Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Tartu: Siuru taotleb ehitusluba

Tartu kultuurikeskus Siuru asus taotlema ehitusluba. Hoone projekteerijad laadisid ehitusregistrisse üles hoone eelprojekti, et Tartu linn saaks hakata ehitusluba menetlema.

Tartu Linnavolikogu kehtestas 19. juunil Siuru detailplaneeringu (Uueturu 1 krundi ja lähiala detailplaneering), mille järel saab hakata ehitusluba taotlema.

Siuru juhi Aavo Koka sõnul jälgisid Siuru meeskond ja arhitektid hoolega detailplaneeringu protsessi ning võtsid kogu aeg arvesse selle käigus tehtud ettepanekuid ja seatud nõudeid. See võimaldas alustada hoone projekteerimist varakult ning nii oli võimalik asuda ehitusluba taotlema vaid paar nädalat pärast detailplaneeringu kehtestamist.

Lisaks Siuru peaprojekteerijale 3+1 Arhitektidele ning KINO maastikuarhitektidele on Siuru projekteerimisse kaasatud veel palju erinevaid firmasid, kellest igaüks lahendab mõnda spetsiifilist teemat või hoone eriosa. Lisaks on nii projekteerijatel kui ka Siuru tiimil abiks palju eksperte, kes on aidanud täpsustada projekti lahendusi. Näiteks kinosaalide geomeetria, koristuskeskuste varustus, maa-aluse parkimise korraldus, näitusesaalide erivalgustus, restoranide köögitehnika vajadus jne.

Aavo Kokk tõstab esile kõikide kaasatud inimeste professionaalsust. „Lust on tegutseda, kui laua ümber on inimesed, kes tunnevad teemat. Siuru maja on keeruline – kokku on vaja ju näiteks sobitada vaikne raamatukoguala ja kontserdisaalid, kus pillid hüüavad sageli üsna valjult, ning mida kõike muud veel. Oleme palju vaielnud, aga need on olnud kvaliteetvaidlused, mis teevad Siuru paremaks. Ülim tänu kõigile!“

Hoone kaks peamist kasutajat on Tartu linnaraamatukogu ja Tartu kunstimuuseum, kes saavad uues hoones kaasaegsed tingimused ja võimaluse oma tegevust laiendada. Raamatukogu saab panna suurema osa raamatuid avariiulitele ning pakkuda erinevaid tegevusi ja haridusprogramme eri vanusegruppidele, eelkõige lastele ja noortele. Kunstimuuseum saab tuua hoidlatest välja suure osa väärtuslikust kunstikogust ja koostada püsinäituse, milleks praegustes ruumides ruumi ei ole. Ka kunstimuuseumis avanevad paremad võimalused haridusprogrammideks.

Lisaks raamatukogule ja kunstimuuseumile tulevad Siurusse kaks sündmussaali (800 istekohaga ja 160 istekohaga), kahe saaliga väärtfilmikino, katuseterrass-välikino, raamatupood, lektoorium avalike ürituste jaoks, toidukohad, turismiinfopunkt, ERR-i Tartu stuudio jmt. Hoone alla tuleb ka 200 kohaga autoparkla ning ruumikas rattaparkla. Koos kultuurikeskusega rajatakse maa alla varjend.

Uue ilme saab ka hoonet ümbritsev väliruum. Siuru hoone ja Poe tänava vaheline pargiala muutub senisest elurikkamaks. Sinna tuleb ka uus ja põnevate atraktsioonidega mänguväljak, mis hakkab asuma ajaloolise Kauba tänava asukohas. Olemasolev mänguväljak leiab uue asukoha Uueturu pargis. Vabaduse puiestee muutub sõidukitele kitsamaks ja saab juurde haljastust. Siuru hoonet ja Emajõge hakkab siduma 40 meetri laiune Siuru väljak, mis lõppeb jõeni laskuvate astmetega.

Tartu turuhoone esine ala kujundatakse riskasutatavaks platsiks, kus saab olema oluliselt rohkem ruumi jalakäijatele, kuid seal on võimalik ka parkida. Uueturu tänavalt kaob parkimine ja sinna rajatakse ramp, mille kaudu saab sõita nii kultuurikeskuse Siuru kui ka Tartu kaubamaja maa-alustesse parklatesse. Seejuures kohandatakse Uueturu tänav ümber nii, et Vanemuise tänavalt saavad jalakäijad ja ratturid liikuda otse turuhoone ja jõepromenaadini.

Käimas on ka hoone ja selle välialade põhiprojekti koostamine. Põhiprojekt valmib 2026. aasta esimeses pooles ja seejärel kuulutatakse välja ehitushange.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Rahandusministeerium: Valitsus vähendab riigi büroopindade mahtu

RahandusministeeriumValitsus kiitis heaks Rahandusministeeriumi ettepanekud Riigi Kinnisvara AS üürimudeli muutmiseks ja riigiasutuste kasutatava büroopinna vähendamiseks. Muudatused arvestavad senisest paremini töökorralduse arengutega, sealhulgas kaugtöö ja paindlike töövormide levikuga.

„Avalik sektor peab eeskujuks olema – kui töö muutub paindlikumaks, peab ka riigi ruumikasutus sellele järele tulema. Büroopinda vähendades saame muuta valitsussektori tegevuse kuluefektiivsemaks ja sihipärasemaks,“ ütles Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Kaur Kajak.

Kui 2024. aastal oli Eestis keskmine kontoripinna kasutus riigisektoris 21 m² täiskohaga töötaja kohta, siis uus sihttase on täiskohaga töötajatele kuni 12 m² uute investeeringute puhul ning kuni 16 m² olemasolevates hoonetes. Uued sihttasemed aitavad riigiasutuste pinnakasutust viia rahvusvaheliste praktikate tasemele. Lisaks toetub uus sihttase põhjalikule analüüsile, mis näitab, et keskmiselt viibib kontoris korraga vaid kuni 70% töötajatest.

„Praeguses muutunud töökeskkonnas, kus kaugtöö on saanud normaalsuseks ja kontoris käimist kasutatakse vajadusel, on säästlik ja läbimõeldud majandamine olulisem kui kunagi varem. Jätkuvalt tuleb leida kokkuhoiuvõimalusi ning kasutada olemasolevaid ruume ilma suuri investeeringuid tegemata või kehtestades uutes projektides kohe selged piirid. Selline strateegia tagab avalikule sektorile vajaliku paindlikkuse, annab võimaluse kulusid säästa ja täita ka jätkusuutlikkuse nõudeid,” sõnas Riigi Kinnisvara juhatuse esimees Tarmo Leppoja.

Kontoripinda vähendatakse järk-järgult. Uutes projektides kehtivad sihttasemed koheselt ning olemasolevate hoonete puhul vaadatakse üle kasutuskoormus ning tehakse muudatused, mis ei nõua investeeringuid.

Muudatused hõlmavad endas ka RKAS-i üürimudeli uuendamist ning kinnisvarakulude eelarvestamise metoodika muutmist. Ettepanekute rakendamisel vähenevad RKAS-ile makstavad üürimaksed ja eelarve juhtimine muutub paindlikumaks. Esialgsete hinnangute kohaselt võib üürimaksete kogumaht 2026. aastal väheneda kuni 12 miljoni euro võrra.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Statistika: Tööstustoodangu maht kasvas mais 0,9%

StatistikaametStatistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2025. aasta mais püsivhindades 0,9% rohkem toodangut kui 2024. aastal samas kuus. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang töötlevas tööstuses 1,4% ja energeetikas 6,9%, kahanes mäetööstuses 19,7%

Statistikaameti juhtivanalüütik Helle Bunder selgitas, et erinevalt aprillist, kus kasvu näitasid enamik suurematest töötleva tööstuse tegevusaladest, kasvas mais tööstustoodangu maht vaid paaris suuremas tegevusalas.

„Olulisematest tööstusharudest kasvasid vähesel määral ehk mõlemad alla protsendi puidutöötlemine (0,6%) ja toiduainete tootmine (0,3%). Suurema osatähtsusega tööstusharudest kahanes metalltoodete (5,4%), elektriseadmete (3,9%) ning arvutite ja elektroonikaseadmete (12,6%) tootmine,“ ütles ta.

Kogu töötleva tööstuse toodangust müüdi tänavu mais 65,5% välisturule.

Võrreldes 2024. aasta maiga kasvas töötlevas tööstuses tööstustoodangu müük jooksevhindades 1,3% (kalendaarselt korrigeeritud andmetel). Toodangu müük siseturule kasvas 5,7%, kuid müük ekspordiks vähenes 1%.

Töötleva tööstuse tööstustoodangu mahu muutus võrreldes eelmise aasta vastava kuuga (tööpäevade arvuga korrigeeritud)

Allikas: Statistikaamet

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti mais võrreldes aprilliga nii tööstuses kokku kui ka töötlevas tööstuses 0,5% vähem toodangut.

Energeetika valdkonnas kasvas mais elektri tootmine koguseliselt (MWh) 6,8% ning soojuse tootmine 18,5%.

Töötleva tööstuse toodangu mahuindeks ja selle trend, jaanuar 2015 – mai 2025 (2021 = 100)

Allikas: statistikaamet

Tööstustoodangu mahuindeks – indeks, mis näitab toodetud tööstustoodangu mahu muutust püsivhindades võrreldes baasperioodiga. Toodangu arvutamiseks püsivhindadesse kasutatakse tootjahinnaindeksit.

Tööstustoodangu müügiindeks – indeks, mis näitab müüdud tööstustoodangu maksumuse muutust jooksevhindades võrreldes baasperioodiga.

Tööstus on suurim majandussektor ja majanduskasvu oluline vedaja. Tööstustoodangu indeks hõlmab kolme valdkonna ehk mäetööstuse, energeetika ja töötleva tööstuse majandusnäitajaid.

Tööstustoodangu indeksi koostamiseks kogub ja analüüsib statistikaamet andmeid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

KV.EE: Majade müügipakkumiste arv ja hinnad kerkivad napil määral

Kinnisvaraportaali KV.EE vahendusel otsiti 06.2025 ostjat 2326 majale Harjumaal. Harjumaa majade pakkumine on aastatagusega võrreldes kasvanud 3%. Harjumaa majade eest küsitav keskmine hind 2320 €/m² on eelmise aastaga võrreldes kerkinud 2%.

Tallinna kui Harjumaa ja kogu Eesti suurima-tähtsaima majade turupiirkonna pakkumine vähenes portaalis KV.EE aastaga 644 pakkumisele ehk 2%. Tallinna majade keskmine pakkumishind 2355 €/m² on eelmisest aastast 3% enam.

Valdavalt mõne protsendipunkti suurune majade müügipakkumiste hinnamuutus erinevates piirkondades näitab, et majade hinnad püsivad üsna paigal. Paari protsendi suurune hinnamuutus ei ole ostja jaoks tunnetatav. Osalt võib hindade tõstmise taga olla ka allahindluse pakkumise puhvri loomine, mis aitaks potentsiaalsed kliendid kiiremini tehingusse meelitada.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Maja / müük: kuulutuste arv (tk) ja selle muutus (%) Maja / müük: kuulutuste hind (€/m²) ja selle muutus (%)
06.2024 06.2025 Muutus, % 06.2024 06.2025 Muutus, %
Harjumaa 2 251 2 326 3% 2 272 2 320 2%
Harku vald 253 218 -14% 2 307 2 347 2%
Jõelähtme vald 128 121 -5% 2 451 2 567 5%
Kiili vald 96 97 1% 2 510 2 755 10%
Rae vald 155 181 17% 2 694 2 710 1%
Saue vald 204 215 5% 1 743 1 808 4%
Tallinn 658 644 -2% 2 290 2 355 3%
Viimsi vald 269 296 10% 2 852 2 896 2%
Eesti 4 971 5 298 7% 1 668 1 703 2%
Harjumaa 2 251 2 326 3% 2 272 2 320 2%
Tallinn 658 644 -2% 2 290 2 355 3%
Tartu 191 183 -4% 1 608 1 779 11%
Pärnu 232 261 13% 1 617 1 581 -2%
Narva 41 39 -5% 615 592 -4%
Rakvere 51 44 -14% 1 156 1 151 0%
Andmete allikas: portaal KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Elamispindade kättesaadavusest (06). Kas arendajad või maaklerid soovivad kõrgeid hindu?

Tõnu ToomparkElamispindade kättesaadavuse analüüsi koostajate paika pandud vundamendikivi on arendajate ahnus, kes soovivad väga suurt kasumit teenida. (Aga ega analüüsi koostajad analüüsi kõrget tasu teenimata kokku ei pannud.) Läbiv hinnang on, et kõrged hinnad on arendajate huvides.

Oma süü on sellise arvamuse kujunemisel kinnisvaraturu osalistel. Hind on teema, mida afišeeritakse. Meedia tahab hinnast kirjutada, seetõttu kasutatakse hinna-teemat paljus tähelepanu enesele tõmbamiseks ära. Maaklerid tõstavad hinnatõusfakti esiplaanile, et ostuhuvilisi kiiremini tehingusse meelitada.

Samas on hind kõige enam nõudlust mõjutav tegur. (Aga ka pakkumist mõjutavatest teguritest on hind kõige tähtsam.) Seega on meedia kaudu hinna avalik sedavõrd esiplaanil olev käsitlemine isegi õigustatud.

Kas kõrge hind on arendajate või maaklerite huvides?

Ühene ja konkreetne vastus küsimusele, kas kõrge hind või hinnatõus on arendajate või maaklerite huvides, on ei. Kiire hinnatõus mängib pikaajaliste turuosaliste vastu.

Maaklerid kasutavad eesootava hinnatõusuga hirmutamist või peibutamist, et tehing kiiresti ära teha. Samuti kutsutakse hinnatõusuootust välja käies üüriinvestoreid tehingut tegema.

Arendajate poolses kommunikatsioonis toimivad samad argumendid.

Miks kõrge hind ei ole arendajate ja maaklerite jaoks hea?

Arendajate ja maaklerite, kes soovivad turul pikemalt tegutseda, vaates on hea pigem madalam hind. Nõudluse-pakkumise suhtest lähtudes võimaldab madalam hind rohkem müüki teha – arendajatel rohkem müüa ja maakleritel rohkem tehinguid vahendada.

Madalam hind tagab ka parema elamispindade kättesaadavuse.

Nõudlus ja pakkumine

Mis määrab hinnataseme?

Lühikeses vaates määrab hinnataseme konkreetse hetke nõudluse pakkumise tasakaal. Pikemas vaates liigub tehinguhind (arendaja puhul müüdava elamispinna hind, maakleriteenuse puhul vahendustasu) mõistliku tootlusemäära ümber. Vahel on võimalik turult ebamõistlikult palju teenida, teisel hetkel tuleb leppida võib-olla isegi kahjumiga.

Tootlusemäär, mis kinnisvara või teenuse pakkujad osutavad sõltub nii kauba-teenuse hinnast, kui kuludest. Võib öelda, et lühiajalise pakkumise-nõudluse läbi hinna kujunemisel pole kuludel liiga olulist rolli. Pikas vaates tuleb kõik kulud ja kasumimäär ostjatelt välja nõuda.

Kas Eesti arendajad ja maaklerid on pika mängu mängijad?

Siit tuleb suur küsimus, kas Eesti arendajad ja maaklerid on lühikese mängu mängijad, kes ajavad taga turu pakutavat hetkelist suurt kasumi teenimise võimalust? Või on tegemist pika mängu mängijatega, kes peavad hakkama saama turu tõusude ja mõõnadega läbi erinevate tsüklite?

Käesoleva 2025. a tingimustes võib selgelt öelda, et Eesti kinnisvaraturg on jõudnud teatavasse küpsusesse. Turult hetkevõimaluse otsijaid on üksjagu, kuid valdava osa arendajatest moodustavad pika vaatega ettevõtted, kel on selja taga ajalugu 10 aastat või enamgi. Tallinna linna baasilt võib öelda, et 20 suurema-tuntuma turuosalise käes on 70-90% turust – sõltuvalt, kas vaadata pakkumiste või müügi mahtu, sõltuvalt, kas vaadata seda korterite arvuna, ruutmeetrites või rahas.

Maaklerite osas on turuosaliste nimekiri märksa kirjum ja seetõttu on hinnangu andmine keerulisem. Siiski on tänu pika ajaloo ja suure kogemustepagasiga maakleribüroode osas hinnang sama – need ettevõtted mängivad pikka mängu ja ei ole huvitatud turu äärmustesse kaldumistest.

(Maaklerid sai siia nuppu välja toodud, sest nende avalikus kommunikatsioonis on hinnatõusu teema sageli sees. Maakler siiski vahendab varade müüki, kus hinna määrab vara omanik. Maakleri praktilise töö suur osa on omaniku hinnaootus alla realistliku taseme peale tuua, mis võimaldab müügitehinguni jõuda.)

Järeldused

On kitsarinnaline näha pakkumisepoolsetes turuosalistes piirangut, mis ei võimalda mõistliku hinnaga teenust või kaupa pakkuda.

Turuosaliste väga selgetes ja otsestes huvides on madal hind, mis võimaldab rohkem ja/või kiiremat müüki teha. Madalat hinda saab pakkuda madala kulubaasiga. Konkurents paneb paika muu tausta, sh kasumimarginaalid.

Lühikeses vaates ei ole kulud liiga olulised. Pikas vaates on arendaja jaoks oluline nii kulud kui kasumimäär ostjatelt kätte saada.

Kui turul on võimalik teenida ebamõistlikult kõrget kasumit, aktiveerib see teised arendajad pakkumist suurendama.

Konkurents arendajate vahel on nõudluse vaatest väga tervislik. Pakkumise poolel on erineva käekirjaga arendajaid. Kui teenuse või asukoha mõttes üks arendaja ostjale ei sobi, on valida teine. Ainult eluterve konkurents hoiab hinnad kontrolli all ja pakkumise toimimas ehk elamispindade kättesaadavuse mõistlikul tasemel.

Tegemist on elamispindade kättesaadavuse temaatikat puudutava kommentaaride seeriaga. Varem ilmunud kommentaarid:

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Tallinn kuulutas välja hanke Jakob Westholmi Gümnaasiumi ehituseks

TallinnHankega otsib linn ehitajat Jakob Westholmi Gümnaasiumi ajaloolisele peahoonele ja ka juurdeehitusele, et parandada õppevõimalusi ja rajada täiendavaid kooliruume.

Juurdeehitusega lahendatakse algkooli, spordikeskuse, loodusteaduse ja tehnoloogia, teater-muusika-kino ning õpetajate ruumide vajadused ja luuakse A. Adamsoni 12 kinnistule miljööga sobivad hooned.

Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski sõnul on tegemist olulise ja kauaoodatud ehitusega, mis võimaldab vähendada ruumikitsikust ja tuua täna erinevates asukohtades õpetajad ja õpilased üle aastate taas kokku ühte hoonesse. Nimelt on Westholmi gümnaasiumi algklassid juba ligi 20 aastat õppinud ajutisel pinnal Luise tänaval.

„See on oluline investeering Tallinna haridusse, mis võimaldab seni hajutatult tegutsenud koolil 1134 õpilasega koonduda ühtsesse, nüüdisaegsesse õpikeskkonda. Meie eesmärk on rajada hoone, mis sobitub orgaaniliselt Adamsoni tänava ajaloolisse keskkonda, kuid pakub samal ajal funktsionaalset ja kvaliteetset õpikeskkonda. Otsime parima võimaliku ehitaja, kes rajab kaasaegsetele õpitingimustele vastava, ent samas ajaloolisse Adamsoni tänava miljöösse sobituva koolimaja,“ lausus Jevgeni Ossinovski.

Uue koolihoone linnaehitusliku lahenduse aluseks on 2021.-2022. aastal tehtud ideekonkurss, mille võitis OÜ AB Ansambel töö „Jacob“. Juurdeehituse kõrgus on kavandatud selliselt, et säiliks olemasoleva mälestiseks tunnistatud hoone dominantsus.

Uus koolihoone on paigutatud linnaruumis tagasihoidlikumalt, jäädes tänava poolt vaadatuna taustale ja olles tänavapoolsetest hoonetest madalam. Olemasolev ja uus hoone on kavas ühendada maapealse galeriiga, mille projekteerimisel arvestatakse hoone fassaadi väärika esitlemise nõuet.

Uus juurdeehitus koosneb kahest suuremast maapealsest neljakorruselisest mahust, mille fassaadidel domineerib ajaloolisele puitagulile viitav laudis ja kohalikus piirkonnas levinud telliskivimotiiv.

Tänu juurdeehitusele saab kool avada põhikooli astmes ühe täiendava paralleelklassi ning gümnaasiumi osas suureneb õpilaste arv ühe paralleeli võrra. Lisaks saab koolil olema täismõõtmetes spordisaal, mis annab õpilastele kaasaegsed sportimisvõimalused, mida praegu takistab väike võimla. Senine võimla asendatakse uue raamatukoguga, mille teenuseid saab kasutada ka linnarahvas.

Uude hoonesse on kavandatud ka ruumid puidu, metalli, 3D-printimise, kodunduse ja käsitöö õpetamiseks, kaks kunstiklassi (üks neist ateljee tüüpi) ning kaks muusikaklassi. Teater-muusika-meedia suuna õpilastele luuakse kaasaegsed võimalused koolitelevisiooni ja -raadio korraldamiseks. Uus teatrisaal võimaldab lisaks etendustele ka auditoorset õpet, tantsutunde jm. Lisaks valmib koolis kaasaegne erivajadustega õpilaste tugikeskus, kus on koondatud kõik vajalikud spetsialistid: logopeed, eripedagoog, sotsiaalpedagoog jmt.

Ehitustööde eeldatav maksumus on 21 300 000 eurot ning töödega on plaan alustada 2025. aasta oktoobris. Tööd kestavad kokku 24 kuud.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Tartu: Eesti Maaülikool korraldab arhitektuurivõistluse kliinilise õppe korpuse rajamiseks

2. juuli 2025 / Eesti Maaülikooli arendusjuhi Linnar Pärna sõnul on ülikoolil soov leida funktsionaalne, nüüdisaegne ja keskkonda rikastav arhitektuuriline lahendus väikeloomakliinikule kui ühele väga olulisele komponendile veterinaarmeditsiini õppe taristus.

„Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi hoonetekompleks on esimene, mida Tallinnast Tartusse saabuja Eesti Maaülikooli linnakus näeb. Seega tahame, et uuest väikeloomakliiniku hoonest kujuneks ka arhitektuuriline maamärk ja eeskuju“, tutvustas arendusjuht.

Pärna sõnul tuleb arvesse võtta, et uuele õppekorpusele rakendub palju bioohutuse ja teisi erinõudeid, mis tulenevad hoone eripärast ja planeeritavast kasutusviisist. Kaasaaegset veterinaarmeditsiini õpet ja teadustööd võimaldav loomakliinik peab vastama oma funktsionaalsuses ühiskonna ootustele kõrgetasemeliste veterinaariateenuste osutamisel ning pakkuma parimaid tingimusi ülikooli liikmetele, moodustades olemasoleva hoonega mugavalt kasutatava kompleksi. „Meie soov on, et kavandatav hoone tõstaks veterinaariahariduse atraktiivsust, luues tudengitele kasutajasõbralikud ja uuenduslikud võimalused õppe- ja teadustööks ning puhkeaja veetmiseks. Loomulikult on ülikooli jaoks oluline ka see, et kavandatav hoone järgiks kliimapositiivsuse ning energiasäästliku ehituse põhimõtteid,“ tõi arendusjuht välja ootused arhitektuurivõistlusega otsitavale lahendusele.

Lisaks rõhutas Pärn, et olulised on ka hoonet ümbritsevad välialad. Hoone ümbrus peab toetama kliinilise õppe tudengite, kliiniku klientide – nii loomaomanike kui ka patsientide – huve, ning panustama ülikooli töötajate heaolusse.

Arhitektuurilahendus peab sobituma ülikooli linnakusse Tartus Tähtvere külje all. Maaülikooli linnakus on mitu Eesti arhitektuuriloos olulist ja silmapaistvat hoonet. Tähtvere mõisa peahoone on määratud ehitismälestiseks. Eesti nõukogude perioodi modernismi grand old lady Valve Pormeister on linnakusse kavandanud maastikuga kokku mängiva ülikooli peahoone ja heleda silinderjate tornide ning tahukatega Metsamaja. Salto arhitektide poolt projekteeritud maastikust välja kasvav spordihoone on pälvinud Tartu parima uusehitiste tiitli ning pärjatud puitmaja konkursil parima fassaadi preemiaga. Võistlusega otsitakse arhitektuurilahendust, mis sobituks nimetatud arhitektuuripärlite ritta ehk oleks oma ajastu parim arhitektuuriteos.

Hoone on planeeritud kuni neljakorruseline, sellele lisandub maa-alune parkimiskorrus. Hoone 1-2 korrust on planeeritud välja ehitada esimeses, ülejäänud korrused teises ehitusjärjekorras. Hoone ehitusalune pind on kuni 3000 ruutmeetrit. Pakutav lahendus peab vastama Kreutzwaldi 62 krundi detailplaneeringule.

Arhitektuurivõistlus viiakse läbi elektroonilise menetlusega ideekonkursina riigihangete registris. Võistlustööde esitamise tähtaeg on 20. oktoober 2025, ideekonkursi teade koos alusdokumentidega on avalikustatud riigihangete registris. Võistlustöid hindab ülikooli, Tartu Linnavalitsuse ja Eesti Arhitektide Liidu liikmetest koosnev žürii, kes jagab välja ideekonkursi auhinnad. Ideekonkursi võitjaks kuulutatakse žürii hinnangul parima ideekavandi esitanud osaleja. Võistluse võitjaga asutakse läbirääkimistesse lepingu sõlmimiseks uue väikeloomakliiniku hoone ja ümbritseva väliruumi arhitektuuriprojekti koostamiseks.

Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut on ainus veterinaarmeditsiini, loomakasvatuse, toiduteaduse valdkonna akadeemilist õpet ja teadustööd integreeriv keskus Eestis

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Swedbank: Eksperdi kommentaar juuni hinnatõusule

SwedbankStatistikaameti esialgsel hinnangul tõusid tarbijahinnad 2025. aasta juunis võrreldes maiga 1,1% ning võrreldes eelmise aasta juuniga 5,2%. Hinnatõus oli prognoositust kiirem. Peamisteks hinnakasvu põhjusteks olid kulude kasv ning käibemaksumäära tõus. Kuna kõikide toodete hinnasiltide korrigeerimine kuu viimasel päeval ei ole praktiliselt teostatav, jaguneb hinnatõus pikema aja peale.

Toiduained kallinesid nii kuises kui aastases võrdluses. Aastataguse ajaga võrreldes on enim tõusnud puuviljade ja maiustuste hinnad. Eurostati andmetel oli toiduainete hinnatase Eestis 2024. aastal 5% kõrgem kui Euroopa Liidu keskmine. Toit oli Eestis veidi odavam kui Soomes ja Rootsis, kuid kallim kui mitmetes teistes riikides, sealhulgas Lätis ja Leedus.

Juunis toimusid mitmete hooajakaupade allahindluskampaaniad. Müügi aeglase käekäigu tõttu pakuti tavapärasest rohkem soodustusi.

Eluasemega seotud kulud vähenesid. Elekter odavnes, millele aitasid kaasa soodsad ilmastikuolud ning Estlink 2 tööle hakkamine juuni lõpus.

Mootorikütuste hind tõusis kuu jooksul Lähis-Ida pingete süvenemise tõttu. Tänaseks on nafta hind eurodes taas langenud, mis kajastub ka kütusehindades tanklates.

Suvehooaja algus tõstis majutuse hindu. Puhkuste algus ja kehv ilm suurendasid nõudlust välisreiside järele ja ka nende hinnad tõusid hoogsalt. Majutuse ja toitlustuse hinnatase Eestis on ligilähedane Euroopa Liidu keskmisele. Sarnane hinnatase on näiteks Horvaatias. Turistide jaoks on hinnatasemelt kõige soodsam sihtkohad Balkani piirkond, Türgi ja Ungari, kus majutus- ja toitlustusteenused on Eesti omast 25-50% soodsamad.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Elamispindade kättesaadavusest (05). Kuidas kujunevad elamispindade hinnad?

Tõnu ToomparkElamispindade kättesaadavuse ja hindade temaatikaga tegeledes tuleb mõista, kuidas kujunevad elamispindade tehinguhinnad.

Hinna kujunemise alus

Lihtsustatuna võib öelda, et elamispinna tehinguhind kujuneb nõudluse ja pakkumise tulemusena. (Ja see on hea.)

Ostja ei osta, kui hind on liiga kõrge. Müüja ei müü, kui hind on liiga madal. Vajalik on turuosaliste kokkuleppele jõudmine.

Kinnisvaraturu tõe kriteerium on tehingu toimumine, kus osapooled on leidnud kokkuleppe kauba omadustest, lepingu tingimustes ja muu hulgas tehinguhinnas.

Seega. Kui räägime tehinguhinnast, on üldjuhul tegemist nii müüjale kui ostjale vastuvõetava hinnaga.

Nõudlus ja pakkumine

Mis määrab hinnataseme?

Piirkondades, kus on aktiivset elamisindade arendustegevust (Tallinn, Harjumaa, Tartu ja selle ümbrus, Pärnu) määrab turu hinnataseme uusarendus.

Uusarenduste pakkumiste hind on äärmiselt kulupõhine. Piltlikult öeldes – arendaja ei too projekti turule, kui ta Excel’is müügitulusid ja kulusid hinnates kasumit teenida ei suuda.

Kui uut projekti turule ei tooda, siis uusarenduste pakkumist ei tekki.

Uusarendus määrab järelturu hinna

Uusarenduse elamispinna esmane konkurent on järelturu korter. Järelturu elamispinnad on uusarenduste elamispinna asenduskaup ehk potentsiaalne ostja valib ühe või teise vahel.

Üks kodu valija ostab uue, teine järelturult. Nii liiguvad järelturu elamispindade hinnad üldjuhul paralleelselt uusarenduste hindadega.

Piirkondade, kus aktiivset uusarendust ei ole, hinnad võtavad üldjuhul malli lähemate tõmbekeskuste hindade liikumise suunast ja kiirusest. Väiksemad tõmbekeskused lähtuvad suuremate tõmbekeskuste dünaamikast.

Mõjutatuna sarnasest majandus- ja laenuturu keskkonnast liiguvad erinevate piirkondade elamispindade hinnad üldjuhul üsna sarnase kiiruse ja suunaga.

Korteritehingute arvu aastane muutus (allikas: maa- ja ruumiamet)

Korteritehingute keskmise ruutmeetrihinna aastane muutus (allikas: maa- ja ruumiamet)

Korteritehingute käibe aastane muutus (allikas maa- ja ruumiamet)
(Graafikute info allikas: Maa- ja ruumiamet, autori arvutused.)

Järeldus

Uusarendused ja uusarenduste hinnatase paneb paika elamispindade turu hinnadünaamika. Arenduste müügihind sõltub arendamise kuludest, paljus ehituskuludest.

Arendajate vaheline konkurents on kõige adekvaatsem tegur, mis ei luba ühelgi arendajal kauba eest liiga kõrget hinda küsida. Liiga kõrge hinna küsija ei suuda projektile müügitulu tekitada ja kasumit teenida. Liiga kõrge hind mängib arendajate huvidele vastu.

Mõiste „liiga kõrge hind“ väljendab hinda, millega ei ole võimalik müüa. Mõiste „liiga kõrge hind“ ei ole seotud arendaja teenitava kasumi suurusega. Arendaja liiga suur kasum oleks selge hinnasignaal teistele arendajatele pakkumise mahu suurendamiseks (mis teenib elamispindade kättesaadavuse suurendamise eesmärki), et saada oma osa heast kasumimäärast.

Üldjuhul võiks arendaja motivatsioon olla kombineerida omavahel arendusperioodi (ja müügiperioodi) ning hinna baasilt optimaalset kasumimäära. See sisaldab arendatud elamispindade müüki ehk turule kasutusse andmist ehk kellegi elamispinnavajaduse rahuldamist.

Tundub küll lahtisest uksest sissemurdmisena, kuid kasumipõhine motivatsioon on ainuõige lahendus, millele adekvaatseid ühiskonna ressursse optimaalset kasutavaid alternatiive ei ole.

Tegemist on elamispindade kättesaadavuse temaatikat puudutava kommentaaride seeriaga. Varem ilmunud kommentaarid:

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

SEB: viiendik tarbijatest tegi enne käibemaksutõusu suuroste, eluasemeturg viimaste aastate aktiivseim

Eesti elanikest viiendik tegi suuroste enne 1. juulit ehk käibemaksu tõusu 24%-le, näitab SEB küsitlus. Maksutõusu valguses on hoogsalt elavnenud kodulaenuturg.

Kodumasinaid, autosid, reise, aiatehnikat, tööriistu ja muud kallimat kaupa ostis enne käibemaksutõusu 19% vastanutest. Üle poole ehk 58% suuremaid oste pole teinud, kuid vaatavad oma kulutused üle peale käibemaksutõusu. Vastanutest 23%-le ei läinud käibemaksu tõus üldse korda ning oma kulutusi nad sellest lähtuvalt ei planeerinud.

„Suuroste tegid pigem nooremad, alla 40-aastased inimesed. Huvitav on see, et tarbimisaktiivsus oli sarnane väga erineva sissetulekuga rühmades. Kuus 1000–1250 eurot netopalka teenivatest tegi ligi veerand suuroste, nii nagu ka üle 3000 euro teenivatest. Nõnda mõjutavad hinnamuutused nii neid, kes teenivad alla keskmise palka ja jälgivad kulutusi hoolikamalt kui ka keskmisest suuremat palka teenivaid eestimaalasi, kellel on võimalus suuremad ostud korraga enne maksutõusu ära teha,“ kommenteeris SEB kogumise, investeerimise ja pensionivaldkonna juht Elisabet Visnapuu.

Visnapuu sõnul võis kallima kauba puhul sääst ulatuda sadadesse eurodesse. „Näiteks kui enne 1. juulit maksis kaup käibemaksuga 5000 eurot, siis uue määra puhul on kaup ligi 82 eurot kallim, eeldades et kaupleja tõstab hinda vaid käibemaksumuutuse võrra,“ ütles Visnapuu.

SEB nägi juunis tõsist elavnemist ka kinnisvaraturul, kus hoogsalt läksid kaubaks uusarendused. Tehingute arvu ja mahu poolest oli ilmselgelt tegu viimaste aastate kõige aktiivsema juunikuuga. Eesti Panga värsketele andmetel andsid pangad juba maikuus eluasemelaene kokku 219 miljoni euro eest ehk 23% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal.

SEB tellimusel viis tuhande vastajaga küsitluse läbi Norstat juunis 2025.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Tartu: Ilmatsalu piirkonna üldplaneering on viimast päeva avalikul väljapanekul

30. juunil lõpeb Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu eelnõu avalik väljapanek. Planeeringuga luuakse võimalus laiendada Ilmatsalu alevikku väikeelamute piirkonnaga ja rajada endiste kalakasvatustiikide alale golfiküla.

Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu eelnõuga saab tutvuda üldplaneeringu kaardirakenduses, Ilmatsalu raamatukogus (Kooli tee 5) ja Tartu raekoja infokeskuses.

Tagasisidet saab anda kaardirakenduses, e-postiga (rlo@tartu.ee) või tavakirjaga (Tartu linnavalitsuse ruumiloome osakond, Küüni 3, Tartu).

Planeeringuala suurus on 200 hektarit ja see asub Ilmatsalu külas, hõlmates piirkonda mõlemal pool Ilmatsalu jõge, sh ka endiste kalatiikide ala. Üldplaneeringu elluviimisel likvideeritakse mittekasutatav tehismaastik ning rajatakse uus elamu- ja puhkepiirkond, mis moodustab Ilmatsalu küla, Ilmatsalu aleviku ja Tüki külaga loogilise terviku.

Planeeringuale rajatakse üks suurem ja teine väiksem tehisjärv, mille ümber kavandatakse grupiti väike- ja ridaelamuid. Elamugruppide vahele on kavandatud avalikult kasutatavad rohealad, mis võimaldavad vaba juurdepääsu tehisjärvele. Suurema tehisjärve äärde on üldplaneeringuga kavandatud avalik supelrand.

Rohealad on planeeritud ka Ilmatsalu jõe kallastele ning Järve tee äärde. Ilmatsalu jõe lõunakaldale ette nähtud roheala tagab Linnutee matkaraja vaba kasutamise.

Planeeringuala kesk- ja lõunaossa on kavandatud golfiküla, mis koosneb täismõõtmelisest golfiväljakust ja golfikeskusest. Golfiküla kavandamisel tuleb arvestada Ilmatsalu jõe kaldakaitseliste piirangute, piki jõge kulgeva rohevõrgustiku ja avalikult kasutatava puhkekoridoriga.

Üldplaneering annab võimaluse Tellise tee 2 krundile lasteaia ehitamiseks.

Ilmatsalu jõe äärde, Sulaoja suudmega piirnevale alale kavandatakse paadisadam, kuhu võib rajada ka sadamahoone koos selle teenindamiseks vajalike ehitistega ning pakkuda toitlustus-, kaubandus- ja majutusteenust.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes on toodud välja leevendusmeetmed, mille rakendamisel ei kaasne kavandatuga olulist ebasoodsat mõju maastikule, loodusressurssidele, Ilmatsalu savimaardlale ja Sangla turbamaardlale, pinna- ja põhjaveele, rohevõrgustikule, väärtuslikule maastikule, kaitsealustele liikidele ja aladele, inimese heaolule ja tervisele.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Justiits- ja Digiministeerium: Kodulaenu refinantseerimine muutub lihtsamaks ja odavamaks

Justiits- ja Digiministeerium saatis kooskõlastusele eelnõu, millega kaob eluasemelaenu refinantseerimisel notariaalse tõestamise kohustus juhul, kui laenu tingimused ei muutu laenuvõtjale ebasoodsamaks. See muudatus teeb kodulaenu refinantseerimise odavamaks, kiiremaks ja inimestele kättesaadavamaks.

„Laenuvõtja ei pea enam maksma sadu eurosid notaritasu, kui on otsustanud paremate tingimuste tõttu panka vahetada – digiallkirja andmisest piisab. Eelnõu tühistab tarbetu bürokraatia, säästab inimese aega ja rahakotti ning motiveerib pankasid pakkuma klientidele soodsamaid laenuvõimalusi,“ kommenteeris eelnõud justiits- ja digiminister Liisa Pakosta.

Eelnõu koostamisel tehti tihedat koostööd Eesti Panga, Finantsinspektsiooni, Pangaliidu, Notarite Koja ja Rahandusministeeriumiga. Seadus on plaanis jõustada 1. jaanuaril 2026, et anda pankadele aega süsteemide kohandamiseks. Eelnõu leiab eelnõude infosüsteemist.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Swedbank: Eesti inimeste tarbimine kosub tasapisi

SwedbankJaekaubandusettevõtete müügimaht ehk hinnakasvuga korrigeeritud müügitulu jätkas mais kasvu ning suurenes aastases võrdluses 2%. Kasv on küll tagasihoidlik, kuid kuude lõikes ongi see olnud üsna erinev. Jaemüügimahu põhi jäi eelmise aasta keskpaika ja aastases võrdluses on see püsivalt kerkinud eelmise aasta detsembrist. Nii on see tänavu viie kuuga tõusnud 3% üle aastataguse taseme.

Nii mais kui ka aasta viie kuu kokkuvõttes olid jaekaubandusettevõtete müügimahu kasvu juures suurima mõjuga mootorikütuse müügiga seotud kauplused ning spetsialiseeritud kauplused, kus müüakse tööstuskaupu, nagu arvutid, raamatud, sporditarbed ja mänguasjad. Jaemüügikasvu suurim pidur oli aga nn supermarketite müügimahu vähenemine. See on kahanenud juba 2022. aasta aprillist, kui jätta välja vaid üksikud kasvukuud. Kuna supermarketid on suurim jaekaubandusvaldkond, mille osakaal jaekaubandusettevõtete müügimahust on sel aastal 36%, on sellel ka suur mõju. Juba pikka aega on tugevasti vähenenud ka toidukaupluste müügimaht, kuid isegi maikuus kolmandiku kukkunud müügimahu langusel oli mõju jaekaubanduse müügimahule tervikuna tagasihoidlik.

Kui vaadata viimast kümmet aastat, on jaekaubanduses vähenenudki supermarketite, kaubamajade ning toitu, rõivaid ja jalanõusid müüvate kaupluste müügitulu osakaal. Samas on suurenenud mootorikütuse müügiga seotud kaupluste ning juba nimetatud tööstuskaupade müügile spetsialiseeritud kaupluste müügitulu osakaal. Sel aastal toimunud jaemüügimahu suurenemine näitab, et muutunud on nii tarbimiskohad, -võimalused kui ka -prioriteedid.

Pärast möödunud aasta viimastel kuudel toimunud tugevat müüki oli sõidukite müügimaht mais veel kümnendiku väiksem kui aasta tagasi ning selle aasta esimese viie kuuga on see vähenenud 12%. Nii oligi jaemüük koos sõidukite müügiga mais 2% ja viie kuu kokkuvõttes protsent väiksem kui aasta tagasi.

Ostujõud on surve all, kuid tarbimine püsib tugev

Sel aastal Eestis netopalk koos inflatsiooni ja maksutõusudega väheneb. Palgakasvu aeglustumise, hõivatute arvu vähenemise ja kiire inflatsiooni mõjul on ettevõtete ja asutuste makstud kogu palgafondi reaalkasv langusesse läinud. Palgafondi vähenemine piirab aga majapidamiste tarbimismahu suurenemist. Samas, kui koos maksumuudatustega kasvab keskmine palk sel aastal hindadest aeglasemalt, siis alampalga ja keskmise pensioni tõus ületavad seda. Kiire inflatsioon koos üksikisiku tulumaksu tõusuga vähendavad majapidamiste ostujõudu, kuid madalamad intressimäärad leevendavad osaliselt selle mõju.

Jaekaubanduse kosumine ja suurenenud nõudlus uute eluasemelaenude järele näitavad, et majapidamiste kindlustunne ei pruugi olla nii vilets, nagu konjunktuuriinstituudi uuringu andmetest paistab. Plaanitud maksuküüru kaotamine järgmisel aastal suurendab oluliselt keskmise palga saaja ostujõudu, mis peaks kaasa tooma tugevama tarbimise kasvu.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Statistikaamet: Tarbijahindade harmoneeritud indeksi kiirhinnang: hinnad tõusid juunis 1,1%

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti esialgsel hinnangul tõusis tarbijahindade harmoneeritud indeks, mis võtab arvesse ka turistide kulutusi Eestis, 2025. aasta juunis võrreldes maiga 1,1%. Eelmise aasta juuniga võrreldes tõusis indeks 5,2%.

Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, praegune harmoneeritud indeks aga võtab arvesse ka turiste ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP (harmonised index of consumer prices).

„Lisaks toidukaupade hinnatõusule andis esialgse hinnangu kohaselt tooni puhkusereiside ja majutuse hinnatõus, kuid need on tõenäoliselt ajutise iseloomuga. Vastupidist mõju avaldasid indeksile aga madalamad eluasemekulud ning riiete ja jalatsite hinnad,“ märkis statistikaameti tarbijahindade tiimijuht Lauri Veski.

Tarbijahinnaindeksi juuni andmed avaldab statistikaamet 7. juulil. Tarbijahindade harmoneeritud indeksi andmed 16. juulil.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Uus Maa: Eesti kalleimate ja keerulisemate kinnisvarajuhtumite tipphindaja läks Uus Maa-sse

Eesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa hindamis- ja analüüsieksperdina alustas tööd ligi 4000 hindamise ning 1500 turuülevaate koostamise kogemuse ning kõrgeima ehk 7. kutsetaseme hindaja Mihkel Eliste.

Uus Maa enam kui 30 kutselisest hindajast koosneva hindamisvaldkonna juhi Argo Pillessoni sõnul Mihkel Eliste nimi kinnisvaras tegutsevatele inimestele tutvustamist ei vaja, sest tegemist on tõenäoliselt siinset turgu kõige laiapõhjalisemalt tundva eksperdiga.

Varasemalt Arco Varas töötanud Mihkel Eliste sõnul jõudsid tema töölauale kõige keerulisemad kinnisvarahindamised nagu eriotstarbelised varad, taastuvenergeetika valdkond ning kohtuhindamised. „Ka Uus Maa-s hakkan erijuhtumitega tegelema,“ lisas Eliste.

Argo Pillessoni sõnul aitab Mihkel Eliste kompententsi lisandumine viia ettevõtte hindamis- ja nõustamisprojektide kvaliteedi uuele tasemele ning pakub tipptasemel tuge äri- ja elukondliku kinnisvara vahendusteenusele.

Mihkel Elistel on cum laude bakalaureuse ning cum laude magistrikraadid kinnisvaraplaneerimise- ja maakorralduse erialal. Mihkel Eliste on Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi registreeritud eraekspert kinnisvara hindamise valdkonnas ning olnud Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu juhatuse liige.

Uus Maa-s töötab 31 kutselist hindajat, sealhulgas kaheksa kõige kõrgema ehk 7. kutsetasemega spetsialisti.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark