Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Hinnatõus pidurdus energiahindade mõjul

10.04.2017 Kristjan Pungas

Statistikaameti andmetel tõusid hinnad märtsis eelmise kuuga võrreldes 0,3 protsenti ning aasta varasemaga võrreldes pidurdus hinnatõus 2,8 protsendini. Euroalas pidurdus hinnatõus esialgsetel andmetel 1,5 protsendini.

Märtsis mõjutas hinnataset nii meil kui ka euroalal laiemalt valdavalt energiahindade tõusu pidurdumine. Märtsi alguses odavnes nafta ligi kümnendiku võrra Ameerika Ühendriikide naftavarude suurenemise tõttu, langetades meil mootorikütuste hindu veebruariga võrreldes. Lisaks alanes elektri börsihind viimase kümne kuu madalaimale tasemele. Selle mõjul pidurdus energiahindade tõus veebruari 9,5 protsendilt märtsis 7,0 protsendini.

Tingituna toidutoorme kallinemisest välisturgudel on toiduainete hinnad möödunud sügisest alates kiirelt tõusnud. Hinnatõus on laiapõhjaline, ulatudes märtsis 4 protsendini. Suurem osa alkoholiaktsiisi tõusust on nüüdseks hindadesse lisatud. Aasta alguse tubakaaktsiisi tõus jõuab hindadesse kogutud varude tõttu aprillis.

Teenuste hindade tõus on aasta esimestel kuudel ulatunud ligi 3 protsendini. Erinevalt möödunud aastast võib täheldada transporditeenuste kallinemist ning väljas söömise ja majutusteenuse hinnatõusu kiirenemist. Kui esimesel juhul võib seda seostada tõusnud kütusehindadega, siis vaba aja teenuste osas võib põhjustena välja tuua toidu kallinemise, palgasurved ning turistide suurenenud külastused.

Lähikuudel peaks inflatsioon välistegurite ja maksumuudatuste mõjul kõikuma 3 protsendi lähedal või veidi üle selle. Rahandusministeerium avaldab uue majandusprognoosi järgmisel nädalal.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Puust ja punaseks: kuidas kinnisvaraga rikkaks saada

07.04.2017 Tõnu Toompark

1Partner Kinnisvara elamispindade grupi juhi Mihkel Oiderma sõnul on kinnisvarasse ja aktsiatesse investeerimine mitmeti sarnane ning jagab soovitusi, kuidas jääda ellu ning teenida ka siis raha, kui turul on palju spekuleerijaid ja konkurents kõrge.

Osta sellist kinnisvara, millest aru saad ja ära tõmble. Sa ei pea ostma ja müüma siis, kui kõik seda teevad. Tõuse ja mõõnasid tuleb pidevalt sisse, aga rahulikult toimetades on trend ikka ülespoole. Nagu aktsiatega, tasub mängu panna ainult need vahendid, mille kaotamist saad endale lubada. Kui see on su ainus raha, siis ma sellega spekuleerimist ei soovita.

Ideaalis muidugi osta odavalt ja müü kallilt, aga oluline on ka teha tehinguid ühtlase ja pideva tempoga. Reaalses elus võib mõne ostuga kaotada, aga vähegi mõistlikult tegutsedes jääd pikas plaanis plussi. Kui teed ühe suure investeeringu ja ootad selle realiseerimiseks parimat aega, siis võid sattuda hoopis turulangusele ja lähed lõhki. Pidev ja stabiilne kauplemine hajutab riski.

Kui satud turule, millega spekuleeritakse, nagu näiteks praegu pealinnas, siis pead arvestama, et aktiivse investori portfell on kogu aeg löögi all. Raha ja investeering peab olema pikk ja kindel, et tagasilöögid üle elada. Enamus, kes on erakinnisvarasse aastate jooksul investeerinud, on sellega ikkagi pikas plaanis plussis.

Ära ehita või osta ainult võõra ehk laenurahaga. Mõistlik on jagada oma ja laenuraha tasakaal 50/50. Kui osakaal on laenu poole kaldu ja turul peaks tekkima mõõn, siis hakkab pank pigistama ja pead leidma lisaraha. Mõtle läbi ka majanduslikult otstarbekas alternatiivne stsenaarium, näiteks kui müük ei õnnestu, kas väljaüürimine oleks lahendus.

Kui ostad väljaüürimiseks, siis kalkuleeri aastatootlus. Lisaks pead arvestama jooksvate kulude, amortisatsiooni ja inflatsiooniga. Tundub keeruline, aga näiteks 120 000-eurost korterit 500 euroga kuus välja üürides on üüritootlus viis protsenti, mis kasumi mõttes on tagasihoidlik ning tähendab pigem raha säilitamist, kui teenimist. Kui kinnisvaraturg on kasvav ja hinnad tõusevad, lisandub ka kapitalitootlus. Hindade languse puhul on muidugi vastupidi.

Ühisrahastusplatvormidega on võimalik kinnisvaraarendamisse investeerida väiksemaid summasid, mis tähendab et kaotada on korraga vähem ja alustamiseks pole vaja suuri summasid. Samuti lubatakse kuni 15-protsendilist tootlust. Samas peab arvestama, et tegemist on kõrgema riskiastmega investeeringuga. Kui majandus õitseb, saavad investorid oma raha koos intressidega tagasi. Kui projekt läheb hapuks, võib oma rahast üpris lihtsalt ilma jääda.

Erinevalt aktsiatest on kinnisvarale ise võimalik väärtust juurde luua. Tavaline on osta räämas korter, remontida ja siis kas üürile anda või maha müüa. Seda niiöelda flippimist teevad tänapäeval aga päris paljud ning seetõttu on remontimata korteri hinnad üles läinud ja kasumit raskem teenida.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Merko Ehitus kontserni kuuluv SIA Merks sõlmis ehituslepingu Lätis

07.04.2017 Tõnu Toompark

7. aprillil 2017 sõlmiti AS Merko Ehitus kontserni kuuluva SIA Merks ja SIA M257 vahel leping Akropole multifunktsionaalse keskuse ehitustöödeks aadressil Maskavas tänav 257 Riia. Peatöövõtja SIA Merks on otsustanud kaasata partnerina UAB „Mitnija“ osalusega 50:50.

Lepingu raames rajatakse ligikaudu 98 000 m² kogupinnaga multifunktsionaalne keskus, mis hõlmab kaubanduskeskust, büroohoonet, liuvälja ja kinokompleksi. Lepingulised tööd sisaldavad ka keskust toetavat ulatuslikku infrastruktuuri ehitust – parklad, ümberkaudsed tänavad ning haljastus.

Lepingu maksumus on ligikaudu 100 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööd algavad 2017. aasta aprillis ning nende valmimine on plaanitud 2019. aasta jaanuarisse.

SIA Merks (www.merks.lv) on Läti ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener- ja elamuehituse töid ning kuulub Läti juhtivate elukondliku kinnisvara arendajate sekka.

Swedbank: Eesti majanduskasvul kindlam hoog

07.04.2017 Tõnu Mertsina

Maailmamajanduse kasvuväljavaade on viimastel kuudel paranenud
Tugevam välisnõudlus toetab Eestis juba kiirenenud ekspordikasvu püsimist
Meie prognoosi järgi investeeringute kasv sel aastal taastub
Töövõimereform toob endaga kaasa töötute arvu kasvu
Tööjõu nappuse tõttu jääb surve palkade kiireks tõstmiseks püsima
Hinnatõus kiireneb sel aastal üle 3%
Eesti majandus kasvab meie hinnangul sel aastal 2,2%, järgmisel aastal 2,8%.

Maailmamajanduse kasvuväljavaade on paranenud

Arenenud riikide majanduskasvu väljavaade on paranenud. Kuigi hinnakasv on kiirenemas, jääb see paljudes riikides lähiajal üsna tagasihoidlikuks. Poliitilised riskid on küll veidi vähenenud, kuid on jätkuvalt üsna kõrged.

USA majanduskasv sel aastal kiireneb, kuid koos ebakindluse võimaliku kasvuga valitsuse reformide tegeliku teostamise suhtes hakkab majanduskasvu toetavate tegurite mõju vähenema. Tööpuuduse langus, kitsamaks muutuvad tingimused USA tööturul ja inflatsiooni kiirenemine lubavad Föderaalreservil jätkata rahapoliitika normaliseerimist.

Vaatamata poliitilisele ebakindlusele jätkub euroalal majandustsükli tõus. Maailmamajanduse parem väljavaade suurendab ekspordivõimalusi ning investeeringud hakkavad majanduskasvu rohkem panustama. Majanduskasvu tugevnemine euroalal on laiapõhjaline nii riikide kui ka majandusharude lõikes. Euroala majandustingimused lubavad Euroopa Keskpangal alustada rahapoliitika normaliseerimist alles järgmisel aastal.

Pärast nõrka 2016. aastat, on ka tärkavad turud selle aasta alguses üllatanud tugevate kasvunumbritega. Samas on USA kaubanduspoliitika mitmetele riikidele tõsiseks riskiks – seda eriti Aasias.

Eestis majanduskasv kiireneb, kuid tööjõudu napib

Tugevam välisnõudlus toetab juba kiirenenud ekspordikasvu püsimist

Aasta alguses jätkus Eesti tööstussektori tootmismahtude tugev kasv ning selle sektori kasvu väljavaade on paranenud. Jaekaubanduse müügitulu kasv on aga aeglustumas. Tööstussektori kasvule on toeks tugevam välisnõudlus. See toetab juba kiirenenud ekspordikasvu püsimist. Samuti on järsult kiirenenud tootja- ja ekspordihindade kasv, mis aitab kaasa ettevõtete käibe paranemisele ning vähendab kõrgele tõusnud tööjõukulude negatiivset mõju ettevõtete kasumlikkusele. Samuti peaks see lubama ettevõtetel teha rohkem kulutusi investeeringuteks.

Selle aasta teisel poolaastal toimuv Eesti eesistumine EL Nõukogu töös tõstab avaliku sektori kulutusi. Samuti suurendab see periood meie hinnangul mitmete teenustesektori ettevõtete aktiivsust, eelkõige majutuses, toitlustuses, transpordis, konverentsiteenustes, meedias ja ITK-s.

Meie prognoosi järgi investeeringute kasv sel aastal taastub

Ettevõtete ja majapidamiste kindlustunne on paranenud. Vaatamata laenuportfelli tugevale kasvule, suudetakse oma kohustusi hästi täita. Seda näitab väga madal halbade laenude osakaal laenuportfellis. Meie prognoosi järgi investeeringute kasv sel aastal taastub. Majapidamiste tugevad eluasemeinvesteeringud jätkuvad ning valitsus peaks sel ja järgmisel aastal oluliselt suurendama Eestile eraldatud Euroopa Liidu struktuurivahendite toel investeeringuid. Samuti peaksid tõusma mittefinantsettevõtete investeeringud – hinnad kasvavad, ekspordivõimalusi on rohkem, kasutamata kapitali osakaal väheneb ja madalad laenuintressimäärad on jätkuvalt investeeringutele toeks. Kuigi Euribori languse põhi on tõenäoliselt juba sel aastal, jäävad turuintressid lähiajal madalaks. Käesoleva aasta investeeringuid (samuti ka importi) suurendab ühekordse tehinguna jaanuaris Tallinki laeva ostmine – see tekitab baasefekti järgmisse aastasse, mistõttu investeeringute kasv siis järsult aeglustub. Ilma nimetatud ühekordse suurtehingu mõjuta kasvaksid koguinvesteeringud mõõduka tempoga.

Möödunud aastal kogumajanduse tootlikkuse kasv veidi paranes. Tootlikkuse paranemine peaks sel aastal jätkuma ning meie hinnangul vahe nominaalse tootlikkuse kasvu ja palgakasvu vahel väheneb. See aitab parandada ettevõtete hinnapõhist konkurentsivõimet.

Välisinvesteeringutes ei ole Eesti tööjõukulud ja majanduskasv enam eeliseks

Vaatamata viimasel paaril aastal Eestisse tehtud uutele suurematele välismaistele otseinvesteeringutele, on nende osakaal SKP-s pikemas tagasivaates langenud. Väga tugeva mõjuga on olnud Eesti finantssektorisse tehtud välisinvesteeringud. Välisinvesteeringud on olnud olulisel kohal Eesti majandusmudelis ning need on andnud tugeva panuse meie majanduskasvu. Tööjõukulud ja majanduskasvu kiirus ei ole aga enam meie eeliseks. Üha olulisemaks muutub kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavus, äritegevuseks soodne ettevõtlus- ja maksukeskkond ning taristu. Samuti ettevõtete valmidus rakendada kaasaegset tehnoloogiat ja digilahendusi ning nende juhtide ja töötajate vastav kompetents. See tähendab omakorda, mitte ainult välisinvesteeringute kontekstis, vajalikke investeeringuid ning olemasoleva tööjõu täiendkoolitust, kohati ümberõpet ning nende mobiilsuse parandamist (vt ka järgmist alateemat). Kõrgele tõusnud tööjõukulud peaksid Eesti ettevõtteid ja välisinvestoreid suunama rohkem investeeringutele masinatesse ja seadmetesse, mis aitavad tootlikkust ja ettevõtete kasumlikkust parandada. Kuigi masinate ja seadmete ning teadus- ja arendustegevuse investeeringute osakaal on koguinvesteeringutes viimastel aastatel tõusnud, on nende maht kahjuks vähenenud.

Tööturgu mõjutab töövõimereform

Vabade töökohtade arv on pidevalt suurenenud ning tööjõu nappus on Eesti ettevõtete jaoks muutunud üha tõsisemaks probleemiks. Ootame tööturult eemal olevate inimeste arvu (need on inimesed, kes õpingute, kõrge vanuse, halva tervise või näiteks laste kasvatamise tõttu aktiivselt tööd ei otsi) vähenemise jätkumist sel ja järgmisel aastal. Mitteaktiivsuse alanemist mõjutavad nii tööjõupuudus kui ka pensioniea tõus ja töövõimereform. Viimane toob endaga ilmselt kaasa ka töötute arvu kasvu. Käesoleva aasta veebruaris oli vähenenud töövõimega registreeritud töötute arv tõusnud 7700-ni (ehk 22% kõikidest registreeritud töötutest; möödunud aasta juulis olid need näitajad veel 4900 ja 16%).

Hinnatõus kiireneb

Toorainete kallinemise ja aktsiismaksude tõstmise mõjul kiireneb hinnatõus sel aastal üle 3%. Palgatöötajate reaalse ostujõu kasv peaks sel aastal oluliselt aeglustuma, kuna nominaalse palga kasv mõnevõrra aeglustub ja hinnad tõusevad esimest korda kolmeaastase pausi järel. See peaks tarbimise kasvu pidurdama. Pensionite ja lastetoetuste tõus ning madalapalgaliste tulumaksutagastused peaksid samas tarbimist toetama. Tänu maksuvaba tulu märgatavale tõusule 2018. aastal, kiireneb palgatöötajate netopalga kasv aga oluliselt. Enamiku palgatöötajate jaoks kerkib maksuvaba tulu järgmisel aastal 40 protsendini keskmisest brutopalgast kuus (möödunud aastal oli see määr 15%).

Me jääme oma jaanuaris avaldatud majanduskasvu prognoosi juurde. Meie hinnangul kiirendab investeeringute kasvu taastumine Eesti majanduskasvu sel aastal 2,2 protsendini. Tarbimise kasvu taastumine annab järgmisel aastal täiendava jõu majanduskasvule, mis ulatub meie prognoosi järgi siis 2,8 protsendini.

Alustatakse Kristina majade teise hoone ehitustöödega

07.04.2017 Tõnu Toompark

AS-i Pro Kapital Grupp kontserni kuuluv ettevõte OÜ Marsi Elu ja Nordecon AS sõlmisid 24.11.2016 lepingu Tondile Kristiine City´sse nelja kortermaja ning poolmaa-aluse parkla ehitamiseks. Kristiine linnaosa südamesse rajatavate Kristina majade ehitus toimub neljas etapis. Esimeses ehitusetapis valmib 31 korteri ja poolmaa-aluse parklaga viiekordne eluhoone, töödega alustati möödunud aasta novembrikuus ning hoone valmimine on kavandatud 2017. aasta detsembrisse.

OÜ Marsi Elu teavitas 06.04.2017 AS-i Nordecon, et soovib ehituslepingu teise etapi ehitustöödega alustamist. Teises ehitusetapis valmib samuti 31 korteriga eluhoone, mille planeeritud valmimine on juunis 2018 ning mille maksumus on veidi üle 2 miljoni euro, millele lisandub käibemaks.

Lisaks on Nordecon AS-i ja OÜ Marsi Elu vahel kokku lepitud ka optsioon kahe ülejäänud ehitusetapi teostamiseks, mille rakendamisel rajatakse täiendavalt 62 korterit ning ehitatakse välja ka Sõjakooli ning Sammu tänavad koos kommunikatsioonidega.

Kristiine City seni valminud kolmes majas on 93-st korterist müümata vaid 10 ning ehitatavas 4. majas on 31-st korterist müüdud 12.

AS-i Pro Kapital Grupp juhatuse esimees Paolo Michelozzi: „Kristiine City kogub tallinnlaste seas tuntust ja populaarsust. Kristina majad ja Marsi 6 loft-korterid, kus hiljuti alustasime renoveerimistöödega, pakuvad põnevat vaheldust ja head elukvaliteeti. Kristiine City on Pro Kapitali poolt Kristiine linnaosas arendatav uus terviklik elukeskkond, mis on ehitatud 21. sajandi väärtuste järgi: roheline, keskkonnasõbralik ja energiasäästlik.“

AS Pro Kapital Grupp (www.prokapital.ee) on Eesti juhtiv kinnisvaraarendaja, kes tegeleb kaasaegsete suuremahuliste äri- ja elamukinnisvara projektide arendamisega Eesti, Läti ja Leedu pealinnades. Alates asutamisest 1994. aastal on ettevõte viinud lõpule 20 arendusprojekti müüdava kogupinnaga ca 190 000 ruutmeetrit.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2015. aasta konsolideeritud müügitulu oli 145,5 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Eesti Pank: Aktsiisitõusude mõju tarbijahinnaindeksile jätkub lähikuudel

07.04.2017 Sulev Pert

Nafta ja toiduained olid maailmaturul märtsis odavamad kui veebruaris
Eesti ja euroala alusinflatsioon püsib endiselt aeglane

Statistikaameti teatel aeglustus tarbijahindade inflatsioon märtsis aastataguse ajaga võrreldes 3,4%lt 2,8%ni. Eelmise kuuga võrreldes tõusis hinnatase 0,3%. Energia hinnad tõusid aastaga 7% ning toidukaubad, sh alkohol ja tubakas kallinesid 4,5%, kuid alusinflatsiooni määr oli endiselt madal, 1%.

Hinnasurve maailmaturul nõrgenes märtsis veidi ning see kajastus ka Eesti tarbijahindades. Märtsikuu alguses odavnes maailmaturul toornafta, sest USAs suurenes nafta tootmine, mis tasakaalustas OPECi riikide tootmismahu varasema piiramise mõju. Ka toidutoormed oli märtsis veebruariga võrreldes odavamad, ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) andmetel 2,3%. Nafta odavnemise mõju Eesti tarbijahindadele oli vahetu: mootorikütused odavnesid kuuga 1,3%. Toidutoormete hinnatõusud ja -langused maailmaturul aga kanduvad Eesti hindadesse üle tavaliselt kolme kvartali jooksul.

Toiduainete kallinemisest ligi poole ehk 2 protsendipunkti põhjustas alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõus selle aasta alguses. Kuna ettevõtted soetasid möödunud aasta lõpus suuri laovarusid, on maksumõju seni kandunud tarbijahindadesse üle aeglasemalt kui eelmisel aastal. Seetõttu võib eeldada, et aktsiisitõus mõjutab tarbijahindu ka lähikuudel.

Euroala keskmine hinnakasv aeglustus märtsis 2%lt 1,5%ni, sealhulgas madalama alusinflatsiooni määra tõttu. Alusinflatsioon on rahapoliitika tegemisel oluline näitaja, sest seda vaadatakse koos majanduse teiste võtmenäitajatega. Euroala alusinflatsioon, milles ei ole arvestatud volatiilseid energia ja toiduainete hindu, aeglustus peamiselt tööstuskaupade tõttu. Tööstuskaubad odavnesid mitmes euroala suuremas riigis edasi hoolimata asjaolust, et toorainete ja tootmises kasutatavate vahetarbekaupade hinnatase on aastaga tõusnud. Kuna alusinflatsioon oleneb majanduse aktiivsusest ja küsitlusandmed (baromeetrid) viitavad euroala majandusaktiivsuse edasisele suurenemisele, võib eeldada, et alusinflatsioon aasta jooksul kiireneb.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Harju Elu: Kus tasub Harjumaal osta lähiajal uut korterit?

07.04.2017 Tõnu Toompark

Harkus, Lagedil ja Sauel kerkivad uued elumajad

Kolmest arendusest on kõige kaugemale jõutud Rae vallas Lagedi alevikus. Seal ehitab Hansaviimistluse OÜ kahte kortermaja. Harkus rajatakse hoonete esimest korrust, Saue linnas algavad ehitustööd suvel.

Lagedile rajatavad korrusmajad asuvad Jaama tee 10/2 ning 10/1. Teadaolevalt on need uue vabariigi esimesed korterelamud asulas. Arendaja ehk LAAM Kinnisvara OÜ juhatuse assistent Risto Saaremets rääkis Harju Elule, et ehitus valmib tänavu septembris. Mõlemad elamud on kolmekorruselised ning kokku on neis 32 korterit.

“Korteri hinnas sisaldub valve all panipaik, parkimiskoht, esiku ja pesuruumi lae valgustus, siseviimistlus, esiku garderoob-kapp liugustega, vannitoa mööbel ja santehnika,” selgitas Saaremets. Korterid teevad eriliseks ka suured rõdud ning terrassid. Olemas on sisehoovi mänguväljak, ülikiire internet, soojustagastusega sundventilatsioon ja vesipõranda küte. “Ruumide broneering on tasuta. Müüdud on juba viis korterit,” lisas Saaremets.

Harku pakub mõisakodu

Ühe korteri hind jääb vahemikku 76 000-112 000 eurot. Tema sõnul on firmal plaanis ka edaspidi Rae vallas kinnisvara arendada ning uusi elamuid ehitada.

Harjumaa teises otsas, Harku alevikus on ehitustööd värskelt alanud.

Praegu laotakse mõisa lähedale Instituudi teele kahe korterelamu müüre. Ehitus algas tänavu veebruaris ja lõpeb tuleva aasta kevadel.

Pindi Kinnisvara projektijuht ning maakler Janek Saveljevi sõnul on ehitaja Mitt & Perlebach OÜ ning arendaja Mõisapargi Arenduse OÜ. Rajatavad hooned on identsed ning mõlemal on kolm korrust. Mõlemas majas on 17 korterit. Kokku rajatakse 34 korterit ning need on 3-4-toalised. Hinnad algavad 109 000 eurost ning ulatuvad 131 000 euroni. Korterite suurus on 57,7-75,9 ruutmeetrit. “Huvi on suur ja müük edeneb,” ütles Saveljev. Kas tegemist on esimeste uue Eesti ajal ehitatud korruselamutega 600 elanikuga Harku alevikus? Saveljevi sõnul see nii ei ole. “Instituudi tee 3 maja valmis minu teada aastal 2007,” lisas projektijuht.

Saue kolm kortermaja

Kui Lagedil ja Harkus juba ehitustööd käivad, siis Saue linnas Kuuseheki tänaval on arendus plaanides. Capital Mill OÜ projektijuht Ahti Kiili selgitas Harju Elule, et hooneid on plaanis rajada kolm ja need ehitatakse etapiviisiliselt. Esimesena läheb tänavu suvel töösse Kuuseheki tänav 50.

“Esialgne prognoos on, et järgmise majaga (Kuuseheki 52) alustame 2018. aasta suvel. Siis on esimene kortermaja valmis,” ütles Kiili. Igas majas on kolm korrust maa peal ning ka keldrikorrus. Ühes majas on 48 2-4-toalist korterit.

“Kokku on raudtee lähedases arenduses seega 144 korterit. Esialgu tundus küll väga suur maht nii väikese linna kohta, kuid arvestades seda huvi, mis projekti vastu on, siis seda hirmu enam ei ole,” rääkis Kiili. Korterite hinnad jäävad vahemikku 89 500-137 000 eurot ning nende suurus on vahemikus 49-83,2 ruutmeetrit.

Projektijuhi sõnul on kerkivad hooned kvaliteetsed ja energiatõhusad. Tavalise villa asemel kasutatakse 160 mm paksusi IKO Enertherm 150 soojustusplaate. Olemas on päikesepaneelid ja elektriautode laadimisvõimalused. Hoonete energiatõhususarv on 110 kWh/(m2 a). “Kuuseheki elanikud saavad valida kolme erineva siseviimistluspaketi vahel, mille autor on sisearhitekt Tiina Kesküla. Parkimiskohad on igale korterile tasuta,” rääkis Kiili.

Harju Elu: Kus tasub Harjumaal osta lähiajal uut korterit?

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Statistikaamet: Tarbijahinnaindeksit mõjutasid märtsis enim mootorikütus ja toit

07.04.2017 Statistikaamet

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2017. aasta märtsis võrreldes veebruariga 0,3% ja võrreldes eelmise aasta märtsiga 2,8%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2016. aasta märtsiga võrreldes 3,2% ja teenused 2,1% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta märtsiga võrreldes tõusnud 5,9% ja mittereguleeritavad hinnad 2%.

Eelmise aasta märtsiga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim mootorikütuse hinnatõus. Aastataguse ajaga võrreldes oli diislikütus 19% ja bensiin 18,5% kallim. Peaaegu sama suur mõju indeksile oli ka toidu ja mittealkohoolsete jookide 4% kallinemisel, millest piim, piimatooted ja munad andsid kaks seitsmendikku ning suhkur ja kondiitritooted ning kala ja kalatooted veel kumbki ühe seitsmendiku. Toidukaupadest on aastaga enim kallinenud kartul (25%), värske kala (24%) ja suhkur (20%).

Veebruariga võrreldes oli märtsis tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks toidu ja mittealkohoolsete jookide 1% kallinemine, millest üle poole andsid köögivilja 3,4% ja puuvilja 3,3% hinnatõus. Suuremat mõju indeksile avaldasid veel rõivaste ja jalatsite talviste soodusmüükide lõppemine ning kodudesse jõudnud elektri 3,8% odavnemine.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, märts 2017
Kaubagrupp	Märts 2016 – märts 2017, %	Veebruar 2017 – märts 2017, %
KOKKU	2,8	0,3
Toit ja mittealkohoolsed joogid	4,0	1,0
Alkohoolsed joogid ja tubakas	6,3	0,8
Riietus ja jalatsid	3,2	3,3
Eluase	1,1	-0,9
Majapidamine	0,1	-0,4
Tervishoid	1,3	-0,6
Transport	6,6	0,0
Side	-2,2	-0,3
Vaba aeg	-0,4	0,9
Haridus ja lasteasutused	2,8	0,0
Söömine väljaspool kodu, majutus	4,7	0,4
Mitmesugused kaubad ja teenused	1,3	-1,4

Statistikaamet avaldab tarbijahinnaindeksi iga kuu 5. tööpäeval pärast aruandeperioodi lõppu. Statistikatöö „Tarbijahinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Rahandusministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Nõuanded koduostjale: eluasemelaenu intresside tulumaksuvabastus

07.04.2017 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Eluasemelaenu intressidele kehtib tulumaksusoodustus. Järgnevalt on toodud tulumaksuseaduse § 25 regulatsioon.

Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata endale eluasemeks elamu või korteri soetamiseks võetud laenu või liisingu intress, mis on maksustamisperioodil tasutud lepinguriigiresidendist krediidiasutusele või sellise äriühinguga samasse kontserni kuuluvale finantseerimisasutusele, samuti mitteresidendist krediidiasutuse lepinguriigis registreeritud filiaalile. Samadel tingimustel võib tulust maha arvata ka elamu ehitamise eesmärgil maatüki soetamiseks võetud laenu või liisingu intressid.

Lihtsustatult võime öelda, et intressimaksete tulumaksuvabastus kehtib pangast võetud eluasemelaenudele.

Ehitamise puhul on oluline ehitusluba ja ehitusprojekt

Soetamiseks loetakse ka ehitise püstitamist, laiendamist ja rekonstrueerimist ehitusseaduse tähenduses, samuti ehitise tehnosüsteemide asendamist ja muutmist ning ehitise ruumijaotuse muutmist ja ehitise tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustöid ehitusloa või ehitusprojekti alusel (TMS § 25 lg 2).

Tavapäraselt remonditakse ja viimistletakse korterit tegevustega, mis ei vaja ehitusprojekti ega ehitusluba. Seega ei kuulu sellised kulutused eluasemelaenu intresside tulumaksusoodustuse alla.

Maksuvabastus kehtib ühele laenule

Maksustatavast tulust võib üheaegselt maha arvata ainult ühe elamu või korteri soetamise laenu ja kapitalirendi (liisingu) intressid (TMS § 25 lg 3).

Eeltoodud mahaarvamisi tulust võib maksustamisperioodil teha kokku kuni 1920 eurot maksumaksja kohta, kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses maksumaksja sama maksustamisperioodi Eestis maksustatavast tulust, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised (TMS § 28² lg 2).

Lapse toetamisel olgu laenuvõtja laps

Tulumaksuseaduse kohaselt on residendist füüsilisel isikul õigus tulust maha arvata ainult endale eluasemeks elamu või korteri soetamiseks võetud laenu või liisingu intressid.

Seega võiks näiteks lapsele kodu ostmise finantseerimisel lapsevanem mõelda sellele, et laenuvõtja oleks siiski laps, kellele eluruum soetatakse, ja lapsevanem oleks laenu kaastaotleja.

Elukaaslaslastel on abielust erinev regulatsioon

Elukaaslased ühist tuludeklaratsiooni esitada ei saa. Kui laenuvõtjad on vabaabielus olevad elukaaslased ja eluase on ostetud kahe peale kaasomandisse, võivad mõlemad maha arvata 50% makstud eluasemelaenu intressidest, sest mõlemad vastutavad solidaarselt laenu tagasimaksmise eest ja mõlema elukaaslase omandis on 50% korterist.

Üks elukaaslastest ei saa oma tuludeklaratsioonis maha arvata üle 50% makstud intressidest. Seega kui ühel elukaaslasel sissetulek puudub, siis saab vabaabielupaar kasutada vaid poolt summaarsest võimalikust maksusoodustust.

Oluline on kodu maksumuse proportsioon

Kodulaenu intressimaksete tulumaksusoodustus kehtib ainult laenu sellele proportsionaalsele osale, mis kasutati kodu ostmiseks. Vallasvara, näiteks köögimööbli või uue külmkapi ostmiseks kasutatud eluasemelaenu intressimaksetele tulumaksusoodustus ei kehti. Nii on koduostja huvides, et võetud eluasemelaenust võimalikult suur osa saaks kasutatud kodu ostmiseks, et hiljem maksusoodustust maksimaalselt ära kasutada.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark.Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Eestlaste õnnetunnet oma naabruskonnas mõjutab kõige enam turvalisus

07.04.2017 Tõnu Toompark

Kõige õnnelikumad on Eestis oma kodu ja naabruskonna üle 50-60 aastased kaaslasega koos elavad ning kodu omavad naised ning kõige õnnetumad üksikud noored mehed, kes elavad üürikorteris, selgus rahvusvahelise elamuehituskontserni Bonava poolt kaheksas riigis läbiviidud uuringust.

Õnnelikkuse indeks on Bonava poolt loodud naabruskonna õnnelikkuse mõõdik, mille abil saab mõõta ja võrrelda elanike rahulolu ja õnnelikkust oma elukeskkonnas. 100punktisel skaalal oli Eesti näitaja 65. Lätlaste vastav näitaja oli 72. Kõige õnnelikumalt tunnevad end oma kodus ja naabruskonnas aga rootslased 79 punktiga.

„Õnnelikkuse taset võib pidada kõigis maades üsna kõrgeks, sest keskmine punktisumma õnneindeksis järgi on 72,“ ütles 8000 vastajat hõlmanud uuringut tutvustanud Bonava Grupi kliendiuuringute juht Clara Westman. Uuringusse olid kaasatud Rootsi, Soome, Taani, Norra, Saksamaa, Peterburi, Eesti ja Läti.

Kõige olulisemaks õnnelikkust kujundavaks teguriks peetakse turvalisust. Kõikides riikides on olulised näitajad seotud aktiivse elustiili, kõnni- ja jalgrattateede olemasoluga (68%), igapäevatoimingute lihtsuse (58%) ja võimalusega harrastada tervislikke eluviise (58%). 57% vastanutest peab oluliseks oma naabruskonna tundmist ning 41% sealsete elanike ja naabrite tundmist.

1000 Eesti vastanu jaoks oli kõige olulisem turvalisus (85%) ja tervislike eluviiside harrastamise võimalus (69%). Õnneliku naabruskonna kujundamisel mängib Eestis olulist rolli ka erinevate vanusegruppide esindatus.

Aprillis esimest aastapäeva tähistava Bonava Eesti OÜ tegevjuhi Timo Riismaa sõnul on nende eesmärk luua õnnelikke naabruskondi, kus inimestel on kõrgeim elukvaliteet, mistõttu tuleb teada, mis seda õnnetunnet kujundab.

Bonava on üks suurimatest uute kodude ehitajatest Eestis. Alates 2004. aastast on ettevõte rajanud Tallinnasse ja selle ümbrusesse enam kui 1500 kodu – Viimsi keskusse Tammeõue, Kadrioru ja Lasnamäe piirile Vana-Kuuli, Mustamäele Rabaküla, Haaberstisse Pärnaõue ning Pelguranda Ketraja Majad. Järgneva viie aasta jooksul on plaanis ehitada veel täiendavalt 2000 korterit, mis on taskukohase hinnaga ja võimalikult paljudele kättesaadavad.

Rootsi ehitusfirmast NCC möödunud aasta aprillis välja kasvanud Bonava on Põhja-Euroopa juhtiv elamuarendusettevõte. Kontsern tegutseb kaheksas riigis ning selle käive on 13 miljardit Rootsi krooni aastas. Bonava aktsiad on noteeritud Stockholmi börsil Nasdaqi nimekirjas.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

25/04/2017 toimub koolitus “Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimisel”

07.04.2017 Margot Toompark

Koolitus “Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimisel” toimub 25/04/2017. Koolituse eesmärk on osalejatele tutvustada haldusmenetluse seaduse rakendamist ja selle mõju teistele seadustele.

Koolitusele on oodatud:

kohalikud omavalitsused ja teised riikliku järelevalve läbiviijad, kelle ülesandeks on ehitiste ja ehitamise ohutuse ja nõuetele vastavuse kontrollimine;
kinnisvaraarendajad;
kinnisasja omanikud jt.

Koolituse käigus saab teada millised on kohaliku omavalitsuse ja muu haldusorgani kohustused menetluse läbiviimisel; kuidas menetlust korrektselt läbi viia ja otsust vormistada ning mida tuleb tähele panna planeeringute koostamise käigus planeeringu koostamiseks ja elluviimiseks halduslepingute sõlmimisel.

Lektor on advokaadibüroo Teder Law jurist Martina Proosa.

Koolitus “Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimisel” toimub 25/04/2017 kell 09.00-14.45 Tallinna kesklinnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Statistikaamet: Veebruaris majutusettevõtetes peatunud turistide arv suurenes

06.04.2017 Statistikaamet

Eesti majutusettevõtetes peatus 2017. aasta veebruaris 207 000 sise- ja välisturisti, mida oli 13% enam kui eelmise aasta samal kuul, teatab Statistikaamet.

Eelmise aasta veebruariga võrreldes suurenes majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistide arv 18%. Välisturistid moodustasid 55% turistide koguarvust. Kokku kasutas 2017. aasta veebruaris majutusettevõtete teenuseid 113 000 välisturisti. Veebruaris peatus majutusettevõtetes 54 000 turisti Soomest, 17 000 turisti Venemaalt ja 10 000 turisti Lätist ehk naaberriikidest saabus 72% kõigist majutusteenuseid kasutanud välisturistidest. Võrreldes 2016. aasta veebruariga naaberriikidest saabunud turistide arv suurenes. Rohkem turiste saabus ka Leedust, Saksamaalt ja Rootsist.

Majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistidest 68% tuli Eestisse puhkama, 25% tööreisile ning ülejäänutel oli Eesti külastamiseks muu põhjus. Välisturistid eelistasid enim Tallinna (75% majutatud välisturistidest), Pärnu linna (7%), Tartu linna (5%) ja Ida-Viru maakonna (4%) majutusettevõtteid.

Veebruaris peatus majutusettevõtetes 94 000 siseturisti, mis on 6000 turisti enam kui 2016. aasta veebruaris. Puhkusereisil oli 64% ja tööreisil 23% siseturistidest. Harju maakonnas peatus 28%, Pärnu maakonnas 18%, Tartu maakonnas 12% ja Ida-Viru maakonnas 9% majutusteenuseid kasutanud siseturistidest.

Veebruaris pakkus külastajatele teenust 947 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 19 000 tuba ja 43 000 voodikohta. Täidetud oli 39% tubadest ja 31% voodikohtadest. Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 33 eurot, mis oli euro võrra kallim kui aasta varem samal kuul. Harju maakonnas maksis ööpäev majutusettevõttes 38 eurot, Tartu maakonnas 32 eurot, Pärnu maakonnas 26 eurot ja Ida-Viru maakonnas 31 eurot.

Majutamine piirkonniti, veebruar 2017
Majutamine	Kokku	Põhja-Eesti	Kirde-Eesti	Kesk-Eesti	Lääne-Eesti	Lõuna-Eesti
Majutusettevõtted	947	203	54	106	264	320
Toad	19 222	8 388	1 158	1 489	4 143	4 044
Voodikohad	43 115	17 895	2 450	3 687	9 320	9 763
Tubade täitumus, %	39	47	42	17	35	31
Voodikohtade täitumus, %	31	40	34	16	28	24
Majutatud	206 710	113 412	13 385	9 264	37 266	33 383
Ööbimised	375 389	198 305	23 077	16 099	72 959	64 949
Eesti elanikud	156 122	42 691	13 343	13 333	44 011	42 744
väliskülastajad	219 267	155 614	9 734	2 766	28 948	22 205
Ööpäeva keskmine maksumus, eurot	33	38	31	27	26	29

Statistika aluseks on küsimustik „Majutustegevus”, mille esitamise tähtaeg oli 10.03.2017. Statistikaamet avaldas majutustegevuse kuu kokkuvõtte 18 tööpäevaga. Statistikatöö „Majutustegevus“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Maja korda riigi abiga: korteriühistutele pakutakse mahukat rekonstrueerimistoetust

06.04.2017 Getter Orusalu

Korteriühistutel on võimalik taotleda toetust oma kodumaja rekonstrueerimiseks. Lisaks väiksematele küttearvetele ja hoone eluea pikenemisele, võib see mõnedes piirkondades tõsta ka kinnisvara hinda.

2015. aasta märtsis jõustus korterelamute rekonstrueerimise toetuse määrus, mille kohaselt korteriühistutel ja kohalikel omavalitsustel on võimalik saada korterelamute kordategemiseks ja energiakulude vähendamiseks senisest suuremat riiklikku tuge. Ühtekuuluvusfondist rahastatava toetuse maht on 102 miljonit eurot. Toetus on mõeldud enne 1993. aastat ehitatud korterelamutele, kus on moodustatud korteriühistu või mis on tervikuna kohaliku omavalitsuse omandis. Majas peab olema vähemalt kolm korterit.

Oluline on alustada

Toetusega saab hinnanguliselt rekonstrueerida umbes 500-550 korterelamut ja taotlusi võetakse vastu vahendite lõppemiseni.

Arvestades, et rohkem kui 80% KredExile laekuvatest taotlustest on hoone terviklikuks rekonstrueerimiseks, mis juhul on toetusmäär 40%, saavad toetuseks ettenähtud vahendid otsa juba 2018. aastal. Seega ei tasu korteriühistutel otsusega viivitada. Esmalt tuleb tellida energiaaudit ja –märgis, uurida KredExist toetuste tingimuste kohta ning küsida pangast esialgsete laenutingimuste kohta. Seejärel saab ühistu üldkoosolekul võtta vastu otsused rekonstrueerimiseks ja laenu taotlemiseks. Kui ühiselt leitakse, et tahetakse rekonstrueerimisega edasi minna, saab juba tellida ehitusprojekti ja taotleda ehitusloa.

Nagu juba öeldud, vähenevad hoone rekonstrueerimisel selle küttekulud, pikeneb selle eluiga ning paraneb üldine elukeskkond. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on näiteks välja toonud, et kui praegu maksab üks perekond kütte eest keskmiselt 100 eurot kuus, siis põhjaliku rekonstrueerimise tulemusel võib küttearve vähenda umbes 50 euroni, ent kuna majad on erinevad, siis on ka saavutatav energiasääst erinev. KredExi eluaseme- ja energiatõhususe divisjoni juhi Triin Reinsalu sõnul tuleb igale majale läheneda individuaalselt. „Keskmist maja pole olemas, rahaline kokkuhoid oleneb väga palju hoone suurusest, tehnilisest seisukorrast ja sellest, milliseid töid ja millise kvaliteediga on varem tehtud,“ sõnas Reinsalu. Mahukamate projektide puhul nõustab ühistuid ehitustehnilistes küsimustes tehniline konsultant, kes aitab läbi viia ka projekteerimis- ja ehitushanked.

Terviklik rekonstrueerimine kui tuleviku pant

Paljud inimesed pelgavad laenu kui sellist, ent pikemas perspektiivis tasub maja kordategemine end ära just energiatõhususe suurenemise ning hoone eluea pikenemise tõttu. Hetkel on võimalik maja korda teha toetuse abil, mis tähendab, et tehtav investeering tasub end selle võrra kiiremini ära. Lisaks viitab Reinsalu ka Euroopa Liidu hoonete energiatõhususe direktiivile, mille kohaselt peavad pärast 31. detsembrit 2020 kõik uusehitised olema ligi nullenergiahooned. „Hinnavahe võib kasvõi Mustamäel samal tänaval olla väga suur. Kui üks on rekonstrueerimata elamu, mis ehitatud 1960. aastatel, ja teine on uusehitus, siis on juba praegu nende korterite hinnavahe ligikaudu 25%. On raske isegi prognoosida, mis see vahe on pärast aastat 2020,“ arutles ta.

Rekonstrueerimistööde toetusmäärad on 15%, 25% ja 40% tööde kogumaksumusest, sõltuvalt plaanitava rekonstrueerimise terviklikkusest. Erandina on Ida-Virumaal paiknevate korterelamute toetuse määr 10% võrra kõrgem, tulenevalt selle regiooni elamute mahust ning seisukorrast. Reinsalu sõnul on oluline teadlikkuse suurendamine, et inimesed mõistaksid paremini miks on vajalik ja kasulik korterelamud korda teha. Suuremast toetusest on abi ka sel põhjusel, et keskmine sissetulek on seal Eesti keskmisest märgatavalt madalam. „Arvatakse, et kuna Ida-Virumaal on küttehinnad madalamad kui mujal Eestis, siis on seal raskem rekonstrueerimist põhjendada. See väide kehtib siiski vaid Narva osas, mujal asulates on küttehinnad muu Eestiga sarnased,“ ütles Reinsalu.

Ventilatsioon vähendab terviseriske

Toetusmääradel on ka erinõuded. Näiteks 40% toetuse saamiseks peab ehitustööde tulemusel saavutatav energiatõhususarvu klass olema vähemalt C. See näit on ka uusarenduse puhul miinimumnõue. Üks aspekt, millele vanemates hoonetes pole tähelepanu pööratud, on sisekliima. Sel põhjusel on toetuse raames kohustuslik ka ventilatsioonisüsteemi uuendamine, mille abil saavutataksegi hea ja tervislik sisekliima.

Olenemata maja asukohast, suurusest ja seisukorrast, tasub rekonstrueerida terviklikult. Nõnda saavutatakse kõige suurem energiasääst ning hoone pikem eluiga. Kui alustada täna planeerimise protsessi, võib arvestada, et umbes aasta jooksul jõutakse ka reaalse ehitustegevuseni ning sealt edasi jääb üle vaid nautida head sisekliimat oma energiatõhusas ja ilusas kodus.

Swedbank Economic Outlook – April 2017

06.04.2017 Tõnu Toompark

Global: Signs of a considerable cyclical upturn in advanced economies. Inflation pressure increases, but remains low in many regions. Political risks remain although they have decreased somewhat.

Sweden: Growth broadens as an upswing in exports is paired with the strong domestic economy. Demographic change continues to drive the development. The labour market is strong but modest wage increases slow down the rise in inflation. Public finances are solid but structural reforms neglected.

Norway: Growth accelerates at the same time as the downswing in the oil sector dampens. We estimate that oil price continues to rise which lends support. The overheated housing market is a risk, but given that housing prices stay stable we expect that Norges Bank raises its policy rate in the second half of next year.

Baltics: The business cycle in the Baltic economies strengthened towards the end of last year, driven primarily by household consumption and exports. There is a risk that the rising wages erode competitiveness, but we expect the strong global cycle to support exports.

Markets: A tentative interest rate upswing has begun as central banks slowly retreat

Swedbank Economic Outlook Update April 2017

Vaata numbreid: kas osta või ise ehitada

05.04.2017 Rain Raidmets

Viimaste aastate korterite ja sellest tingitud majade hinnatõus on pannud üha rohkem koduotsijaid valiku ette, et kas osta valmis maja või hoopis krunt ning ehitada ise. Uusi maju on pakkumises vähe ja järelturu omade hulgast ei pruugi leida sobivat mõistliku hinnaga. Seega võib valimine minna üsna keeruliseks.

Suur osa pakutavatest eramutest on ca 10 aastat vanad ehitised, mille puhul tuleb sageli arvestada täiendava värskendamise ja kaasajastamisega – uuendamist võivad vajada siseviimistlus, fassaad ja terrassid. Sageli on majandusliult otstarbekas vahetada (osaliselt) välja ka küttesüsteem, kuna olukord energiaturul on muutunud (eriti elektrihind) ja 10 aastat tagasi alles arengu algfaasis olnud lahenduste (soojuspumbad, päikesepaneelid) kasutegur pole enam kaugeltki sama, mis tänastel lahendustel.

Üsnagi ruttu jõuab koduotsija numbriteni: kui palju on hinnavahe juhul, kui ostetakse krunt ja ehitatakse ise või, kui osta maja näiteks järelturult.

Näide: Pere soovib kolida Kakumäe-Pikaliiva piirkonda eramajja.

Võttes aluseks, et krundi hind on 100 000€ (Haabersti keskmine 1200 ruutmeetrine krunt), millele ehitada hea kvaliteediga, nn „võtmed-kätte“ maja hinnaga 1200 €/m2, siis näiteks 140 ruutmeetrise üldpinnaga hea planeeringuga peremaja hinnaks kujuneb 268 000 eurot. Sama palju maksab portaalis 10 aastat vana sama suur paarismaja osa. Sarnased eramajad aga jäävad pigem 300 000 euro kanti.

Loomulikult on igal asjal omad plussid ja miinused ning alati tasub hoolikalt läbi mõelda, mis on just teie jaoks oluline ning seejärel teha valik.

Uus maja

+ Uus, garantiiga;
+ saab valida teie pere soovidele vastava planeeringu, suuruse, arhitektuuri, küttelahenduse jne;
+ võimalus ise viibida ehituse juures ja kasutada usaldusväärset ehitajat ning ehitusjärelvalvet;
+ tänapäevased materjalid ja hea soojustus;
– ehitamisele kulub keskeltläbi 6-9 kuud (moodulmajade puhul lühem aeg), mille jooksul tuleb üldjuhul ka oma aega eraldada töö ja pere kõrvalt, et saavutada parim tulemus;
– kinnistu vajab reeglina ehitusjärgseid haljastustöid;
– keerulisem leida finantseeringut, kuna pangad reeglina krundi ostu täielikult ei finantseeri.

Kasutatud maja

+ Saab kohe sisse kolida (pärast värskendustöid);
+ maja vaatama minnes saab tunde kätte, kuidas seal elada oleks (vaade, proportsioonid, haljastus);
+ lihtsam finantseerida;
– vaata uue maja plusse.

Soovitusi kinnistu valimisel:

Uurige ehitusõigust – kas on kehtestatud detailplaneering või väljastab kohalik omavalitsus projekteerimistingimused (hajaasustusalal) ning kas selle kohaselt saate üldse ehitada soovitud maja.

Millised on võimalused tehnovõrkudega (vesi, elekter, gaas, side jms) liitumiseks ja milliseid lisakulusid need kaasa toovad.

Kas kinnistul on mingeid looduskaitselisi või muid ehitustegevusega seonduvaid piiranguid (veekogu kaitsevöönd, haruldase liigi kaitseala, kõrgepingeliin vms).

Seega. On, mille üle mõelda.