhat eurot).

Varade maht kasvas kvartali jooksul 303 tuhande euro võrra tõustes perioodi lõpuks 73 104 tuhande euroni. Projektide ehituse rahastamiseks väljastati meile kvartali jooksul uusi pangalaene 5 245 tuhande euro ulatuses, kodude üleandmiste järgselt tasusime varasemaid ehituslaene 4 515 tuhande euro mahus. Koos muude laenudega suurenes laenukohustiste maht kvartali jooksul kooku 643 tuhande euro võrra 44 380 tuhande euroni. Laenu tagasimaksetega seoses vähenesid lühiajalised laenukohustised kvartali jooksul 315 tuhande euro võrra 9 738 tuhande euroni.

Raha ja raha ekvivalentide saldo vähenes kvartali jooksul 3 723 euro võrra 4 807 euroni kvartali lõpuks peamiselt seoses uue kinnistu soetusega.

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

(tuhandetes eurodes) 30.09.2024 31.12.2023 30.09.2023
Käibevarad
Raha ja raha ekvivalendid 4 807 3 721 2 773
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 81 1 326 90
Ettemaksed 715 321 1 127
Varud 65 138 62 112 63 656
Käibevarad kokku 70 741 67 480 67 646
Põhivarad      
Ettemaksed 44 0 0
Kinnisvarainvesteering 1 064 0 0
Põhivara 432 388 234
Immateriaalne põhivara 386 296 297
Vara kasutusõigus 437 395 0
Põhivarad kokku 2 363 1 079 531
VARAD KOKKU 73 104 68 559 68 177
Lühiajalised kohustised      
Laenukohustised 9 738 17 106 14 542
Võlad tarnijatele ja muud võlad 8 838 9 121 7 629
Eraldised 528 2 384 0
Lühiajalised kohustised kokku 19 104 28 611 22 171
Pikaajalised kohustised      
Laenukohustised 34 642 21 328 30 099
Võlad tarnijatele ja muud võlad 1 032 469 80
Eraldised 54 29 4
Pikaajalised kohustised kokku 35 728 21 826 30 183
Kohustised kokku 54 832 50 437 52 354
OMAKAPITAL
Aktsiakapital 1 190 1 183 1 183
Ülekurss 9 540 9 339 9 250
Optsioonireserv 321 363 404
Omaaktsiad 0 -1 -1
Kohustuslik reservkapital 118 115 115
Eelmiste perioodide jaotamata kasum 6 468 6 347 6 342
Aruandeaasta kasum 635 775 -1 470
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kokku 18 272 18 122 15 823
Omakapital kokku 18 272 18 122 15 823
KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU 73 104 68 559 68 177

Konsolideeritud koondkasumiaruanne

(tuhandetes eurodes) 2024 III kvartal 2023 III kvartal 2024 9 kuud 2023 9 kuud
Müügitulu 7 057 4 499 19 101 19 052
Müüdud kaupade ja teenuste kulu -5 987 -4 499 -15 951 -18 814
Brutokasum 1 070 0 3 150 238
Turustuskulud -327 -283 -978 -689
Üldhalduskulud -352 -316 -993 -934
Muud äritulud 21 30 33 40
Muud ärikulud -10 -5 -17 -9
Ärikasum 403 -574 1 195 -1 354
Finantstulu 31 6 57 9
Finantskulu -92 -10 -448 -21
Finantstulud ja –kulud kokku -61 -4 -391 -12
Kasum enne tulumaksu 342 -578 804 -1 366
Tulumaksukulu 0 0 -169 -104
Aruandeperioodi puhaskasum 342 -578 635 -1 470
Emaettevõtte omanike osa 342 -578 635 -1 470
 
Aruandeperioodi koondkasum 342 -578 635 -1 470
Emaettevõtte omanike osa 342 -578 635 -1 470
Tavakasum aktsia kohta 0,029 -0,049 0,054 -0,125
Lahustatud kasum aktsia kohta 0,028 -0,048 0,052 -0,122

Kliendi teekonna erinevates etappides kogutav kliendirahulolu tagasiside viimase 12-kuu hinnang tõusis III kvartali lõpuks 8,4 punktini 10-st (2024 II kvartal: 8,0; 2023 III kvartal: 8,9). Tagasiside hinnangu paranemine peegeldab 2024. aasta jooksul klienditagasiside hinnangute arvu ja tulemuse suurendamisele keskendumist.

Olulisemad sündmused projektides

Kvartali alguses alustasime Iseära projekti II etapi viimase viie ridamaja ehitusega. Kvartali lõpus alustasime Luuslangi II etappi kuuluva Jalami 6 kortermaja eelmüügiga. 30. oktoobril väljastati Virmalise 3 projekteerimistingimused 30 korteriga kortermaja projekteerimiseks.

Kalda 5 kinnistu soetus

Kvartali jooksul soetasime Tallinnas, Nõmme linnaosas aadressil Kalda 5 / Käokõrva 1-12 asuva kinnistu. Tehingu koguväärtus oli 2,5 miljonit eurot ning kinnistu soetuseks kasutasime 2024. aasta kevadel rohevõlakirjadega kaasatud vahendeid.

Olemasoleva detailplaneeringu ning väljastatud ehitusloa kohaselt on võimalik kinnistule ehitada 12 kolmekorruselist eluhoonet kokku 72 korteriga ning müüdava pinnaga ligikaudu 6 000 m2. Arenduse müüki ja ehitust planeerime mitmes etapis ning müügiga plaanime alustada 2025. aastal.

Aktsiakapitali suurendamine seoses töötajate aktsiaoptsiooniprogrammidega

Kvartali jooksul otsustas Liven AS nõukogu vastavalt aktsionäride üldkoosoleku varasemale otsusele suurendada aktsiakapitali 14 575,80 euro võrra 1 185 424,20 eurolt 1 200 000,00 euroni 145 758 uue, 0,1 euro suuruse nimiväärtusega, lihtaktsia emiteerimise teel. Aktsiad emiteeriti ilma ülekursita ning aktsiate eest tasumine toimus täies ulatuses rahaliste sissemaksetega.

Aktsiakapitali suurendamine ja uute aktsiate emiteerimine viidi läbi aktsiaoptsiooniprogrammi LEOP („LEOP“) ja aktsiaoptsiooniprogrammi LEOP 2024-2027 („LEOP 2024-2027“) tingimuste täitmiseks. Uutest aktsiatest 47 495 aktsiat emiteeriti otse LEOP optsiooni saajatele. 57 057 aktsiat kavatsetakse kasutada LEOP-i tingimuste täitmiseks ning 41 206 aktsiat LEOP-i 2024-2027 optsioonifondi loomiseks.

Olulisemad arengud majanduskeskkonnas aruandeperioodil


Aasta tagasi viimaste aastate tippu (4,143%) jõudnud 6-kuu Euribor (Euribor) on kogu 2024. aasta jooksul langenud. Võrreldes 2024. aasta II kvartaliga langes Euribor III kvartalis märgatavalt, jõudes perioodi lõpus 3,11%-ni (30.06.2024: 3,68%) ning aruandekuupäeva järgselt juba 2,89%-ni.

2024. aasta oktoobris toimunud Euroopa Keskpanga nõukogu koosolekul otsustati baasintressimäärasid langetada 25 baaspunkti võrra, kuna täidetud sai eeldus, et euroala aastainflatsioon langeks alla 2% taseme. Antud otsus vastas majandusanalüütikute varasemale prognoosile.

Euribori langemise peamiseks eelduseks on euroalal taanduv inflatsioon. Eestis oli 2024. aasta III kvartalis aastane tarbijahindade kasvutempo 3,0% (2024 II kvartal: 2,5%). Eesti Panga prognooside kohaselt kallineb 2024. aastal tarbijate ostukorv kokkuvõttes 3,5%.

Statistikaameti viimaste andmete kohaselt ületas III kvartali keskmise hinnanguline brutopalga aastane kasv (8,1%) hindade kasvu. Sellest hoolimata oli pikalt madalal püsinud tarbijate kindlustunne jätkuvalt nõrk ka lõppenud kvartalis. Tarbijad peavad püsikaupade soetamist soodsamaks pigem järgmise 12 kuu jooksul kui praegu, mistõttu on üldine meelsus jätkuvalt olla ootel ja lükata ostuotsuseid edasi. Konjunktuuriinstituudi viimaste andmete põhjal on tarbijate kindlustunde indikaator võrreldes 2024. aasta II kvartaliga veel halvenenud ning püsib endiselt madalal tasemel (2024 oktoober: -37; 2024 II kvartali keskmine: -28). 2024. aasta oktoobrikuu kindlustunde näitaja on võrreldav kahe aasta taguse ajaga, mil tarbijate kindlustunne küündis lähiajaloo madalaimale tasemele.

Eelnevast hoolimata oli turul märke koduostjate aktiveerumisest. Näiteks kasvas III kvartalis Maa-ameti ostu-müügistatistika andmetel korterite (eluruumide) tehingute arv Tallinnas 12,3% võrreldes eelmise kvartaliga (2024. III kvartal: 2 141 tehingut; 2024. II kvartal: 1 906 tehingut). Siiski on aktiivsus suurenenud ennekõike järelturu ostu-müügitehingutes ning uusarenduste müügid on püsinud pigem tagasihoidlikud.

Võrreldes 2024. aasta II kvartaliga püsisid uusarenduste pakkumishinnad 2024. aasta III kvartalis stabiilsed, kasvades vaid 0,3%. Turult kogutud andmete põhjal kahanes tehtud tehingute arv eelneva kvartaliga võrreldes 28% võrra (2024 III kvartal: 368 tehingut; 2024. II kvartal: 513 tehingut), olles 8% võrra madalam ka 2023. aasta III kvartali müügitulemustest (404 tehingut). Uusi pakkumisi lisandus vaid 38 ehk sarnases suurusjärgus võrreldes eelmise kvartaliga.

Tulenevalt mitmete arendusprojektide ehituse valmimisest 2024. aasta kevadel ja suvel ning tagasihoidlikust müügimahust püsis müümata valmiskorterite varu III kvartalis suhteliselt kõrge ulatudes kvartali lõpuks 931 korterini (2024. II kvartal: 933; 2023. III kvartal: 640). Koduotsijate valikuvõimalused ning turukonkurents püsivad jätkuvalt kõrged.

Tallinna uue korteri keskmine ruutmeetri pakkumishind oli III kvartalis 4 362 eurot, mis näitab aastast kasvu 3,3%. Kvartali võrdluses on pakkumishinnad püsinud suhteliselt muutumatuna, tõustes vaid 0,3%.

Tuleviku väljavaade


Hoolimata turu mõningasest elavnemisest nii II kui III kvartali jooksul jäävad nii 2024. aasta viimases kvartalis kui ka järgnevatel aastatel jätkuvalt peamisteks väljakutseteks väliskeskkonna mõjurid nõudlusele ja müükidele. Ootame elukondliku kinnisvara sektorit mõjutavate väliste tegurite järkjärgulise paranemise jätkumist, eelkõige intressimäärade langemist ning reaalpalga kasvu. Nõudluse püsimisel ning suurenemisel oleme valmis kiirelt ka uut pakkumist turule tooma.

Käesolev ja järgnevad aastad jäävad keskkonna poolest jätkuvalt keeruliseks ja riskiderohkeks ka avaliku sektori kõikidel tasemetel. Hoolimata positiivsetest arengutest püsivad Tallinna planeeringute menetlustes olulised väljakutsed. Loodame jätkuvalt mitme pikale veninud menetluse lõpuni jõudmist 2024. aastal või 2025. aasta esimeses pooles. Planeeritud maksumäärade tõstmised ning lisanduvad maksud suurendavad lähiaastatel uusarenduste müügihindu, vähendavad sissetulekuid ning kinnisvara kättesaadavust.

Kinnisvaraarendusele on iseloomulik tulemuste pikk viitaeg ning müügimahtude kasvule eelnevatel perioodidel toimuv turunduskulude kasv. 2024. aasta tulemus peegeldab 2022. ja 2023. aastate olusid ja otsuseid, mil alustasime väheste projektide ehitusega ning kiire inflatsioon avaldas suurimat mõju kulubaasile. Liveni 20%-lise omakapitali tootluse eesmärgi saavutamiseks vajame aastas 40 miljonit eurot ületavat müügitulu.

Ehkki järgnevateks aastateks on vajalik maht portfellis olemas, on meil käesoleval aastal võimalik üle anda kokku maksimaalselt kuni 110 elu- ja äripinda. Aasta esimese üheksa kuu jooksul andsime üle 68 kodu, ehk 62% kogu võimalikust. Oktoobri lõpuks 65% kogu võimalikust. Aasta esimese üheksa kuu jooksul saavutasime 19,1 miljoni eurose müügitulu ning hindame, et portfellis olev 2024. aasta jooksul veel müüdavate ja üleantavate pindade müügitulu potentsiaal on 13,9 miljon eurot. Selle täies mahus reaaliseerumine aasta viimastel kuudel ei ole tõenäoline, kuid realiseerumata osa jääb toetama järgnevate perioodide tulemusi.

2024. aasta otsuste ja tegevustega loome oma 2025. ja 2026. aastate majandustulemusi. Heade tulemuste saavutamiseks on vaja nii väliste tegurite paranemist kui sisemist tööd kulubaasi vähendamisega. Paljuski Regati ja Iseära projektide arengute, aga ka 2024. aastal realiseerimata müügipotentsiaali tulemusena, ootame majandustulemuste olulist paranemist 2025. ja 2026. aastatel. Arendusportfellis on piisavalt mahtu järgnevaks 3-4 aastaks kuid ettevaatalt jätkame arendusportfelli suurendamiseks aktiivselt läbirääkimisi ning ostu alternatiivide otsimist ja kaalumist.

20240930_Liven_Q3 vahearuanne

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Tartu: Holmi kvartali arendamiseks koostatakse detailplaneering

31.10.2024

Tartu linnvalitsus otsustas alustada Holmi kvartalile detailplaneeringu koostamisega, et luua kesklinna elavdav piirkond koos kvaliteetse ruumilahenduse ja multifunktsionaalse uushoonestusega.

Tartu linn soovib kesklinnas arendada linnaruumi aktiivset kasutamist, väikeettevõtlust ja suurendada ka keskuses elavate inimeste arvu. Holmi kvartali detailplaneeringuga luuakse eeldused mitmekesise ja kaasaegse linnaruumi arengule otse Tartu südames. Tartu abilinnapea Elo Kiivet ütles, et eri põhjustel pikalt seisma jäänud arendus saab nüüd võimaluse linna arengusse vääriliselt panustada. „Holmi kvartal laiendab Tartu südalinna teisele poole jõge nii ruumiliselt kui ka uute tegevuste vaates, taastab ajaloolise vasakkalda tihedama linnaruumi ja toob kindlasti ka rohkem elu jõe äärde,“ ütles Kiivet.

Holmi kvartalisse plaanitakse uushoonestust koos ühiskondlike-, elu- ja äriruumidega ning maa-aluse parkimisega. Avaliku ruumi kvaliteedile pannakse rõhku läbi sidusa rohe- ja puhkealade võrgustiku ja mitmekesiste liikumisvõimaluste loomise. Planeeringuga tuleb Emajõe kaldale kujundada mitmekülgne avalik promenaad ning tagada jalakäijatele ja ratturitele mugavad ning ohutud liikumisvõimalused. Arvestada tuleb kõrghaljastuse säilitamise ning vajadusel lisamisega. Ärimaa kruntidel on kõrghaljastuse vähim osakaal krundi pinnast 10% ja ühiskondlike hoonete maal 20%. Kuna alale ulatub vanalinna muinsuskaitseala kaitsevöönd, tuleb planeeringu koostamisel arvestada Holmi kvartali detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimustega.

Holmi kvartalile korraldati 2017. aastal planeeringuvõistlus, mis ei vasta enam kaasaegse ruumi põhimõtetele, uuendatud muinsuskaitse eritingimustele ega ka linna ning arendajate soovidele. Tartu linnavalitsus on seisukohal, et linna jätkusuutlikuks arenguks ja piirkonna arengu kiirendamiseks on vajalik detailplaneeringu koostamine. Praeguste vajaduste ning linnaruumi arendamise põhimõtetega sobiv lahendus tuleb leida koostöös ekspertide, avalikkuse ja krundiomanikega. Detailplaneeringu koostamisel kaalutakse ka võimalusi Atlantise maja säilitamiseks, kuna hoonel on arhitektuurilooline väärtus ning maja ei takista linnaruumi arengut.

Holmi kvartal on ligikaudu 3 ha suurune planeeringuala Narva maantee, Emajõe ja Raatuse tänava kergliiklustee vahelisel alal, vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis. Ala on jaotatud 8 krundi vahel, millel on 7 erinevat omanikku. Enamus alast on täna hoonestamata.

Kultuuriministeerium: Eksperdid analüüsisid Tallinnas pärandkodude rolli rohepöördes

31.10.2024

KultuuriministeeriumEile lõppes Tallinnas ICOMOS Eesti korraldatud rahvusvaheline konverents, mis tõi kokku eksperdid Põhja- ja Baltimaadest ning mitmelt poolt Euroopast, et arutleda ajalooliste hoonete renoveerimise ja energiatõhususe üle rohepöörde kontekstis.

„Kultuuriväärtuslike hoonete energiatõhususe parandamine tähendab rohkemat kui lihtsalt tehnoloogilisi lahendusi – see on arusaamine ajaloolisest väärtusest ja sellega sobivatest innovaatilistest meetoditest, tasakaalu leidmine vana ja uue vahel. Kui suudame maju targalt ja väärikalt kasutuses hoida, saavad ka järeltulevad põlved sellest osa,“ ütles ICOMOS Eesti president Ave Paulus.

Konverentsil oli esinejaid Saksamaalt, Suurbritanniast, Rootsist, Norrast, Soomest, Lätist, Tšehhist Iisraelist ja Eestist. Esimesel päeval, 28. oktoobril, keskenduti Eesti Arhitektuurimuuseumis Euroopa ehituspärandi strateegiatele rohepöördes, tuues näiteid Põhja- ja Baltimaadest. Esinejate seas oli nii rahvusvahelise kui ka kohaliku tasandi poliitikakujundajaid, teadlasi, arhitekte, insenere ja pärandikaitsjaid. Teiste hulgas kõneles näiteks Euroopa Liidu avatud koordinatsiooni meetodi ekspertgrupi esimees Johanna Leissner kultuuripärandist kliimamuutuste kontekstis, Tallinna peaarhitekt Andro Mänd rohepöördest Tallinnas, Läti Arhitektide Liidu president Arturs Lapins jätkusuutlikust restaureerimisest ning ICOMOS Soome esindajad Marko Huttunen ja Juulia Mikkola loomuliku ventilatsiooni lahendustest hoonete taastamisel.

Konverents jätkus praktiliste aruteludega teisel päeval, mil keskenduti ajaloolistele hoonetele sobivate renoveerimislahenduste leidmisele. Räägiti koduomanike hoiakute kujundamisest kultuuriväärtuslike majade energiatõhustamisel, ajalooliste hoonete määratlusest eri riikides, toetusprogrammide mõjust ning Eesti perspektiivist nende pärandhoonete puhul, mis muinsuskaitse all ei ole. Toodi esile ka negatiivseid näiteid, kus hoonete lausaline rekonstrueerimine on tekitanud keskkonnakahju, samuti otsest kahju inimeste tervisele. Rõhutati, et hoonete tõhustamise kõrval on oluline pöörata tähelepanu mõistlikule energiakasutusele ehk otsida võimalusi lihtsate vahendite või harjumuste muutmisega energiakulu vähendada – oluline on leida säästvaid lahendusi, et vähendada lammutamist ja äraviskamist ning soodustada parendamist ja uuskasutust.

Konverents toimus teadusarendusprojektide LIFE heritageHOME ja BuildEST raames. LIFE heritageHOME projekti ehk “Muinsuskodu renoveerimise teejuhi” fookuses on muinsuskaitsealuste eluhoonete energiatõhususe parandamine viisil, mis säilitab hoonete kultuuriväärtused. Lähemalt saab lugeda Kultuuriministeeriumi veebilehel avaneb uues vahekaardis.

Sündmust korraldas ICOMOS Eesti koostöös ICOMOSe töögruppide, Kultuuriministeeriumi, Kliimaministeeriumi, Muinsuskaitseameti, TalTechi, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Arhitektuurimuuseumi ning Eesti Vabaõhumuuseumiga.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid
1 2 3 … 181 182 183 … 1,676 1,677 1,678