Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC
 

Liven: Notice on the Public Offering of the Shares of Liven AS

23.04.2026

LivenLiven AS (registry code 12619609, address Telliskivi tn 60/5, 10412, Tallinn, Estonia; Liven or the Company) hereby announces a public offering of its shares (the Offering). The Offering will be carried out based on the prospectus prepared by Liven and approved by the Estonian Financial Supervision and Resolution Authority (EFSA) on 22 April 2026, which has been published on the date of this notice on the websites of Liven and the EFSA (the Prospectus). The details of the Offering are set out in the Prospectus.

For interested parties, Liven will organise a webinar in English, introducing the Company and the Offering on 29 April at 11:00 and a seminar in Estonian on 29 April at 17:30 at Liven’s Regati pst 3 / 5 development at Regati pst 5, Tallinn (ground floor; gathering and the opportunity to visit the Regati pst 5 premises begins at 16:30). Prior registration is required to participate at the Estonian seminar.

The Arranger of the Offering is AS LHV Pank, the Latvian sales agent is Signet Bank AS, Liven’s legal adviser is Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ and communication partner is Tuum Consulting OÜ.

Key terms of the Offering


In the course of the Offering, Liven will offer up to 1,495,730 new ordinary shares with a nominal value of EUR 0.10 per share and certain minority shareholders of Liven will offer up to 369,015 existing ordinary shares with a nominal value of EUR 0.10 per share (together, the Offer Shares). In the event of oversubscription of the Offering, Liven has the right to increase the number of Offer Shares by up to 854,705 additional new ordinary shares with a nominal value of EUR 0.10 per share (the Overallotment Shares). If the Overallotment Shares are allocated to investors in full, the maximum total number of Offer Shares is 2,719,450. Liven also has the right to cancel the Offering to the extent not subscribed for.

Liven has one type of shares and all Offer Shares are or will be of the same type.

The Offering comprises a public offering to retail and institutional investors in Estonia, Latvia and Lithuania. In addition, Liven may offer the Offer Shares non-publicly to qualified investors within the meaning of Regulation (EU) 2017/1129 of the European Parliament and of the Council of 14 June 2017 on the prospectus to be published when securities are offered to the public or admitted to trading on a regulated market (the Prospectus Regulation) in Estonia, Latvia, Lithuania and certain selected member states of the European Economic Area, as well as to other selected investors, subject to relevant exemptions under the laws of the respective Member States. The public offering will take place only in Estonia, Latvia and Lithuania and no public offering will take place in any other jurisdiction.

The subscription period for the Offer Shares will commence on 23 April 2026 at 10:00 (Estonian time) and ends on 7 May 2026 at 15:30 (Estonian time) (the Offer Period), unless the Offer Period is changed or the Offering is cancelled.

The Offer Shares are offered at a price of EUR 4.68 per Offer Share, of which EUR 0.10 is the nominal value and the remainder is the share premium (the Offer Price).

Based on the number of new ordinary shares to be issued by Liven and the Offer Price, the gross proceeds to be raised by Liven in the course of the Offering will be up to EUR 7.0 million, and up to EUR 11.0 million if the Offering is increased by the Overallotment Shares. Together with the offering by certain minority shareholders of Liven, based on the number of Offer Shares and the Offer Price, the gross proceeds of the Offering will be up to EUR 8.7 million, and up to EUR 12.7 million if the Offering is increased by the Overallotment Shares.

Liven’s key shareholders Verdale OÜ, BKK Holding OÜ and Laur & Partners OÜ, as well as Probus OÜ and Ivard OÜ, are long-term and strategic shareholders of the Group and have undertaken, on the basis of an agreement entered into with AS LHV Pank, not to sell, enter into sales agreements or otherwise transfer the Shares of Liven belonging to them during the 12-month period following the Offering.

The indicative timetable of the Offering is as follows:

Commencement of the Offer Period 23 April 2026 at 10:00
End of the Offer Period 7 May 2026 at 15:30
Announcement of the results of the Offering On or about 11 May 2026
Settlement of the Offering On or about 13 May 2026
First trading day on the Exchange On or about 15 May 2026


Submission of Subscription Undertakings


In order to subscribe for shares in the Offering, an investor must have a securities account with an account operator of the Estonian branch of Nasdaq CSD SE (the Nasdaq CSD) or a financial institution that is a member of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange (the Exchange).

Submission of Subscription Undertakings by Estonian investors
An investor who wishes to subscribe for Offer Shares must contact the account operator that manages the relevant investor’s Nasdaq CSD securities account and submit a Subscription Undertaking for subscription of the Offer Shares in the form set out below during the Offer Period. The Subscription Undertaking must be submitted to the account operator by the end of the Offer Period at the latest. By submitting a Subscription Undertaking, the investor authorises the account operator that manages the settlement account linked to the investor’s securities account to immediately block the total transaction amount on the investor’s settlement account until settlement is completed or the funds are released in accordance with the terms and conditions set out in the Prospectus.

Securities account holder: Investor’s name
Securities account: Investor’s securities account number
Account operator: Name of the investor’s account operator
Securities: Liven ordinary share
ISIN code: EE3100003112
Number of securities: Number of Offer Shares that the investor wishes to subscribe for
Price (per share): EUR 4.68
Transaction amount: Number of Offer Shares that the investor wishes to subscribe for multiplied by the Offer Price
Counterparty: AS LHV Pank*
Securities account of the counterparty to the transaction: 99104086627
The account operator of the counterparty to the transaction: AS LHV Pank
Settlement date: 13 May 2026
Type of transaction: “subscription undertaking”

*In order to facilitate the settlement of the Offering and to enable trading of the Shares on the Exchange to commence as soon as possible after the allocation of the Offer Shares, (i) the Shares belonging to Laur & Partners OÜ, a shareholder of the Company, will be used for the settlement of the Offering to the extent of the new shares to be issued, which Laur & Partners OÜ will lend to AS LHV Pank and transfer to AS LHV Pank prior to the settlement of the Offering, and (ii) all Selling Shareholders will transfer their ownership of the existing shares to AS LHV Pank prior to the settlement of the Offering. Accordingly, AS LHV Pank must be indicated as the counterparty in the Subscription Undertaking.

Submission of Subscription Undertakings by Latvian and Lithuanian investors
An investor who wishes to subscribe for Offer Shares must contact a financial institution that is a member of the Exchange and operates the securities account of the respective investor and submit a Subscription Undertaking for the purchase of the Offer Shares in the form accepted by the financial institution and in accordance with the terms and conditions of the Offering. The investor may use any method offered by the financial institution to submit the Subscription Undertaking (e.g. physically at the customer service location, through internet banking or otherwise).

Admission to trading of the Shares


On 22 April 2026, Liven submitted an application to Nasdaq Tallinn AS for the admission of all of its shares (including the Offer Shares) to trading on the Baltic Main List of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange. Trading with the Shares on the Baltic Main List of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange is expected to commence on or about 15 May 2026.

Availability of the Prospectus


The Prospectus, together with the translations of the summary of the Prospectus into Latvian and Lithuanian, has been published and is available in electronic form on the website of Liven at https://liven.ee/en/investor/ and on the website of the EFSA at https://www.fi.ee. In addition, the Prospectus, together with the translations of the summary of the Prospectus, is available through the information system of the Exchange.

Before making an investment decision, investors should read the Prospectus and its summary and, if necessary, consult a person who specialises in advising on such investments.

Joonas Joost
Chief Financial Officer
e-mail: joonas.joost@liven.ee
https://liven.ee/

Important information

This notice is an advertisement of securities within the meaning of Regulation (EU) 2017/1129 of the European Parliament and of the Council of 14 June 2017 (the “Prospectus Regulation”). Before making an investment decision, please read the prospectus and its summary, which are available at https://www.fi.ee and https://liven.ee/en/investor/. Each investor must make an investment decision only on the basis of the information contained in the prospectus and, if necessary, consult an expert. The approval of the prospectus by the Estonian Financial Supervision and Resolution Authority does not constitute an endorsement of the shares of Liven AS.

The information contained in this notice is not intended for publication, distribution or transmission, in whole or in part, directly or indirectly, in the United States, Canada, Hong Kong, Japan, Singapore, South Africa or other countries or in circumstances where publication, distribution or transmission would be unlawful. The shares of Liven AS are offered to the public only in Estonia, Latvia and Lithuania and no sale or offering of shares will take place in any jurisdiction where such offering, invitation or sale would be unlawful without an exemption or qualification under the law. The shares are offered to the public only on the basis of the prospectus and its summary and the offering is directed only at persons to whom the prospectus is directed. This notice has not been approved by any supervisory authority and is not a prospectus.

Liven AS aktsiate avaliku pakkumise ja kauplemisele votmise prospekt 2026

Summary 2026 EN

Santrauka 2026 LT

Kopsavilkums 2026 LV

Rendi hästi varustatud koolitusklass mugavas asukohas

23.04.2026

KinnisvarakoolKinnisvarakooli koolitusruum on suurepärane valik seminaride, koolituste, koosolekute ja õpitubade läbiviimiseks. Avaras ruumis on 12 lauda, mille taha mahub istuma 24 inimest, ning teatristiilis paigutuse korral kuni 36 osalejat.

Koolitusruumi põhivarustuses on konverentsiseade Konftel, ekraan 86″ UHD TV (projektoriga võrreldes teravam ja kontrastsem pilt), tahvel koos markeritega, veeautomaat topsidega (külma ja kuuma vee võimalus).

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tallinnas Kristiine linnaosas aadressil Tulika 19, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel ruumis number 138 (sissepääs sisehoovist). Flora Maja sisehoovis on tasuline parkla, kuid parkimine ümberkaudsetel tänavatel on tasuta.

  • Minimaalne rentimise aeg on 3 tundi, maksumus 75 €, hinnale lisandub käibemaks.
  • Iga järgnev tund on 22 € + käibemaks.
  • Päeva rent (8 tundi) on 110 € + käibemaks.

Koolitusklassi rentimiseks helista +372 525 6655 (Margot Toompark) või kirjuta kool@kinnisvarakool.ee.

Koolitusklass

Koolitusklass

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Inbank kolib peakontori Telliskivisse

22.04.2026

260422 Inbank kolib peakontori Telliskivisse 1Seni Tallinnas Niine tänava Loomemajas tegutsenud Inbank kolib peakontori oma majja Telliskivis. Seitsmekorruseline M2 hoone valmib Telliskivi TLN ärilinnakus 2028. aastal.

Inbanki tegevjuhi ja juhatuse esimehe Priit Põldoja sõnul on tänased ruumid Niine tänaval Tallinna kontori enam kui 200 töötajale kitsaks jäänud ega vasta enam kasvava meeskonna vajadustele.

„Uusi ruume otsides vaatasime intuitiivselt Põhja-Tallinna, mitte kesklinna pilvelõhkujate poole. Võib-olla seetõttu, et peame ennast pigem tehnoloogiaettevõtteks ja tänu sellele tunneme end Kalamajas koduselt,” rääkis Põldoja.

Tegevjuhi sõnul soosib Telliskivi ärilinnak Inbanki tööviise ja vastab töötajate soovidele. Telliskivi TLN linnaku puhul said otsustavaks hea ligipääsetavus nii ühistranspordi, jalgratta kui ka autoga ning terviklik infrastruktuur koos söögikohtade, sportimisvõimaluste ja rohealadega.

„Loomulikult on olulised praktilised kaalutlused, nagu funktsionaalsus, ligipääsetavus ja kaasaegne töökeskkond. Kuid Inbankile on kõige tähtsam see, et kontor sobiks meie kultuuriga ja oleks meie inimestele koht, kus koos olla,” täpsustas Põldoja. „Kuigi meil ei ole kaugtööle piiranguid, usun endiselt, et parimad ideed ja tiimitunne tekivad ikkagi ühes ruumis olles.”

Telliskivi TLN-i juhi Katrina Šokmani sõnul on Inbanki liitumine ärilinnakuga märgilise tähendusega samm kogu Telliskivi linnakule ja M-hoone arendusele. “Inbanki kui rahvusvahelise ja kiiresti areneva finantsettevõtte otsus valida peakontori asukohaks Telliskivi on tunnustus siia ehitatavatele uutele ärihoonetele ja ärilinnaku tulevikuvisioonile tervikuna. Inbanki kui ankurrentniku lisandumine annab M-hoonele tugeva kvaliteedimärgi ja saadab selge signaali turule: Telliskivi TLN-ist on kujunemas üks Tallinna ihaldusväärsemaid töökeskkondi, kus kohtuvad loovus, tehnoloogia ja tänapäevane igapäevaelu.”

Šokmani sõnul on need väärtused, mis toetavad ettevõtete kasvu ja inimkeskset töökultuuri. “M-hoone arendusega loome paindlikud, kestlikud ja hästi ligipääsetavad äripinnad, mida rikastab terviklik linnak koos rohealade, teenuste ja kogukondlike kohtumispaikadega. M-hoone, kuhu Inbank oma peakontori kolib, toetab igati ettevõtte arengut, tuues inimesed koostööle orienteeritud keskkonda,” märkis Šokman.

P&E Real Estate arendab Balti jaama kõrval asuva Telliskivi TLN-i ärilinnaku uude etappi – M-hoonesse – kokku 20 000 ruutmeetrit äripindu. Uue M-hoone, mis koosneb arhitektuurselt M1-M8 hoone osadest, autoriks on ühistööna KTA ja Salto Arhitektid. Inbanki kontori sisekujunduse loovad Studio ARGUS sisearhitektid Birgit Palk ja Margit Argus. Arendusprojekt valmib 2028.aastal.

Lisaks Tallinnale on Inbankil kontorid Riias, Vilniuses, Kaunases, Gdańskis, Varssavis ja Prahas.

P&E Real Estate on P&E Capital’i (https://pecapital.eu/et/) poolt juhitud ja pikaajalisele Eesti kapitalile kuuluv kinnisvaraettevõte, mille portfelli kuulub lisaks Telliskivi TLN’ile veel ka Solaris Keskus ja Uus-Maakri kvartal.

Inbank on Euroopa Liidu pangalitsentsiga finantstehnoloogia ettevõte, mis ühendab kaupmehi, tarbijaid ja finantsasutusi järgmise põlvkonna embedded finance platvormil. Koostöös enam kui 6000 kaupmehega on Inbankil 900 000+ aktiivset lepingut ja hoiuseid kogutakse seitsmes Euroopa riigis. Inbanki võlakirjad on noteeritud Nasdaq Tallinna börsil.

260422 Inbank kolib peakontori Telliskivisse 2

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Swedbank: euribori tõus ei pea tähendama suuremat kodulaenu kuumakset

22.04.2026

SwedbankKui euribor tõuseb, tähendab see paljude kodulaenuvõtjate jaoks suuremat kuumakset ja vähem vaba raha igapäevasteks kulutusteks. Vähem teatakse aga, et Swedbank pakub turul ainsana maksegraafikut, mille puhul euribori muutus kuumakset ei mõjuta – selle asemel muutub laenuperiood. See on lahendus neile, kelle jaoks on oluline stabiilsus ja parem kindlustunne pere-eelarve planeerimisel.

Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma sõnul eelistavad Eesti inimesed eelkõige tavalist annuiteetgraafikut ja võrdsete põhiosadega maksegraafikut, kuid sellisel juhul sõltub igakuine makse lisaks laenuperioodile ja panga marginaalile otseselt ka euriborist. Kuue kuu euribor on aga möödunud suvest tõusnud ligi 0,5 protsendipunkti, mis tähendab paljudele laenuvõtjatele ka suuremaid kuumakseid.

„Vähem teatakse, et tegelikult on ka kolmas variant: fikseeritud annuiteetgraafik ehk paindliku lõpptähtajaga lahendus. Selle puhul jääb kodulaenu kuumakse kogu perioodi vältel samaks, kuid euribori muutudes vaadatakse kaks korda aastas üle laenu tagasimakse aeg. Kui euribor tõuseb, ei muutu kuumakse – selle asemel pikeneb laenuperiood. Madalama intressi korral jällegi laenuperiood lüheneb ja suurem osa kuumaksest läheb põhiosa katteks,“ selgitas ta.

Pärgma tõi näite 100 000 euro suurusest kodulaenust, kus panga marginaal on 1,5% ja mille puhul on inimene valinud fikseeritud annuiteetgraafiku 500-eurose kuumaksega. Kui euribor on 1,5%, saab laen tasutud ligikaudu 23 aasta ja 8 kuuga, 2% euribori juures umbes 25 aastaga ning 2,5% tasemel pikeneb periood ligikaudu 27 aastani. „Kuumakse suurust valides tasub aga teada, et maksimaalne laenu tagasimaksmise periood lepitakse kokku laenulepingus ning see võib olla kuni 30 aastat, nagu ka tavapärase kodulaenu puhul,“ lisas ta.

Tavalise annuiteetgraafiku puhul on loogika vastupidine: laenuperiood on paigas, kuid euribori muutus kandub otse kuumaksesse. Pärgma tõi näiteks, et kui 100 000 euro suuruse kodulaenu tagasimakseperiood on fikseeritud 25 aasta peale ja panga marginaal on sama, on kuumakse 1,5% euribori korral umbes 474 eurot, 2% juures ligi 501 eurot ning 2,5% tasemel umbes 528 eurot.

Võrdsete põhiosamaksetega graafiku puhul mõjutab euribor samuti kuumakset, kuid selle mõju sõltub rohkem sellest, kui suur on parasjagu laenujääk. „Kuna intress arvutatakse iga kuu järelejäänud laenusummalt, on euribori mõju kõige suurem laenuperioodi alguses, mil laenujääk on suurim. Kui euribor tõuseb just lepinguperioodi alguses, tähendab see märksa kõrgemaid kuumakseid. Sama muutus laenuperioodi lõpus mõjutab kuumakset juba oluliselt vähem,“ kirjeldas ta.

Pärgma lisas, et neljanda variandina saab valida ka fikseeritud intressiga lahenduse, kus intress fikseeritakse viieks aastaks. See annab kindlustunde kindlaks perioodiks, kuid võib sõltuvalt euribori edasisest liikumisest osutuda kliendi jaoks kas soodsamaks või kallimaks. Pärast viieaastase fikseerimisperioodi lõppu hakkab laenu intress taas sõltuma kuue kuu euriborist ning laenu tagasimakse jätkub tavalise annuiteetgraafiku alusel.

Tema sõnul tasub maksegraafiku valimisel endalt küsida, kas olulisem on stabiilne kuumakse, väiksemad kogukulud või laenu tagasimaksmise periood. Ühte õiget ega valet lahendust ei ole ning otsus sõltub eelkõige inimese eesmärgist ja ootustest.

260422 Swedbank euribori tõus ei pea tähendama suuremat kodulaenu kuumakset

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Citadele: Kodulaenu võtmist pidurdavad enamasti sissetulek ja sissemakse kogumine

22.04.2026

Citadele BankEesti inimeste hinnangul on neile suurimaks takistuseks kodulaenu võtmisel ebapiisav või ebastabiilne sissetulek, selgub Citadele panga küsitlusest. Seda hindas suurimaks takistuseks 10 protsenti vastanutest. Veel kaheksa protsenti tõi peamise probleemina välja ebapiisavad säästud sissemakseks ning sama paljud mure rahalise kindlustatuse pärast tulevikus. Viis protsenti kardab ebakindlat geopoliitilist olukorda.

„Kodu osta soovijate jaoks ei ole selgelt peamine küsimus üksnes see, millist kodu nad soovivad, vaid ka see, kui kindlalt nad end oma tänases ja homses rahalises olukorras tunnevad,“ selgitas Citadele Balti jaepanganduse juht ja juhatuse liige Edward Rebane. „Avalikus arutelus räägitakse palju intressimääradest, kinnisvarahindadest ja majanduskeskkonnast, kuid inimeste jaoks on otsuse juures sageli määravamad hoopis väga praktilised küsimused. Kas sissetulek on piisavalt stabiilne, kas sissemakseks on piisavalt sääste ja kas pere eelarve peab vastu ka siis, kui kulud peaksid kasvama,“ ütles Rebane.

Kuigi kõrgeid intressimäärasid mainis suurima takistusena seitse protsenti Eesti vastanutest ja kõrgeid kinnisvarahindu samuti seitse protsenti, olid need põhjused vähem levinud kui mure oma sissetuleku või tulevase rahalise kindlustatuse pärast. Geopoliitilist olukorda nimetas peamise takistusena viis protsenti vastanutest.

Kodulaenu sissemakse küsimus kerkis eriti selgelt esile nooremate vastajate seas. 18–29-aastaste seas nimetas 17 protsenti suurima takistusena ebapiisavaid sääste sissemakseks, 14 protsenti ebapiisavat või ebastabiilset sissetulekut ning 11 protsenti kõrgeid kinnisvarahindu. See viitab, et noortel on soov kodu osta olemas, kuid esimese sammu tegemist pidurdab sageli vajaliku rahalise puhvri puudumine.

Rebase sõnul algab edukas kodulaenu taotlemine sageli juba ammu enne pangaga ühenduse võtmist. „Kodulaenu vaadates hindab pank alati tervikpilti: sissetuleku stabiilsust, olemasolevaid kohustusi, säästude olemasolu ja seda, kui suur puhver jääb pärast igakuist laenumakset. Pangale on näiteks ka oluline mõista inimese eelneva finantskäitumise järgi, et kui võimeline ta on raha säästma või kulub palk alati kuu lõpuks täielikult ära. Mida selgem on see pilt inimesele endale juba enne taotluse esitamist, seda realistlikumad on ka ootused nii võimaliku laenusumma kui ka sobiva kodu osas,“ lisas Rebane.

Rebase hinnangul kinnitab uuring, et kodulaenu puhul ei määra otsust ainult turuolukord, vaid ka inimeste valmisolek enda rahaasju pikema vaatega planeerida. „Kodu ostmine ei ole ainult emotsionaalne otsus, vaid pika mõjuga finantskohustus. Seetõttu tasub eelnevalt ausalt läbi vaadata oma sissetulekud, püsikulud, olemasolevad kohustused ja säästmisvõimekus. Mida parem on ettevalmistus, seda kindlamalt saab ka laenuotsusele vastu minna,“ lisas Rebane.

Balti riikide võrdluses paistis Eesti silma sellega, et siin on kõige vähem neid, kes ütlevad, et ei plaani kodu osta. Kui Eestis vastas nii 33 protsenti inimestest, siis Lätis oli see näitaja 42 protsenti ja Leedus 41 protsenti.

Citadele tellitud uuring viidi läbi kõigis kolmes Balti riigis. Eestis vastas küsitlusele 1000 inimest.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Bigbank: Riigikogu asub täna seadust muutma, käes on õige hetk kodulaenumaksed väiksemaks võidelda

22.04.2026

BigbankTäna on Riigikogus esimesel lugemisel seadusemuudatus, millega tahetakse vähendada kodulaenulepingu ühest pangast teise viimise kulusid. Nii on kätte jõudnud õige aeg asuda praeguseid kodulaenu lepingu tingimusi kõrvutama konkureerivate pankade pakkumistega, et siis 1. juulil loodetavasti jõustuvast seadusemuudatusest esimeste hulgas kasu lõigata, kommenteerib Bigbank Eesti juht Arthur Taavet.

Arthur Taaveti sõnul on muude kodukulude pideva kasvu olukorras kodulaenumakse vähendamine üks lihtsamaid võimalusi pere eelarve tasakaalus hoida. “Variante selleks on väga erinevaid, sest läbi saab rääkida nii laenuperioodi kui muid tingimusi. Bigbank pakub isegi sellise erigraafiku võimalust, kus näiteks esimesed viis või kümme aastat tasub laenuvõtja ainult intresse ning põhiosa tagasimakse algab alles aastaid hiljem. Selleks ajaks on eeldatavalt aga pereliikmete sissetulek tõusnud ja inflatsioon raha väärtust langetanud,” räägib Arthur Taavet, kelle sõnul on laenuraha tegelikult kaup nagu iga teinegi. “Suure välismaa panga eurod ei ole kuidagi paremad kui tubli Eesti panga omad. Loeb ainult see, kes rohkem pingutab, et kliendile sobivaim pakkumine teha,” võtab Taavet teema kokku.

“Pankadevaheline konkurents on päriselt olemas ning olemasoleva lepingu järgne igakuine laenu tagasimakse on päris kindlasti võimalik soovi korral väiksemaks läbi rääkida. Eelduslikult kesksuvel jõustuv seadus teeb nüüd ka pangavahetuse soodsamaks, sest laenuvõtja pääseb seni lisandunud notaritasudest,” rõhutab Bigbank Eesti juht, kelle sõnul on käes paras aeg hakata erinevaid pakkumisi koguma ja võrdlema, et siis juulis parima pakkujaga uus leping ära teha.

Riigikogus on täna esimesel lugemisel seaduseelnõu, mille eesmärk on muuta eluasemelaenude refinantseerimine lihtsamaks, kiiremaks ja odavamaks ning suurendada konkurentsi laenuturul. Selleks muudetakse asjaõigusseadust ja selle rakendamise seadust nii, et eluasemelaenu üleviimisel ühest pangast teise ei ole enam vaja notariaalset tõestamist, kui laenusaaja ja tagatisvara jäävad samaks ning tingimused ei muutu kliendile ebasoodsamaks. Vajalikud kokkulepped saab edaspidi sõlmida digitaalselt. Seadus peaks jõustuma 1. juulil 2026.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine

22.04.2026

Evi HindpereKäes on aktiivne korteriomanike üldkoosolekute kokkukutsumise aeg.

Olen tegelenud palju korteriühistutega seotud õigusvaidlustega ning pean tõdema, et paljud juhatuse liikmed ja ka valitsejad rikuvad – kas teadlikult või teadmatusest – koosoleku kokkukutsumise korda. Selle tagajärjeks võib olla vastuvõetud otsuste tühisus või nende hilisem tühistamine.

Millised on peamised vead, mida sageli tehakse?

  • Juhatus ei kontrolli enne koosolekut kinnistusraamatust korteriomanike nimekirja, mistõttu puudub selgus, kes on õigustatud koosolekul osalema ja hääletama.
  • Ei arvestata, et kui korteriomand kuulub mitmele isikule, võivad nad koosolekul osaleda kas ühiselt või esindaja kaudu (sh võib esindajaks olla üks ühistest omanikest).
  • Kvoorumi arvestamisel eksitakse – korteriomanik on üks liige sõltumata talle kuuluvate korteriomandite arvust.
  • Korteriomanikele ei tehta enne koosolekut kättesaadavaks otsuste eelnõusid ega dokumente, mille üle hääletama hakatakse.
  • Koosoleku kutset ei saadeta kõigile või see saadetakse hilinenult (etteteatamise tähtaega ei osata arvutada).
  • Päevakord on puudulik või ebaselge.
  • Koosolekul osalejate nimekiri on puudulik või ebatäpne.
  • Koosoleku teates ei ole selgelt märgitud toimumise aeg ja koht.

Kui koosoleku kokkukutsumise korda rikutakse oluliselt, ei ole koosolek otsustusvõimeline ning seal vastu võetud otsused on tühised – see tähendab, et nendest ei tulene kellelegi õigusi ega kohustusi.

Tasub meeles pidada: formaalsused ei ole pelgalt bürokraatia – need on õiguspäraste otsuste eelduseks.

Evi Hindpere – kinnisvarajurist
info@kinnisvarajurist.ee
www.kinnisvarajurist.ee

Lisateave ja kontakt

Evi Hindpere

 Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.

Evi Hindpere
Kinnisvarajurist
www.kinnisvarakool.ee/kinnisvarajurist
Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Swedbank: Unustatud ruutmeetrid: mis juhtub, kui esitad kodukindlustust sõlmides ebatäpseid andmeid?

22.04.2026

SwedbankOma eluaseme kindlustamine on eestlaste seas levinud praktika ning Eesti Kindlustusseltside Liidu mulluste andmete kohaselt on kindlustuslepinguga kaetud üle 80% siinsetest kodudest. Kuigi kindlustus on parimaks viisiks oma kodu kaitsmiseks ning poliisi sõlmimiseks kulub enamasti vaid mõni minut, siis on enne lepingu allkirjastamist siiski oluline pöörata tähelepanu andmete õigsusele.

Kodukindlustust sõlmides tuleb kindlustusseltsiga jagada erinevaid andmeid – alates eluaseme suurusest ja ehitusaastast kuni kasutatud ehitusmaterjalideni välja. Seda infot kasutatakse kindlustushinna arvutamiseks, võttes arvesse tavapäraseid taastamiskulusid ja tuvastatud riske.

“Kui need andmed on ligikaudsed, siis võib juhtuda, et ka leping on sõlmitud ebatäpsetel alustel. See omakorda tähendab, et kindlustusleping võib katta oodatust vähem, või vastupidi, kindlustatakse liiga palju ning suurendatakse selle arvelt asjatult kindlustusmakse suurust,” rääkis Swedbanki kodukindlustuse valdkonnajuht Sandra Dõba.

Miks reaalsed andmed loevad?

Kui kodu pindala on lepingut sõlmides sisestatud oluliselt väiksemana, võib see mõjutada hoone taastamisväärtust või tuua sootuks kaasa kahju hüvitamisest keeldumise. Seega tasub meeles pidada, et kui ehitad aastate jooksul kodus välja näiteks varem kasutamata pööningukorruse, tuleks see muudatus koheselt ka kindlustuslepingus uuendada.

Pindala kõrval on sama oluline ka muu tehnilise info korrektsus. Pea meeles, et kui esitad lepingu sõlmimisel vale ehitus- või renoveerimisaasta või hoopis väärinfo maja ehitusmaterjalide kohta ja see on mõjutanud tekkinud kahju suurust, on kindlustusandjal voli kasutada erinevaid õiguskaitsevahendeid.

Samuti tuleb silmas pidada korteri kasutusotstarvet. Nimelt on inimesed muutunud üha finantsteadlikumaks ja otsustavad tihti, näiteks reisile minnes või suveperioodil, enda korteri lühiajaliselt välja üürida. Seda tehes tuleb tähele panna, kas kindlustustingimused jäävad sellises olukorras ikka kehtima. Näiteks Swedbanki kodukindlustusega ei ole kindlustatud kodu, mida renditakse välja lühemaks ajavahemikuks kui üks kuu.

“Seetõttu ongi väga oluline, et kindlustust sõlmides võetaks aeg andmed üle kontrollida ja vajadusel nõu küsida, et vältida arusaamatusi kahju tekkimise järgselt,” lausus Dõba. “Eeldame, et esitatud teave on õige ja täpne. Kui meile on teadlikult esitatud valeandmeid, võime kindlustuslepingu kohaselt kindlustushüvitist vähendada, selle väljamaksmisest keelduda või kindlustuslepingu üles öelda,” selgitas ta.

Ära unustada dokumente!

Lisaks mainitud andmete õigsusele rõhutas ekspert ka korrektse dokumentatsiooni olulisust. Kodukindlustusega saab kaitsta vaid kinnisvara, mis on seaduslik. “Kõige kriitilisem on siinkohal ehitusluba, juhul kui seadus seda nõuab. Väikeste hoonete puhul, mis jäävad alla 20 ruutmeetri, ei pruugi see vajalik olla, kuid muudel juhtudel küll. Kasutusloa olemasolu, ei ole kodukindlustuse sõlmimise eeltingimuseks, aga kindlasti soovitame selle taotleda, kuna see annab kindlustunde, et hoone on kasutamiseks ohutu. Kasutusloa taotlemise käigus kontrollitakse muuhulgas üle näiteks tuleohutusnõuetele vastavus ja viidatakse puudustele.“

Vaata üle vanad lepingud

Veel tasub regulaarselt üle kontrollida ka varem sõlmitud kindlustuslepingud. Swedbanki kodukindlustuse alusel on ehitise kindlustussumma küll selle taastamisväärtus ja seetõttu ei pea klient muretsema hoone kindlustussumma ajakohastamise pärast. Küll aga tasub üle vaadata koduse vara- ja vastutuskindlustuse kindlustussummad, sest need ei pruugi praeguse hinnataseme juures enam õnnetusjuhtumi kahjusid täielikult katta.

Veendumaks, et koduse vara kaitse on piisav, tuleks Dõba sõnul kaardistada kõik kodused n-ö liigutatavad esemed ja mõelda, kui palju maksavad samaväärsed uued asjad. Koduse vara kaitset valides mõeldakse küll suurematele esemetele, nagu mööbel, tehnika ja nutiseadmed, kuid enamasti ei mõelda riietele ja jalatsitele aga ka köögitarvikutele, mille soetamine võib õnnetuse järel minna kulukaks.

Viimase meelespeana rõhutab ekspert vastutuskindlustuse vajalikkust. Eriti neil, kes elavad kortermajades. „Kui põleng kahjustab ka naabrite vara, võivad kahjunõuded olla märkimisväärsed. Siin aitab piisava ulatusega vastutuskindlustus,“ lõpetas Dõba.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Statistikaamet: Ehitushinnad tõusid esimeses kvartalis 2%

22.04.2026

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks 2026. aasta esimeses kvartalis möödunud aasta sama ajaga võrreldes 2% ja eelmise aasta neljanda kvartaliga võrreldes 0,5%. Ehitushinnaindeksit mõjutas esimeses kvartalis enim töötajate palgatõus.

Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel, mis jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal. Ehitushinnaindeksi arvutamisel kaasatakse neli ehitiste gruppi: eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ametihooned.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Ülo Pauluse sõnul mõjutasid esimeses kvartalis ehitushinnaindeksi tõusu võrreldes eelneva kvartaliga enim taas kasvama hakanud töötajate palgakulud, aga ka ehitusmaterjalide hinnatõus, mis andsid mahuliselt kogu indeksi tõusust kokku 89%. „Palgakulude kasvule aitasid kaasa ka jaanuaris välja makstud eelmise aasta tulemustasud,“ täiendas Paulus.

„Kütuse hinnatõus esimeses kvartalis indeksit veel ei mõjutanud, mistõttu jäid ka kulud masinatele oluliselt kasvamata,“ lausus Paulus.

Võrreldes 2025. aasta esimese kvartaliga tõusid kulutused materjalidele 2,5%, tööjõukulud ja kulud masinate kasutamisele 1,2%. Ehitushinnaindeksi tõusu panustas materjalide hinnatõus mahuliselt 75%.

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeks tõusis esimeses kvartalis võrreldes 2025. aasta neljanda kvartaliga 0,3% ja võrreldes mulluse esimese kvartaliga 2,2%.

260422 Ehitushinnad tõusid esimeses kvartalis 2%

Ehitushinnaindeksi muutus, I kvartal 2026

IV kvartal 2025 –
I kvartal 2026, %

I kvartal 2025 –
I kvartal 2026, %

KOKKU

0,5

2

   Tööjõud

0,8

1,2

   Ehitusmasinad

0,4

1,2

   Ehitusmaterjal

0,4

2,5

Eramuindeks

0,5

1,9

Korruselamuindeks

0,6

2,1

Tööstushooneindeks

0,5

1,9

Ametihooneindeks

0,5

2
Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus, I kvartal 2026

IV kvartal 2025 –
I kvartal 2026 %

I kvartal 2025 –
I kvartal 2026, %

KOKKU

0,3

2,2

   Tööjõud

0,9

1,9

   Ehitusmasinad

0,9

1,9

   Ehitusmaterjal

-0,1

2,4

Ehitushinnaindeksi andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Andmed on avaldatud 22.04.2026 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Bigbank: Märtsikuu tööstustoodangu tootjahinnaindeksisse ei ole naftakriisi mõjud veel jõudnud

21.04.2026

BigbankStatistikaameti poolt täna avaldatud märtsi tööstustoodangu tootjahinna indeks ja ekspordi- ning impordi hinnaindeksid näitavad meile naftakriis esmaseid mõjusid Eesti majandusele. Koguefekt avaldub pigem mõne kuu pärast.

Esmased mõjud tulevad konkreetsest valdkonnast, sest kui naftahind on kõrge, siis muutub kasumlikuks põlevkiviõli valmistamine. Samas tuleb arvestada, et igasuguste nafta- ja naftasaaduste impordihinnad lähevad ka üles. Nii näiteks kasvas koksi ja puhastatud naftatoodete tootjahinna indeks märtsis aasta võrdluses 31%, sarnaselt olid kasvanud samas sektoris ka ekspordi hinnaindeksid ning impordihinnaindeksid – vastavalt siis 20% ning 25%. Metalli tootmise impordihinnaindeks oli kasvanud 15%. Teadmata konkreetseid detaile, on keeruline öelda, kas siin on põhjuseks mõni üksik suurtehing või on tegemist tarneahelate muutusega.

Tavaliselt päikselisem märts on hea uudis meie elektritarbijatele, sest elektritootmise tootjahind langes märtsis aasta võrdluses 20%, sarnaselt olid langenud ka ekspordi ja impordi hinnaindeksid.

Kokkuvõttes, kui vaadata kõiki töötleva tööstuse harusid kokku, siis tootjahinnaindeks oli kasvanud aastaga 2,3%. Arvata võib, et sisendite kallinemise tõttu näeme järgnevatel kuudel selle indeksi kiiremat kasvu.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Statistikaamet: 1 360 745 inimest: rahvaarv langes teist aastat järjest

21.04.2026

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel elab Eestis 2026. aasta 1. jaanuari seisuga 1 360 745 inimest, mida on 9250 võrra vähem kui aasta varem. Rahvaarv langes teist aastat järjest. Mullu sündis 9240 inimest ja suri 15 688 inimest. Eestisse rändas 15 212 inimest ja Eestist rändas välja 18 014 inimest.

Statistikaameti rahvastiku- ja haridusstatistika teenustiimi juhi Kadri Rootalu sõnul moodustas kaks kolmandikku rahvaarvu langusest negatiivne loomulik iive ja ühe kolmandiku negatiivseks pöördunud rändesaldo. „Viimastel aastatel rahvaarvu kasvule kaasa aidanud ja negatiivset loomulikku iivet korvanud rändesaldo pöördus 2025. aastal enam kui kümne aasta järel taas negatiivseks ning Eestist lahkus 2802 inimest rohkem, kui siia saabus,“ sõnas ta ja lisas, et loomulik iive jäi 6488 inimesega negatiivseks.

260421 1 360 745 inimest rahvaarv langes teist aastat järjest

Keskmine sünnitaja on järjest vanem

2025. aastal sündis Eestis 9240 last, mida on 450 võrra vähem kui 2024. aastal. „Mullune sündide arvu langus (–4,6%) oli väikseim alates 2022. aastast, mil sündimus hakkas järsult langema. Tunamullu langes sündide arv ühe aastaga 11,5% ja aasta enne seda 6%. Võrreldes järsule langusele eelnenud perioodi (2010–2021) keskmisega on sündide arv langenud enam kui 30%,“ selgitas Rootalu.

Summaarne sündimuskordaja, mis arvestab sünnituseas naiste arvu, oli 2025. aastal 1,16. Aasta varem oli see näitaja 1,18 ja 2022. aastale eelnenud viieaastase perioodi keskmisena 1,62. Keskmine sünnitaja oli 31,2 aastat vana ja keskmine esmasünnitaja 29,4 aastat vana. Mõlemad näitajad mullu tõusid, jätkates sellega juba Eesti taasiseseisvumisest saati kestnud trendi.

2025. aastal sündis kõige rohkem esimesi lapsi (4010). Teisi lapsi sündis 3092 ja kolmandaid või enamaid lapsi 2138. Esimesi lapsi sündis arvuliselt mõnevõrra rohkem kui mullu, teisi ja kolmandaid lapsi sündis vähem. „Viimase nelja aastaga on märgatavalt suurenenud esimeste laste osatähtsus. Kui veel 2021. aastal moodustasid esimesed lapsed 37% kõigist sündidest, siis 2025. aastal oli näitaja juba 43% juures. Alates 2021. aastast on esimesi lapsi sündinud 19% vähem, teisi lapsi 35% vähem ja kolmandaid (või enamaid) 40% vähem,“ selgitas Rootalu.

260421 1 360 745 inimest rahvaarv langes teist aastat järjest 2Joonis 2. Lapse sünnijärjekord. Absoluutarvud ja osakaalud, 2005–2025

Ukraina kodanike väljaränne jätkub

Täpsustatud rände andmetel, mis arvestab ka registreerimata rännet, saabus Eestisse 15 212 inimest ja lahkus 18 014 inimest. Rändesaldo langusesse panustasid nii sisseränne kui väljaränne. „Sisserändajate hulk langes võrreldes tunamullusega 3422 inimese võrra, väljaränne kasvas 754 inimese võrra. Rändesaldo, mis veel 2024. aastal oli 1374 inimesega plusspoolel, langes aastaga 2802 inimesega miinuspoolele,“ kirjeldas Rootalu viimaseid rändenäitajaid.

Rännet mõjutab jätkuvalt ka Venemaa-Ukraina sõda. „Kui viimastel aastatel on Ukraina kodanikud eelkõige andnud tooni sisserännanute hulgas, siis viimasel kahel aastal on Ukraina kodanike osakaal kasvanud märgatavalt väljarännanute seas,“ ütles Rootalu. „Suurenenud väljarände taga on eelkõige Ukraina, aga ka Eesti enda kodanikud. Teataval määral mõjutab väljarännet ka rändestatistika metoodika: kui riigist lahkumisel jäetakse väljaränne ametlikult registreerimata, jõuavad need andmed statistikaametini viitega,“ selgitas Rootalu, miks on Ukraina kodanike väljaränne viimasel aastal jõudsalt kasvanud, ning pakkus, et osa rännanutest võis tegelikult lahkuda juba varem.

Eesti kodanikke saabus eelmisel aastal riiki 4672 ning lahkus 6283 ehk lahkujaid oli 1611 võrra rohkem kui saabujaid. Ukraina kodanikke lahkus Eestist rohkem, kui saabus – vastavalt 5617 väljarännanut ja 4791 sisserännanut.

Kes on Eesti elanikud?

  • 18,7% Eesti elanikest on alaealised. 18–64-aastaste osakaal on 59,9% ning 65 ja vanemate osakaal on 21,4%. Aastaga langes alaealiste osakaal ning kasvas pensioniealiste osakaal.
  • Meeste osakaal on 47,5% ja naiste osakaal 52,5%.
  • 82,2% (1 119 000) Eesti elanikest on Eesti kodakondsusega, 5,5% Venemaa kodakondsusega, 4,6% Ukraina kodakondsusega ja 4,3% määramata kodakondsusega. 3,4% Eesti elanikest on mõne muu riigi kodakondsusega. Rahvuselt on eestlaste osakaal kogu rahvastikust 68,5% (933 000), mis on samas suurusjärgus eelmise aastaga.

Statistikaameti avaldatud täpsustatud rahvaarv arvestab lisaks jaanuaris avaldatud esialgsele rahvaarvule ka registreerimata rändega.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Merko rajab Kristiinesse Tuisumetsa elukvartali Pluss Arhitektide nägemuse järgi

21.04.2026

MerkoTallinnas Järve asumis paiknevatele Merko kinnistutele parima arhitektuurse linnaruumi lahenduse leidmiseks korraldatud arhitektuurivõistluse võitis arhitektuuribüroo Pluss Arhitektid. Kristiine linnaosa uus elukvartal hakkab kandma Tuisumetsa nime.

Merko korraldatud kutsutud osalejatega arhitektuurivõistluse eesmärk oli leida parim lahendus kaasaegse ja multifunktsionaalse elupiirkonna rajamiseks Kristiinesse Järve asumisse Tuisu ja Elektroni tänavaga piirnevale alale.

Tervise 2 // Tuisu 21 ja Tervise 4 kinnistutele plaanitava elukvartali kogupindala on ligikaudu neli hektarit, sinna rajatakse 11 hoonet ja neid ümbritsev avalikus kasutuses linnaruum. Hoonetesse on plaanitud ligikaudu 450 korterit ja paarkümmend äripinda.

„Lisaks korterite planeeringute ja ehituse kõrgele kvaliteedile väärtustavad koduostjad aina enam elukeskkonda kodude ümber. Merkos ootame arhitektidelt lisaks hoonetele ka inimkeskse elukeskkonna kujundamist nii hoonete sees kui ka nende ümber. On rõõm tõdeda, et Eesti arhitektid mõtlevad neis kategooriates väga hästi kaasa,“ tunnustas kõrgetasemelist konkurssi Tuisumetsa kvartali arendusjuht Tiit Kuusik.

Konkursile esitati nelja arhitektuuribüroo võistlustööd. Peale kavandite põhjalikku analüüsimist otsustas žürii tunnistada võitjaks Tuisumetsa märgusõna all esitatud töö, mille autoriteks on Indrek Suigusaar, Tanno Tammesson ja Lisanna Remmelkoor Pluss Arhitektidest.

Konkursi žürii tõstis võidutöö puhul esile lisaks läbimõeldud hoonestusele ka territooriumi loodusliku mitmekesisuse väärtustamist ja atraktiivse väliruumi loomist, mis soodustab tervislikku eluviisi ja kutsub liikuma. Kvartalisisesed teed kulgevad haljastuse ja puhkealade vahel ning keskne kogukonnaväljak koos kunstieksponaadiga loob võimaluse mitmesugusteks naabreid kokku toovateks ühistegevusteks.

„Tuisumetsa on eriline. Mastaapsed männid vaheldumisi rikkumata mustika-pohla väludega, värvuliste linnulaul, vaikne jalutuskäik oma enda hoovimetsas ja kõige selle juures suurepärased ühendused nii kesklinna kui ka Nõmme terviseradadega. Sellist linnalist keskkonda annab otsida. Siin saad päriselt nautida loodust ning siin on rõõmu ja ruumi ka suurematele peredele,“ sõnas Tuisumetsa kavandi autor Indrek Suigusaar.

Tuisumetsa kvartali kolme- kuni seitsmekorruselistesse hoonetesse on planeeritud ühe- kuni viietoalised korterid. Esimese korruse kodusid täiendavad privaatsed aiad koos klaasitavate terrassidega. Hoonete kõrgeimal korrusel asuvate esinduslike penthouse-korterite katuseterrassid pakuvad 360-kraadiseid vaateid ümbruskonnale.

Eluhooneid ümbritsevatele rohealadele rajab Merko elanike jaoks mitmesugused tegevus- ja puhkevõimalused. Kvartali kesklinna pool asuvate hoonete tänavatasandil paiknevad äripinnad on mõeldud nii Tuisumetsa elanikele vajalike teenuste pakkumiseks kui ka ettevõtluseks laiemalt. Hoonete juurde kuuluvad elanike kasutuses rattaruumid ning külaliste rattaparklad, autode parkimine on korraldatud hoonete maa-alusel korrusel.

Detailplaneeringu järgi rajatakse uute hoonete valmimise järel kvartalisse lastehoid ning Merko kaasrahastab ka Tallinna linna poolt Tuisu 20 kinnistule plaanitava lasteaia ehitamist.

260421 Merko rajab Kristiinesse Tuisumetsa elukvartali Pluss Arhitektide nägemuse järgi 1

260421 Merko rajab Kristiinesse Tuisumetsa elukvartali Pluss Arhitektide nägemuse järgi 2

260421 Merko rajab Kristiinesse Tuisumetsa elukvartali Pluss Arhitektide nägemuse järgi 3

260421 Merko rajab Kristiinesse Tuisumetsa elukvartali Pluss Arhitektide nägemuse järgi 4

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Summus Capital OÜ moodustas auditikomitee

21.04.2026

Summus CapitalSummus Capital OÜ nõukogu otsustas moodustada auditikomitee volitustega alates 8. aprillist 2026.

Nõukogu nimetas ühehäälselt auditikomitee esimeheks Igor Raikhelgauzi ning liikmeks Marek Hermi. Mõlema ametiaeg on kolm aastat, lõppedes 7. aprillil 2029. Nõukogu kinnitas, et mõlemad komitee liikmed vastavad kõigile kohaldatavatele sõltumatuse ja erialase pädevuse nõuetele.

Igor Raikhelgauz on finantsvaldkonna spetsialist ja ettevõtja, kes juhib tunnustatud raamatupidamis- ja korporatiivteenuseid pakkuvat ettevõtet Magrat, millel on enam kui 200 rahvusvahelist klienti. Raikhelgauzil on kogemus finantssektoris ja rahvusvahelistel turgudel ning ta on panustanud raamatupidamisvaldkonna arengusse Eestis.

Marek Herm on vandeadvokaat ja Advokaadibüroo Attela partner, kes on spetsialiseerunud maksuõigusele ja rahvusvahelisele struktuurile. Tal on magistrikraad (LL.M.) rahvusvahelises maksuõiguses Leideni Ülikoolist ning pikaajaline kogemus keerukate piiriüleste maksu- ja õigusalaste küsimuste nõustamisel.

Auditikomitee toetab nõukogu tegevust ja esitab ettepanekuid eelkõige auditi ja aruannetega seotud küsimustes, teeb ettepanekud sisekontrolli- ja aruandlusprotsesside arendamisse ning monitoorib ja analüüsib ettevõttes olulisi riske ja juhtimisküsimusi. Auditikomiteel on õigus nõuda ja saada teavet ning dokumente juhatuselt, audiitorilt ning riskijuhtimise, finants-, vastavus- ja teiste kontrollifunktsioonide eest vastutavatelt isikutelt.

Liven: 2026. aasta I kvartali konsolideeritud auditeerimata vahearuanne

21.04.2026

LivenTavapäraselt rahulikuma aasta alguse asemel püsis eelneva aasta lõpu aktiivsus seekord ka I kvartalis ning eelmise aasta müügitulemust ületasime kahekordselt. Kokku sõlmisime kvartali jooksul 54 müügilepingut (VÕL; 2025 I kvartal: 25; 2025 IV kvartal: 60), sh 3 müügilepingut Berliinis. Suurima panuse kvartali jooksul sõlmitud uutesse lepingutesse andsid müügid Iseära, Luuslangi ning Olemuse projektides.

Suhteliselt kõrge pakkumise maht hoidis I kvartali alguses suhtarvu valdavalt alla 1,5% taseme, kuid märtsis alanud kasvutrend näitab turu jätkuvalt tugevat nõudluse taastumist. Suhtarv kõigub ajas projektide müügi- ja pakkumistsüklite mõjul.

Perioodi jooksul sõlmitud võlaõiguslepinguid, mida ei anta sama perioodi jooksul asjaõiguslepingu alusel üle, käsitleme ettemüügina. Kvartali alguse seisuga oli varasemalt tehtud ettemüügi hinnanguline rahaline maht 33,7 miljon eurot, millest 32,3 miljon eurot moodustab projektid, mille ehitus on planeeritud valmima 2026. aasta jooksul.

Kvartali jooksul sõlmisime uusi lepinguid 13,0 miljoni euro müügitulu mahus ning ettemüük moodustus kvartali jooksul tehtud uutest müükidest 10,4 miljon eurot. Sealhulgas nii 2026. kui ka 2027. aastal valmivates ehitustes. 2026. aasta II kvartalile läheme vastu 133 võlaõigusliku lepingu ning 39,7 miljoni euro suuruse ettemüügi mahuga, nendest 119 võlaõigusliku lepinguga ja 35,0 miljoni euro müügitulu mahuga 2026. aasta jooksul valmivates ehitustes. Ettemüügid ei sisalda Peakorteri I etappi kuna 50/50 ühisettevõte tulemusi rida-realt ei konsolideeri ning müügitulu konsolideeritud tulemustes ei kajastu.

I kvartalis andsime üle kokku 14 kodu (2025 I kvartal: 6; 2025 IV kvartal: 83). Neist värskelt valminud 12 kodu Regati projektis ning 2 varasemalt valminud kodu Iseära projektis. 2026. aasta I kvartali müügituluks kujunes 6 937 tuhat eurot (2025 I kvartal: 1 931 tuhat eurot; 2025 IV kvartal: 34 888 tuhat eurot) ja puhaskasumiks 420 tuhat eurot (2025 I kvartal: -705 tuhat eurot; 2025 IV kvartal: 5 014 tuhat eurot).

Viimase 12 kuulise perioodi jooksul oleme sõlminud 205 uut müügilepingut, andnud üle 147 kodu, teeninud 54 293 tuhat eurot müügitulu ja 6 539 tuhat eurot puhaskasumit.

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

(tuhandetes eurodes) 31.03.2026 31.12.2025 31.03.2025
Käibevarad
Raha ja raha ekvivalendid 8 054 8 553 9 916
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 985 1 456 56
Ettemaksed 915 531 635
Varud 72 377 71 009 75 349
Käibevarad kokku 82 331 81 549 85 956
Põhivarad
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 1 585 1 535 0
Ettemaksed 44 44 44
Kinnisvarainvesteeringud 6 395 1 960 1 350
Materiaalsed põhivarad 265 296 406
Immateriaalsed põhivarad 460 467 395
Kasutusõigusega varad 600 606 659
Põhivarad kokku 9 349 4 908 2 854
VARAD KOKKU 91 681 86 457 88 810
Lühiajalised kohustised
Laenukohustised 15 369 11 882 2 039
Võlad tarnijatele ja muud võlad 13 419 13 822 11 789
Eraldised 95 97 50
Lühiajalised kohustised kokku 28 884 25 801 13 878
Pikaajalised kohustised
Laenukohustised 36 428 34 850 55 645
Võlad tarnijatele ja muud võlad 2 200 2 065 1 610
Eraldised 144 151 89
Pikaajalised kohustised kokku 38 771 37 066 57 344
Kohustised kokku 67 655 62 866 71 222
OMAKAPITAL
Aktsiakapital 1 200 1 200 1 200
Ülekurss 9 593 9 586 9 575
Optsioonireserv 259 262 331
Omaaktsiad -3 -4 -8
Kohustuslik reservkapital 120 120 118
Eelmiste perioodide jaotamata kasum 12 437 7 012 7 077
Aruandeaasta kasum 420 5 414 -705
Omakapital kokku 24 026 23 590 17 588
KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU 91 681 86 457 88 810

Konsolideeritud koondkasumiaruanne

(tuhandetes eurodes) 2026 3 kuud
(jaanuar-märts)		 2025 3 kuud
(jaanuar-märts)
Müügitulu 6 937 1 931
Müüdud kaupade ja teenuste kulu -5 568 -1 698
Brutokasum 1 369 233
Turustuskulud -455 -454
Üldhalduskulud -393 -461
Muud äritulud 14 22
Muud ärikulud -17 -27
Ärikasum 518 –687
Finantstulud 66 14
Finantskulud -164 -33
Finantstulud ja -kulud kokku –98 –19
Kasum enne tulumaksu 420 –705
Tulumaksukulu 0 0
Aruandeperioodi puhaskasum 420 –705
Emaettevõtte omanike osa 420 -705
Aruandeperioodi koondkasum 420 -705
Emaettevõtte omanike osa 420 -705
Tavakasum aktsia kohta 0,035 -0,059
Lahustatud kasum aktsia kohta 0,034 -0,058

Kliendi teekonna erinevates etappides kogutav kliendirahulolu tagasiside viimase 12-kuu hinnang püsis ka neljanda kvartali lõpus stabiilselt kõrgel – 9,6 punkt 10-st (2025 I kvartal: 9,5; 2025 IV kvartal: 9,6).

Olulisemad sündmused
Jaanuaris sõlmisime Luuslangi projekti II etapi järgmiste eluhoonete ehituse peatöövõtulepingu Mitt & Perlebach OÜ-ga, kes on ka arendusprojekti varasemate eluhoonete ehituse peatöövõtja. Jalami 4 eluhoonetes valmib 2027. aasta esimeses pooles 39 kodu.

Jaanuaris refinantseerisime Regati projekti varasema rahastajaga valminud kodude tagatisel laenukohustised ning ehituslikest lisa- ja muudatustöödest tulenevad kulud.

Veebruaris kiitis Tallinna Linnavolikogu heaks Kadakadabra arendusprojekti detailplaneeringu kehtestamise.

Veebruaris otsustas nõukogu kiita heaks juhatuse ettepaneku jätkata Juhkentali 48 kinnistul arendatavat projekti üürimaja kontseptsiooniga. 2025. aasta lõpus alanud arhitektuurikonkurssi võitis Apexi arhitektuuribüroo võidutöö Jauch, mille alusel jätkatakse projekti edasist arendamist.

Tulevaste projektide arendamiseks asutasime märtsis Eestis kolm uut 100%-lise osalusega äriühingut: Liven Kodu 25 OÜ, Liven Kodu 26 OÜ ning Liven Kodu 27 OÜ. Kõigi äriühingute osakapital on 2 500 eurot ning kolmeliikmelisse juhatusse kuuluvad Andres Aavik, Mihkel Simson ja Andero Laur.

Aruandekuupäeva järgsed sündmused


Jätkasime ettevalmistusi ning teavitasime kavatsusest käesoleva aasta kevadel korraldada aktsiate esmase avaliku pakkumise ning taotleda aktsiate kauplemisele võtmist Nasdaq Tallinna börsi põhinimekirjas.

Aprillis otsustas nõukogu muuta kehtetuks varasemad 191 850 aktsia mahus välja antud personaliseeritud eesmärkidega optsiooni ning asendada need kuni 508 500 aktsia mahus uute optsioonidega. Uute optsioonide väljateenimisaeg on vähemalt 3 aastat ning need eeldavad Liveni aktsiate kauplemisele võtmist Nasdaq Tallinna börsil. Väljateenimise eesmärgid jagunevad astmeliselt 5 aasta peale ning ees­märgistatud on aktsia kuue kuu keskmine hind, vahemikus 8,95-10,64 eurot.

9. aprillil 2026 toimununud korralisel aktsionäride üldkoosolekul osales 28 aktsionäri ning 93,5% kõigist häältest. Aktsionärid kinnitasid 2025. majandusaasta aruande ja 1 362 tuhande euro ulatuses dividendide väljamaksmise. Seoses kavandatava avaliku aktsiate pakkumisega kinnitasid aktsionärid läbiviimise ette­valmistamise ja aktsiate kauplemisele võtmise, olemasolevate aktsionäride eesõigus välistamise uute aktsiate märkimiseks ning muutsid põhikirja pikendades nõukogule antud õigus aktsiakapitali suurendamiseks.

Tulevase projekti arendamiseks volitasime aprillis notarit esitama asutamisavaldust Berliini Charlottenburgi kohtu äriregistrile uue tütarettevõtte Liven P19 GmbH asutamiseks (100%-line osalus). Eeldame, et äriühing kantakse registrisse 2026. aasta II kvartali jooksul.

Olulisemad arengud majanduskeskkonnas aruandeperioodil


2026. aasta I kvartalit iseloomustasid vastandlikud suunad: ühelt poolt Eesti leibkondade ostujõu jätkuv ja kindel taastumine, teiselt poolt aga süvenenud geopoliitiline ebakindlus. Kuigi Euroopa Keskpank (EKP) hoidis märtsis baasintressimäärad muutmata, kergitas süvenenud ebakindlus 6-kuu Euribori kvartali lõpuks 2,475% tasemele (31.03.2025: 2,39%; 31.12.2025: 2,14%). 2026–2028. aastate inflatsiooniks prognoosib EKP vastavalt 2,6%, 2,0% ja 2,1%, mis pigem viitab siiski rahapoliitika pikaajalisele stabiilsusele.

Intressimäärade survest hoolimata on Eesti majandusfoon normaliseerumas. Kuigi Eesti inflatsioon on Euroala keskmisest jätkuvalt kiirem, on 2026. aasta I kvartali 3,6%-line hindade kasv (2025 I kvartal: 4,4%; 2025 IV kvartal: 4,1%), märk olukorra stabiliseerumisest. Eesti Panga prognoosi kohaselt kujuneb 2026. aasta inflatsiooniks tootmiskulude, maksutõusude ja jätkuva palgatõusu mõjul ligikaudu 3,8%.

Kõige viimaste kättesaadavate Statistikaameti andmete ning meie hinnangu põhjal kasvas keskmine bruto­palk I kvartalis aastases võrdluses ligi 6,2%, ületades tarbijahindade kasvu. Olulist rolli eluasemete kättesaadavuse parandamisel mängib 2026. aasta algusest rakendunud ühtne tulumaksuvaba miinimum, mis on suurendanud leibkondade igakuist netosissetulekut ja laenuvõimekust.

Maa- ja Ruumiameti ostu-müügistatistika kohaselt tehti Tallinnas 2026. aasta I kvartalis korteriomanditega 2 074 tehingut (2025 I kvartal: 2 127 tehingut; 2025 IV kvartal: 2 193). Võrreldes 2025. aasta neljanda kvartali rekordtasemega (2 203 tehingut) oli maht 5,9% võrra väiksem. Samas uusarenduste vaates näitab nii aastane võrdlus kui kvartali jooksul toimunud aktiivsuse kasv arengut stabiilse kasvu suunas.

Võrreldes 2025. aasta neljanda kvartaliga kasvasid Tallinna uusarenduste pakkumised ja keskmine müügi­hind 2026. aasta I kvartalis üldjoontes mõõdukalt. 2025. aasta IV kvartali võrdluses suurenes keskmine uute korterite müügipakkumiste arv Citify.eu andmetel 8,8% (2026 I kvartal: 3 008 tk; 2025 IV kvartal: 2 765 tk). Aastases võrdluses oli kasv 11,0% (2025 I kvartal: 2 711 tk). Keskmine ruutmeetri hind suurenes 2,8% võrreldes eelmise kvartaliga (2025 IV kvartali keskmine: 4 991 €/m²; 2026 I kvartali keskmine: 5 129 €/m²).

Citify.eu andmetel sõlmiti I kvartalis 445 müügilepingut, mida on 20,9% rohkem võrreldes eelneva kvartaliga (2025 IV kvartal: 368;) ning 23,6% rohkem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga (2025 I kvartal: 360). Sellele lisaks müüdi Tallinna lähiümbruses I kvartali jooksul kokku 216 korterit ja ridaelamut, mida oli Citify.eu andmetel 46,9% rohkem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga (2025 I kvartal: 147), mis näitab suuremat nõudluse taastumist just väljaspool Tallinna.

Kuigi viimase kolme aasta jooksul on valmis korterite jääk turul selgelt kasvanud, siis 2026. aasta I kvartali suhteliselt kõrge tehingute aktiivsus vähendas jääki 916 korteri tasemele (31.03.2025: 939 korterit; 31.12.2025: 1 063 korterit). Valmis korterite arv moodustas I kvartalis keskmiselt 32,7% kogu pakkumisest (2025 I kvartal: 37,7%; 2025 IV kvartal: 35,9%).

Tuleviku väljavaade


2026. aasta järele jäävat üheksat kuud iseloomustab vastandlike tegurite koostoime. Kuigi aasta alguses rakendunud ühtne tulumaksuvaba miinimum ja reaalpalga kasv on majapidamiste sissetulekuid ning kindlustunnet parandanud, on maailmapoliitiline ebakindlus ja Euribori oodatust suurem volatiilsus lisanud turule ettevaatlikkust. Hoolimata väliskeskkonna survest on nõudlus uute kodude järele nii I kvartali lõpus kui peale kvartali lõppu püsinud jätkuvalt tugev ning senine tarbijate käitumine turul ei anna täna alust varem seatud prognoose korrigeerida.

Aasta jooksul saame potentsiaalselt üle anda kuni 268 kodu ja äripinda varem valminud ja aasta jooksul valmivates hoonetes, hinnangulises müügitulu mahus 86 miljonit eurot. Peame jätkuvalt realistlikuks suurusjärgus 2/3 võimaliku mahu realiseerimist, mis tähendab rohkem kui 190 kodu üleandmist ning ligi 20% müügitulu kasvu ligi 59 miljoni euroni. Koos müügitulu kasvuga ootame ka puhaskasumi kasvu ning 20% omakapitali puhasrentaabluse eesmärgi ületamist.

II kvartali alguses on meil 133 kodu ning 39,7 miljoni euro suurune ettemüügiportfell, millest 35,0 miljoni euro mahus ootame ehituste valmimist ja üleandmist 2026. aastal. Lisaks turunõudlusele sõltub saavutatav müügitulu ka ehituste aegsast valmimisest ja üleandmistest enne aasta lõppu.

2026. aasta heale tulemusele panime aluse eelneval aastal alustatud müükide ja ehitustega ning jätkame tööd nii 2027. kui järgnevate aastate tulemuste nimel. Hetkel ehituses olevatest projektidest valmivad 2027. aastal Peakorter I etapp, viimased hooned Luuslangi II etapis ning Wohngarten Saksamaal, Berliinis.

Ehituslaenude maht on Liveni ärimudelile omaselt tsükliline ning sõltub suurel määral arendusportfelli koosseisust. Seoses käimasolevate ehitustöödega eeldame ehituslaenude mahu kasvu 2026. aasta keskpaigani.

Ootame pikaleveninud planeeringu menetluse lõpule jõudmist Erika 12 kinnistu osas.

Olemasolevas maaportfellis on tööd jätkuvateks aastateks, aga näeme turul võimalusi uute kinnistute soetamiseks, mis võimaldaksid pikaajaliselt pakkumise ja müügitulu mahte oluliselt kasvatada. Jätkame aktiivseid läbirääkimisi kinnistute soetamiseks nii Tallinnas kui Berliinis ning niisamuti ettevalmistusi aktsiate esmaseks avalikuks pakkumiseks ning kauplemisele võtmiseks Nasdaq Tallinna börsi põhinimekirjas.

Liven-2026-Q1-vahearuanne

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Uus Maa: 5 põhjust, miks kinnisvara võiks kujuneda kellelgi unistuste tööks

21.04.2026

Uus MaaKinnisvaravaldkonda jõutakse sageli juhuslikult, ilma kindla plaani või ettekujutuseta pikaajalisest karjäärist. Ometi kujuneb paljude jaoks just sellest juhusest valdkond, kuhu jäädakse aastateks. Mitte seetõttu, et see oleks lihtne või mugav, vaid seetõttu, et see ühendab endas vastutuse, mõtestatuse ja paindlikkuse viisil, mida kõik ametid ei paku. Sellest räägib lähemalt Uus Maa kohtuekspertiiside ja hüvitamise kaasuste juhtiv hindaja Kerli Koha.

1. Kinnisvara eeldab vastutust mõtlemise kvaliteedi eest

Kinnisvaravaldkonnas ei piisa valmisvastustest ega universaalsetest lahendustest. Iga objekt nõuab personaalset lähenemist. Vajalik on süveneda detailidesse, kohaneda erinevate objektide ja klientidega ning arvestada sellega, et alati ei ole olemas üht lihtsat ega kõigile sobivat lahendust. Just see teeb kinnisvarast valdkonna, kus mõtlemise kvaliteet ei ole kõrvaline oskus, vaid töö sisu keskne osa.

2. Iga objekt on oma loogikaga tervik

Igal objektil on oma asukoht, ajalugu, kasutusviis ja piirangud, mis mõjutavad nii selle väärtust kui ka turukäitumist. Sama pind või hoone võib eri olukordades tähendada väga erinevat väärtust ja/või hinda. Selline lähenemine eeldab süvenemist ja oskust näha objekti tervikuna, mitte ainult selle numbrilist näitajat. See hoiab töö mitmekesisena ja väldib olukorda, kus otsuseid tehakse vaid harjumuse või üldise turupildi põhjal.

3. Töö tulemused on reaalselt tajutavad

Kinnisvaravaldkonnas on töö tulemused otseselt seotud tegelike otsuste ja valikutega. Tehtud hinnangud, soovitused ja kokkulepped mõjutavad tehinguid, investeeringuid ja sageli ka inimeste elukorraldust. See muudab töö sisuliseks ja vastutusrikkaks. Tulemus ei jää teoreetiliseks, vaid avaldub alati reaalses ruumis ja ajas. Just see teadmine, et töö mõjutab päris olukordi ja päris inimesi, annab kinnisvaravaldkonnale erilise kaalu ja tähenduse.

4. Kogemus hoiab töö elavana, mitte rutiinsena

Kinnisvaras ei muutu kogemus ajapikku automaatseteks vastusteks. Vastupidi, see teravdab oskust märgata riske, esitada õigeid küsimusi ja vältida kiirustavaid järeldusi. Iga uus objekt sunnib varem omandatud teadmisi rakendama uues kontekstis. Muutuvad turutingimused ja kinnisvara eripärad hoiavad töö pidevas liikumises. See tähendab, et ka pikaajaline tegevus samas valdkonnas ei muutu mehaaniliseks, vaid nõuab jätkuvalt analüütilist valmisolekut ja kohanemisvõimet.

5. Ajaplaneerimise vabadus toetab tasakaalu ja kestlikkust

Üheks oluliseks kinnisvaravaldkonna eeliseks on paindlikkus tööaja ja töökoormuse kujundamisel. Võimalus oma aega teadlikult planeerida aitab jaotada intensiivseid tööperioode ning jätta ruumi taastumiseks. Selline vabadus ei tähenda vastutusest loobumist, vaid hoopis suuremat kontrolli töötempo üle. See aitab vähendada kroonilist stressi ning ennetada läbipõlemist, võimaldades teha süvenemist nõudvat tööd viisil, mis on pikaajaliselt jätkusuutlik.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada
1 2 3 … 1,670 1,671 1,672