Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvarakooli suveakadeemia 2026 - Tõnu Toompark
 

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium: Omavalitsuste hajaasustuse programmi suunatakse 2,3 miljonit eurot

Regionaal- ja PõllumajandusministeeriumRegionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras allkirjastas käskkirja, millega eraldatakse 2,3 miljonit eurot omavalitsustele hajaasustuse programmi toetusvahenditeks.

Hajaasustuse programm keskendub maal elavate perede olmetingimuste parandamisele ja aitab kaasa elanike arvu püsimisele hajaasustusega piirkondades. Programmist toetatakse majapidamiste veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide ning juurdepääsuteede renoveerimist või rajamist ning autonoomsete elektrisüsteemidega ehitamist.

„Minu jaoks on oluline, et kõikjal Eestis oleks hea elada, oma kodu ja pere rajada,“ ütles Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi regionaalarengu asekantsler Sigrid Soomlais. „Omavalitsused peavad hajaasustuse programmi väga oluliseks. Seda näitab ka omavalitsuste suur huvi programmis osalemise vastu. Sel aastal on otsustanud programmis osaleda kokku 64 omavalitsust. Seetõttu tuleks programmiga jätkata ka tulevikus,“ lisas ta.

Toetusesse panustavad nii riik kui omavalitsus. Toetusmeede toimib põhimõttel, et riigi ja omavalitsuse toetusega saab katta kaks kolmandikku projekti abikõlbulikest kuludest ning taotleja kohustuseks jääb ülejäänud kolmandik. Tänavu on riigipoolne toetus 2,3 miljonit eurot ning vähemalt sama palju eraldavad kohalikud omavalitsused raha oma eelarvetest veel lisaks.

Hajaasustuse programm on tänaseks kestnud juba 13 aastat. Eelmise aasta taotlusvoorust sai toetust kokku 1091 projekti üle Eesti. Eelmisel aastal rajati programmi abiga 444 veesüsteemi ja 531 kanalisatsioonisüsteemi, korda tehti 113 juurdepääsuteed ning kolm majapidamist said autonoomse elektrisüsteemi.

Taotlusi sai esitada tänavu veebruarist aprillini, vooru tulemustest teavitab taotlejaid kohalik omavalitsus.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Nasdaq: Rotermann City OÜ võlakirjade kauplemisele võtmine Balti First North võlakirjade nimekirjas

NasdaqVastavalt Nasdaq Tallinna börsi Noteerimis- ja Järelevalvekomisjoni 27. mai 2026. a otsusele võetakse Rotermann City OÜ võlakirjad, nimiväärtusega 1 000 eurot ühe võlakirja kohta, (EUR 7.75 ROTERMANN CITY VÕLAKIRI 26-2029, ISIN kood: EE0000004364) kauplemisele Balti First North võlakirjade nimekirjas peale komisjoni poolt seatud tingimuste täitmist.

Seisuga 12. juuni 2026. a on mainitud tingimused täidetud.

Eeltoodust tulenevalt ja vastavalt pakkumistulemustele on 8000 Rotermann City OÜ võlakirja kauplemisel Balti First North võlakirjade nimekirjas alates 15. juunist 2026 või sellele lähedasest kuupäevast.

Täiendav info:

Emitendi nimi Rotermann City OÜ
Emitendi lühinimi RCITY
ISIN kood EE0000004364
Lunastamiskuupäev 12.12.2029
Väärtpaberite nimiväärtus 1000 EUR
Väärtpaberite arv 8000
Kogunimiväärtus 8 000 000 EUR
Tellimusraamatu lühinimi RCITY077529FA
Intressimäär 7.75%
Intressimakse kuupäevad 4 korda aastas (12.09; 12.12; 12.03; 12.06)

Rotermann City OÜ teabedokument ja võlakirjatingimused on Balti börside veebilehel kättesaadavad esimesest kauplemispäevast.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium: Kandiküla maa võõrandamine saab lahenduse

Regionaal- ja PõllumajandusministeeriumValitsus andis Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile nõusoleku võõrandada Tartu linnas Kandikülas asuvast riigimaast 11,3 hektarit omandireformi õigustatud eraisikule. Kohtuliku kompromissiga punktini jõudev otsus lõpetab aastaid kestnud juriidilise vaidluse.

Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras esitas valitsuse istungi päevakorda ettepaneku saada volitus riigivara otsustuskorras võõrandamiseks. Eelnõu kohaselt eraldatakse riigile kuuluvast Olevi kinnisasjast (katastritunnus 79301:001:0394, kogupindala 943 839 m²) 11,3 hektari suurune krunt, mis antakse üle omandireformi õigustatud subjektile.

„Kohtuliku kompromissi saavutamine on antud asjas mõlemale poolele parim lahendus. Selle sammuga säästame riigi ressursse edasistelt kulukatelt kohtuvaidlustelt ning pakume isikule õiglase ja talle sobiva lahenduse,“ sõnas regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras.

Kõnealuse kohtuasja sisuks on isiku kahjunõue riigi ja kohaliku omavalitsuse vastu. Kuna õigusvastaselt võõrandatud maad ei olnud võimalik endisel kujul tagastada, oli isik rahalise hüvitise asemel nõus asendusmaaga. Kohtuliku kompromissi alusel antav 11,3-hektariline maa-ala on samaväärne omandireformi käigus tagastamata jäänud maaga.

Tehingu tulemusel loetakse pikaajaline kohtuvaidlus lõpetatuks ning pooled loobuvad edasistest vastastikustest nõuetest.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Bigbank langetas Eesti tänavuse majanduskasvu prognoosi 1,7 protsendile

BigbankBigbanki peaökonomist Raul Eamets avaldas täna panga uuendatud majandusprognoosi käesolevaks aastaks, mille kohaselt Eesti SKP kasvab aasta alguses prognoositud 2,3% asemel 1,7% ning tarbijahinnaindeks tõuseb aasta alguses prognoositud 3,2% asemel 5%. Enamuse Eesti kodulaenude aluseks olev 6 kuu euribori määraks aasta lõpuks ennustab Eamets 2,65%.

„Viimaste kuude sündmused Lähis-Idas ning sellega kaasnev naftakriis on juba avaldanud mõju maailma majandusele, kuid tänaste õite suuremaid vilju alles hakkame nägema sel sügisel ja veelgi rohkem 2027. aastal. Märksõnadeks on kallimad kütuse- ja gaasihinnad, nafta baasil tehtud plast- ja trikotaažtoodangu hinnatõus, lennukipiletite kallinemine, läbi väetiste hinnatõusu tulev toiduainete hinnatõus, arvutikiipide selge hinnatõus,“ kirjeldas Eamets eesootavat. Bigbanki Balti riikide majandusväljavaadete uuendatud prognoosis on langetatud Eesti ja veelgi rohkem Läti majanduste väljavaadet, kuid Leedu numbrid paistavad aasta algusega võrreldes isegi veidi paremad. Balti riikidest kõige kiirem kasv ongi Leedus, edasi tuleb Eesti ja siis Läti.

Raul Eametsa sõnul on palju hindu tõstvaid tegureid, mis viivad ka inflatsiooni kiirenemiseni, mille peale hakkab Euroopa Keskpank intresse tõstma. „Esimest baasintressitõusu oodatakse juba tänaselt Euroopa Keskpanga nõukogult ning neid võib aasta jooksul veel 1-2 tulla,“ märkis ta. „Kui intressid tõusevad ja laenumaksed kasvavad, läheb tarbimisse vähem raha ning majandus hakkab kokku tõmbuma. Lihtsamalt öeldes ootab meid ees pigem majandusseisak kui tõus. Tegu ei ole ajutise ega lühiajalise fenomeniga, vaid pigemini paar aastat kestva perioodiga.„

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

M-hoone ehituse ajaks kerkib linnakusse rahvusvaheline näitustehall

260612 M-hoone ehituse ajaks kerkib linnakusse rahvusvaheline näitustehallTelliskivi TLNi järgmise etapi ehituse perioodiks rajatakse ärilinnakusse ajutine multifunktsionaalne näitustehall, milles jätkuvad ülimenukad elamussündmused. Pop-up halli avaürituseks on kunstiajaloo ühe mõjukaima kunstniku Vincent van Gogh’ elamusnäitus, mis avatakse 19. juunil.

Telliskivi TLN seisab uue arenguetapi ees. Piirkond kasvab lähiaastatel mitmekesise funktsiooniga linnakuks, kus kohtuvad kultuur, meelelahutus, toitlustus, sport ning lisandub ka linnaspaa ja saunakeskus. Arenduse keskmes on ajaloolise tööstusarhitektuuri sidumine kaasaegsete linnaruumi funktsioonidega.

“Eesmärk on kujundada Telliskivist elav linnaruumi sõlm, mis toimib aktiivse sihtkohana igal kellaajal. Balti jaama vahetu lähedus, hea ligipääsetavus nii kohalikele kui ka turistidele ning tugev kuvand vaba aja veetmise piirkonnana annavad sellele selge eelise. Sageli ei tulda siia konkreetse aadressi, vaid lihtsalt Telliskivi enda pärast – teades, et siit leiab alati midagi uut ja avastamisväärset,” sõnas Telliskivi TLN-i juht Katrina Šokman.

M-hoone rekonstrueerimise eel on seni M-hoones tegutsenud PoCo popkunstimuuseumi suurnäitused, millel on olnud oluline roll Telliskivi kujunemisel rahvusvaheliseks kultuurisihtkohaks, ning kus näitusi külastas kokku üle veerand miljoni inimese. Hoone müüride vahel on publikuni toodud mitmeid rahvusvahelisi menunäitusi nagu tänavakunstinäitus “Banksy mõistatus – tõeline geenius”, elamusnäitus “Da Vinci Genius” ning hiljuti lõppes M-hoones rahvusvaheline legokunsti näitus “Art of the Brick”, mis oli viimane suurem näitus M-hoones praegusel kujul.

PoCo popkunstimuuseumi juhi Linnar Viiki sõnul on rahvusvaheliste, mastaapsete kultuuri- ja kunstielamuste korraldamine Telliskivis tulnud, et jääda. “Ajutisel pinnal opereerimine on PoCo jaoks vaid samm Tallinna ning Tellsikivi paigutamisel ägedaimaks elamuskunsti keskuseks Põhja-Euroopa kaardil ning 2028ks oleme Tallinna toonud juba üle poole miljoni kultuurituristi,” sõnas ta.

Näitused kolivad ajutiselt ilmastikukindlatesse välitingimustesse

“Kui seni on näitusi korraldatud M-hoone sees paiknevates spetsiaalsetes konstruktsioonides, siis edaspidi luuakse samaväärne professionaalne keskkond metallkarkassil, vastupidava kattematerjaliga kaetud kontsert-tüüpi telkidesse. Tegemist ei ole ajutiste õhktelkidega vaid lahendusega, mis võimaldab pakkuda ilmastikukindlat ja tehniliselt kontrollitud näitusekeskkonda ka välitingimustes,“ selgitas Viik.

Kuigi PoCo juhi sõnul toob ajutine lahendus kaasa teatud ruumilised piirangud, eelkõige pindala ja tehniliste võimaluste osas, on eesmärk jätkata rahvusvaheliste näituste toomist publikuni samas mahus ja kvaliteedis. “Väiksem pind nõuab küll hoolikamat planeerimist ning mõningaid kompromisse ekspositsioonide mõõtkavas, kuid sisulistest ambitsioonidest ei loobuta, ning ajutine kolimine õue on seega osa suuremast arenguloost,” sõnas ta.

2028. aastal valmivasse uude M-hoonesse luuakse aga juba püsivad, kaasaegsed ja tehniliselt kõrgetasemelised näitusepinnad, mis võimaldavad tulevikus tuua Eestisse veelgi nõudlikumaid rahvusvahelisi kunstiprojekte. “Nii säilitab Telliskivi rahvusvahelise kultuurikeskuse rolli, et samaaegselt kujundada M-hoonest ja Telliskivist uue tasemega heaolu- ja kultuurikeskus,” lisas Šokman.

Kinnisvarakool: Kinnisvarakooli suveakadeemia 2026 - Tõnu Toompark

KV.EE kinnisvara-podcast: Elamispindade arendusturg ja väljakutsed Tallinnas, Harjumaal ning Riias

KV.EE KinnisvarapodcastKV.EE kinnisvara-podcast’i 140. osa külaline on Reterra Estate OÜ tegevjuht ja osanik Reigo Randmets. Saadet juhib kinnisvarakonsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark. Saates keskendutakse elamispindade arendusturule, analüüsides turuolukorda ja tulevikuvaateid nii Tallinna, Harjumaa kui ka Riia kontekstis.

Reigo Randmets avab Reterra tegevusvaldkondi ning annab hinnangu elamispindade turu seisule. Arutleme ostujõu, intressikeskkonna ja tarbijate kindlustunde üle. Vaatame, kuidas on pikaajaline turu liikumine ja vahepealne buumiaeg mõjutanud arendajate ootusi ning klientide põhjalikku eeltööd enne ostuotsuse tegemist.

Võtame teemaks Tallinna ja Harjumaa arendusprojektide erinevused ning arendajate seltskonna varieeruvuse neis piirkondades. Reigo Randmets selgitab valglinnastumise tagamaid, tuues välja, miks on hind koduostja jaoks peamine argument. Samuti peatutakse planeerimisprotsesside ajamahukusel ja selle mõjul lõpptoote hinnale ning strateegilisele linnaruumile.

Saates analüüsitakse Eesti arendajate huvi ja tegevust Riia turul. Arutelu käigus selguvad Läti pealinna turu eripärad, alustades kinnistute suurest kättesaadavusest ja madalamast sisenemisbarjäärist kuni sealse ostujõu ja rahvastikutrendideni. Võrdleme Riia ja Tallinna arenduskulusid ning sealseid turuväljakutseid.

Lõpetuseks prognoosime järgmiste aastate suundi regulatsioonide, ehitushindade ja energiasäästunõuete osas. Reigo Randmets jagab praktilisi nõuandeid omavalitsustele, arendajatele ja koduostjatele, rõhutades, et kodu soetamiseks pole valet aega ning kvaliteetne elukeskkond on pikaajaline väärtus.

Kuula lähemalt KV.EE kinnisvara-podcast’ist.

Vaata saadet videona

Kuula saadet

Kutsume häid kuulajaid üles: andke teada, milliste teemade käsitlemisest olete huvitatud? Keda soovite saate külalisena kuulda? Kas soovid ise tulla saatesse mõnest olulisest teemast rääkima?

Sellekohased mõtted ja ettepanekud on teretulnud meiliaadressile klienditugi@kv.ee.

Telli podcast enda podcasti äpis või pane laik ja jälgi lehte KV.EE Facebook.

Vaata podcasti videona KV.EE Youtube kanalil. Värske podcasti leiad KV.EE maaklerikeskkonnast RBO või Spotify lehelt.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Tallinn: 75 000 eurot parimatele ideedele: Euroopa linnad otsivad lahendusi tulevikukindla linnaruumi loomiseks

Tallinn24.–25. septembril toimub Tallinnas rahvusvaheline City Resilience Hack, mis toob kokku talendid, tiimid ja iduettevõtted, et arendada praktilisi lahendusi linnade toimekindluse, teenuste järjepidevuse ja kogukondade tugevdamisega seotud väljakutsetele. Häkatoni auhinnafond on 75 000 eurot ning parimatel tiimidel avaneb võimalus liikuda edasi pilootprojektideni koostöös partnerlinnadega.

Kiiresti muutuvas julgeoleku-, kliima- ja tehnoloogiakeskkonnas peavad linnad olema valmis olukordadeks, kus tavapärased teenused, infovahetus või taristu võivad sattuda surve alla. See tähendab vajadust lahenduste järele, mis aitavad linnadel paremini planeerida, kiiremini otsuseid teha, inimestele selgemalt infot jagada ning tagada teenuste ja süsteemide toimimine ka keerulistes olukordades.

City Resilience Hack keskendub tulevikku suunatud koostööle, kus linnade reaalsed vajadused tuuakse kokku tehnoloogia, andmete, disaini, ettevõtluse ja kaitsevaldkonna ekspertide teadmistega. Osalejad töötavad Tallinna, Helsingi, Valencia, Dnipro ja Lvivi esitatud väljakutsetega ning arendavad kahe päeva jooksul lahendusi, millel oleks potentsiaali jõuda pärast häkatoni linnakeskkonnas testimiseni.

Abilinnapea Kristjan Järvani sõnul peab Tallinn juba täna valmistuma tuleviku riskideks. „City Resilience Hack toob kokku uudsed ideed ja praktilised lähenemised, mis aitavad linnade murekohtadele paremaid lahendusi leida. Oluline on ka rahvusvaheline koostöö – koos partnerlinnadega saame neid ideid edasi arendada ja ellu viia. Väga väärtuslik on Ukraina linnade osalemine, kelle kogemus keerulistes oludes tegutsemisel annab häkatonile selge lisandväärtuse ja praktilise mõõtme,“ ütles Järvan.

Häkatoni väljakutsed keskenduvad neljale valdkonnale: nutikad ja ühendatud digiplatvormid, vastupidavad elutähtsad süsteemid ja operatiivne reageerimine, kriisivalmidus ja kommunikatsioon ning tervise- ja sotsiaalvaldkonna toimekindlus. Väljakutsed puudutavad muuhulgas andmepõhist otsustamist, olukorrateadlikkust, elanike kaasamist, usaldusväärset infovahetust, taristu ja teenuste järjepidevust ning tervise- ja sotsiaaltoe paremat koordineerimist.

Oodatud on nii üksikosalejad, tiimid kui ka iduettevõtted, kelle taust on seotud näiteks IT, kaitsevaldkonna, ettevõtluse, andmete, küberturvalisuse, logistika, linnaplaneerimise, tervisevaldkonna või UX- ja UI-disainiga. Eesmärk on moodustada eri valdkondade oskusi ühendavad tiimid, kes suudavad luua lahendusi, mida linnadel oleks võimalik piloteerida, skaleerida ja päriselt kasutada.

„Tehnopolil on pikaajaline kogemus iduettevõtete, kiirendite ja innovatsiooniprogrammide läbiviimisel ning näeme, kui oluline on tuua päris probleemid võimalikult varakult kokku tehnoloogia, ärilise mõtlemise ja kasutajate tagasisidega. Selle häkatoni eesmärk ei ole koguda lihtsalt ideid, vaid jõuda lahendusteni, millel on potentsiaali liikuda edasi linnade testkeskkondadesse ja pilootprojektidesse,“ ütles Tehnopoli tegevjuht Agnes Roos. Selleks paneme lisavõimalusena välja ühele häkatoni silmapaistvale tiimile võimaluse liituda Tehnopoli kiirendiprogrammiga, lisas Roos.

Tehnopoli kiirendi toetab valitud meeskonda lahenduse edasisel arendamisel, pakkudes mentorlust, koolitusi, ärimudeli arendamise tuge, ligipääsu võrgustikele. Lisaauhinna eesmärk on aidata häkatonikäigus sündinud tugevatel ideedel jõuda järgmisse arendusetappi ning suurendada nende turu- ja investeeringu kaasamise valmidust.

Oodatud lahenduste hulka kuuluvad näiteks digiplatvormid ja olukorra jälgimise vaated, andmepõhised tööriistad otsuste tegemise toetamiseks, kriisikommunikatsiooni lahendused, elanike kaasamise ja tagasiside kogumise tööriistad, hädaolukordade logistika kontseptsioonid, seire- ja olukorrateadlikkuse süsteemid ning tervise- ja sotsiaaltoe koordineerimise lahendused.

City Resilience Hack toimub 24.–25. septembril Tallinnas, Energia Avastuskeskuses kohapealse üritusena ning töökeel on inglise keel. Kandideerimise tähtaeg on 10. september. Häkatoni korraldavad Tallinna linn ja Tehnopol koos partnerlinnade Valencia, Helsingi, Dnipro ja Lviviga.

Lisainfo ja kandideerimine: https://www.tehnopol.ee/en/project/city-resilience-hack/

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Koolitus “Ehitamise dokumenteerimine praktikas – kuidas vältida vaidlusi, järelevalve märkusi ja probleeme objekti üleandmisel?” toimub 16.06.2026

Martina ProosaÜks puuduolev või valesti vormistatud dokument võib tähendada vaidlusi, järelevalve märkusi, viivitusi kasutusloa saamisel või probleeme objekti üleandmisel. Just seetõttu tasub ehitamise dokumenteerimise nõuded põhjalikult selgeks teha.

16.06.2026 toimub koolitus “Ehitamise dokumenteerimine praktikas“, kus ehitus- ja planeerimisvaldkonna jurist Martina Proosa annab praktilise ülevaate dokumenteerimise nõuetest ning levinumatest vigadest.

Koolituselt saad teada:

  • Millal on ehitamise dokumenteerimine kohustuslik
  • Milliseid dokumente tuleb koostada ja kuidas neid korrektselt vormistada
  • Kes vastutab dokumenteerimise eest erinevates ehitusprotsessi etappides
  • Kuidas vältida tüüpilisi vigu, mis võivad kaasa tuua vaidlusi või järelevalve probleeme
  • Kuidas tagada ehitusobjekti sujuv üleandmine ja dokumentide nõuetekohane säilitamine

Koolitus sobib ehitusjuhtidele, projektijuhtidele, omanikujärelevalve spetsialistidele, tellijatele, KOV ametnikele ning kõigile, kes puutuvad kokku ehitusdokumentatsiooni koostamise või kontrollimisega.

Koolitus “Ehitamise dokumenteerimine praktikas – kuidas vältida vaidlusi, järelevalve märkusi ja probleeme objekti üleandmisel” toimub 16.06.2026 kell 10.00-13.15 Microsoft Teamsi veebikeskkonnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Kliimaministeerium: Riigimaade tuuleenergia arendamise enampakkumise teine voor tõi riigile ligi 900 000 eurot

KliimaministeeriumRiigimaade tuuleenergia arendamise enampakkumise teises voorus sõlmiti kümne ala kasutamiseks lepingud, mille kogumaht ulatub ligi 900 000 euroni. Riigile kuuluvate maade kasutusse andmine aitab leida terviklikumaid lahendusi tuuleenergia tootmiseks.

“Eestisse on vaja uusi elektritootmisvõimsusi, nii juhitavaid kui taastuvaid ja salvestuslahendusi. Teame TalTechi analüüsist, et Eestile on majanduslikult kõige mõistlikum elektritootmise portfell, kus on tänasega võrreldes esialgu lisaks umbes 100-110 tuulikut. Enampakkumise tulemused näitavad, et huvi tuuleparkide arendamise vastu on jätkuvalt suur ning arendajad otsivad aktiivselt parimaid lahendusi nii kohalike kogukondade vaates kui keskkonna kaitseks,“ ütleb energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.

Tuuleenergia arendamiseks sobivate riigimaade teine enampakkumise voor viidi läbi 2026. aasta aprillis. Erinevalt eelmisel aastal lõppenud esimesest voorust tulid teises voorus enampakkumisele alad juba töös olevatest planeeringutest. Suurema osa aladest pakkusid välja arendajad kohalikes omavalitsustes menetluses olevate planeeringute alusel.

Enampakkumisele pandi alad Lääneranna, Lüganuse, Tõrva, Türi, Põhja-Pärnumaa ja Viljandi vallas. Lepingute sõlmimiseni jõuti kümne ala kasutamiseks, kokku anti tuuleenergia arendamiseks kasutusse 12 ruutkilomeetrit tuuleenergia potentsiaaliga riigimaid.

Edukad pakkumised tegid Evecon, Enery Estonia OÜ, TMV Green, Sunly Wind OÜ, OÜ Utilitas Wind ja Vindr Baltic OÜ.

Enampakkumise viisid läbi Riigimetsa Majandamise Keskus ja Maa- ja Ruumiamet. Enampakkumise võitmine ei tähenda automaatselt tuulepargi rajamist. Nagu eramaale kavandatavate projektide puhul, tuleb ka riigimaale rajatava tuulepargi puhul läbida planeeringu- ja loamenetlused ning hinnata tegevuse mõju keskkonnale ja kohalikele kogukondadele.

Tuuleparkide rajamine on osa Eesti energiamajanduse arengukavast aastani 2035, mille eesmärk on mitmekesistada elektritootmist, tugevdada varustuskindlust, tagada konkurentsivõimeline elektrihind ning suurendada puhta energia osakaalu.

Tuuleparkide rajamine toob kasu ka kohalikele omavalitsustele ja lähipiirkonna elanikele. Alates 2023. aastast makstav tuulikutasu annab omavalitsustele täiendavaid võimalusi kohaliku elu arendamiseks ning pakub lisasissetulekut tuulikute läheduses elavatele inimestele. 2025. aastal maksti tuulikutasu kokku juba 563 000 eurot. Pool tasust laekub tuulepargi asukoha omavalitsusele ning teine pool jagatakse tuulepargi lähipiirkonna elanike vahel.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

KV.EE: Tallinnas pakutakse müügiks 436 äripinda

Kinnisvaraportaal KV.EEKinnisvaraportaali KV.EE vahendusel pakuti 05.2026 müügiks 436 Tallinna äripinda, mida on aastatagusest 10% vähem. Äripindade eest küsitud hind oli keskmiselt 2674 €/m² ehk eelmise aastaga võrreldes 8% vähem.

51% äripindade müügipakkumistest asub Tallinna Kesklinna linnaosas, sh Kadriorus ja Vanalinnas. Kesklinnale järgneb portaali KV.EE müügipakkumiste arvu alusel Põhja-Tallinna linnaosa, kus paiknevad 66 äripinna müügiobjekti, mis moodustavad kogupakkumisest 15%.

Kõrgeima hinnaga äripindade müügipakkumised asuvad Põhja-Tallinna linnaosas, kus portaalis KV.EE küsitakse äripindade eest keskmist hinda 3710 €/m². Põhja-Tallinna äripindade keskmise hinna viivad üles eelkõige Kalamaja luksuslikumad arendused.

Odavaima keskmise hinnaga kinnisvaraportaali KV.EE äripindade müügipakkumised leiame Lasnamäe linnaosast. Lasnamäe, kus on rohkem lao- ja tootmispindu ning vanemaid kehvema kvaliteediga äripindu, müügipakkumiste eest küsiti 05.2026 keskmiselt 1097 €/m².

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Äripindade müük: kuulutuste arv (tk) ja muutus (%) Äripindade müük: kuulutuste hind (€/m²) ja muutus (%)
05.2025 05.2026 Muutus, % 05.2025 05.2026 Muutus, %
Haabersti 43 38 -12% 2 251 2 407 7%
Kadriorg 16 8 -52% 3 487 2 828 -19%
Kesklinn 175 189 8% 2 987 2 721 -9%
Kristiine 28 28 -1% 2 522 2 653 5%
Lasnamäe 43 36 -16% 1 088 1 097 1%
Mustamäe 10 12 20% 1 048 1 233 18%
Nõmme 15 14 -9% 1 837 2 258 23%
Pirita 3 12 363% 2 222 2 930 32%
Põhja-Tallinn 122 66 -46% 3 857 3 710 -4%
Vanalinn 24 27 10% 3 783 3 473 -8%
Tallinn 492 436 -11% 2 900 2 674 -8%
Eesti 1 212 1 095 -10% 1 681 1 584 -6%
Harjumaa 653 608 -7% 2 442 2 246 -8%
Narva 25 10 -60% 561 355 -37%
Rakvere 12 13 5% 821 810 -1%
Pärnu 69 54 -22% 1 570 1 705 9%
Tartu 70 54 -23% 1 731 1 691 -2%
*3 kuu keskmine Andmete allikas: portaal KV.EE

2026-06-10 Äripindade müügipakkumiste arv Tallinnas kinnisvaraportaalis KV.EE

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Swedbank: EKP intressitõus on suunatud inflatsiooniootuste ohjeldamisele

SwedbankEuroopa Keskpanga selle nädala rahapoliitiline otsus tuleb ajal, mil inflatsioon on tõusnud taas üheks euroala majanduse suurimaks riskiks. Inflatsioon on viimastel kuudel kiirenenud peamiselt kallinenud energia tõttu ja ulatus mais 3,2%-ni. Samal ajal on kasvanud ettevõtete hinnatõusu kavatsused ning tarbijate inflatsiooniootused, mis näitab, et hinnakasvu kiirenemine lähiajal jätkub.

Ootame tänavu kaht intressitõusu

Meie hinnangul tõstab Euroopa Keskpank sel nädalal intressimäära 0,25 protsendipunkti, kusjuures tänavu kergitatakse intressimäärasid kokku kahel korral – lisaks seekordsele tõusule tõenäoliselt veel septembris. See viiks keskpanga intressimäära praeguse 2% pealt 2,5%-ni. Järgmisel aastal peaks keskpank aga intressimäärasid taas langetama. See on praegu ka ökonomistide konsensus.

Sellise stsenaariumi eelduseks on, et sõda Lähis-Idas saab varsti lahenduse ning energiahindade tõus ei muutu püsivaks. Nafta tulevikutehingud viitavad endiselt sellele, et investorid ei oota pikaajalist energiakriisi ega ulatuslikku nõudluse vähenemist maailmamajanduses. Kui energiahinnad hakkavad aasta lõpus allapoole liikuma ning ulatuslikke teiseseid mõjusid inflatsioonile ei teki, peaks ka üldine hinnakasv aeglustuma. Samas tuleb arvestada, et energiakriis mõjutaks inflatsiooni veel mitu kuud pärast võimaliku rahuleppeni jõudmist.

Selles prognoosis on peamine risk aga konflikti eskaleerumine või selle püsimine Lähis-Idas. Siis võivad nii energiahinnad kui ka inflatsioon tõusta kõrgemale ning keskpank peaks kaaluma täiendavaid samme. Viimased sündmused näitavadki, et Iraaniga peatselt rahuleppeni jõudmiseni ja geopoliitiliste pingete rahunemiseni võib minna oodatust kauem aega.

Mure eelkõige inflatsiooniootuste pärast

Euroopa Keskpanga jaoks on oluline, et praegune energiašokk ei kanduks laiemalt üle palkadesse ning teiste kaupade ja teenuste hindadesse. Kui ettevõtted ja majapidamised hakkavad eeldama, et kõrgem inflatsioon jääb püsima, võib hinnakasvu aeglustamine muutuda märgatavalt keerulisemaks. Selles mõttes saab võimalikku intressitõusu käsitleda ennetava sammuna, mille eesmärk ei ole niivõrd reageerida praegusele inflatsioonile, vaid vähendada riski, et inflatsiooniootused liiguvad keskpanga eesmärgist püsivalt kõrgemale.

Keskpank ei taha korrata varasemaid vigu

Praeguses olukorras on Euroopa Keskpanga peamine eesmärk säilitada usaldus nii oma otsuste kui ka hinnastabiilsuse suhtes. Eelkõige tahetakse intressitõusuga anda signaal, et keskpank on valmis reageerima inflatsiooniriskidele ning hoidma inflatsiooniootusi kontrolli all ka keerulisemas geopoliitilises keskkonnas.

Samas tuleb arvestada, et energiahindade põhjustatud inflatsiooni vastu on rahapoliitika mõju piiratud. Liiga kiire intressimäärade tõstmine võib pidurdada euroala majanduskasvu ajal, mil selle väljavaade on niigi halvenenud. Tõenäoliselt tõstab keskpank sel nädalal avaldatavas majandusprognoosis euroala inflatsiooni ja langetab majanduskasvu prognoosi aastate 2026–2027 kohta. Seega tuleb keskpangal teha otsus tingimustes, kus tulevikuväljavaade on tavapärasest ebakindlam. Tõenäoliselt soovib keskpank näidata, et on valmis inflatsiooniriskidele reageerima, kuid samal ajal vältida majanduse liigset pidurdamist.

Mõju Eesti majandusele peaks jääma mõõdukaks

Oodatava intressitõusu mõju Eesti majapidamistele peaks olema piiratud. Kuue kuu euribor on kõikunud juba märtsist alates 2,4–2,6% piires ning finantsturud on keskpanga intressitõusudega suures osas juba arvestanud. Siiski võib turgude praeguste ootuste järgi kuue kuu euribor aasta lõpuks tõusta ligikaudu 3%-ni.

Eespool toodud stsenaariumi korral, kus keskpank tõstab tänavu intressimäärasid pool protsendipunkti ja järgmisel aastal langetab neid, ei tohiks laenumaksed suureneda sinnamaani, mis oluliselt vähendaks majapidamiste tarbimist või ettevõtete investeerimisaktiivsust. Mõnevõrra kõrgemad intressikulud mõjutavad küll kodulaenuga majapidamisi (ligikaudu veerandit majapidamistest), kuid Eesti majanduse üldpildi seisukohalt jääb mõju tõenäoliselt mõõdukaks.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

AS Pro Kapital Grupp aktsionäride korralise korduva üldkoosoleku otsused

Pro KapitalAS Pro Kapital Grupp (edaspidi nimetatud kui Ühing) aktsionäride korraline korduv üldkoosolek (edaspidi nimetatud kui Koosolek) toimus kolmapäeval, 10.06.2026.a. algusega kell 12.30, Ühingu asukohas Sõjakooli 11, Tallinn, Eesti Vabariik.

26. mail 2026.a. toimunud korralisel üldkoosolekul kvoorumit ei saavutatud, mistõttu kutsuti ÄS § 297 lg 2 ja Ühingu põhikirja p 4.6 alusel kokku sama päevakorraga Koosolek. Koosolek oli pädev otsuseid vastu võtma sõltumata Koosolekul esindatud häältest. Enne 26. mai 2026.a. üldkoosolekut antud hääled ei kaotanud kehtivust ning võeti arvesse Koosolekul.

Koosoleku osalejate nimekirja kohaselt oli Koosolekul esindatud 5 aktsionäri, kellele kuuluvate aktsiatega oli esindatud kokku 37 070 514 , mis moodustab kokku 65,39% aktsiatega määratud häältest.

Koosoleku päevakord ja vastuvõetud otsused:

1. Üldkoosoleku juhataja ja protokollija valimine
Vastuvõetud otsus:
Koosoleku juhatajaks valiti Ilona Nurmela. Protokollijaks valiti Helena Purga.
Otsuse poolt anti 100% koosolekul esindatud häältest.

2. Ühingu auditeeritud 2025.a. majandusaasta aruande kinnitamine
Vastuvõetud otsus:
Kinnitada Ühingu auditeeritud 2025.a. majandusaasta aruanne.
Otsuse poolt anti 100% koosolekul esindatud häältest.

3. Kasumi jaotamise otsustamine
Vastuvõetud otsus:
Suunata 31. detsembril 2025.a. lõppenud majandusaasta puhaskasum summas 12 041 088 eurot eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvele.
Otsuste poolt anti 100% koosolekul esindatud häältest.

4. Nõukogu liikmete volituste pikendamine
Vastuvõetud otsus:
Pikendada Ühingu nõukogu liikmete Patrick Werner’i, Oscar Crameri ja Giovanni Bozzetti volitusi 3 (kolmeks) aastaks alates 6. juuli 2026.a. kuni 5. juuli 2029.a. (k.a).
Otsuse poolt anti 100% koosolekul esindatud häältest.

5. Ühingu juhtide tasustamise põhimõtted
Vastuvõetud otsus:
Kiita heaks Ühingu juhtide tasustamise põhimõtted.
Otsuse poolt anti 100% koosolekul esindatud häältest.

Koosoleku protokoll avaldatakse AS Pro Kapital Grupp koduleheküljel www.prokapital.com hiljemalt 11.06.2026.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine praktikas – kuidas vältida vaidlusi, järelevalve märkusi ja probleeme objekti üleandmisel?

Mõtled kinnisvaramaakleriks hakata? Kinnisvarakool viib sind stardipaigast päriselt edasi

KinnisvarakoolKinnisvaramaaklerina alustamine nõuab palju enamat kui entusiasmi – vaja on teadmisi turust, hindamisest, juriikast ja müügist. Kinnisvaravaldkond pakub erakordseid võimalusi, kuid edu tuleb neile, kes on hästi ette valmistunud. Kinnisvarakooli stardiprogramm on lühim tee vajalike teadmiste ja oskusteni.

Koolitustel käsitletakse muu hulgas järgmisi teemasid:

  • kinnisvaraturg ja selle toimimine;
  • kinnisvara hindamine;
  • müük ja kliendisuhtlus;
  • digitaalne turundus ja persoonibränd;
  • ehitus ja planeerimine;
  • kinnisvaraalane juriidika;
  • üürisuhted ja maksustamine.

Koolituste ajakava:

Koolitused toimuvad hübriidõppes – saad valida kontaktõppe Tallinnas koolitusklassis või osaleda mugavalt MS Teamsi vahendusel.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Pro Kapital: Decisions of the repeat Annual General Meeting of AS Pro Kapital Grupp shareholders

Pro KapitalThe repeat annual shareholders general meeting (hereinafter referred to as the Meeting) of AS Pro Kapital Grupp (hereinafter referred to as the Company) took place on Wednesday, 10th of June 2026 starting at 12.30 at the premises of the Company at Sõjakooli 11 in Tallinn, Estonia.

A quorum was not reached at the annual general meeting held on 26 May 2026, and therefore the Meeting with the same agenda was convened pursuant to Section 297(2) of the Commercial Code and clause 4.6 of the Company’s articles of association. The Meeting was competent to adopt resolutions regardless of the votes represented at the Meeting. The votes cast prior to the general meeting held on 26 May 2026 did not lose their validity and were taken into account at the Meeting.

As per the registration list of the meeting 5 shareholders were represented at the Meeting, who represented in total 37 070 514 votes, which forms 65.39% of all votes attached to the shares.

The agenda and decisions adopted at the Meeting were as follows:

1. Election of the Chairman and Secretary of the annual general meeting of shareholders
Decision adopted was as follows:
Elect Ilona Nurmela as the Chairman of the Meeting. Elect Helena Purga as the Secretary of the Meeting.
100% of the votes were in favour of the decision.

2. Approval of the audited annual report of the Company for the financial year of 2025
Decision adopted was as follows:
Approve the annual report of the Company for the financial year 2025.
100% of the votes were in favour of the decision.

3. Resolution of distribution of the profit
Decision adopted was as follows:
To distribute the net profit for the financial year which ended 31 December 2025 in the amount of EUR 12 041 088 into retained earnings of previous periods.
100% of the votes were in favour of the decisions.

4. Extending the term of office of the Supervisory Council members
Decision adopted was as follows:
To extend the term of office of the Council members Patrick Werner, Oscar Cramer and Giovanni Bozzetti for a period of 3 (three) years from 6th of July 2026 until 5th of July 2029 (inclusive).
100% of the votes were in favour of the decisions.

5. Remuneration policy for the executive management of the Company
Decision adopted was as follows:
To approve the remuneration policy for the executive management of the Company.
100% of the votes were in favour of the decisions.

The minutes of the meeting will be published on the website of AS Pro Kapital Grupp www.prokapital.com no later than 11.06.2026.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

EIS: Riiklikud eluasemeteenused liiguvad EISist KIKi

EIS Ettevõtluse ja Innovatsiooni SihtasutusVabariigi Valitsus tegi põhimõttelise otsuse viia riigi eluasemevaldkonna teenused Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusest (EIS) Keskkonnainvesteeringute Keskusse (KIK).

  • Üleminek toimub kava järgi 2027. aasta alguses.
  • Klientide jaoks, kellest enamik on korteriühistud, üleminekuga seoses teenuste sisus midagi ei muutu.
  • Muudatuse eesmärk on koondada energia- ja kliimavaldkonna teemade kompetents ühte organisatsiooni ning tagada valdkonna terviklikum juhtimine.

Eesti eluasemevaldkonna teekaart aastani 2035 näeb ette, et korterelamute ja väikeelamute rekonstrueerimistoetused ja -laenud, kodutoetused, nõustamisteenused ning teadlikkuse suurendamise tegevused liiguvad KIKi. Samuti hakkab KIK vedama elamufondi uuendamise ja energiatõhususega seotud arendus- ning pilootprojekte.

KIKi tegevjuhi Andrus Treieri sõnul aitab muudatus siduda kodude renoveerimise, energiatõhususe ja elukeskkonna teemad senisest terviklikumaks paketiks muude elukeskkonnaga seotud teenustega, mida KIK pakub, nagu näiteks jäätme- ja ringmajanduse lahendused, kaugkütte ja veesüsteemide investeeringud ning laadimistaristu toetused.

„Nende teenuste lisandumine KIKi aitab tulevikus korteriühistutele, omavalitsustele ja teistele osapooltele pakkuda terviklikumat tuge,” sõnas Treier.

Käendusteenused jäävad jätkuvalt EISi

EISi jäävad senistest teenustest eluasemelaenu käendused ja korterelamute renoveerimislaenu käendused, kuna need on seotud EISi ettevõtluskäenduste süsteemiga. Teenust osutatakse pankade kaudu ning lõppkliendid üldjuhul EISiga otse suhtlema ei pea.

„EISi strateegiline fookus on järgmiste aastate jooksul selgelt ettevõtete teadmusmahukuse, ekspordivõimekuse ja investeeringute kasvatamisel,” ütles EISi juhatuse esimees Ursel Velve. „Soovime suunata oma ressursid ja kompetentsi eeskätt nende ettevõtete arengu kiirendamisele, kes loovad kõrgema palgaga töökohti ja tugevdavad Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet. Eluasemeteenuste liikumine KIKi aitab EISil kujundada selgema rolli ja võimaldab keskenduda ettevõtluse arendamisele. Nii saavad mõlemad organisatsioonid teha seda, milles nad on kõige tugevamad,“ selgitas Velve muudatuse sisu.

Elukeskkonda tuleb arendada terviklikult

“Mugava ja kaasaegse elukeskkonna loomisel on oluline tervikpilt – see ei tähenda ainult hoonete energiatõhusaks renoveerimist, vaid ka sinna juurde kuuluva kaasaegse taristu loomist. Mõistlik on pakkuda inimestele ja korteriühistutele ligipääsu elukeskkonda parandavatele toetustele ja teenustele ühest kohast,“ ütles Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo.

Viimase kolme aastaga on Eesti valitsused suunanud kortermajade renoveerimisse ligi 360 miljonit eurot, mille jagamisega on seni tegelenud EIS. „Nii suurte investeeringute puhul on oluline, et inimesteni jõuaksid ka edaspidi kvaliteetsed, hästi korraldatud ja usaldusväärsed teenused. KIKil on olemas tugev kogemus keerukate toetusmeetmete ja suurte arendusprojektide elluviimisel ning võimekus siduda rekonstrueerimine laiemate energia- ja elukeskkonna teenustega,“ lisas Jaanisoo.

Klientide lepingud EISiga lähevad automaatselt üle KIKile

„EIS on aastate jooksul loonud eluasemevaldkonnas tugeva kompetentsi ja usaldusväärsed teenused ning meie jaoks on oluline, et inimesed ja korteriühistud tunneksid ka edaspidi kindlust, et riigi tugi jätkub. Teenuste KIKi liikumine ei muuda toetuste tingimusi ega klientide võimalusi toetusi taotleda – muutub vaid teenuseid pakkuv organisatsioon. Üleminek valmistatakse ette piisava ajavaruga projektide ja teenuste üleandmiseks ning viisil, et klientide jaoks oleks see võimalikult sujuv ning teenuste pakkumises ei tekiks katkestusi,“ kinnitas Velve.

Ülemineku käigus viiakse KIKi üle ka EISi eluasemevaldkonna sisuline kompetents koos meeskonnaga, et tagada teenuste järjepidevus ning vältida katkestusi käimasolevates programmides. Muudatus puudutab u 20 EISi töötajat. Kõik lepingud, varad ja kohustused lähevad jagunemisprotsessis automaatselt üle KIKile ning lepingutingimused jäävad samaks. Koostöö jätkub samalaadselt nii partneritega kui koostöövõrgustikega.

Ülemineku ettevalmistused algavad kohe pärast valitsuse otsust. Praeguse plaani järgi viiakse teenused KIKi üle 2027. aasta algul.

Eluasemevaldkonna teenuste ümberkorraldamise ettepaneku valmistasid ette EIS, KIK ja Kliimaministeerium.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark