Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Telliskivi ärilinnaku M-hoone sai ehitusloa, rekonstrueerimine algab juba sel suvel

12.05.2026 Adaur.ee

Telliskivi TLNi ärilinnaku järgmine suur arendusprojekt M-hoone sai ehitusloa. Rekonstrueerimistööd algavad juba tänavu suvel ning arendus valmib 2028. aastal.

M-hoone toob linnakusse ligi 20 000 ruutmeetrit uut äripinda, millest enam kui 13 000 moodustavad A-klassi büroopinnad. Ülejäänud hooneosadesse rajatakse teenus-, kaubandus-, heaolu- ja vabaajafunktsioonid.

Telliskivi TLNi arendusjuhi Alo Kippasto sõnul liigub projekt ettevalmistusfaasist ehitusetappi. „Ehitusluba võimaldab alustada M-hoone rekonstrueerimisega juba käesoleva aasta suvel. Juulis ja augustis algavad esimesed lammutustööd ning sellele järgnevad ehitustööd. Tegemist on Telliskivi TLNi olulisima arendusetapiga, mis toob piirkonda märkimisväärses mahus uusi büroo-, teenus- ja vabaajapindu,“ ütles Kippasto.

Inbanki peakontor ja Telliskivi spaa

M-hoone esimesed ankurrentnikud on Inbank, kes kolib M2-hooneosasse oma enam kui 200 töötajaga uue peakontori ning Telliskivi TLNi opereeritav ligikaudu 2000 m² suurune spaa- ja saunakeskus. Spaakeskusesse tuleb kümmekond sauna, basseiniala, hoolitsusruumid ja katuseterrass.

Arhitektuurselt ühendab M-hoone ajaloolise tööstusarhitektuuri ja uued kaasaegsed mahud. Rekonstrueerimise käigus säilitatakse ja tuuakse nähtavale väärtuslikud ajaloolised kihistused, sealhulgas paekivimüürid ja ajaloolised terasfermid.

“Meie eesmärk ei ole taastada M-hoonet selle oletataval originaalkujul, kuna hoonet on aastakümnete jooksul korduvalt ümber ehitatud ning selle algne ruumiline loogika on ajas muutunud. Selle asemel keskendume kõige väärtuslikumate ajalooliste elementide säilitamisele ja esiletoomisele ning nende sidumisele kaasaegse arhitektuuriga,” märkis Kippasto.

Kaheksa hooneosa muudavad ehitise õhulisemaks

Kuigi M-hoone jaguneb pärast valmimist arhitektuurselt kaheksaks hooneosaks (M1–M8), toimib see ka tulevikus ühe tervikuna. M-hoone arhitektuurse lahenduse autorid on Kadarik Tüür Arhitektid ja Salto Arhitektid koostöös VÄLI Arhitektidega, kes töötasid välja maastikuarhitektuurse kontseptsiooni. Arhitektide loodud lahendus võimaldab tuua arendus ümbritseva linnaruumi mõõtkavasse ja ühendada liikumisteedega, luues juurde uusi avalikke alasid ja vaatekoridore.

Arenduse osana rajatakse ka uus linnaruumiline tervik koos haljastuse, väljakute, puhkealade ja linnakut läbiva peatänavaga. Lisanduvad spordialad, istumiskohad ja kontserdiala, mis tugevdab linnaku rolli kogukondliku ja kultuurilise linnakeskusena. Autoliiklus suunatakse valdavalt parkimismajja ja maa-alusele parkimistasandile. M-hoone arendamisega rajatakse ka ligikaudu 350 parkimiskohaga parkimismaja ning samuti säilib ka osaline väliparkla.

M-hoonet arendab P&E Real Estate, mis on P&E Capitali poolt juhitud ja pikaajalisele Eesti kapitalile kuuluv kinnisvaraettevõte, mille portfelli kuulub lisaks Telliskivi TLNile veel ka Solaris Keskus ja Uus-Maakri kvartal.

Statistikaamet: Lühiajalise üürituru ööbimiste arv Eestis järjest kasvab

12.05.2026 Statistikaamet

Statistikaameti andmetel kasvas lühiajaliste ööbimiste arv Eestis 2025. aastal võrreldes eelneva aastaga 8% võrra. Eelmisel aastal broneeriti Euroopa Liidus (EL) Airbnb, Bookingu ja Expedia kaudu kokku 951,6 miljonit lühiajalist külalisööbimist ja ööbimiste arv suurenes aastaga 11%.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Piret Puki sõnul on veebiplatvormid oluliselt lihtsustanud lühiajalise üürimise võimalusi, laiendades nii võõrustajate hulka kui ka külaliste juurdepääsu majutusele. „Pärast ajutist vähenemist pandeemia-aastatel on platvormiturism taastunud ja kasvanud tänaseks üle pandeemiaeelse taseme,“ lisas Pukk.

Mõiste „platvormiturism“ viitab lühiajalisele üürimisele (näiteks korterite ja eramajades tubade üürimisele), mis on broneeritud majutusplatvormi kaudu. See ei hõlma traditsioonilisemaid majutuskohti, nagu hotellid või kämpingud. Peamine majutusstatistika võrreldav näitaja platvormiturismis on külalisööbimiste arv (edaspidi ka lühiajalise üürituru ööbimiste arv).

Lühiajaline üürimine EL-is järjest kasvab

Pärast pandeemiaeelset tipptaset 512 miljoni külalisööbimisega 2019. aastal vähenes lühiajalise üürituru maht EL-is 2020. aastal järsult 47% ehk 272 miljoni ööbimiseni. Turg hakkas taastuma 2021. aastal, ulatudes 364 miljoni külalisööbimiseni (+34%) ja ületas esmakordselt pandeemiaeelse baastaseme 597 miljoni ööbimisega (+64%) 2022. aastal.

Kasv jätkus ka 2023. (719 miljonit külalisööbimist; +21%) ja 2024. aastal, ulatudes 854 miljoni külalisööbimiseni (+19%). 2025. aastal broneeriti Airbnb, Bookingu ja Expedia kaudu kokku juba 951,6 miljonit lühiajalist ööbimist. Võrreldes 2024. aastaga suurenes külalisööbimiste arv 2025. aastal 11% võrra.

Võrdluseks võib tuua, et traditsioonilise majutusstatistika põhjal, mis sisaldab ka hotelle ja kämpinguid, ulatus hinnanguline turistide majutusettevõtetes veedetud ööde arv 2025. aastal EL-is 3,08 miljardini, mis on 61,5 miljoni ehk 2% võrra rohkem kui 2024. aastal.

Majutusplatvormide kaudu broneeritud ööbimiste populaarseim sihtkoht on Prantsusmaa

Majutusplatvormide kaudu registreeritud lühiajalistest ööbimistest EL-i riikides moodustasid välisturistide ööbimised mullu 62% ja siseturism 38%. „Sarnane on olukord olnud ka varasematel aastatel, v.a 2020. ja 2021. aastal, kui välisturism oli madalseisus ja siseturistid kasutasid lühiajalise majutuse võimalusi rohkem kui välisturistid,“ kommenteeris Pukk.

Rohkem kui pool kõigist 2025. aasta majutusplatvormide kaudu registreeritud ööbimistest EL-i riikides veedeti Prantsusmaal (22%), Hispaanias (20%) ja Itaalias (15%), kus ööbimisi oli vastavalt 212,6, 189,5 ja 138,7 miljonit. Eesti osatähtsus majutusplatvormide kaudu registreeritud ööbimiste mahust EL-is moodustab vaid 0,2–0,3%.

		Miljonit külalisööbimist	Osatähtsus EL-27
1	Prantsusmaa	212,6	22%
2	Hispaania	189,5	20%
3	Itaalia	138,7	15%
4	Saksamaa	68,3	7%
5	Kreeka	52,1	5%
6	Portugal	49,5	5%
7	Poola	44,4	5%
8	Horvaatia	41,9	4%
9	Austria	24,8	3%
10	Belgia	13,4	1%

Majutusplatvormide kaudu broneeriti Eestis mullu 1,91 miljonit ööbimist

Pukk sõnas, et nagu ka mujal riikides, vähenes majutusplatvormide kaudu broneeritud külalisööbimiste arv Eestis 2020. aastal järsult. Võrreldes 2019. aastaga, mil külalisööbimisi oli 1,52 miljonit, kahanes lühiajalise üürituru ööbimiste arv 47% võrra ehk 0,81 miljonini.

