Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus
Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused kinnisvaratehingutes: ostja õigused, müüja kohustused ja müügigarantii praktikas
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

1Partner: Tallinna üüriturul algas tudengite möll juba juulis, noortele ostetakse aina sagedamini päris oma korter

1PartnerPärast mitut vaiksemat aastat on Tallinna üüriturg kooliaasta eel taas märgatavalt elavnenud ning tudengite aktiivsus hakkas kasvama juba juulis. Samal ajal kogub jõudu trend, kus vanemad otsustavad lapsele üürikodu asemel hoopis korteri osta, kommenteerib 1Partner Kinnisvara maakler Helen Šank.

Helen Šanki sõnul ei toonud kooliaasta algus viimasel paaril aastal üüriturule tavapärast tudengite lainet, sest noored ja nende pered hoidsid kulusid väga hoolikalt kontrolli all. “Raha kokkuhoidmiseks eelistasid paljud üliõpilased üürimise asemel pigem kodukohast bussiga kooli sõita. Tänavu on olukord aga selgelt muutunud, üüriturg elavnes juba juulis ning ühe- ja kahetoalised korterid liiguvad praegu väga kiiresti,” räägib Šank. Tema sõnul jääb paneelmaja kahetoalise korteri üür Tallinnas keskmiselt 450–550 euro vahele ning ühetoalise korteri puhul tuleb arvestada umbes 300–450 euroga.

1Partneri maakleri sõnul on üliõpilaste seas praegu kõige nõutumad just ühetoalised korterid, mille vastu oli varasematel aastatel huvi tagasihoidlikum. “Asukohtadest on praegu eriti populaarne Kristiine, kuna sealt on hea ühendus nii TalTechi, Tallinna Ülikooli kui ka teiste koolidega. Samuti otsitakse palju kortereid Mustamäele ja kesklinna. Hinna kõrval vaatavad tudengid väga tähelepanelikult ka kõrvalkulusid. Enam ei piisa kommunaalide puhul lihtsalt suurusjärgu ütlemisest ning üürnikud soovivad võimalusel näha isegi elektri- ja veearveid, et kõik kulud väga täpselt välja arvutada,” räägib ta.

Uue suunana on tänavu nii Tallinnas kui ka Tartus märgatavalt kasvanud trend, kus vanemad otsustavad üürimise asemel hoopis korteri osta. Šanki hinnangul toetavad seda nii pankade paindlikumad laenutingimused kui ka perede soov investeerida oma varasse. “Arvestades, et noored tulevad kooli kolmeks kuni viieks aastaks, on numbreid kokku lüües korteri ostmine pikas plaanis kindlasti perele kasulikum valik, seda veel eriti kui lapsi on peres mitu,” räägib Šank. Ta toob näiteks, et kui ühetoalise korteri üür maksab Tallinnas keskmiselt 400 eurot kuus, kulub kolme aastaga tudengi eluasemele 14 400 ja viie aastaga juba 24 000 eurot. “Üürides makstakse see raha lihtsalt kellegi teise taskusse, kuid korteri ostmisel jääb vara perele ning pärast õpingute lõppu saab selle välja üürida või müüa,” selgitab Šank, kelle sõnul eelistatakse ostes eelkõige lihtsaid ja heas seisukorras 20–25-ruutmeetriseid ühetoalisi kortereid, mille hinnad jäävad enamasti 75 000–85 000 euro vahemikku.

1Partner on enam kui 22-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimine praktikas – juhatuse õigused, kohustused ja vastutus

Koolitus „Kinnisvara hindamise ABC – põhimõtted, meetodid ja turuväärtus“ toimub 23.09.2026

Andres TederKinnisvara õige väärtuse hindamine on oluline nii ostu-, müügi-, investeerimis- kui ka finantseerimisotsuste tegemisel. Liiga kõrge hinnaga kinnisvara võib jääda müümata, liiga madal hind võib aga tähendada omanikule saamata jäänud tulu. Koolitus „Kinnisvara hindamise ABC – põhimõtted, meetodid ja turuväärtus“ annab praktilise ülevaate kinnisvara väärtuse kujunemisest, hindamise põhimõtetest ja enamlevinud hindamismeetoditest.

Koolitusel saad:

  • teada, kuidas kujuneb kinnisvara väärtus ning millised tegurid seda mõjutavad;
  • ülevaate kinnisvara hindamise peamistest meetoditest ja nende kasutamisest erinevate varade puhul;
  • õppida kasutama turuinfot, avalikke andmeallikaid, andmebaase ja registreid kinnisvara väärtuse hindamisel;
  • teada, kuidas toimub hindamisprotsess ning milline on hindamisaruande ülesehitus ja sisu;
  • teadmised, mis aitavad teha teadlikumaid ostu-, müügi- ja investeerimisotsuseid ning vältida levinud vigu kinnisvara hinnastamisel.

Koolitaja on Andres Teder, Pindi Kinnisvara OÜ hindamise ärisuuna juht ja vara hindaja (tase 7), kes annab ülevaate kinnisvara hindamise õiguslikest alustest, hindamisprotsessist, andmete kogumisest ja analüüsist ning praktilisest hindamismetoodikast.

Koolitus Kinnisvara hindamise ABC – põhimõtted, meetodid ja turuväärtus toimub 23.09.2026 kell 10.00-15.00 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Baltic Horizon Fond avaldab osaku puhasväärtuse 2026. aasta juuli seisuga

Baltic HorizonBaltic Horizon Fondi (Fond) osaku puhasväärtus (NAV) 2026. aasta juuli lõpu seisuga kasvas 0,4059 euroni osaku kohta (30. juuni 2026: 0,4039). Fondi puhasväärtus kasvas kuu lõpuks 92,0 miljoni euroni (30. juuni 2026: 91,5 miljonit eurot).

2026. aasta juulis oli Fondi konsolideeritud puhas renditulu 1,1 miljonit eurot (juuni 2026: 1,1 miljonit eurot).

2026. aasta juuli lõpus moodustasid Fondi konsolideeritud raha ja raha ekvivalendid 8,0 miljonit eurot (30. juuni 2026: 8,8 miljonit eurot), millest 3,1 miljonit eurot on piiratud kasutamiseks vastavalt laenulepingutes sätestatule.

31. juuli 2026 seisuga on Fondi konsolideeritud varade kogumaht 221,0 miljonit eurot (30. juuni 2026: 220,4 miljonit eurot).

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringu tasuvuse analüüs praktikas - Tõnu Toompark

Statistika: 2025. a valminud eluruumide keskmine pindala oli 96 ruutmeetrit

Tõnu Toompark, Kinnisvarakooli konsultant ja koolitaja

Statistikaameti andmetel valmis 2025. aastal Eestis 6059 eluruumi kogupindalaga 580 000 ruutmeetrit. See teeb valminud eluruumi keskmiseks pindalaks 96 ruutmeetrit.

Kõige väiksem valminud eluruumi pindala on maakondlikut Harju maakonnas. Harjumaa 2025. a valminud eluruum oli keskmise pindalaga 92 m². Harjumaa valminud eluruumi pindala viib alla Tallinn, kus valminud eluruumide keskmine pindala oli 72 m². Tallinna-Harju väikese pindala tagamaa on valminud eluruumide koguarvus suur korterite osakaal.

Samal põhjusel järgneb Harju maakonnale Tartu maakond, kus valminud eluruumi keskmine pindala oli 2025. aastal 95 m². Kõikides muudes maakondades oli valminud eluruumide pindalade keskmine üle Eesti keskmise.

Kõige suurema keskmise pindalaga ehk 175 m² olid 2025. a valminud eluruumid Jõgevamaal. Jõgeva maakonnas valmis 2025. a 7 eluruumi üksikelamutes kogupindalaga 1225 m².

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Baltic Horizon Fund publishes its NAV for July 2026

Baltic HorizonThe net asset value (NAV) per unit of the Baltic Horizon Fund (the Fund) increased to EUR 0.4059 at the end of July 2026 (0.4039 as of 30 June 2026). The month-end total net asset value of the Fund increased to EUR 92.0 million (EUR 91.5 million as of 30 June 2026).

In July 2026, the Fund generated consolidated net rental income of EUR 1.1 million (EUR 1.1 million in June 2026).

At the end of July 2026, the Fund’s consolidated cash and cash equivalents amounted to EUR 8.0 million (30 June 2026: EUR 8.8 million) of which EUR 3.1 million is restricted for use specified under credit agreements.

As of 31 July 2026, the total consolidated assets of the Fund were EUR 221.0 million (30 June 2026: EUR 220.4 million).

Kinnisvarakool: Elukondliku kinnisvaraturu trendid ja prognoosid - Tõnu Toompark

Pro Kapital considers a bond issue targeted at Baltic investors and intends to give conditional notice of early redemption of its existing bonds 2020/2028

Pro KapitalAS Pro Kapital Grupp investigates the possibility to issue bonds to Baltic investors in September 2026, and to apply for their admission to trading on the Baltic Bond List of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange. The capital raised from the potential bond issue, which is being prepared in cooperation with LHV Pank, is intended to be used to make a voluntary early redemption in full of Pro Kapital’s existing bonds 2020/2028 with ISIN SE0013801172 traded on Nasdaq Stockholm, in accordance with the terms and conditions of the existing bonds.

According to Edoardo Axel Preatoni, CEO of Pro Kapital Grupp, the planned bond issue is intended to give both new investors and home buyers and investors who have already placed their trust in the company the opportunity to become part of Pro Kapital’s success story. At the same time, the bond issue and the accompanying process provide an opportunity to introduce Pro Kapital’s development portfolio more widely to people across the Baltics.

„Over 32 years of operation, Pro Kapital has shaped the urban landscape in all three Baltic capitals and developed 515,000 square metres of residential and commercial space. Today, Pro Kapital is a strongly capitalised and profitable company, and the planned bond issue will allow us to optimise our financial management,“ noted Preatoni.

„Business has continued as planned in all three of our core markets. In Tallinn, active construction and sales continue at Kristiine City, where the execution of first sale and purchase agreements have begun in the Musketäri Majad project. The construction in Kalaranna Kvartal has been completed. The Latvian and Lithuanian markets continue to show strong development. In Riga, the Blue Marine Residence development is progressing as planned, and the entire development area has been brought together under the shared Klīversala Bay brand. In Vilnius, sales in the Attico Boutique and Miesto Vilos (City Villas) project continue successfully, and in June we set a new transaction value record in Vilnius residential real estate market with a Miesto Vilos property. We are also preparing the public launch of the Borgo development in Vilnius Old Town, which will bring another exclusive residential project to the city,“ commented Andrus Laurits, General Manager of Pro Kapital.

According to Silver Kalmus, Debt Securities area manager at LHV Pank, Pro Kapital’s 53,8% equity ratio and net profit of EUR 3,3 million for the first half of 2026 confirm that this is a strongly capitalised and profitable company. “We are pleased to have the opportunity to support Pro Kapital in its planned bond offering to Baltic investors,” Kalmus added.

At the time of publishing this notice of intent, the exact structure, volume, interest rate, maturity and other terms of the bond issue have not yet been resolved. These will be published before the bond subscription period.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – kliendi leidmisest eduka tehinguni

Liven: Disposal of treasury shares under the share option programme

LivenLiven AS (Liven) disposed of a total of 1,500 Liven shares to its employees on 18 August 2026 under the 2024–2027 share option programme (Programme) at a price of EUR 3.58 per share. The Programme was approved by Liven’s annual general meeting on 19 April 2024, and the transaction price was agreed based on the latest available market price, the closing price on 17 August 2026.

Following the transaction, Liven holds 30,141 treasury shares. Upon the exercise of options issued under the Programme to date, Liven may, subject to the fulfilment of the terms and conditions, become obligated to transfer up to an additional 18,715 shares to employees. Participation in the Programme and the granting of new options is possible until the end of 2027, and each option is subject to a three-year vesting period.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus seisuga 31.07.2026

EftenEfTEN United Property Fund teenis juulis puhaskahjumit 143 tuhat eurot ning 2026. aasta seitsme kuuga 566 tuhat eurot (eelmisel aastal samal ajal 1 846 tuhat eurot puhaskasumit). Fondiosaku puhasväärtus (NAV) oli juuli lõpus 11,56 eurot, langedes kuuga 0,5%. Juuli kahjum oli eelkõige seotud Invego Uus-Järveküla OÜ dividendidelt makstud tulumaksuga.

Juulis anti Fondi 80%-lise osalusega arendusettevõttes Invego Uus-Järveküla OÜ klientile üle (sõlmiti asjaõigusleping) üks valminud ridamaja osa ning arendusettevõte teenis enne dividendidelt võetud tulumaksu tasumist 46 tuhat eurot kasumit. Arendusprojektis on veel müümata kolm ridamaja osa ja kaks kinnistut.

Juuli lõpus ja augusti alguses tegi fond kaks investeeringut. Juuli lõpus sõlmis fond lepingu, millega laiendatakse Uus-Järveküla arendusprojekti 11 paarismaja (22 paarismaja osa) võrra. Fond investeeris elurajooni laiendust arendavasse ettevõttesse Invego Uus-Järveküla 2 OÜ läbi omaniklaenu 700 000 eurot. Omaniklaenu intress on 10% aastas ning fond omab ettevõttes 80%list osalust. Kokku rahastab fond elurajooni arendust etapiviisiliselt 1,5 miljoni euroga. Augusti alguses investeeris EfTEN United Property Fund 2,478 miljonit eurot osaluse omandamiseks ettevõttes SIA EfTEN Domina, mis omab Riias asuvat Domina kaubanduskeskust. Fond omandas ettevõttes 5,9% suuruse osaluse. Investeeringute järgselt on fondi portfell sisuliselt täies ulatuses kinnisvarasse investeeritud.

Nende investeeringute osaliseks ja ajutiseks rahastamiseks maksis Invego Uus-Järveküla OÜ fondile neto dividende 1 miljon eurot ning tasus sellelt tulumaksu. Ettevaates on need investeeringud plaanis katta järgmise aasta alguses EfTEN Kinnisvarafond II AS varade müügist laekuvatest vahenditest.

EUPF_dashboard_072026

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum – lepingud, probleemid ja üürileandja õiguste kaitse

Bigbank: Tööturu näitajad süstivad optimismi ning tekitavad muret

BigbankTäna avaldas Statistikaamet hulgaliselt tööturu statistikat. Kõigepealt II kvartali andmed, mis põhinevad tööjõu uuringul ning lisaks ka kuised andmed registreeritud töötuse kohta, mis näitavad kui palju töötuid meil on kohalikes omavalitsustes.

Suur pilt on positiivne – töötuse määr II kvartalis oli 6,6% ning võrreldes aastataguse ajaga on langus märgatav, siis oli töötuse määr 7,8%.

Muret teeb see, et mitteaktiivsus on kasvanud liiga palju. Kui aasta tagasi oli neid, kes ei töötanud ja ei otsinud tööd 255 000, siis selle aasta teises kvartalis oli neid 13 000 rohkem. Ometi on suvi ju aeg, kus on võimalus hooajalistel töödel rakendust leida. Tõsi on ka see, et kogu inimeste arv, keda küsitlus hõlmab, on vähenenud 3000 inimese võrra.

Hõivatuid oli ka 5700 inimese võrra vähem kui aasta tagasi, seega on ka hõive määr natuke madalam. Samas on Eesti hõive määr jätkuvalt üks kõrgemaid Euroopa Liidus.

Töötuse vähenemist kinnitavad ka registreeritud töötuse andmed. Juulis oli Eestis 39860 registreeritud töötut. Aasta tagasi samal ajal oli neid 5851 võrra rohkem.

Kõige rohkem on registreeritud töötute arv vähenenud Rapla ja Järva maakonnas, vastavalt 27% ning 24,5%.

Kui minna valla tasandile, siis olid suuremad langused sellistest valdades nagu Saarde (-46%), Märjamaa (-39%), Rapla (-31%) vallas, linnadest Loksal (-33%) ja Paides (-30%). Kahekümnes omavalitsuses langes töötus rohkem kui 20%.

Samas oli ka KOV-e, kus tööpuudus kasvas. Näiteks Räpina (24%), Jõhvi (21%), Antsla (11%) ja Muhu vallas (9%). Kokku kasvas töötus 10 omavalitsuses ja Põlva maakonnas tervikuna (5%).

Eesti on küll väike ja kompaktne, aga suured erinevused regionaalsetes tööpuuduse näitajates tõestavad taas, et meie inimesed on vähe mobiilsed ehk eriti ei liiguta tööotsimisel ühest maakonnast või vallast teise. Kui minnakse, siis ainult maalt linna ehk suurtesse tõmbekeskustesse, eelkõige pealinna.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Net asset value of the EfTEN United Property Fund as of 31.07.2026

EftenEfTEN United Property Fund earned a net loss of 143 thousand euros in July, and a net profit of 566 thousand euros over the first seven months of 2026 (compared to 1 846 thousand euros net profit in the same period last year). The net asset value (NAV) of the fund unit was 11,56 euros at the end of July, decreasing by 0,6% over the month. The loss was primarily related to the corporate income tax paid on the Invego Uus-Järveküla OÜ dividend distribution.

In July, one terraced-house was handed over to a client (a real right agreement was concluded) in Invego Uus-Järveküla OÜ, a development company in which the Fund holds an 80% stake, and the development company earned 46 thousand euros in pre-tax profit. Three terraced-houses and two land plots remain unsold in the development project.

At the end of July and the beginning of August, the fund made two investments. At the end of July, the fund concluded an agreement to expand the Uus-Järveküla development project by 11 semi-detached houses (22 semi-detached-house units). The fund invested 700,000 euros through a shareholder loan into Invego Uus-Järveküla 2 OÜ, the company developing the residential district expansion. The interest rate on the shareholder loan is 10% per annum and the fund holds an 80% stake in the development company. In total, the fund will finance the residential district development in stages with 1.5 million euros. At the beginning of August, EfTEN United Property Fund invested 2.478 million euros to acquire a stake in SIA EfTEN Domina, which owns the Domina shopping centre located in Riga. The fund acquired a 5.9% stake in the company. After the investments, the fund’s portfolio is fully invested in real estate assets.

To partially and temporarily finance these investments, Invego Uus-Järveküla OÜ distributed to the fund net dividends of 1 million euros and paid income tax on the distribution. Going forward, these investments are planned to be covered with proceeds received from the sale of the assets of EfTEN Kinnisvarafond II AS at the beginning of 2027.

EUPF_dashboard_072026

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – kliendi leidmisest eduka tehinguni

Pro Kapitali nõukogu kinnitas 2026. a II kvartali ja 6 kuu konsolideeritud vahearuande (auditeerimata)

Pro KapitalTEGEVUSARUANNE

Kinnisvaraarendus

Tallinn

Kristiine Citys, Uus-Kindrali arendusprojektis jätkus aktiivne ehitus- ja müügitegevus. Käesoleva aruande avaldamise hetkeks oli valges majas, (Talli 3/ Sammu 8) müüdud 90% korterite netopinnast ning müügis on veel 12 korterit.

Samaaegselt jätkus valge maja kõrval asuva seitsmekorruselise, 90 korteriga musta hoone (Sammu tn 10/ Seebi tn 24a) ehitus. Teise kvartali lõpuks oli hoone valminud ligikaudu 75% ulatuses ning ehitustööde lõpetamine 2026. aasta oktoobris–novembris püsib graafikus. Aruande avaldamise hetkeks oli müüdud 43% korteritest.

Teises kvartalis jätkus ka aktiivne müügi- ja ehitustegevus Musketäri Majade arenduses, millega alustati 2026. aasta esimeses kvartalis. Aadressil Sammu tn 7/ Talli tn 1 /Rivi tn 8 paiknev projekt koosneb kahest kuue- ja seitsmekorruselisest hoonest, kuhu on kokku kavandatud 144 korterit. Lisaks ehitustegevusele alustati teises kvartalis notariaalsete võlaõiguslike müügilepingute sõlmimist ning aruande avaldamise ajaks oli müüdud 15% müüdavast pinnast. Projekti ehitustööde rahastamiseks sõlmiti laenuleping Coop Pangaga.

Tulevikku vaadates on Kristiine Citys aktiivselt ettevalmistamisel neli uut arendusprojekti, mille raames tegeletakse projekteerimise ning ehituslubade taotlemisega Tallinna Linnaplaneerimise Ametilt. Kavandatavad arendused lisavad Kristiine Citysse ligikaudu 43 000 ruutmeetrit maapealset ja maa-alust brutopinda ning 360 ühikut. Neist ligikaudu 95% moodustaksid elamupinnad ja 5% äripinnad.
Ühele neist projektidest, Tondi tn 53 asuvale Dunte arendusele, on ehitusluba juba väljastatud ning projekteerimisetapp on lõppenud. Projekti raames rajatakse Tondi tänava ajaloolisse hoonesse ligikaudu 160 korterit.

Kalaranna Kvartalis on ehitustööd lõpetatud ning jätkub aktiivne turundus- ja müügitegevus. Käesoleva aruande avaldamise hetkeks oli arenduse 385 korterist müüdud 88% ning müügis on veel 47 korterit.

Riia

Riias jätkus Blue Marine Residence’i arendustegevus plaanipäraselt. Teise kvartali jooksul viidi lõpule hoone maa-aluse konstruktsiooni ehitustööd, mida tähistati sümboolse ajakapsli asetamise üritusega. Jätkusid ka ettevalmistused maapealse osa monteeritavate raudbetoonkonstruktsioonide tootmiseks. Müügi- ja turundustegevuse raames võeti kogu arenduspiirkonnas kasutusele ühine kaubamärk Klīversala Bay.

Vilnius

Vilniuses jätkus 2026. aasta teises kvartalis Attico ja City Villase projektide edukas müük. Kvartali jooksul sõlmiti viis notariaalset asjaõiguslepingut ning üks uus võlaõiguslik müügileping, mille tulemusena ulatus kahe projekti kogumüük aruandeperioodi lõpuks 45,5%-ni müüdavast pinnast.

City Villas kuulub jätkuvalt Vilniuse eksklusiivseimate elamuarenduste hulka. Juunis müüdi kaks korterit kogupinnaga 469 ruutmeetrit enam kui 4,44 miljoni euro eest, püstitades sellega Vilniuse elamukinnisvaraturul uue tehinguväärtuse rekordi. Ka varasem rekord kuulus Pro Kapitalile ja pärines 2025. aasta lõpus City Villase projektis sõlmitud tehingust.

Samuti jätkusid Vilniuses Borgo arendusprojekti ettevalmistused. MO muuseumi kõrval Vilniuse vanalinnas paiknev Borgo on Grupi uusim premium-klassi elamuarendus. Projekti käigus kujundatakse ajalooline hoone ümber eksklusiivseks elamuarenduseks, kuhu on kavandatud ligikaudu 50 korterit panoraamvaadetega vanalinnale ja Skulptuuride aiale. Projektile on väljastatud ehitusluba ning selle avalik esitlemine on kavandatud 2026. aasta teise poolde.

Hotelli opereerimine

Hotelli teise kvartali tulemusi iseloomustas ootuspärane müügitulukasv, kusjuures eriti head tulemused saavutati mais ja juunis. Kasvu toetas äriklientide suurenenud nõudlus ürituste ja MICE-segmendi (kohtumised, motivatsiooniüritused, konverentsid ja messid) teenuste järele. Juuni lõpu seisuga jäi müügitulu eelarves seatud eesmärgile veidi alla, kuid kasumlikkus paranes mõõdukalt nii eelarve kui ka eelmise aastaga võrreldes.
Kuigi individuaalsete puhkusereisijate nõudlus on olnud sel suvel eelmise aastaga võrreldes tagasihoidlikum, püsib ülejäänud aasta väljavaade jätkuvalt stabiilne.

Muud tegevused

Grupi Itaalia üksused – Preatoni Nuda Proprietà (PNP) ja Preatoni Intermediazioni Immobiliari (PII) – tegutsesid 2026. aasta esimesel poolaastal väljakutseid pakkuvas turuolukorras. Jätkati ärimudeli täiustamist ning uute tehisintellektil põhinevate tööriistade rakendamist, eesmärgiga tugevdada koostööd kohalike kinnisvarabüroodega ja suurendada äritegevuse kasvuvõimekust.

Kokkuvõte

2026. aasta teises kvartalis arenes Grupi äritegevus plaanipäraselt. Kõigil Grupi põhiturgudel toimus aktiivne ehitus-, müügi- ja arendustegevus, hoolimata jätkuvast geopoliitilisest ebakindlusest ja püsivast survest ehitushindadele. Tallinnas jätkas Grupp Kristiine City arenduse ja Riias Blue Marine Residence projektiga, samal ajal kui Vilniuses sõlmiti läbiaegade suurima tehinguväärtusega elamukinnisvaratehing. Hotelli tegevuses saavutati ootuspärane hooajaline müügitulu ja kasumlikkuse paranemine ning Itaalia äritegevustes jätkati ärimudeli täiustamist.

Lisaks igapäevasele äritegevusele püsis juhtkonna tähelepanu ka pikaajalise väärtuse loomisel, tuginedes läbimõeldud projektivalikule, kontrollitud elluviimisele ja hoolikale kapitalijuhtimisele. Kuigi makromajanduslik keskkond on teatud segmentides endiselt keeruline, toetavad Grupi pikaajalist arengut geograafiline hajutatus, tuntud kaubamärk ning ulatuslik ja märkimisväärse tulevikupotentsiaaliga arendusportfell.

Vaadates tulevikku, püsib juhtkond mõõdukalt optimistlik. Grupp jätkab 2026. aastal aktiivsete ehitusprojektide elluviimist, valminud korterite müüki ning uute arenduste käivitamist, toetudes tugevale projektide portfellile Balti riikides ja Itaalias.

Juhatuse nimel soovin tänada meie töötajaid, kliente, investoreid ja äripartnereid nende jätkuva usalduse ja pühendumuse eest.

Edoardo Axel Preatoni
Ettevõte juht

Peamised finantsnäitajad

Grupi 2026. aasta esimese kuue kuu müügitulu oli 26,1 miljonit eurot, kahanedes 2,4 miljoni eurot (9%), võrreldes eelneva perioodiga (2025 6 kuud: 28,5 miljonit eurot). 2026. aasta teise kvartali müügitulu oli 11,0 miljonit eurot võrreldes 16,1 miljoni euroga 2025. aasta teises kvartalis.

Grupi kinnisvara müügitulu sõltub eelkõige elamuarenduste valmimise ajast, kuna müügitulu kajastatakse hetkel, mil sõlmitakse notariaalne müügileping ja ruumid antakse ostjale üle. Seetõttu on kinnisvara müügist saadavad tulud tihedalt seotud ehitustsükli ning projektide valmimise ajastusega.

2026. aasta esimese kuue kuu müügitulu kujunes peamiselt Tallinnas Kalaranna Kvartali ja Uus-Kindrali arendustes ning Vilniuses City Villas ja Attico projektis valminud korterite üleandmistest.

Grupi brutokasum oli 2026. aastal esimese kuue kuu jooksul 9,6 miljonit eurot, võrreldes 10,2 miljoni euroga 2025. aasta samal perioodil. Teise kvartali brutokasum oli 3,9 miljonit eurot (2025 II kvartal: 6,0 miljonit eurot).

Grupi ärikasum ulatus 2026. aasta esimese kuue kuu jooksul 5,6 miljoni euroni (2025 6 kuud: 7,5 miljonit eurot). Teise kvartali ärikasum oli 1,6 miljonit eurot (2025 II kvartal: 5,0 miljonit eurot).

Grupi puhaskasum oli 2026. aasta esimese kuue kuu jooksul 3,3 miljonit eurot, võrreldes 6,2 miljoni euro suuruse puhaskasumiga 2025. aasta samal perioodil. Teise kvartali puhaskasum oli 0,5 miljonit eurot (2025 II kvartal: 4,3 miljonit eurot).

Põhitegevuse rahavood olid 2026. aasta esimesel kuuel kuul 9,3 miljoni euroga positiivsed, võrreldes 8,5 miljoni euro suuruse positiivse rahavooga 2025. aasta samal perioodil. Teises kvartalis olid põhitegevuse rahavood 0,8 miljoni euroga negatiivsed, samas kui 2025. aasta teises kvartalis olid need 7,2 miljoni euroga positiivsed.

Aktsia puhasväärtus oli 30. juuni 2026. seisuga 1,17 eurot (30. juuni 2025: 1,01 eurot).

Peamised finantsnäitajad

tuhandetes eurodes 2026
6 kuud
2025
6 kuud
2026
II kvartal
2025
II kvartal
2025
12 kuud
Müügitulu 26 087 28 519 11 033 16 069 53 162
Brutokasum 9 561 10 233 3 901 6 026 18 795
Brutokasum, % 37% 36% 35% 38% 35%
Ärikasum 5 556 7 517 1 579 4 975 14 733
Ärikasum, % 21% 26% 14% 31% 28%
Puhaskasum (sh vähemusosalus) 3 305 6 188 493 4 298 12 041
Puhaskasum (sh vähemusosalus), % 13% 22% 4% 27% 23%
Puhaskasum (omanikele kuuluv) 3 429 6 342 561 4 347 12 314
Omanikele kuuluv kasum aktsia kohta (eurot) 0,06 0,11 0,01 0,08 0,22
tuhandetes eurodes 30.06.2026 30.06.2025 31.12.2025
Varad kokku 123 651 115 759 124 490
Kohustised kokku 57 019 58 350 61 163
Omakapital (sh vähemusosalus) 66 632 57 409 63 327
Omakapital (omanikele kuuluv) 66 575 56 975 63 146
Omakapitali osakaal, % 53,8% 49,2% 50,7%
Võla ja omakapitali suhe, % 57,2% 70,0% 68,7%
Varade tootlus, % 2,9% 5,5% 9,9%
Omakapitali tootlus, % 5,6% 11,7% 21,6%
Lühiajaliste kohustiste kattekordaja 3,04 2,91 1,56
Aktsia puhasväärtus (eurot) 1,17 1,01 1,11


Omakapitali osakaal = varad kokku / omanikele kuuluv omakapital

Võla ja omakapitali suhe = intressi kandvad kohustised / omanikele kuuluv omakapital
Varade tootlus = omanikele kuuluv puhaskasum / varad kokku (keskmine)
Omakapitali tootlus = omanikele kuuluv puhaskasum / omanikele kuuluv omakapital (keskmine)
Lühiajaliste kohustiste kattekordaja = käibevara / lühiajalised kohustised
Aktsia puhasväärtus = omanikele kuuluv omakapital / aktsiate arv

Konsolideeritud vahearuanne

Konsolideeritud finantsseisundi vahearuanne

tuhandetes eurodes 30.06.2026 30.06.2025 31.12.2025
VARAD
Käibevara
Raha 6 126 3 572 5 143
Lühiajalised nõuded 4 373 783 5 645
Ettemaksed 1 785 712 287
Varud 63 281 57 030 57 503
Käibevara kokku 75 565 62 097 68 578
Põhivara
Pikaajalised nõuded 13 314 324
Materiaalne põhivara 9 061 7 463 7 836
Kasutusõigusega varad 782 384 781
Kinnisvarainvesteeringud 35 347 42 505 43 516
Firmaväärtus 0 863 0
Immateriaalne põhivara 983 2 133 1 555
Põhivara kokku 46 186 53 662 54 012
Müügiks hoitavad varad 1 900 0 1 900
Müügiks hoitavad varad kokku  1 900 0 1 900
VARAD KOKKU 123 651 115 759 124 490
KOHUSTISED JA OMAKAPITAL
Lühiajalised kohustised
Lühiajalised võlakohustused 9 738 7 284 30 046
Ostjate ettemaksed 5 175 7 525 5 888
Võlad tarnijatele ja muud võlad 7 235 6 010 5 447
Maksuvõlad 2 560 471 2 562
Lühiajalised eraldised 168 16 116
Lühiajalised kohustised kokku 24 876 21 306 44 059
Pikaajalised kohustised
Pikaajalised võlakohustused 30 385 34 966 15 053
Muud pikaajalised kohustused 8 6 8
Edasilükkunud tulumaksukohustis 1 459 1 869 1 813
Pikaajalised eraldised 291 203 230
Pikaajalised kohustised kokku 32 143 37 044 17 104
KOHUSTISED KOKKU 57 019 58 350 61 163
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital
Aktsiakapital nimiväärtuses 11 338 11 338 11 338
Ülekurss 5 661 5 661 5 661
Kohustuslik reservkapital 1 134 1 134 1 134
Ümberhindluse reserv 2 322 1 977 2 322
Jaotamata kasum 46 120 36 865 42 691
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kokku 66 575 56 975 63 146
Vähemusosalus 57 434 181
OMAKAPITAL KOKKU 66 632 57 409 63 327
KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU 123 651 115 759 124 490


Konsolideeritud kasumi- ja koondkasumi vahearuanne

tuhandetes eurodes 2026
6 kuud
2025
6 kuud
2026
II kvartal
2025
II kvartal
2025
12 kuud
JÄTKUVAD TEGEVUSVALDKONNAD
Äritulud
Müügitulu 26 087 28 519 11 033 16 069 53 162
Müüdud kaupade ja teenuste kulu -16 526 -18 286 -7 132 -10 043 -34 367
Brutokasum 9 561 10 233 3 901 6 026 18 795
Turustuskulud -651 -626 -357 -340 -1 213
Üldhalduskulud -3 379 -2 752 -1 959 -1 426 -5 659
Muud äritulud 76 770 32 758 3 824
Muud ärikulud -51 -108 -38 -43 -1 014
Ärikasum 5 556 7 517 1 579 4 975 14 733
Finantstulud 17 23 7 10 40
Finantskulud -1 300 -1 514 -662 -769 -2 615
Kasum enne maksustamist 4 273 6 026 924 4 216 12 158
Tulumaks -968 162 -431 82 -117
Aruandeperioodi kasum 3 305 6 188 493 4 298 12 041
Aruandeperioodi kasumi jaotus:
Emaettevõtte omanikud 3 429 6 342 561 4 347 12 314
Vähemusosalus -124 -154 -68 -49 -273
Muu koondkasum 
Kirjed, mida ei liigitata hiljem ümber kasumiaruandesse
Muudatused kinnisvara ümberhindluse reservis 0 0 0 0 345
Aruandeperioodi muu koondkasum 0 0 0 0 345
Aruandeperioodi koondkasum kokku  3 305 6 188 493 4 298 12 386
Aruandeperioodi puhastulemi jaotus:
Emaettevõtte omanikud 3 429 6 342 561 4 347 12 659
Vähemusosalus -124 -154 -68 -49 -273
0 0
Kasum aktsia kohta (eurodes) 0,06 0,11 0,01 0,08 0,22

Aruande täisversiooni leiate juuresolevas failis.

PKG_Q2_2026_EST

Kinnisvarakool & koolitus: Testament, pärandvara ja pärijate õigused praktikas - Evi Hindpere

EfTEN Real Estate Fund AS-i uute aktsiate suunatud emissioon

EftenEfTEN Real Estate Fund AS-i 07.04.2026 toimunud aktsionäride üldkoosolekul andsid aktsionärid üheks aastaks alates üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest fondi nõukogu pädevusse fondi aktsiakapitali suurendamise otsustamise avaliku ja/või suunatud pakkumiste läbiviimise teel, välistades olemasolevate aktsionäride märkimise eesõiguse.

Nimetatud otsuse alusel viib fond läbi suunatud emissiooni ja kaasab Eestist ja Lätist kokku 3,8 miljonit eurot. Aktsia hinnaks kinnitati üldkoosoleku otsusest lähtuvalt fondi aktsia 60 päeva keskmine sulgemishind Nasdaq Tallinna Väärtpaberibörsil enne nõukogu otsuse vastuvõtmist, s.o 19,26 eurot aktsia kohta.

Kokku emiteeritakse nõukogu otsuse alusel 197 463 uut aktsiat, iga aktsia nimiväärtusega 10 eurot, mille tulemusel saab aktsiakapitali uueks suuruseks 117 223 090 eurot.

Aktsiaemissioonist saadavaid vahendeid plaanib fond kasutada Magistral Kaubanduskeskuse OÜ omandamisel Swedbankist kaasatud laenu tagasimaksmiseks.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimine praktikas – juhatuse õigused, kohustused ja vastutus

Swedbank: Tööpuudus vähenes märgatavalt

SwedbankMajanduskasvu kiirenemine on toonud kaasa tööturu olukorra paranemise. Statistikaameti uuringu järgi alanes teises kvartalis töötute arv oluliselt. Samas üllatuslik oli hõive langus 6000 inimese võrra, mida teised andmeallikad ei kinnita.

Majanduse elavnemisele viitab täitmata ametikohtade hulk. Töötukassas oli juulis töökuulutusi koguni 37% rohkem kui aasta tagasi.

Töötute arv vähenes 10 000 inimese võrra

Töötuse määr oli Statistikaameti uuringu järgi teises kvartalis 6,6%. Tööpuudus vähenes märgatavalt nii eelmise kvartali kui eelmise aasta sama ajaga võrreldes. Töötuse määr alaneb Swedbanki prognoosi kohaselt eelmise aasta 7,5%lt sel aastal 6,7%ni. Järgmisel aastal väheneb tööpuudus veelgi ja jõuab 6,2%ni.

Tööpuudus oli Eestis juunis Eurostati andmetel Euroopa Liidu keskmisest kõrgem, samas madalam kui meie naaberriikides. Soomes ja Rootsis ulatus töötus juunis 9-10% juurde, Lätis ja Leedus ligi 7%ni. Eesti tööturg on paindlik ja enamik leiab tööalase rakenduse ka siis, kui majanduse seis on pikka aega olnud vilets.

Registreeritud töötus oli juuli lõpus 5,7%. Registreeritud töötus langes alla 6% mais ja on sellel tasemel püsinud siiani. Viimati oli tööpuudus nii madal enne 2020. aasta viirusekriisist tingitud majanduslanguse algust – veebruaris 2020. Kõik tööotsijad ei kvalifitseeru Töötukassa toetustele ja seega on enamasti registreeritud töötus väiksem kui tegelik.

Töö leidmist takistavad sageli, kas vähesed oskused või kehv tervis. Registreeritud töötutest 56% olid erialase hariduseta või piisava eesti keele oskuseta ning 19%il oli vähenenud töövõime. See näitab, et vaba tööjõu hulgas on palju neid, kes vajavad töö leidmiseks täiend- või ümberõpet. Vaid 5% registreeritud töötutest olid Ukraina sõjapõgenikud.

Hõivatute arv püsis kõrge

Hõivatute arv oli teises kvartalis endiselt tugev. Hõive kasvas palgatöötajate hulgas ja kahanes ettevõtjate seas. Kuna ettevõtjaid on 8 korda vähem kui palgatöötajaid, on valikuuringuga nende arvu keeruline hinnata.

Maksuameti järgi oli teises kvartalis hõivatud töökohti rohkem kui aasta varem. Kõige rohkem suurenes hõive ehituses ning tervishoius. Mõlemas valdkonnas on terav tööjõupuudus ja palju töötajaid töötavad samaaegselt mitme tööandja juures.

Kinnisvarakool: AI kinnisvaramaaklerile: tööriistad, võimalused ja praktilised lahendused

Enlight Research uuendas EfTEN Real Estate Fund AS-i aktsiaanalüüsi

EftenEnlight Research uuendas EfTEN Real Estate Fund AS-i (EfTEN; EFT1T) aktsiaanalüüsi. Analüüsi kohaselt on aktsia õiglane väärtus baasstsenaariumi kohaselt 22,79 eurot. See on 0,4% kõrgem võrreldes Enlight Research’i poolt veebruaris avaldatud analüüsiga ja pea 16% kõrgem võrreldes aktsia viimase sulgemishinnaga Tallinna Väärtpaberiturul.

Enlight Research toob seekord välja EfTEN Real Estate Fund AS-i võrdluste teiste Balti- ja Põhjamaade noteeritud kinnisvaraettevõtetega. Selle kohaselt on: (i) fondi kinnisvaraportfell hinnastatud ligikaudu 8%-se tootluse määraga, mis on võrdlusgrupi kõrgeim; (ii) vakantsus alanenud 2% lähedale, mis on võrdlusgrupi osas paremuselt teine näitaja. Lisaks toob Enlight Research EfTEN Real Estate Fund AS-i puhul välja järgmised aspektid: (i) stabiilne 6% suurune dividendimäär; (ii) tänavuse aasta esimesel poolel toimunud kinnisvaratehingud suurendavad fondi tulubaasi.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Liven: Turutegemise lepingu sõlmimine

LivenLiven AS (Selts) sõlmis 13.08.2026 turutegemise lepingu Swedbank AS-iga.

Vastavalt lepingule alustab Swedbank AS turutegemist Seltsi aktsiatega (ISIN EE3100003112) Nasdaq Tallinna börsil 17. augustil 2026. Turutegijana esitab Swedbank AS Liven AS-i aktsiate ostu- ja müügiordereid. Leping on sõlmitud vähemalt kuueks kuuks ning jätkub seejärel tähtajatult.

Turutegemise eesmärk on pakkuda investoritele tehingute tegemisel lisalikviidsust ning vähendada likviidsuskulusid.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni