Eesti Konjunktuuriinstituudi kolmanda kvartali konjunktuuri ülevaatest selgus, et ettevõtjate ja ekspertide hinnangul on majanduse hetkeolukord võrreldes eelneva kvartaliga mõnevõrra halvenenud. Ekspertide hinnangul taastub majandus aeglaselt, kuid ootused majandusolukorrale kuue kuu pärast on positiivsed.
Ekspertide arvates on Eesti majanduse hetkeolukord selle aasta kolmandas kvartalis mõnevõrra halvem kui eelmisel vaatlusel juunis. Ekspertide ootused majandusolukorrale kuue kuu pärast on aga positiivsed ning septembris ei arvanud mitte ükski ekspert, et majandusolukord võib kuue kuu pärast olla halvem.
„Majanduse seis mitmete ebasoodsate tegurite koosmõju tõttu on endiselt keeruline, kuid selle langus on pidurdunud ning näha on stabiliseerumise ja ka mõningaid paranemise märke,“ kommenteeris majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo. „Kuna kolmandasse kvartalisse jäi ka valitsuse vahetus ja ühiskonnas toimus elav maksudebatt, siis arusaadavalt tekitas see inimestes ebakindlust, mis kajastub ka küsitluse tulemustes. Nüüdseks on otsused tehtud ja maksurahu saavutatud, mis peaks aitama kaasa kindlustunde paranemisele järgnevate kvartalite jooksul,“ lisas minister.
Konjunktuuri kolmanda kvartali ülevaates on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes jätkuvalt suurimaks majandusprobleemiks ebapiisav nõudlus, mille tõid ka sel korral välja kõik 15 küsitletud eksperti. Vähese nõudluse järel on majanduskasvu enim pärssivateks teguriteks rahvusvahelise konkurentsivõime vähesus, vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, vähene innovatiivsus, oskustööjõu puudus ning ebasoodne keskkond välisinvestoritele.
Eesti pikalt kestnud majanduslanguse peamisteks põhjusteks on suurimate ekspordipartnerite Soome, Rootsi ja Saksamaa kehv majandusolukord, kiiresti tõusnud intressimäärad ja Venemaa agressioonisõjast Ukrainas tingitud muutused energiaturul ja ka laiemalt. Kuigi Eesti majanduse taastumine on olnud oodatust aeglasem, on mitmes tööstusharus, näiteks puidutööstuses, elektriseadmete tootmises ja metalltoodete tootmises näha positiivseid arenguid. Samal ajal on töötlevas tööstuses aeglustununud töökohtade kadumine, mis viitab trendi pöördumise võimalikkusele. Samuti annavad langev euribor ja positiivsed muutused meie peamistel eksportturgudel lootuskiirt tänavuse aasta lõpuks.
Erkki Keldo sõnul on majanduse elavdamine valitsuse prioriteet ja alates oktoobrist üle nädala toimuvas majanduskabinetis arutatakse kogu valitsusega majanduse konkurentsivõime suurendamisega seotud teemasid ja võetakse vastu selleks vajalikke otsuseid.
Ministri kinnitusel on mitmed otsused juba tehtud, näiteks suurinvesteeringute ja ekspordi toetusmeetmete väljatöötamine, Rakendusuuringute Keskuses uute tegevussuundade käivitamine, et anda hoogu teadmuspõhise majanduse kasvule ning kaitsefondi mahu suurendamine.
“Ees seisab välistööjõu teemaline arutelu, mis aitab leevendada ettevõtjate jaoks pikalt püsinud oskustööjõu puuduse probleemi, ning kaitsetööstuse arendamise arutelu, mis on suurim tööstuse kasvuplaan Eesti ajaloos ning mis tugevdab meie kaitsevõimet ja majandust. Need on kõik vajalikud ja oodatud tegevused, mille mõju me ei näe selle kvartali konjunktuuris, kuid mis saavad koos teiste töös olevate tegevustega järgmistel aastatel Eesti majanduskasvu käivitavaks mootoriks,” tõi Keldo näiteid.
Minister lisas, et fookus on seatud veel bürokraatlike takistuste ja aruandluskohustuste vähendamisele, kapitali kättesaadavuse parandamisele ja paindliku tööturu loomisele.
Väliskaubanduse arenguväljavaated on ekspertide hinnangul positiivsed ja valdava enamuse ekspertide hinnangul on nii ekspordi kui ka impordi maht 6 kuu pärast suurem.
Inflatsioonitasemel edasise muutumise suhtes on EKI eksperdid jagunenud kahte leeri: veidi vähem kui pooled (47%) arvavad, et kuue kuu pärast on see kõrgem, veidi üle poolte (53%) prognoosib inflatsiooni püsimist samal tasemel.
Tarbijad olid septembris majanduse olukorra suhtes jätkuvalt pessimistlikud, sest kuigi keskmine brutokuupalk ja mediaanpalk tõusevad ning hõive püsib ajalooliselt kõrgel tasemel, on majandus jätkuvalt languses. Tulevikuks annab optimismi, et keskmise palgakasvu prognoos ületab jätkuvalt aeglustuvat inflatsiooni.
Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2024. aasta septembris 839 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenes müügimaht 4%.
2024. aasta III kvartalis teenis EfTEN United Property Fund (edaspidi Fond) 134 tuhat eurot puhaskasumit (2023 III kvartal: 16 tuhat eurot puhaskahjumit). Fondi tulud kasvasid aastaga 38 tuhandelt eurolt 176 tuhande euroni. 2024. aasta 9 kuuga teenis Fond 535 tuhat eurot puhaskasumit (2023 9 kuuga: 87 tuhat eurot puhaskahjumit).
Kinnisvaraportaalis KV.EE
Although there were no huge positive development leaps in the operating environment, there were still signs of renewed optimism in the residential property market. During the third quarter, we signed 32 contracts under the law of obligation (sales contract; 2024 Q2: 47; 2023 Q3: 21) and during the first 9 months of the year, we signed a total of 95 sales contracts (2023: 40). Most of the new sales during the quarter came from the Regati development which is under construction and also the sales of previously completed apartments of Luuslangi development. Liven’s market share of new sales in Tallinn and the surrounding area is estimated to have been around 10% in the first 9 months of 2024, up from the 6-7% estimate of the previous two years.
Tallinna linnavalitsus esitas linnavolikogule otsuse eelnõu A. Adamsoni 12, Kevade 8 ja selle lähiala detailplaneeringu kehtestamiseks, mis võimaldab lähiajal alustada Jakob Westholmi gümnaasiumi ammu oodatud juurdeehitusega.
Kaamos rajab Tallinnasse, Tartu maantee vahetusse lähedusse Veho sõiduautode esinduse, kuhu koondatakse kõik Tallinnas ja Harjumaal tegutsevad Veho esindused. Hoone valmib 2025. aasta lõpuks.
LHV Pank uuendas EfTEN Real Estate Fund AS-i (EfTEN; EFT1T) aktsia analüüsi ja aktsia hinnasihti. Analüüsi kohaselt tõusis aktsia hinnasiht seniselt 19,6 eurot tasemelt 20,0 euro tasemeni ning aktsiale on antud soovitus „hoia“. Aktsia eelmine hinnasiht oli seatud 2024. aasta jaanuaris.
Vaatamata globaalsetele, geopoliitilistele- ja majanduslikele tõmbetuultele, mis on kontserni koduturge mitmeid aastaid räsinud, oleme suutnud oma haaret ka käesoleval aastal laiendada nii Kanadas kui ka alustanud mitmete uute projektide ehituse ja müügiga Baltikumis. Tulevikku vaatame kaalutleva ja konservatiivse pilguga, kuid langev intressikeskkond lubab siiski lisada ka mõõduka koguse optimismi.
Projekti “Kohalike omavalitsuste teenustasemete hindamise süsteemi arendamine” raames koguti 2023. aastal kolmandat korda kohalikele omavalitsustele kuuluva kinnisvara andmeid. Andmekorjest selgus, et Eesti omavalitsustele kuulub kokku 6,7 miljonit ruutmeetrit pinda, mis jaguneb pea 9800 hoone vahel.