2021. aastal suurenes majutusplatvormide kaudu registreeritud ööbimiste arv 0,85 miljoni ööbimiseni (+5%) ning 2022. aastal juba 1,29 miljoni ööbimiseni (+52%). Kasv jätkus ka 2023. (1,48 miljonit külalisööbimist; +15%) ja 2024. aastal, ületades pandeemiaeelse baastaseme ja ulatudes 1,77 miljoni külalisööbimiseni (+19%). 2025. aastal broneeriti Eestis Airbnb, Bookingu ja Expedia kaudu kokku 1,91 miljonit lühiajalist ööbimist. Võrreldes 2024. aastaga kasvas lühiajaliste ööbimiste arv mullu 8% võrra.

Välisturistide ööbimised moodustasid mullu majutusplatvormide kaudu registreeritud lühiajalistest ööbimistest Eestis 68% ning Eesti elanike ööbimised 32%. Sarnane suhe on olnud ka varasematel aastatel, välja arvatud 2020. ja 2021. aastal. „Platvormide kaudu üüritud lühiajalise majutuse kasutamise suurenemine on stabiilsem olnud Eesti elanike seas, välisturistide puhul on aga aastast aastasse näha märgatavamat kasvu,“ selgitas Pukk.

Eelmisel aastal oli lühiajalisel üüriturul Eesti elanike ööbimisi rohkem kui ühelgi varasemal aastal ehk 619 100. Välisriikidest saabunud külastajate ööbimisi oli ligi 1 294 700. Eesti elanike ööbimisi oli 2024. aastaga võrreldes 6% rohkem ja väliskülastajate ööbimisi 9% rohkem. Võrreldes 2019. aastaga oli lühiajalise üürituru ööbimisi mullu 26% rohkem. Sealhulgas oli Eesti elanike ööbimisi ligi kaks korda enam, väliskülastajate ööbimiste arv kasvas 2019. aastaga võrreldes 7%.

Majutusplatvormide kaudu ööbis Eestis enim Soome turiste

Eelmisel aastal oli Eestis majutusplatvormide kaudu registreeritud ööbimistest enim Soomest saabunud külastajate ööbimisi (27%). Soomele järgnesid Läti (10%), Saksamaa (9%), Ameerika Ühendriigid (5%) ja Leedu (5%).
Võrreldes 2024. aastaga kasvas mullu kõige rohkem Eesti naaberriikidest saabunud külastajate ööbimiste arv. Enim suurenes Leedust saabujate arv (18%), järgnesid Läti (17%) ja Soome (8%).

Võrreldes 2019. aastaga oli 2025. aastal majutusplatvormide kaudu registreeritud lühiajalise üürituru ööbimisi enim Lätist ja Leedust saabunud külastajate seas – koguni 90% ja 98% rohkem. Järgnesid Soome (+42%), Ameerika Ühendriigid (+31%) ja Saksamaa (+21%). Märgatav vähenemine toimus nii 2024. kui ka 2025. aastal Venemaalt saabujate ööbimiste arvelt.

Siinsed andmed kajastavad ainult veebiplatvormide kaudu pakutavat majutust ja neid ei saa võimalike kattumiste tõttu muu turismistatistikaga liita. Majutusplatvormide andmestik külastajate ööbimiste arvu ja renditud ööde arvu kohta Eestis on koostatud Eurostatilt lepingu alusel statistikaametile saabuvate andmete põhjal. Külalisööbimiste näitaja kajastab nii peatumise kestust kui ka iga reisigrupi liikmete arvu ning on kooskõlas ametlikus turismistatistikas kasutatava mõistega „majutusettevõtetes veedetud ööd”.

Statistika hõlmab veebiplatvormide kaudu pakutavat puhkuse- ja muud lühiajalist majutust (sarnaneb EMTAK tegevusalale 552). Andmestik ei kajasta selliseid tegevusalasid nagu hotellid ja muu sarnane majutus (EMTAK 551), laagriplatsid ning vagunelamute ja haagissuvilate parkimisplatsid, sh kämpingud (EMTAK 553). Kokkuleppe järgi esitavad platvormid Eurostatile andmed just nende üksuste kohta, mis ei ole hotellid ja kämpingud.

Andmed on avaldatud 20.04.2026 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Majutusplatvormide andmed statistika andmebaasis on avaldatud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) tellimusel. Vaata ka turismi, majutuse ja toitlustuse valdkonnalehte.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Uus Maa analüütik: kinnisvaraarendajatel on tekkinud palju vaba raha, mida investeeritakse salapärasesse uude ärisse

12.05.2026 Adaur.ee

Eesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa kutselise hindaja ja analüüsieksperdi Mihkel Eliste sõnul on Tallinna kinnisvaraturul tekkinud eripärane olukord, mille puhul on eriti väiksemate arendusettevõtete kontodel arendamiseks palju vaba raha, aga kasumlikke ärivõimalusi vähe, mistõttu otsitakse ja ostetakse senisest erinevat kinnisvara.

Mihkel Eliste sõnul oli kinnisvaraarendajate peamine fookus ja kasumimasin viimased kümme aastat korterite ehitamine, millede osas on juba pikemat aega püsinud Tallinnas ülepakkumine ning pole näha, et see ka veel lähitulevikus muutuks. “Elamuarenduskrunte praegu pigem juurde osta ehk niivõrd ulatuslikult ei soovita – maade järele nõudlust küll jagub, kuid kruntide pakkumishinnad on kõrged ning ka konkurents uute korterite turul on väga tihe. On selgelt näha, et otsitakse paralleelselt alternatiive turuniššides, kus veel pole ülepakkumist,“ ütles Eliste.

„Paljud arendajad on oma varasemad projektid teoks teinud ning teenitud raha seisab kontol kasutult. Neid, kes otsivad kinnisvarasektoris investeerimisvõimalusi, on omajagu, aga mõistliku riski- ja tootlustasemega valikuid on vähe. Paljud ettevõtjad on jõudnud ka arusaamani, et vaja on arendada veidi teistsugust vara, mitte korterit või ka tavalist bürood, sest ka büroopindade turul on täna selge ülepakkumine. 2026. aasta esimeses pooles paistavad silma korterelamute kruntide asemel ärikondliku ehitusõigusega väikeste kruntide (kuni 2500 m2 maapealse suletud brutopinnaga ehitusõigusega maad) müügitehingud, mis on selgelt ebatavaline nähtus,“ ütles Eliste.

„Kui valida elamu- või äriarenduste vahel, siis praegu soosib turuseis piirkonniti viimast. Ehitusõigusega elukondliku arenduskrundi maapealse brutoehitusõiguse ruutmeeter maksab Tallinnas juba valdavalt 500 – 800, aga ärikondlikul jätkuvalt pigem pelgalt kuni 400 eurot. Kuigi elukondlik arendusmaa on sageli juba kaks korda kallim, siis oodatav korterituru tootlus on võrreldes äripindadega aga hoopis tugevalt madalam. Võib eeldada, et äripindade turul pikalt kestnud vaikelu saab Tallinnas segmenditi taas hoo sisse, sest varade hinnad on võrreldes elamispindade sektoriga jäänud kohati liialt madalaks,“ rääkis Eliste.

„Praegu on näha selget trendi, et otsitakse ja ostetakse esmapilgul väiksema arenduspotentsiaaliga äriarenduskrunte kesklinnast ja kallimatest piirkondadest eemale – näiteks Haaberstisse ja Kristiinesse. Edasiste plaanide osas ollakse kohati aga küllalt salapärased, et neid mitte ehk konkurentidele enneaegselt reeta. Pigem ei plaanita uusi büroohooneid, vaid liigutakse arvatavalt kaubanduse-teeninduse ja majutuse suunal. Väga tõenäoline, et magalates hakatakse piirkonniti senisest rohkem taas ehitama ka väiksemaid äripindasid ja külaliskortereid,“ lisas Eliste.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Rotermann City valmistab ette võlakirjaemissiooni

12.05.2026 Adaur.ee

Tallinna südalinnas asuva Rotermanni kvartali omanikettevõte Rotermann City OÜ valmistab koostöös LHV Pangaga ette võlakirjaemissiooni ja soovib võlakirjad viia kauplemisele Nasdaq First North turule. Emissioon on planeeritud 2026. aasta teise kvartalisse. Kavandatava võlakirjaemissiooni struktuur, maht, intressimäär, tähtaeg, pakkumisdokumendid ning muud tingimused avaldatakse enne märkimisperioodi algust.

Rotermanni kvartal on Tallinna linnaruumi unikaalne osa, kus südalinna elu- ja töökeskkonnas kohtuvad ajalooline väärtus ja kaasaegne linnakultuur.

Alates 2005. aastast on piirkond Urmas Sõõrumaa eestvedamisel läbinud märkimisväärse arengu, kujunedes kaasaegseks multifunktsionaalseks kvartaliks, kus põimuvad ajalooline arhitektuur ja nüüdisaegne linnaruum.

Ettevõtte 2025. aasta aruande kohaselt oli üüriportfelli maht aasta lõpuks ligi 48 000 m², koosnedes ainulaadsetest A-klassi kaubandus-, teenindus- ja büroopindadest ning ligi 500 parkimiskohast. 2025. aastal teenis ettevõte 9,3 miljonit eurot müügitulu ning kinnisvarainvesteeringute väärtus ulatus aasta lõpu seisuga 184,7 miljoni euroni. Rotermanni kvartalit külastati 2025. aastal 10 miljonit korda ja tööalaselt toimetab igapäevaselt piirkonnas ligikaudu 3500 inimest.

Rotermann City juhatuse liikme Kaarel Loigu sõnul näevad nad arendajana südalinnas suurt arenguperspektiivi ja seetõttu soovivad mitmekesistada Rotermann City kapitalistruktuuri, et jätkata piirkonna terviklikku arendamist.

„Rotermanni kvartal on läbi aastate põiminud ajaloolise südalinna modernse linnaruumiga. Siinse kinnisvara väärtus on ajas märgatavalt kasvanud ja üüripindade nõudlus on olnud stabiilselt kõrge. See annab tugeva aluse Rotermanni jätkuvaks edulooks. Kasutame võlakirju ettevõtte kapitalistruktuuri strateegiliseks arendamiseks, kaasame investoreid tugevasse kogukonda ja võimaldame seeläbi kogukonna liikmetel panustada piirkonna arengusse,“ sõnas Loigu.

LHV võlakirjade valdkonna juhi Silver Kalmuse sõnul on investorid oodanud turule tugevaid ja tuntud emitente, kelle äritegevus toetub stabiilsele rahavoole ja kvaliteetsele varabaasile. Rotermann City tugevuseks on hea kapitaliseeritus, tugev turupositsioon ja Tallinna südalinnas selgelt eristuv ning unikaalne kontseptsioon, mille atraktiivsust kinnitavad ka kõrged külastusnumbrid.

Rotermanni kvartal kui linnaruumi kujundaja

Rotermanni kvartal on Tallinna kõige omanäolisem ja hinnatum linnaruumi osa, kus ajalooline tööstuspärand on põimitud kaasaegse arhitektuuri, kvaliteetse ärielu ja linnaliku elukeskkonnaga. Vanalinna, südalinna ja sadamaala ühendava sõlmpunktina on kvartalist loodud paik, kus kohtuvad ajalugu ja tänapäev ning kus on hea elada, töötada, käia restoranides, kohvikutes ning teha igapäevaseid oste. Rotermanni kvartal on osaks Urmas Sõõrumaale kuuluvast Golden Line kinnisvaraportfellist, kuhu kuuluvad lisaks südalinna arendused Artius, Talsinki, Golden Gate, La Marina, Grand Avenue, Merekindlus jt, mis kujundavad Tallinna südalinna ja sadamaala ühtseks, rahvusvahelise mõõtmega linnaruumiks.

Käesolev teade on üksnes informatiivse iseloomuga ega kujuta endast võlakirjade pakkumist, müüki ega kutset võlakirjade märkimiseks. Võimaliku avaliku pakkumisega seotud tingimused ja asjakohane teave avaldatakse eraldi kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Bigbank: kodulaenulepingute arv kasvas aprillis enam kui viiendiku võrra

12.05.2026 Adaur.ee

Uute kodulaenulepingute arv tegi aprillis märkimisväärse tõusu, kui märtsiga võrreldes sõlmiti lepinguid ligi 22% võrra rohkem, selgub Bigbanki laenuportfelli analüüsist.

Bigbanki Eesti juht Arthur Taaveti selgitusel oli selgeid märke kiiresti kasvavast huvist näha juba märtsis, mil just uute taotluste arv kasvas kuu lõikes enam kui kolmandiku võrra. “Aprilli tulemused kinnitavad, et see uute taotluste hüppeline kasv realiseerus nüüd lepingute arvu märkimisväärseks kasvuks. Suures plaanis võib nii aktiivne kodulaenuturg viidata ka inimeste finantsilise kindlustunde üldisele paranemisele,” loodab Arthur Taavet numbrite taga laiemat positiivset arengut.

Keskmine laenusumma oli 133 134 eurot, mis on viimastel aastatel juba välja kujunenud tavapärase 120-140 tuhande euro vahemikus, kuid jääb pea kümnendiku võrra alla märtsikuu 147 tuhande euro suurusele keskmisele. “Suurem uute lepingute arv muudab keskmist laenusummat pigem madalamaks, sest kahaneb üksikute suuremahuliste lepingute mõju kogu portfellile,” selgitab Bigbanki juht.

Arthur Taavet rõhutab, et Bigbanki laenulepingute arvu kiire kasvu üheks põhjuseks on panga kindel strateegia leida koduostuks võimalus ka neil inimestel, kes Eestis tegutsevate välismaiste suurpankade käest mingil põhjusel sobilikku kodulaenu ei saa. “Muidugi peavad kõik nõuded täidetud saama, kuid meie ei sea endale ega klientidele mingeid täiendavaid välja mõeldud lisapiiranguid. Nii näiteks võtame arvesse kõik püsivad sissetulekuallikad ja anname kodu ostmiseks laenu ka suurtest tõmbekeskustest kaugemal,” räägib Taavet ning kordab veelkord, et parima kodulaenu saamiseks tuleb taotlus kindlasti saata mitmesse panka. “Eurod on kõigile pankadel ühesugused, aga soov konkreetsele inimesele laenu anda võib olla väga erinev,” rõhutab Bigbanki juht.

Rohkem kui 30-aastase tegevusajalooga Bigbank AS (www.bigbank.ee) on Eesti kapitalile kuuluv kommertspank. 31. märts 2026 seisuga oli panga bilansimaht kokku 3,4 miljardit eurot ning omakapital 298 miljonit eurot. Üheksas riigis tegutseval pangal on kokku üle 196 000 aktiivse kliendi ning üle 650 töötaja. Reitinguagentuur Moody’s on väljastanud Bigbankile pikaajalise pangahoiuste reitingu tasemel Ba1 ning baaskrediidireitingu (BCA) ja kohandatud BCA tasemel Ba2.

Domus Kinnisvara: Jurist selgitab: koos seintega ostetakse ka naabrid ja ühistu otsused*

12.05.2026 Adaur.ee

Korteri ostmine ei tähenda ainult uue kodu soetamist, vaid toob endaga kaasa ka vastutuse elumaja majandamise eest. Seetõttu on oluline enne tehingut koguda kõik vajalikud andmed, et teha teadlik otsus ostu suhtes ja teadvustada, et tulevikus kaasneb kohustus panustada maja korrashoidu.

Korteri ostmine on suur rahaline vastutus ja koorem, mis võib inimesega jääda tema elu lõpuni. Seetõttu on vaja teada, et korter oleks heas asukohas ja heade naabritega võimalikult kaua. Lisaks sellele peab korteriomanik teadma, millised vastutused tal on ja mis on tema kaasomandi koormus.

Domus Kinnisvara jurist, maakler ja koolitaja Kairi Ummusel on oma töös lausa tekkinud oma tunnuslause, mis võtab kokku selle, mida uut kodu otsiv inimene võiks teada. “Korterit ostes ei osteta ainult seinu, vaid ka naabreid ja ühistu otsuseid,” jagas Ummus Kortermajalehega.

Ostjal on mõistlik tutvuda ühistu majandusaasta aruannete ja üldkoosolekute otsustega
Korteri ostmisel saab ostjast automaatselt ka korteriühistu liige, mistõttu ei osta inimene tegelikult ainult korterit, vaid ka osa maja ühisest majandamisest. Praktikas püüavad kinnisvaramaaklerid ostjale selgitada ühistu üldist olukorda – kas majal on laene, millised remonttööd on tehtud ja millised võivad ees oodata, kui suur on remondifond ning millised on igakuised kõrvalkulud. Mõistlik on ostjal tutvuda ka ühistu majandusaasta aruannete ja üldkoosolekute otsustega.

Nendes ühistutes, kus kasutatakse haldusprogramme, on dokumentide kättesaamine tavaliselt lihtsam – sageli saab omanik ise vajalikud väljavõtted süsteemist teha. “Samas on olnud ka juhtumeid, kus ühistu keeldub maaklerile infot väljastamast põhjendusega, et kolmandatele isikutele dokumente ja informatsiooni ei anta. Teatud juhtudel on see ka põhjendatud, sest näiteks võlglaste nimekirju või korteriomanike kontaktandmeid ei tohi õigustatud huvi puudumisel avaldada,” tõi Ummus välja.

Reaalsuses ei ole aga ühistult info saamine alati lihtne

Mõnes majas on dokumentatsioon hästi korrastatud ja juhatus suhtleb aktiivselt, kuid leidub ka ühistuid, kus vajalik teave ei ole lihtsalt kättesaadav või vastused venivad. Palju sõltub sellest, kui professionaalselt ühistu on juhitud ja kas majal on haldusfirma.

Väikestes kortermajades võib olukord olla veelgi keerulisem. Kuni kümne korteriomandiga majades ei pea korteriomanikud moodustama klassikalist korteriühistu juhatust ega esitama majandusaasta aruannet. Maja majandamine toimub kõigi omanike kokkulepete alusel. Siis tuleb infot koguda otse korteriomanikelt või aktiivsematelt naabritelt.

Kahjuks tuleb ette olukordi, kus ostjal tuleb teha otsus üsna piiratud info põhjal. Kui ühistu ei jaga aktiivselt infot või dokumente ei ole korrastatud, võib korteri ostmine meenutada mõneti „põrsa kotis“ ostmist – alles pärast tehingut selgub, millised suuremad investeeringud või kohustused majal tegelikult ees seisavad. Nagu olukord näitleja Jan Uuspõlluga, kes oma maja maha müüs, hiljem uue omaniku poolt kohtusse kaevati ja tema osas eraisiku pankrott välja kuulutati.

Kui korterit müüvad omanikud, kes ise pole seal kunagi elanud

Keerulisemaks muudab olukorra ka see, kui korterit müüvad omanikud, kes ise pole seal kunagi elanud – näiteks investeerimis- või üürikorterite puhul. “Samuti juhtub seda pärimise või kinkelepingu teel saadud korterite korral. Sellistel juhtudel ei pruugi müüjal olla täpset ülevaadet korteriühistu igapäevasest toimimisest, tehtud otsustest või tulevikuplaanidest, sest ta ei ole osalenud üldkoosolekutel ega olnud maja majandamisega vahetult seotud. Vajalikku infot tuleb siis koguda ühistu dokumentidest või teistelt korteriomanikelt,” rääkis maakler.

Kinnisvaramaakleri jaoks on korterite müügil suurimad väljakutsed sageli seotud just maja enda olukorraga. Vanemate majade puhul tekitavad küsimusi hoone tehniline seisukord, võimalikud varjatud probleemid, varasemate remontide kvaliteet ning tulevased investeeringud, mis võivad tähendada korteriomanikele täiendavaid kulusid.

“Uute arenduste puhul on murekohad mõnevõrra teistsugused – seal on küsimuseks ehituskvaliteet, garantiitööd, ühistu töö käivitamine ning mõnikord ka see, kuidas kujuneb maja tegelik halduskulu pärast esimest kasutusaastat,” tõi Ummus välja.

“Korteriostjal soovitan enne tehingut kindlasti uurida ühistu majandusaasta aruandeid (need on üldjuhul kättesaadavad e-äriregistris), olemasolevaid laene ja laenumakseid, remondifondi suurust ning viimaste üldkoosolekute otsuseid. Samuti tasub küsida, kas majal on plaanis lähiaastatel suuremaid renoveerimistöid ning milline on maja üldine tehniline seisukord. Professionaalne kinnisvaramaakler aitab müügiprotsessis seda infot koguda ja ostjale selgitada,” soovitas Ummus.

Korteri ost on pikaajaline otsus ning oluline on mõista, et koos korteriga saab ostja ka osa maja ühisest vastutusest. “Mida rohkem infot on võimalik enne tehingut koguda, seda teadlikuma otsuse saab ostja teha. Samas tasub meeles pidada, et iga ostja saab ka ise panustada maja toimimisse – näiteks kandideerida korteriühistu juhatusse ja aidata kaasa maja paremale majandamisele,” sõnas Domus kinnisvara maakler Kairi Ummus viimaks.

*Artikkel pärineb kortermajaleht.ee portaalist. Domus Kinnisvara jurist, maakler ja koolitaja Kairi Ummus annab korteri ostjale nõu, mida enne tehingut kindlasti kontrollida. Artikli on koostanud: Vahur Joa.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Luminor: Ekspert selgitab: miks küsib arendaja korteri eest broneerimistasu ja mis on selle eesmärk?

12.05.2026 Adaur.ee

Uusarendusse kodu ostmisega kaasneb sageli broneerimislepingu sõlmimine ning sellega seotud tasu, mida tuleb arendajale maksta. Kuigi see võib esmapilgul tunduda lihtsalt ühe sammuna ostuprotsessis, on sellel oluline roll nii ostja kui ka müüja jaoks. Luminori kodulaenude valdkonnajuht Helina Kikas selgitab, miks on broneerimistasu oluline ja kuidas vältida olukorda, kus tehingu ärajäämisel rahast ilma jäädakse.

Broneerimislepingu peamine eesmärk on tagada ostjale kindlus, et valitud kinnisvara jääb lepingus sätestatud ajaks temale reserveerituks. „Arendaja ei tohi kokkulepitud perioodi jooksul sama objekti kellelegi teisele müüa. Vastutasuks maksab ostja broneerimistasu, mille suurus sõltub konkreetsest korterist või majast. Tegemist ei ole eraldiseisva lisakuluga, sest enamasti arvestatakse see summa hiljem ostuhinna sisse ning see moodustab osa omafinantseeringust,“ selgitas Kikas.

Lepingus määratakse kindel ajavahemik, mille jooksul peab ostja jõudma tehinguni. Enamasti on see seotud arenduse valmimise ajaga, andes ostjale ettekujutuse, millal uus kodu valmib, ning arendajale kindlustunde, et ostja viib ostu lõpuni. Kui ostja siiski loobub või ei suuda tehingut lõpule viia, jääb broneerimistasu enamasti arendajale. „See on mõeldud katma võimalikke kahjusid, mis tekivad sellest, et objekt oli vahepeal teistele huvilistele kättesaamatu,“ sõnas Kikas.

Eksperdi sõnul on esinenud ka olukordi, kus arendaja on lepingut rikkunud ja müünud kinnisvara edasi kallima hinnaga. „Sellised juhtumid on enamasti seotud kiire hinnatõusuga kinnisvaraturul. Kuigi arendajal tuleb sellisel juhul maksta leppetrahvi, võib suurem müügihind selle siiski kompenseerida. Samas tuleb arvestada, et selline käitumine kahjustab arendaja mainet ning seetõttu ei ole see tavapärane praktika,“ nentis Luminori kodulaenude valdkonnajuht.

Riskide vähendamiseks on mõistlik pöörduda enne broneerimistasu maksmist panga poole, et lasta hinnata oma laenuvõimekust. „Nii saab parema ülevaate, millises hinnaklassis kinnisvara on jõukohane, ning väheneb oht teha otsuseid ebapiisava info põhjal. Kui sobiv kinnisvara leitakse enne finantsvõimekuse hindamist, tasub pangaga ühendust võtta esimesel võimalusel, et vältida olukorda, kus tasu on juba makstud, kuid laenu ei ole võimalik saada. Sellisel juhul võib kahju olla üpris suur, sest üldjuhul broneerimistasu ostjale tagasi ei maksta,“ ütles ta.

Samuti on mõistlik leppida laenutingimustes kokku juba broneerimise ajal ning siduda laenu väljamakse kinnisvara valmimisega. Kikase sõnul annab see ostjale suurema kindlustunde, et tehing saab lõpule viidud. „Lisaks tasub broneerimisleping hoolikalt läbi lugeda ja veenduda, et kõik tingimused on arusaadavad. Eriti oluline on teada, millised on poolte õigused ja kohustused olukorras, kus näiteks ehituse valmimine viibib või tekivad muud ootamatused.“

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Koolitus “Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika” toimub 15.05.2026

12.05.2026 Margot Toompark

15.05.2026 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika“. Koolitusel annab jurist Martina Proosa osalejatele selge ja praktilise ülevaate ehitamise dokumenteerimise kohustusest, sisust ja nõuetest.

Koolitusele on oodatud:

ehitustööde dokumenteerimisega igapäevaselt kokku puutuvad spetsialistid (nt ehitusjuhid, projektijuhid, dokumenteerijad);
ehitustööde tellijad ja tellijate esindajad;
riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnikud, kes tegelevad ehitusjärelevalvega;
omanikujärelevalve spetsialistid (kellel on vastutus tagada ehitusprojekti nõuetekohane dokumenteerimine);
eraisikud, kes ehitavad enda tarbeks;
teised ehitusvaldkonnas tegevad spetsialistid või osapooled, kes peavad mõistma ehitamise dokumenteerimist ja sellega seotud õiguslikke nõudeid.

Koolitus “Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika” toimub 15.05.2026 kell 10.00-13.15 Microsoft Teamsi veebikeskkonnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Statistika: Harju ja Ida-Viru maakondade väljaspool linnu tehtud korteritehingu hinnavahe on 16-kordne

12.05.2026 Tõnu Toompark

Maa- ja ruumiameti andmete põhjal oli 2025. a Eesti keskmise korteritehingu koguhind 125 600 €, mida on 2,9% aasta varasemast rohkem. Väljaspool maakonnakeskuseid tehtud tehignute keskmine hind oli 95 200 € ehk aastatagusest 7,7% enam. Väljaspool linnasid tehtud korteritehingu keskmine koguhind oli 205. aastal 122 300 € ehk aastatagusest 3,2% rohkem.

Väljaspool linnu tehtud korteritehingud olid 2025. a kõige kallimad Harju maakonnas, kus keskmine korteritehing oli 199 300 eurot, mida on aasta varasemast 1,2% rohkem. Harju maakonnale järgnes koguhinna poolest Tartu maakond, kus väljaspool linnu tehtud korteritehingu hind 145 200 € ületas aastatagust 5,3%.

Odavamad väljaspool linnu tehtud keskmise koguhinnaga korteritehingud on Ida-Viru ja Valga maakonnas, kus keskmine tehinguhind 2025. a oli vastavalt 12 400 € ja 13 300 €.

Väljaspool linnu tehtud korteritehingute keskmine koguhind kerkis 2025. a kõige enam Saare ja Lääne maakonnas, kus keskmine korteritehingnu hind oli vastavalt 40 000 ja 39 800 eurot, mida oli 35 ja 29% aasta varasemast rohkem.

Korteritehingute keskmine koguhind väljaspool linnu asuvate korteritega langes kolmes maakonnas – Ida-Viru, Põlva ja Jõgeva maakonnas. Neis maakondades oli 2025. a keskmine korteritehingu koguhind vastavalt 12 400, 18 600 ja 14 400 eurot, mida oli aastatagusega võrreldes 25, 11 ja 10% vähem.

Kõikides Eesti maakondades peale Harju ja Tartu maakonna jäi väljaspool linnu tehtud korterite tehingute keskmine koguhind alla 100 000 euro piiri. Maksimaalse ja minimaalse ehk Harjumaa ja Ida-Viru väljaspool linnu tehtud korterite hinnaerinevus on 16-kordne.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

EfTEN Real Estate Fund AS – Four-Month financial results 2026 and net asset value as of 30 April 2026

12.05.2026 Adaur.ee

EfTEN Real Estate Fund AS generated consolidated rental income of €2,687 thousand in April 2026, decreasing by €13 thousand compared to March. The decrease was due to the disposal of the Menulio office building. The Group’s consolidated EBITDA for April amounted to €2,243 thousand, €55 thousand less than in March, reflecting the decrease in rental income following the Menulio disposal, as well as increased marketing costs related to advertising campaigns at Saules Miestas and RAF Centrs shopping centres, the Nasdaq fee associated with the dividend payment, and investment property valuation expenses.

In April, the Group’s subsidiary EfTEN Menulio UAB completed the disposal of its office building located at Menulio 11, Vilnius. Following the repayment of the bank loan and settlement of transaction costs, net proceeds of €5.3 million were received by the subsidiary. The income tax of €822 thousand will be paid by EfTEN Menulio UAB in May in connection with the divestment. In addition, the Group’s subsidiary EfTEN SPV7 OÜ received €225 thousand from the sale of the investment property at Tammsaare tee 116a, located adjacent to Mustika shopping centre. The property was sold to Ignitis Eesti OÜ, which plans to develop an electric vehicle charging station on the site. The total number of parking spaces at Mustika shopping centre will not be affected by the transaction.

The Group’s consolidated vacancy rate was 2.9% at the end of April (March: 3.3%). The vacancy rate in the office segment was 11.2% at the end of April (March: 13.1%). The decrease in vacancy was due to the disposal of the Menulio office building.

During the first four months of 2026, the Group earned consolidated rental income of €10,867 thousand, representing an increase of 5.6% year-on-year, and consolidated EBITDA of €9,060 thousand, up 8.3% compared to the same period of the prior year. The increase in rental income and EBITDA was driven by new investments in the logistics and elderly care segments and improved operating performance in the retail segment.

During the first four months of 2026, EfTEN Real Estate Fund AS earned consolidated adjusted cash flow (EBITDA less finance costs, scheduled loan principal repayments and income tax expense) of €4.63 million, an increase of €956 thousand year-on-year. In addition to the improved EBITDA result, interest expenses were € 314 thousand lower compared to the same period of the prior year. The weighted average interest rate on the Group’s borrowings was 4.03% as at the end of April 2026, compared to 4.21% as at the end of April 2025.

In April, the Group paid dividends totalling €13,830 thousand. The associated income tax expense of €2,550 thousand will be settled in May.

The net asset value (NAV) per share was €19.67 as at 30 April 2026, decreasing by 5.2% during the month. Excluding the effect of the dividend distribution, NAV per share would have increased by 0.9% in April.

The management of the Fund considers important to note that the shareholding of Lithuanian Swedbank pension funds in EfTEN Real Estate Fund AS has decreased by approximately 78% since March 2025. As the Lithuanian pension funds have been consistent sellers over this period, this has contributed to selling pressure on the Fund’s share price. As a result, the management expects the selling pressure on the share price to gradually ease.

EREF_reports_monthly_04.2026

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Swedbank: Hinnatõus aprillis hoogustus

11.05.2026 Liis Elmik

Hinnad kasvasid aprillis märtsiga võrreldes 0,8%. Aastataguse ajaga võrreldes kallines keskmine tarimiskorv 3,4% võrra. Kütuste ja transpordi hind kasvas.

Mootorikütuste hinnad tõusid kuuga 6,3%

Hormuzi väin on endiselt blokeeritud ja nafta ning mitmete teiste kaupade transport seetõttu häiritud. Sõja kolmandal kuul ei ole kumbki pool veel alla andnud. Samas, läbirääkimised käivad ja finantsturud on endiselt optimistlikud, et Lähis-Ida kaubateed on peagi taas avatud.

Mootorikütuste hinnatõus tõi kaasa transpordi kallinemise. Aprillis suurenesid bussi-, lennuki- ja laevapiletite hinnad. Koolivaheaeg kergitas nii puhkusepakettide, lennukipiletite kui ka majutuse hindu.

Teised energiakandjad odavnesid

Elektri hind langes, kuna suurenes taastusenergia tootmine. Gaasi hind aprillis ei muutunud. Üüri hind odavnes 0,6%. Üürikorterite pakkumine on Tallinnas kasvanud nii eelmise aasta kui eelmise kuuga võrreldes. Üüripakkumiste keskmine hind oli Tallinnas märtsis 14,5 EUR/m2.

Toit kallines aprillis 0,4% võrra

Kuuga tõusid köögiviljade ja kala hinnad. Toorpiima olulise odavnemise järel on Euroopas langenud ka või ja juustu hinnad. Või oli aprillis Eesti turul aastatagusest veerandi võrra odavam. Juustu hinnad on Eestis siiani langenud vähe.

Sel aastal tõusevad hinnad 4% võrra

Swedbank prognoosib selleks aastaks 4,3%list inflatsiooni. Järgmise aasta hinnatõus peaks jääma 3% juurde. Prognoos põhineb nafta ja gaasi tulevikutehingute hindadel. Turud ootavad, et nafta hind odavneb detsembriks 85 dollarini barreli kohta ja gaasi hind püsib sel aastal praeguse taseme lähedal. Selliste eelduste järgi toob energia ja transpordi kallinemine kolmandiku kogu tänavusest inflatsioonist. Toit kallineb sel aastal umbes 5% võrra ja annab veerandi tarbimiskorvi hinnatõusust.

Sissetulekud kasvavad sel aastal hindadest enam

Swedbanki klientide keskmine netopalk on nelja kuu jooksul kerkinud eelmise aastaga võrreldes 10% ja kaardimaksed 7%. Kaalutud keskmine netopalk tõuseb tänavu Swedbanki prognoosi järgi kümnendiku võrra ja keskmine netopension 6%. Ostujõu kasv võimaldab rohkem kaupu ja teenuseid tarbida.

Rahandusministeerium: Inflatsioon on seni vaoshoitud

11.05.2026 Kristjan Pungas

Aprillis aeglustus Eestis aastane inflatsioon 3,4 protsendini, kuna varasemad hinnatõusud taandusid ja toidu hinnakasv pidurdus. Samal ajal jätkus Lähis-Ida konfliktist tingitud kütusehindade kallinemine, mis hoiab inflatsioonisurvet siiski üleval.

Statistikaameti andmetel tõusid hinnad aprillis eelmise kuuga 0,8 protsenti ning aastane inflatsioon aeglustus märtsi 3,6 protsendilt aprillis 3,4 protsendini. Euroalal kiirenes hinnatõus kõrgemate energiahindade mõjul esialgsel hinnangul 3 protsendini.

Lähis-Ida konflikt on seni avaldunud kõrgemate kütusehindade kaudu, mis on kahe kuuga kallinenud pea neljandiku võrra. Samas ei ole see erinevalt euroalast kaasa toonud aastase inflatsiooni kiirenemist. Varasemad suure mõjuga hinnatõusud – mullu aprillis visiiditasu ja voodipäevatasu hinnakirja korrigeerimine – taandusid välja, tasakaalustades sellega kõrgemate kütusehindade mõju. Selle tulemusena osutus ka Eesti ja euroala vaheline inflatsioonierinevus ajutiselt viimase kahe aasta väikseimaks.

Majapidamiste gaasihindadesse kanduvad Pärsia lahe sündmuste mõjud maikuus. Kuna gaasi tarbimine on ilmaoludest tulenevalt vähenemas, siis mõju tarbija rahakotile ei tule nii suur. Elektri börsihind on kevadkuude arvestuses viimaste aastate madalaim, kuid lisandunud tasude tõttu on elektri hinnaindeks veidi kõrgem kui aasta tagasi.

Toidu hinnatõus aeglustus aprillis tagasihoidliku 2,6 protsendini. Möödunud aasta teisel poolel toimunud toidutoorme odavnemine hoiab osa toidukaupade hindu all. Või ja õlide hinnad on aastaga odavnenud pea 15 protsenti. Toormehindade alanemise kandumine mittealkohoolsete jookide hindadesse on seni toimunud aeglaselt. Teisalt on tootjatele Lähis-Ida konflikti mõjud sisendhindades avalduma hakanud, mis aasta teisel poolel peaks kanduma ka tarbijatele.

Teenuste hinnatõus on sel aastal märgatavalt pidurdunud. Kui mullu oli teenuste kallinemine veidi üle 10 protsendi, siis aprillis aeglustus see 2,5 protsendini. Paar suuremat aastatagust hinnatõusu on arvestusest välja taandunud ning lisaks on osa teenuste puhul sesoonsed hinnamuutused jäänud tavapärasest tagasihoidlikumaks. Transporditeenuste hindu hoiavad madalana lennukipiletid, mis on pea kümnendiku soodsamad kui aasta tagasi. Samuti on aastases võrdluses odavnenud reisiteenused nagu majutus ja puhkusepaketid.

Lähis-Ida konflikti algusest on möödas üle kahe kuu ning jätkuvalt on määramatus edasiste arengute osas suur. Nafta ja gaasi hinnad püsivad kõrgel, mis hakkab mõningase viitajaga kanduma teistegi kaupade ja teenuste hindadesse.

Enamik ELi riike on kõrgete energiahindade leevenduseks erinevaid maksumeetmeid kasutusele võtnud. Eesti otsustas selleks rakendada kütuste aktsiisimäära tõusu ärajätmist. Selle meetme kulu suhtena majanduse kogutoodangusse on suurem võrreldes Euroopa Liidu keskmisega.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

EfTEN United Property Fund teeb investoritele väljamakse summas 1 060 000 eurot

11.05.2026 Adaur.ee

EfTEN Capital AS kui EfTEN United Property Fund’i (väärtpaberi lühinimi EFCUPFFT, ISIN kood EE3500001609) fondivalitseja võttis vastu otsuse teha fondi osakuomanikele rahaline väljamakse 42,676 eurosenti osaku kohta, kokku 1 060 000 eurot. Väljamakse suurus moodustab 4,4% fondi osaku viimasest sulgemishinnast.

See on EfTEN United Property Fund’i esimene rahaline väljamakse 2026. aastal. Alates EfTEN United Property Fund’i osakute noteerimisest Nasdaq Tallinna väärtpaberiturul 2022. a mais, on fond teinud investoritele väljamakseid 1,83 euro ulatuses osaku kohta.

Väljamakse aluseks on laekunud dividendid ja omanikutulu kõikidest alusfondidest ning intressid Invego Uus-Järveküla OÜ ja Menulio 7 büroohoone omaniklaenudelt. Väljamakse ei sisalda Invego Uus-Järveküla arendusettevõtte kasumit, mille fond plaanib suures osas välja maksta aasta teisel poolel.

Väljamakseid on õigus saada osakuomanikel, kes on kantud osakuomanike nimekirja 22. mail 2026. a fondi väärtpaberite registripidaja arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga (record date). Seega on fondi osakutega seotud õiguste muutmise päev (ex-date) 21. mai 2026. a. Alates sellest kuupäevast ei ole fondi osakuid omandanud isik õigustatud saama käesolevas teates avaldatud väljamakset.

Väljamaksed osakuomanikele tehakse 4. juunil 2026. a ülekandega osakuomaniku arveldusarvele. Seadusega ettenähtud juhtudel peetakse väljamakselt kinni tulumaks.

Domus Kinnisvara: Kinnisvaraturu ülevaade, aprill 2026

11.05.2026 Hanna Luberg

Aprill 2026 tõi kinnisvaraturule kevadise aktiivsuse jätkumise, kuid piirkondade vahel olid erinevused märgatavad. Tallinnas ja Tartus kasvasid korterite hinnad ning tehinguaktiivsus püsis tugev, viidates jätkuvale nõudlusele suuremates linnades. Pärnus jäi korterite hinnatase stabiilseks, samal ajal kui aktiivsus koondus tugevamalt eramute ja hoonestamata elamumaa segmenti. Viljandis ja Kuressaares mõjutasid turu statistikat jätkuvalt üksikud tehingud, mistõttu hinnakõikumised olid suuremad ja turu üldpilt volatiilsem. Kokkuvõttes iseloomustas aprilli aktiivne kevadturg: suuremates keskustes püsis nõudlus tugev ja hinnad stabiilsed või kasvavad, samas kui väiksemates piirkondades jätkus turu suurem kõikuvus.

Harju maakond

Tallinna kinnisvaraturg püsis aprillis aktiivne ning hinnatase jätkas mõõdukat tõusu. Korterite keskmine hind kasvas kuuga 2%, ulatudes 3 108 euroni ruutmeetri kohta, samas kui aasta võrdluses jäi hinnatase sisuliselt muutumatuks. Korteritehinguid tehti 760, mis on veidi vähem kui märtsis, kuid püsib siiski tugeval tasemel. See viitab sellele, et nõudlus korteriturul on jätkuvalt stabiilne ka pärast kevadise aktiivsuse kasvu.

Eramute segmendis toimus 24 tehingut, mis on vähem kui märtsis, kuid rohkem kui aasta tagasi samal ajal. Hoonestamata elamumaa turul registreeriti 7 tehingut, mis ületab eelmise kuu taseme, kuid jääb mulluse aprilliga võrdväärseks. Kokkuvõttes iseloomustab Tallinna aprilli stabiilne ja aktiivne turg: hinnad liiguvad mõõdukalt ülespoole ning aktiivsus püsib tugev nii korteri- kui ka elamumaa segmendis.

Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Tartu maakond

Tartu kinnisvaraturg näitas aprillis selget elavnemist nii hinnatasemes kui tehinguaktiivsuses. Korterite keskmine hind tõusis kuuga 4% ja oli aasta võrdluses 9% kõrgem, ulatudes 2 640 euroni ruutmeetri kohta. Korteritehinguid tehti 163, mis on rohkem kui märtsis ning viitab kevadhooaja tugevamale aktiivsusele. Hinnatõus koos kasvava tehingumahuga näitab, et nõudlus korteriturul püsib tugev.

Eramute segmendis toimus 19 tehingut, mis on rohkem kui märtsis ning ka kõrgem kui aasta tagasi samal ajal. Hoonestamata elamumaa turul registreeriti 2 tehingut, mis on küll rohkem kui märtsis, kuid vähem kui mulluse aprilli tasemel. Kokkuvõttes oli Tartu aprill tugeva turuaktiivsusega kuu: kasvasid nii hinnad kui tehingute arv ning aktiivsus suurenes eelkõige korteri- ja eramute segmendis.

Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Pärnu maakond

Pärnu kinnisvaraturg püsis aprillis aktiivne, kuid hinnatase jäi stabiilseks. Korterite keskmine hind jäi kuises võrdluses muutumatuks 2 113 euro juures ruutmeetri kohta ning oli aasta lõikes 2% madalam. Korteritehinguid tehti 68, mis on vähem kui märtsis, kuid jääb siiski kevadhooajale omaselt mõõdukalt tugevaks tulemuseks. Hinnataseme püsimine koos aktiivsuse kerge langusega viitab tasakaalus turule.

Eramute segmendis toimus 17 tehingut, mis on rohkem kui märtsis, kuid veidi vähem kui aasta tagasi samal ajal. Hoonestamata elamumaa turul registreeriti 22 tehingut, mis on küll vähem kui märtsis, kuid märgatavalt rohkem kui aasta tagasi aprillis. Kokkuvõttes iseloomustab Pärnu aprilli aktiivne elamumaa turg ning stabiilne korterisegment, samal ajal kui tehinguaktiivsus püsib kevadhooajale omaselt tugev.

Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Viljandi maakond

Viljandi kinnisvaraturg liikus aprillis mõõduka hinnalanguse suunas. Korterite keskmine hind langes kuuga 3% ja jäi aasta võrdluses 20% madalamaks, ulatudes 1 317 euroni ruutmeetri kohta. Korteritehinguid tehti 18, mis on rohkem kui märtsis ning viitab aktiivsuse kergele kasvule vaatamata nõrgemale hinnatasemele. Väikese turumahu tõttu mõjutavad üksikud tehingud hinnastatistikat jätkuvalt märgatavalt.

Eramute segmendis toimus 5 tehingut, mis on rohkem kui märtsis ning ka üle eelmise aasta aprilli taseme. Hoonestamata elamumaa turul registreeriti 2 tehingut, mis samuti ületab mulluse tulemuse. Kokkuvõttes näitab Viljandi aprill mõõdukat turu elavnemist tehinguaktiivsuses, kuid hinnatase püsib surve all ning turu liikumist mõjutavad jätkuvalt üksikud suurema mõjuga tehingud.

Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Saare maakond

Kuressaare kinnisvaraturg näitas aprillis märgatavat hinnalangust, kuigi tehinguaktiivsus püsis tugev. Korterite keskmine hind langes kuuga 15%, jõudes 1 621 euroni ruutmeetri kohta, kuid jäi aasta võrdluses siiski 1% kõrgemaks. Korteritehinguid tehti 18, mis on sama tase kui märtsis ning viitab sellele, et hinnalangus tulenes pigem tehingute struktuurist kui aktiivsuse vähenemisest. Väikese turumahu tõttu mõjutavad üksikud tehingud keskmist hinnataset Kuressaares tugevalt.

Eramute segmendis toimus vaid üks tehing, mis on vähem kui märtsis ja ka vähem kui aasta tagasi samal ajal. Hoonestamata elamumaa turul registreeriti 2 tehingut, mis tähendab aktiivsuse kasvu võrreldes märtsiga ning vastab mullusele aprilli tasemele. Kokkuvõttes oli Kuressaare aprill aktiivsuse poolest stabiilne, kuid hinnatase kõikus tugevalt, mis on väikesele ja sesoonsele turule iseloomulik.

Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Baltic Horizon Fondi osakuomanike üldkoosolek: teade investoritele

11.05.2026 Adaur.ee

Baltic Horizon Capital AS (edaspidi ka „Fondivalitseja“) kutsub Baltic Horizon Fondi (edaspidi ka „Fond“) osakuomanikke (edaspidi „Investorid“) osalema Fondi korralisel üldkoosolekul (edaspidi „Üldkoosolek“), mis toimub 1. juunil 2026.a algusega kell 14:00 (kohaliku Eesti aja järgi). Koosolek toimub Metropol Spa Hotellis asukohaga Roseni 9, 3. korrus, 10111 Tallinn, Eesti, Konverentsiruum 4. Koosolekule registreerimine algab kell 13:30. Üldkoosolek toimub inglise keeles.

Üldkoosolek kutsutakse kokku juhindudes Baltic Horizon Fondi reeglite punktidest 10.3.3, 10.5, 10.6 ja 11.2 ning investeerimisfondide seaduse paragrahvi 47 lõikest 1.

Lisaks pakume üldkoosoleku jälgimiseks võimaluse osaleda üldkoosolekut kajastaval veebiseminaril 1. juunil 2026.a kell 14:00. Investoritel palutakse oma õiguste teostamiseks anda hääletusjuhistega volikiri. Soovitame investoritel kaaluda fondijuhi Edvinas Karbauskase määramist oma volitatud esindajaks (vt allpool toodud juhiseid ja lisas 1 olevaid vorme).

Veebiseminaril osalemiseks palume teil registreerida järgneva lingi kaudu: https://zoom.us/webinar/register/WN_e9LgnPh8TGKgi_ttAOAFcA#/registration

Teile saadetakse link ning juhised veebiseminariga liitumiseks. Veebiseminar salvestatakse ning on kõigile kättesaadav meie veebilehelt www.baltichorizon.com.

Baltic Horizon Fondi osakute ja häälte koguarv on 226,576,150.

Päevakord

Baltic Horizon Fondi 2025.a auditeeritud majandusaasta aruande ning 2026.a I kvartali vahearuannete ülevaade.
Ülevaade 2026 II ja III kvartali plaanide kohta.
Otsus valida Priit Perens alates 1. juunist 2026 kaheks aastaks Baltic Horizon Fondi nõukogu uueks liikmeks.
Otsus maksta uuele nõukogu liikmele hr Priit Perensile nõukogu liikme kohustuste täitmise eest tasu 11 000 eurot kalendriaastas.
Otsus pikendada Fondi nõukogu praeguste liikmete ametivolitusi kuni 1. juunini 2028.

Palume investoritel saata päevakorra punktidega seotud küsimused ja märkused fondijuhi e-maili aadressile edvinas.karbauskas@baltichorizon.com hiljemalt 25. mai 2026.a. kella 16.00-ks. Baltic Horizon Capital AS vastab küsimustele ja märkustele koosolekul.

Õigus üldkoosolekul osalemiseks ja teavitus osalemisest

Üldkoosolekul osalemiseks on õigustatud Investor, kelle nimel on Baltic Horizon Fondi osakuomanike Nasdaq CSD SE poolt peetavas registris registreeritud Baltic Horizon Fondi osakuid 10 päeva enne Üldkoosoleku toimumist, s.o 22. mai 2026.a tööpäeva lõpu seisuga.

OLULINE NÕUE: Osakuomanikud, kelle osakud on registreeritud panga või muu esindajakonto pakkuja kaudu, peavad hiljemalt 22. maiks 2026 võtma ühendust oma panga või esindajakonto pakkujaga, et tagada oma hääletusjuhiste või esindusõiguse nõuetekohane vormistamine ja üldkoosolekul arvesse võtmine.

Üldkoosolekul sujuva registreerimise protsessi toimimise huvides palume investoritel, kes hoiavad osakuid enda nimel, teavitada oma üldkoosolekul osalemise soovist e-maili aadressile info@baltichorizon.com hiljemalt 25. mail 2026.a. kella 16.00-ks. Teavitus peab sisaldama investori nime, isikukoodi (juriidilise isiku puhul registrikoodi), aadressi ja esindatud osakute arvu; samuti, juhul kui see on asjakohane, üldkoosolekul osaleva esindaja informatsiooni koos tema nime ja isikukoodiga. Üldkoosolekul esindaja osalemine ei välista ka investori enda osalemist üldkoosolekul.

Volikirja alusel esindamine

Palume investoritel, keda esindatakse Üldkoosolekul volikirja alusel, esitada selleks kirjalik volikiri eesti või inglise keeles (käesoleva teate lisaks nr 1 on volikirja näidis).

Volikirja koopia tuleb saata e-posti aadressile info@baltichorizon.com koos teavitusega soovist üldkoosolekul osaleda. Juhul kui volikirja on andnud juriidiline isik, tuleb esitada ka kinnitatud koopia registrikaardist või sellega võrdsest dokumendist ja kui asjakohane, siis ka kinnitatud koopia dokumendist, mis tõendab volikirja allkirjastanud isiku esindusõigust.

Baltic Horizon Fond on registreeritud Eestis, mistõttu välisriigis antud volikirjad (või juriidilise isiku registreerimist tõendava dokumendi kinnitatud koopiad) peavad üldjuhul olema notariaalselt kinnitatud ja varustatud apostilliga. Apostilli nõue kehtib näiteks Rootsis või Soomes antud ja notariaalselt kinnitatud volikirjadele. Kui aga volikiri allkirjastatakse kvalifitseeritud elektroonilise allkirjaga, mida saab kontrollida, aktsepteeritakse sellist elektroonilist allkirja ning sel juhul ei ole vaja volikirja notariaalset kinnitamist ega apostilli.

Instruktsioonid Üldkoosoleku päevaks

Palume Üldkoosolekul osalejatel olla valmis esitama isikut tõendav dokument (pass või ID kaart) ning esindaja puhul ka esindusõiguse aluseks oleva volikirja originaaldokument eesti või inglise keeles. Juhul kui investor on juriidiline isik, palume esitada eesti- või inglisekeelsed dokumendid, mis tõendavad investori esindamise õigust ja kui asjakohane, siis volikirja allkirjastanud isiku esindusõigust.

Baltic Horizon Capital AS kasutab volikirjade ja Nasdaq CSD SE poolt peetava osakuomanike registri kohta kogutud teavet Üldkoosolekule registreerimiseks.

1. Otsus valida Priit Perens uueks Baltic Horizon Fondi nõukogu liikmeks.

Vastavalt Baltic Horizon Fondi reeglite punktile 11.2 valib üldkoosolek nõukogu liikmed vähemalt kaheks aastaks. Tehakse ettepanek valida Priit Perens uueks nõukogu liikmeks.

Priit Perens on pikaajalise panganduse- ja ärivaldkonna kogemusega tippjuht, kellel on enam kui 30 aastat juhtimiskogemust Baltikumi finants-, energeetika- ja tervishoiusektoris. Hetkel on ta Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimees ning Tallinna Sadama nõukogu esimees. Varem on hr. Perens täitnud mitmeid juhtivaid rolle Swedbanki grupis, sealhulgas olnud Balti Panganduse juht, Swedbank Eesti peadirektor ning Swedbank Grupi juhatuse liige. Karjääri algusaastatel töötas ta Eesti Energia finantsjuhtimise ja rahaturgude osakonna juhtivatel ametikohtadel ning teistes Eesti juhtivates finantsasutustes. Lisaks on hr. Perens panustanud ühiskondlikesse ja järelevalve funktsioonidesse, olles kuulunud Tervisekassa ning Eesti Tööandjate Keskliidu nõukogudesse. Perens omab majandusteaduse magistrikraadi Tartu Ülikoolist ning ta on läbinud juhtimisalase täiendõppe INSEADis ja Helsingi Majanduskoolis.

Priit Perens ei oma ühtegi Baltic Horizon Fondi osakut.

2. Otsus tasude maksmise kohta nõukogu liikmetele.

Vastavalt Baltic Horizon Fondi reeglite punktile 11.11 on nõukogu liikmetel õigus saada nõukogu liikme ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab üldkoosolek.

Üldkoosolek otsustas varem, 27. märtsil 2025, maksta igale nõukogu liikmele (välja arvatud esimees, kellele on kehtestatud eraldi tasu) tasu 11 000 eurot kalendriaastas.

Üldkoosolekule tehakse ettepanek, et uuele nõukogu liikmele hr. Priit Perensile makstakse tasu 11 000 eurot kalendriaastas, s.o samas ulatuses kui eespool nimetatud otsusega on määratud nõukogu liikmete tasu.

3. Otsus pikendada Fondi nõukogu praeguste liikmete ametivolitusi kuni 1. juunini 2028.

Vastavalt Baltic Horizon Fondi reeglite punktile 11.2 määrab nõukogu liikmed vähemalt kaheks aastaks osakuomanike üldkoosolek.

Uue nõukogu liikme puhul tehakse ettepanek kehtestada tema volitused kaheaastaseks tähtajaks. Olemasolevate nõukogu liikmete volitused algasid 1. mail 2025 ja nende volitused lõppeksid praeguste tingimuste kohaselt 1. mail 2027.

Selleks, et ühtlustada kõigi nõukogu liikmete volituste lõpptähtajad ja tagada kõigi nõukogu liikmete volituste samaaegne lõppemine, tehakse ettepanek pikendada praeguste nõukogu liikmete volitusi kuni 1. juunini 2028.

Üldkoosoleku varasemate otsustega kehtestatud praeguste nõukogu liikmete tasustamine jääb volituste pikendamise perioodil muutumatuks.

Lisa 1:

1. Volikirja näidis üldkoosolekul investorite õiguste teostamiseks (eesti keeles)

2. Volikirja näidis üldkoosolekul investorite õiguste teostamiseks (inglise keeles)

annex-1-poa-investors-agm-template-2026-06-01-est

annex-1-poa-investors-agm-template-2026-06-01-eng