Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Uus Maa: Pankade konkurents on kukutanud kodulaenude intressid viimaste aastate madalaimaks

Eesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa juhatuse liikme Igor Habali sõnul on pankade konkurents klientide nimel viinud langusesse intressimäärad, mis on kukkunud kohati isegi alla ühe protsendi.

Enne rahale hinna tekkimist oli panga enda marginaal umbes 2%, kuid praegu on see keskmiselt 1,5–1,6%. Parimad pakkumised jäävad vahemikku 1,3%–1,4% ning kampaaniate raames tehakse ka pakkumisi, mille marginaal on alla 1%, selgitab Habal.

Lisaks toob Habal välja, et Euribor on langenud 3% tasemele ning turg ootab selle alanemist veel mõne protsendipunkti võrra aasta lõpuks.

Pankade intressimäärade alandamise eesmärk on elavdada kinnisvaraturgu. Kui aktiivsus jääb siiski keskmisest madalamaks, on võimalik, et intressid langevad veelgi. Samuti tehti kevadel laenuvõtmise reeglites leevendusi, mis võimaldavad inimestel suuremaid laene saada, selgitab Habal.

„Praegune olukord soosib ostjaid – inimesed on hinnatundlikud ja pakkumine ületab nõudlust,“ märgib Habal. Statistika näitab, et varasemast rohkem ostetakse kvaliteetset kinnisvara, samas kui puudustega või renoveerimist vajavat vara kardetakse osta, lisab ta.

Habal märgib, et turul on esimesi märke nõudluse taastumisest. Viimaste kuude aktiivsus on kõrgeim alates 2022. aasta suvest. Septembris tehti uusarendustes enam kui 100 müügitehingut ja järelturu korteritega üle 600 tehingu. „Raha pole turult kadunud – eriliste objektide eest ollakse valmis maksma ja need müüakse sageli loetud päevadega,“ ütleb Habal.

Suures pildis ootab turg majanduskasvu. Aktiivsuse kasv viib hinnatõusuni, kuid muutused jõuavad majandusse tavaliselt umbes pooleaastase viivitusega. Seetõttu võib reaalseid muutusi oodata järgmise aasta esimese või teise kvartali jooksul, prognoosib Habal.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Eestlaste Novira Capital valiti Lätis aasta arendajaks ja Novira Plaza Riga aasta kinnisvaraprojektiks

Novira CapitalRiias hiljuti valminud Novira Plaza Riga tunnistati Lätis aasta kinnisvaraprojektiks ning ärikvartali rajanud Novira Capital pärjati aasta kinnisvaraarendaja tiitliga, selgus Lätis toimunud rahvusvahelisel kinnisvarakonverentsil Baltic Real Estate Leaders Forum.

Aasta parimaks projektiks valitud Novira Plaza on Novira Capitali ja Leedu investeerimisfondi Evernord Real Estate Fund III koostöös valminud 70 miljonit eurot maksma läinud A-klassi ärikvartal Riia kesklinnas. Auhinna välja andnud BREL Foorumi žürii hindas kõrgelt projekti positiivset mõju Riia raudteejaama piirkonnale, mis on toonud linna keskusesse uusi ettevõtteid, töötajaid ja külastajaid.

“See on minu meelest üks tõeline Baltimaade edulugu, kui Eesti arendaja ja Leedu investorite ühisprojekt saab Lätis oma valdkonna suurima tunnustuse osaliseks,” tunneb Novira Capitali asutaja Arle Mölder tunnustuse üle siirast heameelt ning lisab, et igal arendajale on kahtlemata suur au, kui tema tööd tunnustavad nii oma ala professionaalid kui kohalik kogukond. Kevadel avatud Novira Plaza ärikvartal on nii sisult kui vormilt ainulaadne projekt, kus on ühendatud nutikad arhitektuurilahendused, põhjalikult läbimõeldud sisekujundus ja tipptasemel viimistlusmaterjalid. Energiatõhus ja mitmete rohealadega Novira Plaza vastab ka rahvusvahelisele jätkusuutliku projekteerimis- ja ehitusstandardi LEED kuldtasemele. Uues ärikvartalis tegutsevad mainekad ettevõtted nagu PwC Latvia, Eversheds Sutherland Bitāns, Wolt Latvia, GoCardless, Zalaris ja paljud teised.

Novira Capital ja Evernord on järgmise ühisprojektina alustanud Tallinna südalinna, Tartu mnt 15 kinnistule uue keskkonnasõbraliku 16-korruselise korterelamu Stellar rajamist.

Novira Capital tegeleb büroohoonete ja korterelamute arendamisega kõrge lisandväärtusega piirkondades Tallinnas, Riias ja Marbellas.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Bigbank: lätlased hakkasid laenuga kodusid ostma, turg elavnes kõigis Balti riikides

BigbankKäesoleva aasta kolmandas kvartalis olid aasta varasemaga võrreldes aktiivseimad kodulaenude võtjad lätlased, kes käesoleval aastal sõlmisid üle kahe korra rohkem laenulepinguid, kuid samas jääb Lätis väljastatud keskmine laenusumma tuntavalt alla nii Eesti kui ka Leedu vastavale näitajale, selgub Bigbanki Balti riikide kodulaenuportfellide võrdlusest.

Bigbanki Eesti juhi Jonna Pechteri sõnul on eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes kodulaenude turu kasv tuntav kõigis kolmes Balti riigis. “Kevadsuvisel perioodil toimus selge tõus ning kõigi kolme turu aktiivsus jõudis uuele tasemel. Siiski olid teine ja kolmas kvartal omavahel suhteliselt sarnased ehk turg on sellel uuel tasemel nüüd mõnda aega stabiilne püsinud,” kommenteeris Bigbanki juht ja lisas, et võrreldes eelnenud kvartaliga kasvas nii laenutaotluste kui -lepingute arv enim Leedus.

Pechter tõi veel esile, et septembriga lõppenud kvartalis oli kolme riigi võrdluses suurim keskmine laenusumma Eestis – 144 483 eurot. Leedukad jäid sellele alla ligikaudu veerandi võrra ning keskmine Lätis välja antud kodulaen oli Eesti omaga võrreldes üle kahe korra väiksem. “Kuna samal ajal on Läti laenude puhul väiksem ka omafinantseeringu osakaal, siis võib kodulaenude statistikast järeldada, et Lätis on elukondliku kinnisvara hinnad Eestiga võrreldes tuntavalt madalamad,” selgitas Pechter ning lisas, et lõunanaabrite pealinnas Riias domineerivad endiselt tehingud hinnalt odavamate järelturu korteritega ning uusarenduste populaarsuse kasv seisab tõenäoliselt alles ees.

Jonna Pechteri sõnul on lõunanaabrite kodulaenuturgude üldine kiirem kasvutempo igati ootuspärane. “Igatahes saame öelda, et eelmise aasta vaikusaeg on nüüdseks möödas. Eesti kodulaenude turu kogumaht ühe elaniku kohta on siiani naabritest selgelt suurem, mistõttu ei ole põhjust imestada, kui Lätis ja ka Leedus nii keskmise laenumahu kui lepingute arvu näitajad lähiajal meie omadest kiiremini kasvavad,” kommenteeris Pechter.

Bigbank AS (www.bigbank.ee) on Eesti kapitalil põhinev era- ja äriklientide laenudele ja hoiustele keskendunud pank, millel on lisaks tegevusele Eestis filiaalid Soomes, Rootsis, Lätis, Leedus ja Bulgaarias ning mis pakub piiriülese teenusena oma tooteid ka Austrias, Saksamaal ja Hollandis. Bigbanki bilansimaht on üle 2,5 miljardi euro, millest ärilaenude portfell moodustab üle 600 miljoni euro.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Koolitus “Kinnisvara ABC” toimub 04.-07.11.2024

Koolitus “Kinnisvara ABC” toimub 04.-07.11.2024 Kinnisvarakoolis. Koolitusel annavad kinnisvaravaldkonnast ülevaate Tõnu Toompark, Kristjan Lood, Evi Hindpere ja Kaido Kaljuste.

Koolitus annab:

  • ülevaate kinnisvaraturust ja selle arengusuundadest;
  • baasteadmised kinnisvaraalastest õigusaktidest;
  • info pangalaenudest ja notariaalsetest toimingutest;
  • baasteadmisi kinnisvaramaakleri tööst;
  • oskuse teha kinnisvara ostu-müügitehingut või -tehinguid.

Koolitus “Kinnisvara ABC” toimub 04.-07.11.2024 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Statistika: korteritehingute hinnad liiguvad horisontaalis

Tõnu Toompark, Adaur Grup OÜ / KInnisvarakool OÜ konsultant ja koolitaja

Maa-ameti andmetel tehti 2024 III kvartalis Eestis 5422 korteritehingut. Viimaste aastatega võrreldes on tehingute arvu trend suunaga allapoole. Viimaste kvartalitega võrreldes on tehingute arv kasvamas. Aastataguse 2023 III kvartali 5359 tehinguga võrreldes on tänavune tehingute arv 1,2% kõrgem. Nii et suurest tõusust rääkida ei saa.

Tehingute arvu dünaamika Eesti korterituru suurimas piirkonnas Tallinnas liigub enam-vähem sama rada, mis Eestis tervikuna.

Eesti keskmine korteritehingute hind 2024 III kvartalis oli 2029 €/m². Aastatagusega võrreldes on hind 2,4% kõrgemal. Paariprotsendilist muutust ei tohiks ületähtsustada. Pisimuutused hinnas võivad olla tingitud erneva asukoha, kvaliteedi ja väärtusega varade osakaalude muutusest tehingute koguarvus. Pigem võib öelda, et tehingute keskmine hind püsib enam-vähem paigal.

Siingi võib öelda, et Tallinna korterihindade liikumine on analoogne Eesti üldisele dünaamikale.

 

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

EIS: Riik rahastab lähiajal Ida-Virumaa kortermajade renoveerimist ligi 35 miljoni euroga

28. oktoobril avab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) Ida-Virumaa korterelamute rekonstrueerimiseks Õiglase Ülemineku Fondist (ÕÜF) rahastatud 15 miljonit eurose taotlusvooru. Toetuse eesmärk on vähendada kortermajade energiakulusid ning parandada inimeste elamistingimusi.

Taristuminister Vladimir Sveti sõnul on Ida-Virumaa korterelamute renoveerimine riigi jaoks erilise tähelepanu all ning selle aktiivsus on hakanud tasapisi kasvama. „Renoveerimishuvi on aidanud tõsta varasemast kõrgemad toetusmäärad võrreldes ülejäänud Eestiga, riiklik tugi omafinantseeringu rahastamisel ning ühistute järjepidev nõustamine,” loetles taristuminister suurenenud aktiivsuse põhjusi. “Kogemus on ka näidanud, et mida rohkem inimesed oma kodumaju korda teevad, seda enam tulevad naabermajadki kaasa,“ lisas Svet.

Kasvanud huvis rekonstrueerimise vastu on oma osa ka küttekuludel, mis püsisid Ida-Virumaal pikka aega suhteliselt madalamal tasemel, ent on seal nüüd samuti hüppeliselt tõusnud. „Lõpetasime läinud aastal oma kortermaja osalise renoveerimise ning praegu on näha, et renoveeritud maja laenumakse koos küttekuludega on ligikaudu samas suurusjärgus, kui elada täiesti renoveerimata majas ja maksta ainult kütte eest,“ ütles Narva korteriühistu juht Juri Rõbakov.

Lisaks esmaspäeval avanevale voorule saavad idavirulased praegu korterelamute rekonstrueerimiseks toetust taotleda veel 2024. aasta jaanuaris avatud voorust ning 2025. aasta jaanuaris on avanemas veel kolmaski taotlusvoor.

Tänavu jaanuaris avati Ida-Viru korteriühistutele Euroopa Taaste- ja Vastupidavusrahastust (RRF) rahastatud voor eelarvega 9,4 miljonit eurot, millest on praeguseks taotlustega kaetud 8,3 miljonit eurot. Sellest voorust saavad korteriühistud taotleda toetust nii osaliseks kui ka terviklikuks rekonstrueerimiseks ning praeguseks on töösse jõudnud kokku seitse rekonstrueerimisprojekti üle Ida-Virumaa: Jõhvis, Toilas, Kohtla-Järvel ja Narvas. Osalise rekonstrueerimise puhul on maksimaalne toetus 40 ja tervikliku puhul 70 protsenti projekti maksumusest.

28. oktoobril avanevas ja ÕÜFist rahastatud voorus eelarvega 15 miljonit eurot saab taotleda toetust korterelamu terviklikuks rekonstrueerimiseks, mis hõlmab energiatõhususe ja parema sisekliima saavutamiseks vajalikke tegevusi hoone vundamendist kuni katuseni. Toetuse osakaal ulatub koguni 80 protsendini projekti maksumusest.

14. jaanuaril avanevas ja Euroopa Liidu struktuurifondidest rahastatud voorus on lisaks terviklikule rekonstrueerimisele võimalik üksiku tegevusena võtta ette ka küttesüsteemi puudutavad tööd: ühendada kortermaja kaugküttevõrguga või asendada gaasi-, elektri- või ahiküte lokaalset taastuvenergiat kasutava kütteseadmega. Toetuse osakaal ulatub selles voorus kuni 70 protsendini projekti maksumusest.

Tervikliku rekonstrueerimise puhul on omafinantseeringu maht viidud miinimumini, ent kui pank ka selle katmiseks laenu ei anna, saab ühistu EISilt korterelamu renoveerimislaenu. Samuti on abiks EISi korterelamulaenu käendus, mida saab taotleda pangast.

Taotlusi saab esitada jooksvalt Riigi Tugiteenuste Keskuse hallatavas e-toetuse keskkonnas.

Lisainfo 28. oktoobril avaneva vooru tingimuste kohta on saadaval ÕÜFi toetuse veebilehel.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) on üks osapool Euroopa Liidu projektis LIFE IP BuildEST, mis toob kokku eri osapoolte teadmised ja kogemused Eesti elamufondi rekonstrueerimiseks aastaks 2050.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Eesti Pank: Laenukasvu veavad viimastel kuudel eraisikud

Eesti PankMajapidamised laenavad nii eluasemete kui ka autode ostmiseks üsna hoogsalt. Tänu mõõdukana püsinud tööpuudusele ja nominaalpalga kasvule on eluasemelaenuturg olnud nõrgale majandusseisule vaatamata üsna aktiivne.

Eluasemelaenude jäägi aastakasv on alates kevadest tasapisi kiirenenud ja oli septembri lõpuks 7%. Uuest aastast kehtima hakkav automaks on pannud inimesi enne aastavahetust autot soetama ja autoliisingut kasutama. Kolmandas kvartalis oli väljastatud autoliisingute maht 26% suurem kui aasta varem. Selle aasta septembriga võrreldes on autoliisinguid rohkem väljastatud vaid ühel kuul ja see oli 2021. aasta septembris ehk siis ajal, mil teisest pensionisambast võeti ulatuslikult raha välja. Autoliisingu jäägi aastakasv on pigem mõõdukas, jäädes 4% juurde, kuna aasta esimeses pooles oli uute liisingute maht veel tagasihoidlik. Krediitkaardilaenude ning tarbimislaenude kasvu mõjutas tugevasti Coop Finantsi aprillikuine ühinemine Coop Pangaga. Isegi kui see struktuurne muutus välja arvata, oli augusti seisuga krediitkaardilaenude ning tarbimislaenude portfelli jäägi aastakasv üsna kiire, vastavalt 9% ja 7%.

Ettevõtete laenunõudlus on tegevusalade arvestuses viimastel kuudel ühtlustunud ning üldiselt on see pigem tagasihoidlik. Augusti lõpus oli ettevõtetele väljastatud laenude ja liisingute jääk 3,6% suurem kui aasta varem. Ettevõtetel oli vähem huvi suurendada investeeringuid ja võtta laenu ajal, mil kasumid kahanesid ning tootmisvõimsus oli suures osas majandusest alarakendatud ja intressimäärad harjumuspäratult kõrged. Nende tegurite pöördudes võib ettevaates prognoosida laenukasvu mõningast kiirenemist. Viimased paar aastat selgelt laenukasvu esirinnas olnud energiasektoris on laenukasv praeguseks peatunud. Teiselt poolt on läbi saanud ka tööstusettevõtete ligi kaks aastat ja logistikaettevõtete ligi kolm aastat kestnud laenuportfelli vähenemine. Kokkuvõttes on laenukasv majandussektorite võrdluses mõnevõrra ühtlustunud. Kõige kiirema laenukasvuga sektoriks on taaskord kerkinud kinnisvara- ja ehitussektor.

Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenukasv on üks euroala hoogsamaid. Sealjuures oli Eesti oma laenukasvu kiirusega veel augustis esimene kolme seas nii majapidamiste kui ka ettevõtete sektoris. Eesti suhteliselt tempokas laenukasv näitab, et vaatamata nõrgale majanduskeskkonnale pole investeeringute osakaal majanduses märkimisväärselt vähenenud ja ligipääs pangalaenudele on jäänud heaks. Ehkki laenude kättesaadavusega Eestis suuri probleeme pole, paneb meie ettevõtted välismaiste konkurentidega võrreldes raskemasse olukorda laenuraha kallim hind, sest laenude intressimäärade tase on kõrgem.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Tallinn: Tallinn kavatseb järgmise nelja aasta jooksul investeerida Põhja-Tallinna haridusvõrku ligikaudu 80 miljonit eurot

TallinnLinnaplaneerijate ja demograafide hinnangul kasvab Põhja-Tallinna elanikkond järgmise kümne aasta jooksul ligikaudu 40 000 inimese võrra. See suurendab vajaduse uute kooli- ja lasteaiakohtade järele, et tagada peredele kvaliteetne õpikeskkond kodu lähedal. Arvestuste kohaselt tuleb Tallinnas rajada 1200 õppekohta põhikoolides ja 670 kohta lasteaedades.

Abilinnapea Aleksei Jašin rõhutab, et Põhja-Tallinna haridusvõrgu investeeringute plaan on tulevikku suunatud ning arvestab linnaosa kiire kasvuga. “Kaks uut munitsipaalkooli ja kaks uut lasteaeda loovad linnaosa uutele elanikele piisavalt kodulähedasi kooli- ja lasteaiakohti. Mul on hea meel, et oleme astunud samme lasteaia- ja koolikohtade puuduse ennetamiseks, varudes selleks ka piisavalt aega,” sõnas Jašin.

Lähtudes Tallinna 2025-2028 aasta eelarvestrateegiast ja käesoleva aasta eelarvest, on kavas investeerida Põhja-Tallinna koolivõrku kokku ligikaudu 45 miljonit eurot. Linn ostab välja Kalamaja Põhikooli ja rajab sellele juurdeehituse, rekonstrueerib Karjamaa 18 hoone uue loodava põhikooli jaoks, remondib Heleni Kooli hoone ning ostab ja viib nõuetele vastavusse Auna 6 hoone uue munitsipaalpõhikooli jaoks. Samas ei piirdu Põhja-Tallinna koolivõrgu investeeringud ainult sellega – Kunstigümnaasium ja Ristiku Põhikool vajavad samuti ruumipuuduse lahendamist.

Kodulähedase alushariduse tagamiseks plaanib linn ehitada kaks uut lasteaeda Manufaktuuri ja Hipodroomi kvartalitesse ning kaasajastada olemasolevaid lasteaedu. Peagi valmib uus hoone Maasika Lasteaiale, rekonstrueerimisse läheb lasteaed Päikene. Kokku luuakse vähemalt 28 lasteaiarühma umbes 670 lapsele, mis peaks katma Põhja-Tallinna vajaduse lasteaiakohtade järele. Alusharidusse tehtavad investeeringud ulatuvad ligikaudu 35 miljoni euroni.

Tallinn jätkab laiapõhjalisi investeeringuid ka teiste linnaosade haridusvõrkudesse. Kõik kavandatud haridusprojektide investeeringud on esitatud Tallinna eelarvestrateegias aastateks 2025-2028. Põhja-Tallinn on erilise tähelepanu all seoses elanikkonna kiire kasvuga.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

EIS: Esmaspäevast saavad korteriühistud üle Eesti renoveerimiseks rekordmahus toetust taotleda

28. oktoobril avab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) korteriühistutele korterelamute rekonstrueerimise toetuse rekordilise, 170 miljoni euro suuruse taotlusvooru. Ida-Virumaa korterelamute rekonstrueerimiseks avab EIS samal päeval taotlusvooru mahus 15 miljonit eurot. Toetuste eesmärk on vähendada energiakulusid ning parandada inimeste elamistingimusi üle Eesti.

Taristuminister Vladimir Sveti sõnul on rekordilise toetuseelarve juures maksimaalselt arvestatud erinevate sihtrühmade ja regioonide huve. „Eraldi oleme mõelnud neile, kelle jaoks on rekonstrueerimine tavapärasest raskem ettevõtmine: kelle majad asuvad tõmbekeskustest kaugemal, kes elavad väiksemas või erilise arhitektuuriga korterelamus. Samuti soodustame uudse meetodiga tehaselist rekonstrueerimist, mis teeb renoveerimise majaelanike jaoks sujuvamaks ning võimaldab oma oskusi ja kogemusi rakendada Eesti elementmajade tootjatel. Eraldi eelarve on ka suurtele majadele, mille rekonstrueerimisel on võit energiatõhususes tervikuna kõige suurem,“ iseloomustas taristuminister avanevat vooru.

Minister lisas, et vaatamata rekordilisele eelarvele ei pruugi õnnestuda kõigi huviliste taotlusi eelarve ammendumise tõttu siiski rahastada. „Eesti inimesed on nüüdseks rekonstrueerimise möödapääsmatust ja kasulikkust endale väga hästi teadvustanud. Renoveerimist vajab tuhandeid maju, kuid kõik huviliste taotlused ühte vooru lihtsalt ei mahu. Võin kinnitada, et kuna kodude energiatõhusus on üleeuroopaline prioriteet, suunatakse sinna ka lähiaastatel jätkuvalt märkimisväärses mahus toetusraha,“ sõnas minister.

Nii Ida-Virumaale kui ka ülejäänud Eestisse suunatud taotlusvoorud avab EIS esmaspäeva hommikul kell 10 ja taotlusi saab esitada Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) hallatavas e-toetuse keskkonnas kuni eelarve ammendumiseni, kuid mitte hiljem kui 1. oktoobrini 2025.

Toetatakse korterelamu terviklikku rekonstrueerimist, mis hõlmab energiatõhususe ja parema sisekliima saavutamiseks vajalikke tegevusi hoone vundamendist kuni katuseni.

Euroopa Liidu struktuurifondidest rahastatud üle-eestilise vooru 170 miljonit eurot jaguneb taristuministri käskkirja järgi piirkonniti järgmiselt: Harju maakonna toetuseelarve on 15 miljonit, sellest Tallinna toetuseelarve moodustab 10 miljonit eurot; Tartumaale on eraldatud 10 miljonit eurot, sh Tartu linnale 5 miljonit; Ida-Virumaale samuti 10 miljonit eurot; Jõgevamaale on suunatud 7,5 miljonit; Valgamaale 7 miljonit; Põlvamaale 6,5 miljonit; Järva-, Lääne-Viru-, Viljandi- ja Võrumaale igasse maakonda 6,5 miljonit; Hiiu- ja Pärnumaale kumbagi 6 miljonit; Rapla- ja Saaremaale samuti kumbagi 5,5 miljonit ning Läänemaale 5 miljonit eurot.

Oluline on täpsustada, et Ida-Viru maakonna puhul saavad alates 28. oktoobrist kättesaadavaks ainult Õiglase Ülemineku Fondi vahendid mahus 15 miljonit eurot ning struktuurifondidest rahastatud vooru Ida-Virumaale suunatud 10 miljonit saab taotleda alates 14. jaanuarist 2025. Jätkuvalt on Ida-Virumaal alates selle aasta jaanuarist avatud ka Euroopa Taaste- ja Vastupidavusrahastust (RRF) rahastatud rekonstrueerimisvoor eelarvega 9,4 miljonit eurot.

Üle-eestilise vooru piirkondliku jaotuse aluseks on piirkonna korterite arv, kinnisvara maksumus ning leibkondade sissetulek.

Lisaks piirkondlikule jaotusele suunab taristuministri käskkiri üle-eestilise taotlusvooru eelarvet ka selle põhjal, kuidas plaanitakse rekonstrueerida ning millise ehitisega on tegemist. 20 miljonit eurot on ette nähtud tehaselise rekonstrueerimise kasuks otsustanud ühistutele ning 10 miljonit naabruskonnapõhiselt rekonstrueerijatele. 20 miljonit eurot suunatakse suurte korterelamute kordategemisse ning 10 miljonit muinsus- ja miljööväärtuslike korterelamute korrastamisse.

Täiendavalt on toetuse tingimustes tähelepanu pööratud ligipääsetavuse nõuetele, samuti ühistutel mahukaid rekonstrueerimisprojekte läbi viia aitavate tehniliste konsultantide pädevusele ning sõltumatusele. Lisaks on ühistutel uuendusena võimalus taotleda, et riigihangete registris viiks ehitushanke läbi EIS, mitte tehniline konsultant nagu senistes voorudes.

Lisainfo tingimuste kohta on saadaval korterelamute rekonstrueerimistoetuse veebilehel, Ida-Virumaale suunatud vahendite tingimuste kohta ÕÜFi toetuse veebilehel.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) on üks osapool Euroopa Liidu projektis LIFE IP BuildEST, mis toob kokku eri osapoolte teadmised ja kogemused Eesti elamufondi rekonstrueerimiseks aastaks 2050.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Uus Maa: kasvav konkurents on parendanud laenutingimusi

Eesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa juhatuse liikme Igor Habali sõnul on pankade omavaheline konkurents klientide nimel tihenenud, mis on viinud intressimäärade languseni – kohati isegi alla ühe protsendi.

„Enne rahale hinna tekkimist oli panga omaintressi marginaal umbes 2%, kuid praegu on see keskmiselt 1,5–1,6%. Parimad pakkumised jäävad vahemikku 1,3%–1,4% ning kampaaniate raames tehakse ka pakkumisi, mille marginaal on alla 1%,” selgitas Habal.

Lisaks tõi Habal välja, et Euribor on langenud 3,0% tasemele ning turg ootab selle alanemist veel mõne protsendipunkti võrra aasta lõpuks. “Pankade intressimäärade alandamise eesmärk on elavdada kinnisvaraturgu. Kui aktiivsus jääb siiski keskmisest madalamaks, on võimalik, et intressid langevad veelgi. Samuti tehti kevadel laenuvõtmise reeglites leevendusi, mis võimaldavad inimestel suuremaid laene saada,” lisas Habal.

„Praegune olukord soosib ostjaid – inimesed on hinnatundlikud ja pakkumine ületab nõudlust. Statistika näitab, et ostetakse varasemast rohkem kvaliteetset kinnisvara, samas kui puudustega või renoveerimist vajavat vara kardetakse osta,“ lisas Habal.

Ta märkis ka, et turul on esimesi märke nõudluse taastumisest. „Viimaste kuude aktiivsus on olnud kõrgeim alates 2022. aasta suvest. Septembris tehti uusarendustes enam kui 100 müügitehingut ja järelturu korteritega üle 600 tehingu. Raha pole turult kadunud – eriliste objektide eest ollakse valmis maksma ja need müüakse sageli loetud päevadega,” ütles Habal.

„Suures pildis ootab turg majanduskasvu. Aktiivsuse kasv viib hinnatõusuni, kuid muutused jõuavad majandusse tavaliselt umbes pooleaastase viivitusega. Seetõttu võib reaalseid muutusi oodata järgmise aasta esimese või teise kvartali jooksul,” lisas ta.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Mis toimub uute korterite turul? Uusarenduste monitooring teab täpselt – 11.2024

Tõnu ToomparkMis on toimumas Tallinna uute korterite sektoris? Mis toimub pakkumistega? Kas neid tuleb juurde või jääb vähemaks? Millised on trendid erinevates piirkondades? Kas erineva toalisusega korterite pakkumises-nõudluses osas on olulisi erisusi? Millised on müügitempod? Kuidas liiguvad hinnad?

Neile ja paljudele teistele küsimustele annab vastuse Adaur Grupp OÜ uusarenduste monitooringuteenus.

Uusarenduste monitooringuteenus vaatab nii Tallinna linna, Tallinna linnaosade kui üksikute arendusprojektide või projektide kogumite lõikes, kui suur on pakkumine, millised on müügitempod ja milline on pakkumiste hind.

Monitooringuteenus näitab ilmekalt, kas uute korterite müügitempod liiguvad tõusu- või langusesuunas ja kas arendajad on pigem hindu kergitamas või kukutamas. Seda taas nii üksikute projektide, projektide kogumi või piirkondade lõikes.

Teadlik arendaja on konkurendist sammu võrra ees!

Kui oled huvitatud uusarenduste värskest infost, anna teada +372 525 9703 ja/või tonu@toompark.ee. Saame kokku ja räägime lähemalt, kuidas saan sinu jaoks kasulik olla.

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@toompark.ee
www.adaur.ee / www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Riigikohus: kaasomandi kasutuskord ei muuda kaasomandi kuuluvust

Riigikohus rõhutas tänases otsuses, et kaasomandi kasutuskord reguleerib üksnes kaasomandi kasutust, mitte aga kaasomandi kuuluvust. Kolleegium selgitas, et kaasomanikule ei kuulu füüsiliselt kindlaksmääratud osa maast ega hoonetest ning seda põhimõtet ei muuda ka kasutuskorra olemasolu.

2022. aastal palus Viimsi vallas asuva maja ja maa üks kaasomanikest maakohtul kaasomandisuhe lõpetada ja müüa kinnisvara avalikul enampakkumisel. Maja ja maa kuuluvad kahele kaasomanikule võrdsetes mõttelistes osades. Kaasomanikud olid sõlminud kasutuskorra, mille järgi kohtusse pöördunud kaasomanik kasutas uuemat ja väärtuslikumat osa hoonest ning teine kaasomanik vanemat hooneosa.

Maakohus rahuldas palve, kuid jaotas müügist saadud raha selliselt, et ligikaudu 80% pidi saama kohtusse pöördunud kaasomanik, kes kasutab uuemat hooneosa, ja ülejäänud ligi 20% teine kaasomanik, kes kasutab vanemat hooneosa. Ringkonnakohus nõustus sellise jaotusega.

Sel kevadel jõudis vaidlus Riigikohtusse. Septembris arutati Riigikohtu istungil, kas kaasomandi lõpetamise korral avalikul enampakkumisel saab müügi tulemi jaotada kaasomanike vahel nende kaasomandi mõtteliste osade suurusest erinevalt.

Riigikohus sedastas tänases otsuses, enampakkumisel saadud raha tuleb jagada kaasomanike vahel vastavalt nende kaasomandi mõtteliste osade suurusele ja kuivõrd vaidlusaluses kohtuajas on kaasomanikele kuuluvad mõttelised osad võrdse suurusega, tuleb enampakkumise tulem jaotada kaasomanike vahel võrdselt. Riigikohtu tsiviilkolleegium rõhutas, et kaasomandi kasutuskord reguleerib üksnes kaasomandi kasutust, mitte aga kaasomandi kuuluvust. Samuti selgitas kolleegium, et kaasomandi osa on kinnisasjast füüsiliselt piiritlemata mõtteline osa ühisest omandist ning on ebaõige pidada mõnd hoonet või hoone osa ainult ühele või teisele kaasomanikule kuuluvaks.

Kolleegium selgitas, et kohtul ei ole alust anda kehtivale õigusele teistsugust sisu isegi siis, kui mõlemad kohtumenetluse pooled saavad kehtivast õigusest aru ühtemoodi valesti või soovivad teadlikult, et kohus kohaldaks materiaalõiguse normi ekslikult. Kui pooled soovivad, et kohus lahendaks vaidluse teisiti, kui kehtiv õigus ette näeb, on pooltel võimalik sõlmida kohtulik kompromiss. Pooled võivad ka notariaalselt tõestatud vormis sõlmitud kokkuleppega reguleerida kaasomandi lõpetamist, sh müügitulemi jaotamist.

Täiendavalt selgitas Riigikohus, kui üks isik saab tema kaasomandi mõttelisele osa suurusele vastava hüvitise, ei saa väita, et see kaasomanik on teise arvel alusetult rikastunud.

Kohtuotsusega saab tutvuda Riigikohtu veebilehel.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Muinsuskaitseamet: Avaneb kultuuriväärtuslike korterelamute toetusvoor

MuinsuskaitseametEttevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS; end. KredEx) toetusvoor avaneb 28. oktoobril 2024 kell 10 ning esmakordselt on muinsus- ja miljööväärtuslikele korterelamutele ette nähtud eraldi eelarve, suuruses 10 miljonit eurot. Vooru teabepäev toimub 24. oktoobril 2024 kl 13–15 veebis.

Toetusmäärad on olenevalt asukohast 40–70%:

  • Lihula, Paide, Valga ja Võru muinsuskaitsealal asuvate korterelamute toetusmäär on 60-70%;
  • Haapsalu, Rakvere, Viljandi, Pärnu, Kuressaare muinsuskaitsealal asuvate korterelamute toetusmäär on 50-60%;
  • Rebala muinsuskaitsealal asuvate korterelamute toetusmäär on 50%;
  • Tallinna ja Tartu muinsuskaitsealal asuvate või ehitismälestiseks tunnistatud korterelamute toetusmäär on 40%;
  • Väljaspool muinsuskaitsealasid on ehitismälestiseks tunnistatud korterelamute toetusmäär 60-70%.

Toetuste taotlemise täpsete tingimustega (sh nõuded taotlejale, toetatavad tegevused, ootused saavutatavale tulemusele jms) saab tutvuda EIS kodulehel.

Vooru teabepäev toimub 24. oktoobril 2024 kl 13–15 ja osaleda saab veebis.

Teabepäeva salvestis on hiljem järelvaadatav Muinsuskaitseameti YouTube’i kanalil.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

EfTEN: EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus seisuga 30.09.2024

EfTEN United Property FundEfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus (NAV) oli septembri lõpus 10,68 eurot, kasvades kuuga 0,2%. Kui fondi investeeringut EfTEN Real Estate Fund AS-i aktsiasse kajastada selle puhasväärtuse alusel, oleks EfTEN United Property Fund NAV 10,84 eurot, kasvades kuuga 0,4%.

Fond teenis septembris 64 tuhat eurot puhaskasumit, sh 38 tuhat eurot kahjumit investeeringult EfTEN Real Estate Fund AS-i aktsiatesse. Selle aasta üheksa kuuga on fond teeninud puhaskasumit 534 tuhat eurot (eelmisel aastal samal ajal -87 tuhat eurot).

Oktoobris uuendas fondi Uus-Järveküla arendusprojektiga seotud tütarettevõte panga rahastamistingimusi teise ja kolmanda ehitusetapi (kokku 47 paaris- ja ridamaja boksi) lõpule viimiseks. Uuendatud laenulepingu kohaselt alanes intressimarginaal 180 baaspunkti võrra.

Oktoobri lõpus laekus fondile üle 140 tuhande euro tulu investeeringult usaldusfondi EfTEN Real Estate Fund 5. Fond maksab selle investoritele välja 14. novembril.

EUPF_dashboard_092024

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Koolitus “Ehitamise dokumenteerimise vajalikkus ja kohustuslikud nõuded” toimub 30.10.2024

Martina Proosa30.10.2024 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Ehitamise dokumenteerimise vajalikkus ja kohustuslikud nõuded“. Ehitus- ja planeerimisvaldkonna jurist Martina Proosa annab koolitusel ülevaate, millal tuleb ehitamine dokumenteerida ning milliseid ehitusdokumente ja millises vormis tuleb koostada.

Koolitusele on oodatud:

  • ehitustööde dokumenteerimisega kokkupuutuvad spetsialistid;
  • ehitustööde tellijad ja tellijate esindajad;
  • riigi- ja kohaliku omavalitsuste ametnikud, kõik, kes on seotud ehitamise valdkonnaga;
  • omanikujärelevalve spetsialistid.

Koolitus “Ehitamise dokumenteerimise vajalikkus ja kohustuslikud nõuded” toimub 30.10.2024 kell 10.00-14.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine