Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

Juunis püsis inflatsioon toiduainete kallinemise tõttu kiire

Eesti Pank

  • Eesti paistab euroala riikide hulgas silma toiduainete üldise kallinemisega
  • Hinnakasvu on pidurdanud välistegurid, eelkõige nafta odavnemine
  • Nafta madala hinnataseme tõttu peaks Eesti inflatsioon jääma tänavu 3% lähedusse

Tarbijahinnaindeksi aastakasv ulatus statistikaameti teatel juunis 2,9%ni. Energiahindade kasv pidurdus 2,6%ni ning toiduained, sh alkohol ja tubakas, kallinesid 6,1%. Alusinflatsioon tõusis aga aastaga 1,3%.

Ligikaudu pool Eesti inflatsioonist sõltub impordihindadest, teine pool sisemaisest teguritest. Nii nafta kui ka tööstustoormete hind on maailmaturul viimastel kuudel mõõdukalt langenud, aga toiduainete hinnatase pole eriti muutunud. Välistegurid, eelkõige madalam nafta hind, on hinnakasvu aeglustumist soodustanud. Euroala inflatsioon pidurdus energiahindade languse tõttu juunis 1,3%ni, aga ka alusinflatsioon püsis madal, hoolimata majandusaktiivsuse suurenemisest. Viimased laekunud andmed ja uuringutulemused viitavad euroala kiire majanduskasvu jätkumisele, mis peaks hakkama hinnakasvu tugevamalt üle kanduma. Euroopa Keskpanga hinnastabiilsuse eesmärk on see, et euroala inflatsioon kiireneks 2% lähedusse, kuid jääks pisut alla selle.

Eesti paistab euroala riikide hulgas jätkuvalt silma toiduainete üldise kallinemise tõttu. Juunis kallinesid toiduained Eestis ja euroala piirkonnas aastavõrdluses vastavalt 6,1% ja 1,4%. Piimatooted ja puuviljad kallinesid Eestis aastaga rohkem kui 10%, kuid köögiviljade ja kalatoodete hinnatase on viimaste kuude jooksul langenud. Sisemaised tegurid, eelkõige palgakasv ja tööhõive suurenemine, aga ka laenude finantseerimise tingimused on olnud tarbimise kasvuks soodsad. Sellest hoolimata on jaemüügi mahtude kasv olnud viimastel kuudel tagasihoidlik, kui autode müük kõrvale jätta. Tööstuskaupade inflatsioon pöördus juunis langusse ̶ osaliselt hooajaliste tegurite tõttu ̶ , kuid alusinflatsiooni veab teenuste kallinemine. Teenuste hinnakasv oli juunis kiire, ulatudes 2,8%ni. Kahe suure osakaaluga teenusegrupi, sideteenuste ja puhkusereiside odavnemine on ülejäänud hinnatõusude mõju siiski tasakaalustanud. Ilma nendeta kallinesid teenused juunis juba rohkem kui 4%.

Nafta madala hinnataseme tõttu peaks Eesti inflatsioon jääma tänavu kolme protsendi lähedusse. Ligikaudu kolmandik inflatsioonist tuleneb tänavu maksutõusudest.

Sulev Pert
Eesti Panga ökonomist

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Inflatsioon püsib kolme protsendi juures

RahandusministeeriumStatistikaameti andmetel langesid hinnad juunis eelmise kuuga võrreldes 0,1 protsenti ning aasta varasemaga võrreldes aeglustus hinnatõus mai 3,3 protsendilt juunis 2,9 protsendini. Euroalas pidurdus hinnatõus esialgsetel andmetel energia hinnatõusu jätkuva aeglustumise tõttu 1,3 protsendini.

Euroalas on inflatsioon võrreldes aasta alguse kõrgtasemega (2 protsenti) märgatavalt alanenud. Valdavalt on selle taga nafta hinna odavnemine, mis jõudis juunis aasta madalaimale tasemele. Selle mõjul on euroala riikide inflatsiooniprognoosi selleks aastaks viimastel kuudel ka langetatud.
Eestis on alanevate energiahindade panust tarbijahindadele tasakaalustanud toidu hinnatõusu kiirenemine, mis oli mais euroala kiireim. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni koostatav toidu globaalne hinnaindeks on pärast kevadel toimunud ajutist alanemist taas tõusutrendil. Lisaks on jahedad ilmad põhjustanud aiasaaduste kallinemist. Selle mõjul on toidukaubad meil laiapõhjaliselt kallinenud. Hinnatõusu veavad aiasaadused ning piima- ja õlitooted. Toit on aastaga kallinenud 6,6 protsenti, mis moodustab 1,5 protsendipunkti ehk ligi poole aastasest inflatsioonist.

Inflatsiooni pidurdumise taga oli juunis lisaks energiatoodete hinnatõusu aeglustumisele riiete hooajaliste allahindluste varasem algus ning alkohoolsete jookide pühade-eelsed tavapärasest suuremad allahindlused. Teenuste hindade tõus oli juunis selle aasta kiireim, ulatudes 3,4 protsendini.
Juulis inflatsioon mõnevõrra kiireneb, mida mõjutab lahja alkoholi aktsiisimäära tõus.

Kristjan Pungas
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Pindi Kinnisvara: 10 aastat hiljem: uuest buumist oleme kaugel

Pindi KinnisvaraEhkki eluasemete hinnad on teinud uusi ajaloolisi rekordeid, on aastatega tõusnud oluliselt ka inimeste ostujõud ning seetõttu on kinnisvara kunagise buumiga võrreldes oluliselt kättesaadavam.

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et 10 aastat tagasi aset leidnud kinnisvarabuumi ajal sai keskmine tallinlane osta endale koos laenuga maksimaalselt vaid alla 30 m² suuruse elamispinna, praegu on aga ostuvõimekus üle kahe korra kõrgem- 63 m². Tartus on vastav võrdlus 34 m² tänase 77 m² vastu.

„Siia arvutusse on kätketud nii keskmine sissetulek, eluasemete hinnatase kui ka eluasemelaenude kehtivad tingimused,“ selgitas Sooman. „Mõnevõrra pehmendab suurt vahet, kui lisame arvutuskäiku ka inflatsiooni, kuid see mõju ei ole ülearu suur,“ ütles ta. Tema sõnul pole ülemaailmsete majanduskriiside ja nendest tulenevate turbulentside eest kaitstud keegi, kuid kohalik eluasemeturg iseenesest ülekuumenenud ei ole. „Pigem on meil suuremaks probleemiks, et kaalukauss ja turuaktiivsus on kaldunud tugevalt Tallinna kasuks ning ülejäänud Eesti linnade eluasemeturud on jätkuvalt väga jahedad,“ lisas ta.

Pindi Kinnisvara: 10 aastat hiljem: uuest buumist oleme kaugel

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Pindi Kinnisvara: Uusarenduste pakkumiste arv hüppas järsult

Pindi KinnisvaraJuunis lisandus Harjumaa uute korterite turule üle 300 pakkumise, kõikide uute korterite pakkumiste arv tõusis sellest tuleneval üle 2100 ühiku.

„Ehkki turule lisandus 6 uut arendusprojekti, siis järsu pakkumiste arvu kasvu taga oli tegelikult vaid kaks ülisuurt arendust, Vega Lasnamäel ja Mariino Residentsid Pirital, kus paisati avalikku müüki kogu arenduse maht korraga, vastavalt üle 200 ja 100 ühiku,“ ütles Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman.

„Uusarenduste turg on jätkuvalt noortele peredele ülimalt atraktiivne ja eelkõige projektide algfaasis on uute ja vanade korterite hinnavahe piisavalt väike, et meelitada ostjaid järelturult uute pindade kasuks valima,“ selgitas Sooman.

Pindi Kinnisvara: Uusarenduste pakkumiste arv hüppas järsult

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

ERE Grupp: valitsusel on vaja tegeleda Ida-Virumaa arengukavaga

ERE / Estonian Real EstateEttevõtte ERE Grupp juhtkonna hinnangul peab Eesti valitsus tegelema keskmise suurusega ettevõtete toetamisega ja investeeringukava koostamisega Ida-Virumaa piirkonna arenguks. ERE Grupi spetsialistid on veendunud, et kava peab hõlmama mitte ainult taristuprojektide arendamist, vaid ka maksusoodustusi väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

ERE Grupi juhatuse esimees Maksim Sorokin on veendunud, et seni ei ole suudetud avada kogu Kirde-Eesti potentsiaali. “Ida-Virumaa on ainulaadne piirkond juba olemasoleva suurettevõtete süsteemiga, kuid keskmise suurusega ettevõtted sageli ei saa riigi ametivõimudelt vajalikku toetust,” ütles Sorokin. Tema sõnul tuleb keskenduda abi andmisele ettevõtetele, mis tegelevad logistikaga, põlevkivi-keemiauuringutega ning innovatsiooniga energeetika valdkonnas.

“Kui rääkida kindlatest meetmetest selliste ettevõtete toetamiseks, siis see ei pruugi ainult olla stardikapitali eraldamine Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt EAS, vaid ka maksusoodustused või alade võimaldamine tegevusteks soodsatel tingimustel,” ütles Maksim Sorokin. Lisaks peab ettevõtetele tema arvates osutama abi projektide kirjutamisel ELi fondidest toetuste saamiseks.

“Tänase seisuga on näiteks võimalus saada vahendeid ELi struktuuri- ja investeeringufondidest ettevõtte arenguks ja uuteks teaduslikeks lahendusteks, aga väikeste ettevõtete juhtidel Eesti kirdeosas sageli puudub pädevus nõuetekohaseks projekti kirjutamiseks ja vastava taotluse esitamiseks. Selles osas võiks riik pakkuda ettevõtetele teatavat tuge,” ütles Sorokin.

Hiljuti sai teatavaks, et riikliku investeeringukava koostamine Ida-Virumaa arenguks on toppama jäänud valitsuses tekkinud erimeelsuste tõttu, mis on seotud rahastamise küsimustega. Sellest teatas kuu algul ajaleht Postimees viitega väljaandele Põhjarannik.

ERE Grupp on 2005. aastal asutatud ettevõtete grupp, mis tegeleb finantsteenuste ja laenude pakkumise, äriprojektide rahastamise ja kinnisvara investeeringutega. Ettevõtete grupi finantstegevuse valdkonnaks on traditsioonilised ettevõtlusalad – kinnisvara, ehitus, kaubandus ja tööstus.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

29/09/2017 toimub koolitus “Kinnisvara korrashoiu lepingute sõlmimine”

Kinnisvaraomaniku õigused ja kohustusedKoolitus “Kinnisvara korrashoiu lepingute sõlmimine” toimub 29/09/2017 Kinnisvarakoolis. Koolituse eesmärk on pakkuda täiendavaid teadmisi, oskusi ja nõuandeid kinnisvara korrashoiu lepingute sõlmimisega kokkupuutuvatele isikutele.

Koolituse sihtrühm on:

  • kinnisvara korrashoiuga kokkupuutuvad spetsialistid;
  • korteriühistute juhatuse liikmed;
  • ettevõtete haldusjuhid ja spetsialistid;
  • kõik, kes tegelevad haldusteenuse tellimusega.

Koolitus annab:

  • ülevaate kinnisvara korrashoiu süsteemist;
  • ülevaate kinnisvara korrashoiulepingute liikidest ja vormidest ning seadustest tulenevatest nõuetest neile lepingutele;
  • lepingueelsete läbirääkimiste õiguslikest tagajärgedest;
  • antakse soovitusi kinnisvara korrashoiu lepingute sõlmimiseks.

Kinnisvara korrashoiu lepingute sõlmimine” toimub 29/09/2017 kell 10.00-13.15 Tallinna kesklinnas. Lektor on RMK kinnisvaraosakonna juhataja Andrus Lauren.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Tarbijahinnaindeksi aastamuutust mõjutas juunis enim toit

StatistikaametTarbijahinnaindeksi muutus oli 2017. aasta juunis võrreldes maiga -0,1% ja võrreldes eelmise aasta juuniga 2,9%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2016. aasta juuniga võrreldes 3,2% ja teenused 2,4% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on 2016. aasta juuniga võrreldes tõusnud 3,6% ja mittereguleeritavad hinnad 2,7%.

Eelmise aasta juuniga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim toidu ja mittealkohoolsete jookide 6,6% kallinemine, mis andis kogutõusust üle poole. Sealjuures on piim, piimatooted ja munad aastaga kallinenud 10,1%, puuvili 16,8% ning suhkur ja kondiitritooted 7,3%. Mootorikütus andis kogutõusust ligi kuuendiku. Aastataguse ajaga võrreldes oli bensiin 8,5% ja diislikütus 8,4% kallim. Suuremat mõju indeksile avaldas veel tubakatoodete 14,6% hinnatõus.

Maiga võrreldes olid juunis tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks juunis alanud rõivaste ja jalatsite sesoonsed soodusmüügid ning juunikuised alkohoolsete jookide allahindlused. Suuremat mõju indeksi muutusele avaldas ka värske puuvilja ja marjade 8,1% kallinemine. Võrreldes eelmine kuuga oli bensiin juunis 0,5% ja diislikütus 1,1% odavam.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, juuni 2017
Kaubagrupp Juuni 2016 – juuni 2017, % Mai 2017 – juuni 2017, %
KOKKU 2,9 -0,1
Toit ja mittealkohoolsed joogid 6,6 0,5
Alkohoolsed joogid ja tubakas 4,6 -2,5
Riietus ja jalatsid 0,4 -3,6
Eluase 1,2 0,4
Majapidamine 0,7 0,0
Tervishoid 1,0 0,0
Transport 3,1 0,5
Side -4,7 -0,5
Vaba aeg 0,3 0,2
Haridus ja lasteasutused 4,5 0,0
Söömine väljaspool kodu, majutus 6,8 2,5
Mitmesugused kaubad ja teenused 3,3 -0,4

Statistikaamet avaldab tarbijahinnaindeksi iga kuu 5. tööpäeval pärast aruandeperioodi lõppu. Statistikatöö „Tarbijahinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Rahandusministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Nõuanded koduostjale: millal müüa vana elamispind?

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduKäsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Uue kodu ostmisel tuleb sageli mõelda olemasoleva kodu realiseerimisele. Siin seisab koduostja küsimuse ees, kas müüa vana kodu enne uue ostmist või talitada vastupidiselt ja tegeleda vana eluaseme realiseerimisega alles peale uue kodu ostmist.

Uue kodu ostuks on raha olemas

Kui koduostjal on uue elamispinna ostmiseks raha olemas, on protsess lihtsam ja pingevabam korraldada. Et vältida oma elamispinnalt väljakolimise riski, enne kui uus eluase olemas, tasub alustada esmalt uue leidmisest.

Kui uue elamispinna ost hakkab klaaruma ehk hakkab juba ajaliselt selguma, millal on võimalik uude kodusse sisse kolida, saab paralleelselt hakata juba toimetama vana olemasoleva elamispinna müügiga.

Koduostja peab arvestama, et uude kodusse sissekolimise aega võib pikendada näiteks olukord, kus müüja vabastab ostetud vara alles kuu-kaks pärast ostu-müügilepingu sõlmimist. Oma aeg võib veel kulutada näiteks remondi tegemisele või sisustamisele.

Enne vana müük ja siis uue ostmine

Kui koduostja rahakott on õhem, tuleb uue kodu soetamise finantseerimiseks alustada tõenäoliselt teisest otsast ehk vana elamispinna müümisest.

Kui koduotsija leiab enda olemasolevale eluasemele ostja, tuleb saadud müügihinnast esmalt kustutada selle olemasolul eluasemelaenu jääk. Loodetavasti on müügihind eluasemelaenu jäägist kõrgem ja nii jääb koduostjale mingi osa, millest piisab uue elamispinna ostmise omafinantseeringu jaoks.

Olemasolevat kodu müües võib olla mõistlik proovida sõlmida müügileping selliselt, et uue kodu otsija saab oma vanal elamispinnal veel võimalikult kaua sees elada. See võimaldab ehk vältida mitmekordset kolimist ja lühendada vahepealset üüriperioodi pikkust. Üks võimalus ajutisele üüripinnale kolimist vältida võib olla pöörduda ajutiselt tagasi vanematekodusse.

Turukonjunktuur

Olemasoleva kodu müümist ja alles selle järel uue ostmist võiks kaaluda olukorras, kus kinnisvarahinnad püsivad paigal või langevad. Hinnalanguse korral saab sellisel juhul koduotsija teoreetiliselt müüa endale kuuluva kinnisvara kõrgema hinnaga ja hinnalanguse järel osta turult madalama hinnaga uue kodu asemele. Praktikas ei pruugi selline hinnapõhjade või -tippude tabamine väga hästi õnnestuda.

Kui aga kinnisvara hinnad langemise asemel hoopis kerkivad, võib juhtuda nii, et inimene müüb suure vaevaga olemasoleva eluaseme ja alles siis selgub tõsiasi, et muud kinnisvarahinnad on eest ära sõitnud ning koduostja ei suuda endale uut samaväärsetki kodu asemele osta. Siingi aitab ainult see, kui koduostja on end enne tehingutesse tormamist piisavalt harinud ja selgeks teinud, milline on kinnisvaraturu konjunktuur.

Maksuaspekt on oluline

Uue kodu ostmisel ja vana müümisel tuleb arvesse võtta maksuaspekt. Tulumaksu vabastus kehtib alalise elukoha müümisele. Seega kui inimene müüb vana elukoha selle järel, kui ta on juba uude kodusse sisse kolinud, siis võib teda ähvardada vana korteri müügist saadud kasumi tulumaksustamine. Tulumaksustamine tuleb mängu näiteks siis, kui kodu on müügiperioodi ajaks välja üüritud.


Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkLoe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.


Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Pindi Kinnisvara: Kaubanduskeskuste nõrgaks kohaks on toitlustusärid

Pindi KinnisvaraKaubanduskeskuste probleemiks ei ole mitte nende rohkus ega ka näiline sarnasus, vaid kohati liiga suur keskendumine toitlustusärile, kirjutab Pindi Kinnisvara ärikinnisvara maakler Antti Undrits.

„Eesti suuremad kaubanduskeskused on küllalt sarnased ja sellest tulenevalt puuduvad tõsised konkurentsieelised teiste ees, kuid riskifaktoriks pole mitte ühesugused kinga- ega riidepoed, vaid liiga suured pinnad, mis on antud toitlustajatele opereerimiseks,“ rääkis Undrits.

„Ühel päeval saab tarbimispidu niikuinii läbi. Ja kui see juhtub, siis ühe esimese asjana säästavad kodumajapidamised väljas söömise kuludelt. See tähendab omakorda, et kaubanduskeskuste omanikud peavad olema valmis operatiivselt oma kontseptsiooni korrigeerima ning suurtele aladele leidma uue suunaga üürnikud, et nende endi rahavood kannatada ei saaks. Lihtsam on muidugi eos valida toitlustajad, kes on ennast juba tõestanud ning on jätkusuutlikud ka käivete vähenemise korral,“ selgitas Undrits.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Kinnisvarakonsultatsioonid üüriinvestoritele

Tõnu ToomparkKas soovid osta korteri üürileandmiseks? Millele selle juures pöörata tähelepanu? Kas tänane turg üldse soosib üüriinvesteeringute tegemist?

Millised on hinnatasemed? Millised on trendid ja suundumused?

Need on olulised küsimused, millele on enne kinnisvaratehingutesse sukeldumist vaja vastused leida. Möödalasud planeerimisel võivad valusalt ja kallilt kätte maksta.

Koondan kokku kinnisvaraturu kohta käivat infot. Praktikuna tean, mis on oluline ja mis mitte. Aitan püstitada õigeid küsimusi, mis on vajalikud kaalutletud otsuste langetamiseks.

Võta ühendust!

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@toompark.ee
www.adaur.ee / www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Inflation accelerated in the first half of the year

SwedbankInflation accelerated to around 3% in the first half of the year in Estonia. The contribution of food and non-alcoholic beverages increased substantially in recent months. Food and non-alcoholic beverages amount to a quarter of household expenditure, on average.

In June, the prices of food and non-alcoholic beverages jumped by 6.6% as dairy products, fruits and confectionery became more expensive. Higher excise taxes pushed up the prices of alcohol and tobacco.

At the same time, the contribution of energy prices has declined in recent months. In June, motor fuels were 8.5% more expensive than last year. Although the average oil price in euros was 5% cheaper than in June last year, excise taxes on fuels have increased.

The purchasing power of wage earners will grow much less this year than in the past. In 2017, the growth of the average wage in real terms is expected to slow to around 3% (the 2013-2016 average was 6.4% per year), as nominal growth of wages will be somewhat slower and prices will rise (by around 3% in 2017). The real growth of the average net wage rose by only 2.6% in the first quarter of this year. This, in turn, will limit households’ consumption. The annual growth of retail trade volumes decelerated to 1.8% during the first five months of 2017. Economic sentiment among consumers remains very strong, however. The financial situation of households is perceived as the strongest in 20 years, for example.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

EfTEN müüs ärihoone Riias Colonna grupi investoritele

EftenEfTEN Kinnisvarafond AS müüs Riias aadressil Stabu 10/4 asuva ärihoone kinnisvarainvesteeringutega tegelevale ettevõttele Colonna Varahaldus. Tehingu hind poolte kokkuleppel avaldamisele ei kuulu.

EfTEN Kinnisvarafondi fondijuhi Viljar Arakase sõnul oli ärihoone esimene EfTENi investeering Riias ning tänaseks ka esimene edukas väljumine. „On hea meel, et objekt on saanud Colonna näol uue professionaalse omaniku, kes jätkab meie alustatud tööd,“ lisas Arakas.

Colonna grupi juhi Roberto de Silvestri sõnul otsib Colonna aktiivselt investeerimisobjekte kõigis Balti riikides. „Stabu 10 ärihoone on meie jaoks teine objekt Lätis ja see sobib meie investorite investeerimiskriteeriumitega, kuna asub kesklinnas ja lisaks on täidetud tugevate üürnikega, kes on sõlminud pikad üürilepingud,“ lisas de Silvestri.

Eften Kinnisvarafond AS ostis Stabu ärihoone Riias 2013. aastal ettevõttelt SIA Ektornet Commercial Latvia. Tegu on Riia südalinnas asuva endise tööstushoonega, mis on ümber ehitatud ärihooneks rendipinnaga 3700 ruutmeetrit.

Projekti hoidmisaeg oli neli aastat, investeeritud omakapitali tootlus oli 21% aasta baasil ning omakapitali kordaja 1,8. Arakase sõnul on tegu järjekorras juba üheksanda üksikhoone müügiga EfTENi esimesest fondist.

2006. aastal asutatud ja peamiselt kapitali vahendamisega tegeleva Colonna grupi kaudu on tänaseks Baltikumi kinnisvaraprojektidesse investeeritud enam kui 250 miljonit eurot. Ettevõttega seotud investorid omavad 87 kinnisvaraobjekti. Kokku haldab Colonna Eestis enam kui 250 000 ruutmeetrit üüripindu.

EfTEN Kinnisvarafond AS on fondivalitseja EfTEN Capitali poolt 2008. aastal asutatud Balti riikide ärikinnisvarasse investeeriv kinnisvarafond. Fond lõpetas investeerimistegevuse 2015. aastal, mil asutati EfTEN Kinnisvarafond II AS ja EfTEN Real Estate Fund III AS. EfTEN Kinnisvarafondi portfellis on kokku 20 objekti Eestis, Lätis ja Leedus. Fondi kogu varade maht on 220 miljonit eurot.

EfTEN Capital AS on 2008. aastal asutatud varavalitsemise ettevõte, mis tegeleb ärikinnisvarainvesteeringutega Balti riikides. EfTEN Capital AS valitseb lisaks EfTEN Kinnisvarafond ASi ja EfTEN Kinnisvarafond II ASi. EfTEN Capitali grupp (EfTEN Capital koos tütarettevõtjatega) valitseb 45 ärihoonet, kus asub rohkem kui 900 üürnikku. Valitsetavate hoonete turuväärtus seisuga 1.04.2017 on 500 miljonit eurot. EfTEN Capital AS on registreeritud Finantsinspektsioonis ning tegutseb Finantsinspektsiooni järelevalve all.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Pindi Kinnisvara: Pindi Indeks – tehingute arv langes taas

Pindi Kinnisvara17 suurema linna tehinguid koondav Pindi Indeks tõusis juunis 0,5% võrra, tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks oli 1278 eurot ruutmeetri kohta. Mais oli antud suurus korrigeeritud andmetel 1271 €/m².

Kui 2017. aasta mais tehti indeksilinnades 1314 korteriomandi tehingut, siis juunis langes tehingute arv 1246-le. Võrdluseks- 2016. aasta juunis tehti indeksilinnades 1169 korteriomandi tehingut.

Võrreldes hinnatipuga detsembris 2016 on indeks languses 10 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 105 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab ligi 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümneaastase ajaloo.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Mais peatus majutusettevõtetes mullusest rohkem turiste

StatistikaametEesti majutusettevõtetes peatus 2017. aasta mais 297 000 sise- ja välisturisti, mida oli 6% enam kui eelmise aasta samal kuul, teatab Statistikaamet.

Majutusettevõtete teenuseid kasutas 197 000 välis- ja 100 000 siseturisti, kelle arv suurenes eelmise aasta maiga võrreldes vastavalt 3% ja 13%. Kõigist majutusteenuseid kasutanud välisturistidest saabus naaberriikidest 59% – 84 000 turisti Soomest, 20 000 Venemaalt ja 13 000 Lätist. Võrreldes 2016. aasta maiga suurenes naaberriikidest saabunud turistide arv 3%. Soome turiste peatus majutusettevõtetes 4% vähem, Venemaa ja Läti turiste aga vastavalt 23% ja 36% rohkem kui aasta varem samal kuul.

Rohkem turiste kui eelmise aasta mais saabus ka Leedust, Suurbritanniast ja Ameerika Ühendriikidest, samas vähem turiste saabus Rootsist, Saksamaalt ja Norrast. 136 000 turisti ehk 69% majutusteenuseid kasutanud välisturistidest peatus Tallinna majutusettevõtetes. Populaarsuselt järgmised sihtkohad olid Pärnu ja Tartu, kus peatus vastavalt 9% ja 7% majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistidest. Ida-Viru ja Saare maakonna majutusettevõtetes peatus kummaski 3% välisturistidest. 71% välisturistidest olid puhkusereisil ja 22% tööreisil.

Kolmandik majutusettevõtete klientidest olid siseturistid. Nendest 59% olid puhkusereisil ja 30% tööreisil. Harju maakonnas peatus 29%, Pärnu maakonnas 12%, Tartu maakonnas 14% ning Ida-Viru maakonnas 9% majutusteenuseid kasutanud siseturistidest.

Mais pakkus külastajatele teenust 1130 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 21 000 tuba ja 49 000 voodikohta. Eelmise aasta maiga võrreldes lisandus 22 majutusettevõtet enam kui 1000 toa ja 3000 voodikohaga. Täidetud oli 46% tubadest ja 36% voodikohtadest. Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 40 eurot, mis oli kahe euro võrra kallim kui aasta varem samal kuul. Harju maakonnas maksis ööpäev majutusettevõttes 49 eurot, Tartu maakonnas 33 eurot, Pärnu maakonnas 32 eurot ja Ida-Viru maakonnas 30 eurot.

Majutamine piirkonniti, mai 2017
Majutamine Kokku Põhja-Eesti Kirde-Eesti Kesk-Eesti Lääne-Eesti Lõuna-Eesti
Majutusettevõtted 1 130 220 59 121 367 363
Toad 21 197 8 559 1 258 1 714 5 292 4 374
Voodikohad 48 979 18 451 2 947 4 280 12 356 10 945
Tubade täitumus, % 46 64 39 21 35 34
Voodikohtade täitumus, % 36 53 30 17 28 25
Majutatud 297 029 168 917 15 662 12 524 52 418 47 508
Ööbimised 540 861 300 328 27 182 21 997 107 804 83 550
Eesti elanikud 166 720 48 884 14 141 14 520 41 679 47 496
väliskülastajad 374 141 251 444 13 041 7 477 66 125 36 054
Ööpäeva keskmine maksumus, eurot 40 49 30 28 31 29

Statistika aluseks on küsimustik „Majutustegevus”, mille esitamise tähtaeg oli 10.06.2017. Statistikaamet avaldas majutustegevuse kuu kokkuvõtte 17 tööpäevaga. Statistikatöö „Majutustegevus“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Arco Vara: Ettevaatust, üürikorteri lisatasud

Arco VaraViimasel ajal on üüriturule ilmunud pakkumisi, kus eraisikust üürileandja nõuab üürnikult erinevaid lisatasusid nagu näiteks lepingutasu, mille tulemusena võib „otse omanikult“ üürimine osutuda lõpuks palju kallimaks kui teha seda kinnisvarabüroo kaudu, kirjutab Arco Vara Tartu osakonna juht Tarvo Tamme.

Kui üürnik aktsepteerib, et üürileandja küsib üürilepingu sõlmimisel lepingutasu või muid tasusid, siis seadusega siin vastuolusid ei teki. Küll aga näitab selline tegevus, et levinud arusaamal, nagu oleks kinnisvaramaaklerite vahendustasud ülemäära kõrged, tegelikult alust ei ole.

Reaalsuses leiavad üürileandjaist eraisikud üha enam mooduseid, kuidas survestada üürnikke ja teenida ühe üüriperioodi pealt maksimaalne summa, küsides lepingutasu, võttes mitme kuu ulatuses ettemaksu või tagatisraha ja seejuures jättes maksud maksmata. Lepingutasu on samasugune tulu, nagu üüritasu, mille pealt peab eraisikust üürileandja tasuma tulumaksu.

Nagu öeldud, on tasude küsimine eraisikust üürileandja poolt seaduslik, aga probleem on pigem selles, mida üürnik selle raha eest vastu saab? Reeglina mitte midagi! Kui näiteks korteri üürihind on 300 eurot ja üürileandja küsib lisaks150 eurot lepingutasu, siis on üürnik pealtnäha korteri odavamalt kätte saanud kui kinnisvarabüroo kaudu. Samas tasutud 150-eurose lepingutasu eest ei ole üürnik midagi vastu saanud.

Maakler seevastu teeb üürikorraldusteenuse eest mitmeid tegevusi. Kontrollib osapoolte taustu, maksehäireid, koostab juriidiliselt korrektse lepingu, mis kaitseb vaidluste tekkides nii üürnikku kui üürileandjat ja nõustab mõlemaid pooli lepingutingimuse suhtes.

Mida peaks üürnik eriti tähelepanelikult jälgima?

Tasub meeles pidada, et kõik lisatasud, mis kaasnevad korteri üürimisel, peavad olema üürilepingus kirjas.

Üürikorralduse kulu jääb tavaliselt ühe kuu üürisumma piiresse. Seaduse järgi peaks selle tasuma üürileandja, kes teenuse tellib. Kuid praktikas maksab selle üürnik, kuna tänase päevani ületab üüriturul nõudlus pakkumise.

Tagatisraha peab üürileandja hoidma oma kontost eraldi ning tagatisraha tuleb lepingu lõppedes koos intressidega üürnikule tagastada. VÕS §-s 308 lg 2 kohaselt peab üürileandja hoiustama tagatisraha krediidiasutuses oma varast eraldi vähemalt kohaliku keskmise intressiga. Intress kuulub üürnikule ja suurendab tagatisraha. Seadus muid võimalusi ette ei näe ja tagatisraha hoiustamine mingis firmas, mis ei ole krediidiasutus, on ebaseaduslik.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada