Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

KV.EE: Majade pakkumishinnad kasvavad vaikselt

26.07.2017 Tõnu Toompark

Portaalis KV.EE pakuti juuni kuus Tallinnas müügiks keskmisena 742 maja keskmise hinnaga 1463 €/m². Aastataguse ajaga võrreldes on Tallinna majade keskmine müügipakkumiste hind kasvanud 5%.

Majade müügipakkumiste hind on kasvanud kõikides linnaosades. Vaid Mustamäel ja Põhja-Tallinnas on portaalis KV.EE pakkumishind eelise aasta juunist allpool. Nende linnaosade näol ei ole ka tegemist tüüpiliste ühepereelamute piirkondadega. Seetõttu ei tasu väikese pakkumiste arvu tõttu teha neist hinnalangutest kaugeleulatuvaid järeldusi.

Portaalis KV.EE suurema majade müügipakkumistega linnaosades ehk Pirital-Haaberstis-Nõmmel on majade müügipakkumiste keskmised hinnad kasvanud aasta baasil väga ühtlaselt 2-3%.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Majade müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk			Majade müügipakkumiste hind ja selle muutus, tk
	06/2016	06/2017	Muutus, %	06/2016	06/2017	Muutus, %
Haabersti	141	136	-4%	1 602	1 632	2%
Kesklinn	77	85	10%	1 483	1 570	6%
Kristiine	83	82	-1%	1 356	1 575	16%
Lasnamäe	37	25	-32%	387	609	57%
Mustamäe	28	15	-46%	422	400	-5%
Nõmme	178	179	1%	1 399	1 424	2%
Pirita	224	193	-14%	1 544	1 598	3%
P-Tallinn	36	27	-25%	1 200	957	-20%
Vanalinn			NA	3 104		NA

Tallinn	813	742	-9%	1 392	1 463	5%

Narva	31	48	55%	441	334	-24%
Pärnu	62	66	6%	987	1 066	8%
Tartu	329	269	-18%	989	1 021	3%

Tallinna Teede ASi ühinemine tütarettevõttega AS Vooremaa Teed

26.07.2017 Tõnu Toompark

25. juulil 2017 sõlmisid AS Merko Ehitus kontserni kuuluv Tallinna Teede AS ja Tallinna Teede ASi 100%-line tütarettevõte AS Vooremaa Teed ühinemislepingu, mille eesmärgiks on sisemise efektiivsuse parandamine.

Vastavalt ühinemislepingule on ühendavaks ühinguks Tallinna Teede AS. Ühinemise tulemusel lõppeb AS Vooremaa Teed likvideerimismenetluseta. Ühinemise bilansipäev, alates millest kõik ASi Vooremaa Teed tehingud loetakse tehtuks Tallinna Teede ASi arvelt, on 1. august 2017.

Nimetatud tehing ei oma mõju AS Merko Ehitus kontserni konsolideeritud kasumile, varadele ega kohustustele.

Tallinna Teede AS teostab üle Eesti nii projektijuhtimise meetodil kui ka oma jõududega kõiki teehoiutöid: sealhulgas ehitab teede konstruktsioone ja rajatisi, teostab teede hooldusremonti, pindamistöid ja teehooldust. Ettevõte toodab oma asfalditehases ka erinevaid asfaltbetoonsegusid.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Pro Kapital sõlmis lepingu Tallinna ja Riia hotellide müügiks

26.07.2017 Tõnu Toompark

AS Pro Kapital Grupp teavitab, et kontserni ettevõtted sõlmisid 25.07.2017 lepingud kontserni kuuluvate PK Ilmarine hotel ja PK Riga hotel müügiks (edaspidi nimetatud ka kui Tehing). Tehingu objektiks on nii hotellide opereerimistegevuse kui hotellide kinnisvara müük.

Tehingu Eesti segmenti puudutavas osas võõrandas kontsern OÜ Hotel Management Services (PK Ilmarine hotel operaator) 100% osakapitalist moodustava osaluse ning võõrandas PK Ilmarine hotel kinnisvara ja kasutatavad parkimiskohad. Tehing on täidetud, st üle on antud hotelli tegevusega seotud varade omand.

Tehingu Läti segmenti puudutavas osas sõlmis kontsern lepingu SIA Hotel Management Services (PK Riga hotel operaator) 100% osakapitalist moodustava osaluse ja SIA Investhotel (PK Riga hotel kinnisvara omav ühing) 100% osakapitalist moodustava osaluse võõrandamiseks. Tehingu täitmine sõltub ostjast tulenevate tingimuste täitmisest, milleks ostjal on aega kuni 30.09.2017.

Hotellide kinnisvara ostjaks on Eestis Sisne Invest OÜ ja Lätis SIA Sisne Invest Riga ning hotellide operaatortegevuse ostjaks on BBH Hotel Group OÜ’ga seotud äriühingud, tegemist ei ole tehinguga seotud isikuga börsinõuete tähenduses ja emitendi nõukogu ja juhatuse liikmed ei ole tehingust muul viisil isiklikult huvitatud.

Tehingu hinnanguliseks kogumaksumuseks on 12 957 777 eurot, millest PK Ilmarine hotel (Eesti) tehingu osas moodustab 6 878 741 eurot, mis tasuti tehingu täitmise käigus ja PK Riga hotel (Läti) tehingu baashind on 6 079 036 eurot. Läti tehingu lõplik hind selgub tehingu täitmisel, kuivõrd hind on sõltuvuses Läti hotelli tegevusega seotud äriühingute majandustegevuse tulemist tehingu täitmise hetkeks. Läti tehingu hinnast 630 000 eurot tasuti lepingu sõlmimisel ja ülejäänud ostuhind tasutakse tehingu täitmisel.

AS Pro Kapital Grupp juhatuse esimehe Paolo Michelozzi kommentaar: „Tehingu (sh osaluste võõrandamise) eesmärgiks on väljuda Tallinna ja Riia hotelliturult, mis ei ole olnud meie põhivaldkonnaks. Tallinna ja Riia hotelliturg on positiivses seisus, mistõttu on meie jaoks õige hetk väljumiseks. Meie eesmärgiks on keskenduda elu- ja ärikinnisvara arendamisele ja kasutada saadavaid rahalisi vahendeid kiirendamaks kontserni põhitegevuseks olevat arendustegevust turgudel, kus on positiivsed trendid“.

Tehingu mõju kontserni tegevusele on järgnev: 2016 finantstulemusi arvestades väheneb kontserni käive 3,1 miljoni euro võrra (sisaldab ainult operaatorite käivet, kuna SIA Investhoteli käibe moodustab kontsernisisene käive) ning puhaskasum 0,9 miljoni euro võrra, samas 2016 finantstulemusi aluseks võttes vähenevad kontserni finantskohustused üle 6,1 miljoni euro võrra ning rahalised vahendid suurenevad 6,9 miljoni euro võrra.

Tehinguga võõrandatavate äriühingute viimase kolme aasta majandustulemused ja muu reglemendiga nõutud informatsioon:

	Hotel Management Services OÜ (Eesti operaator)			Hotel Management Services SIA (Läti operaator)			SIA Investhotel (Läti kinnisvara ühing)
	2016	2015	2014	2016	2015	2014	2016	2015	2014
Käive	1 617 421	1 508 130	1 519 035	1 446 771	1 507 433	1 485 569	591 835	587 329	595 212
Puhaskasum	104 113	46 623	99 773	23 290	70 217	93 075	305 500	300 879	291 715
Tava- ja lahustatud puhaskasum osa kohta	104 113	46 623	99 773	0,41	1,23	1,64	0,31	0,30	0,29
Aktsionär / osanik	100% AS Pro Kapital Eesti			100% AS Pro Kapital Latvia			100% AS Pro Kapital Latvia
Olulised kohtumenetlused	Puuduvad			puuduvad			puuduvad
Juhatuse liikmed	Ervin Nurmela			Olga Rudzika, Ilona Ahramovica, Paolo Michelozzi			Ilona Ahramovica, Allan Remmelkoor, Paolo Michelozzi
Nõukogu liikmed	Puuduvad			puuduvad			puuduvad

Võõrandatavate äriühingute viimase kahe aasta majandusaasta aruanded võrdleva tabeli kujul on teatele lisatud failis.

Pärast viimase majandusaasta lõppu ei ole toimunud olulisi muudatusi võõrandatavate äriühingute majandustegevuses.

Võõrandatavate äriühingute poolt võetud laenud 30.06.2017 seisuga:

SIA Investhotel laenujääk SIA’s Swedbank oli 2 696 935 eurot.

Tehingu täitmisel lõpetatakse kõik emitendi ja võõrandatavate äriühingute vahelised lepingud. Emitent sõlmib ostjatega kaubamärkide PK Hotels, PK Ilmarine hotel ja PK Riga hotel kasutamiseks tähtajalise tasuta litsentsilepingu. PK Ilmarine hotel operaatori osade müügiga kaasnevalt astus Pro Kapitali peajurist Ervin Nurmela tagasi OÜ Hotel Management Services juhatusest ning OÜ Hotel Management Services juhatusse valiti ostjatega seotud isikud. Tehingu Läti segmenti puudutavate äriühingute juhatuse liikmed jätkavad kuni Läti Tehingu jõustumiseni juhatuse liikmetena.

Tehingu tulemusena väljub Pro Kapital Tallinna hotelliärist ja Riia hotelli tehingu täitmise järgselt väljub Pro Kapital ka Riia hotelliärist.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Pankade tugevat kasumlikkust toetavad kasvavad intressitulud ja laenude hea kvaliteet

25.07.2017 Jana Kask

Majapidamised laenasid ka juunis hoogsalt
Ettevõtete ja majapidamiste hoiused suurenesid aastaga 11%
Ettevõtete ja majapidamiste hea laenuteenindamisvõime hoiab pankade laenukahjumid väiksed

Pankade poolt ettevõtetele ja majapidamistele antud laenude ja liisingute jääk suurenes juunis aasta võrdluses 6% ning moodustas 17,5 miljardit eurot. Tempokamalt kasvasid majapidamistele antud laenud; ettevõtetele laenamine, mis oli varem näidanud tugevat kasvu, aeglustus pisut.

Ettevõtted võtsid 2017. aasta teises kvartalis mulluse ajaga võrreldes pankadest 5% rohkem laene ja liisinguid. Koos suurema majandusaktiivsusega kiirenes lühiajalise finantseerimise kasv. Ettevõtete pikaajalised laenud ja liisingud kasvasid kokkuvõttes pigem tagasihoidlikult (3%), kuid sektoriti areng erines. Uute laenude maht kasvas teises kvartalis võrdlemisi tugevasti tööstus-, transpordi- ja kinnisvarasektoris, seevastu kaubandusettevõtted võtsid laenu märksa vähem kui aasta tagasi. Ettevõtete laenu- ja liisinguportfelli jäägi aastakasv aeglustus veidi ja oli juuni lõpus 5,7%.

Majapidamiste laenuaktiivsus on kindlustunde paranemise ja sissetulekute kasvu toel püsinud tugev. Uusi eluasemelaene võeti viimasel kolmel kuul ligi 15% ning autoliisinguid 17% rohkem kui mullu samal ajal. Eluasemelaenude portfelli aastakasv kiirenes juunis 6,2%ni ning autoliisingute mahu aastakasv püsis kõrge, 14%.

Laenuintressimäärad ei ole viimastel kuudel eriti muutunud. Uute eluasemelaenude keskmine intressimäär tõusis marginaali tõusu tõttu veidi (2,3%lt 2,4%ni), kuid jäi siiski madalale tasemele. Ettevõtetele juunis antud pikaajaliste laenude keskmine intressimäär oli 2,3%.

Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude maht vähenes 0,9%ni laenuportfellist. Viivislaenude vähenemine näitab, et tänu majanduskasvu kiirenemisele ja endiselt väga madalatele baasintressimääradele on laenuvõtjate laenuteenindamisvõime hea. Pikemat aega viivist kandvate laenude maht on aastaga vähenenud ligi 25%.

Hoiuste kasv on endiselt kiire. Eesti ettevõtted ja majapidamised hoiustasid juuni lõpus pankades 12,3 miljardit eurot, mida oli aastatagusest mahust 11% rohkem.

Pangad teenisid teises kvartalis üle 85 miljoni euro puhaskasumit. Puhaskasum moodustas varade suhtes 1,4%, mis on pisut kõrgem kui viimase kahe aasta keskmine tase. Kasumlikkust toetas eelkõige puhta intressitulu 6,5% kasv võrreldes aastataguse ajaga. Positiivset mõju avaldasid ka laenukahjumite jätkuvalt väike maht ning tagasihoidlikumad halduskulud.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Mustamäe telefonijaamast saab moodne korterelamu

25.07.2017 Tõnu Toompark

Tallinna Tehnikaülikooli lähedal, Mustamäe tee ja Vilde tee nurgal saab Scandium Kinnisvara käe all uue elu Mustamäe endine telefoniside keskjaam. Viiekorruselisse majja on planeeritud kahetoalised kompaktsed korterid ja läbi kahe korruse kõrguvad loftid. Katusel toodavad energiat päikesepaneelid ja maja nimi on lähedalasuvale tehnoloogialinnakule sobilikult SpaceCube.

Maja eripäraks on väikesed korterid suuruses 19,7-35,7 ruutmeetrit, mis sobivad noortele õppuritele ja spetsialistidele. Maja ette on lisaks autoparklale planeeritud rattaparkla. Maja seest leiab disainitud trepikojad ja energiasäästlikud lahendused, alates LED tehnoloogiaga valgustusest lõpetades veesäästlike duši- ja valamusegistitega. Rohelise mõtteviisiga elanike rõõmuks tulevad maja katusele taastuvenergiat kasutavad päikesepaneelid.

Kalle Aron, Scandium Kinnisvara partner ja arendusjuht: ”Maja loo kujunemisel mängis olulist rolli 700m kaugusel asuv TTÜ, kus tudengid aitasid kaasa Eesti esimese satelliidi EstCube kosmosesse saatmisele. Piirkonnas vuravad ringi pakirobotid ja läheduses on terve linnak tehnoloogia start-up ettevõtteid, sealhulgas Skype peahoone. Kõik need noored inimesed, nii Eestist kui mujalt maailmast, vajavad inspireerivat, vahvat ja taskukohast eluruumi ning täpselt seda tahame neile SpaceCube näol pakkuda.”

Maja planeerimisel on arvestatud ka üüriinvestorite huvidega. Majja on ettenähtud kaugloetavad arvestid kommunaalkulude sujuvaks halduseks ning elanikele mõeldud ühine pesumasinaruum.

Jaak Roosaare, Scandium Kinnisvara partner ja investorsuhete juht: “SpaceCube on mahukas projekt, mis tänu väikestele ühikutele sobib hästi nii alustavale kui ka juba kogenenumale üüriinvestorile. Enda kogemusest näen, et üüriturul muutub aina olulisemaks see, millised on korterite kõrvalkulud. Siin projektis oleme rõhku pannud nende minimeerimisele, pidades silmas nii kommunaalkulude suurust kui ka keskkonnale jäetavat jalajälge.”

SpaceCube arhitektid on FE Arhitektid. Maja valmib 2018. aasta esimeses kvartalis.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Merko ehitab Mõniste alajaama

25.07.2017 Tõnu Toompark

24. juulil 2017 sõlmiti AS Merko Ehitus kontserni kuuluva AS Merko Infra ja Elektrilevi OÜ vahel leping Mõniste alajaama rekonstrueerimistööde teostamiseks Võrumaal.

Tööde käigus rekonstrueeritakse Mõniste 110/35/10kv alajaam. Mahtu kuuluvad projekteerimine, ehitus ja paigaldustööd alajaamas ning sekundaarosa paigaldus- ja seadistustööd. Ehitatakse jaotla hoone, kuhu paigaldatakse uus 10 kV kahe sektsiooniga jaotusseade ning kaarepool. Alajaama territooriumile paigaldatakse uus 35 kV jaotusseade, ehitatakse välja ja seotakse elektrivõrguga kõik väljuvad 35 kV ja 10 kV liinide kaablid.

Lepingu maksumus on ligikaudu 0,9 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Tööd algavad juulis 2017 ning lõppevad 2018. aasta septembris.

AS Merko Infra põhitegevusvaldkondadeks on vee-, kanalisatsiooni- ja gaasitorustike välisvõrkude ehitamine, kanalisatsioonipumplate paigaldamine ning sadeveesüsteemide ehitamine ja renoveerimine. Lisaks tegutseb ettevõte kesk- ja kõrgepinge alajaamade ning liinide projekteerimise, seadistamise ja ehitamisega.

AS Merko Ehitus Eesti (www.merko.ee) on Eesti juhtiv ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener-, elektri, teede- ning elamuehituse töid.

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Merko: Kontserni tütarettevõtte juhatuse esimehe volituste pikendamine

25.07.2017 Tõnu Toompark

AS Merko Ehitus kontserni kuuluva AS Merko Ehitus Eesti tütarettevõtte Tallinna Teede ASi nõukogu otsustas 24. juulil 2017 pikendada ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Lälli volitusi alates 31. juulist 2017 kuni 30. jaanuarini 2020. Tallinna Teede ASi juhatus jätkab endises kaheliikmelises koosseisus: Jüri Läll (esimees) ja Jüri Helila.

Tallinna Teede AS teostab üle Eesti nii projektijuhtimise meetodil kui ka oma jõududega kõiki teehoiutöid, sealhulgas ehitab teede konstruktsioone ja rajatisi, teostab teede hooldusremonti, pindamistöid ja teehooldust. Ettevõte toodab oma asfalditehases ka erinevaid asfaltbetoonsegusid. Tallinna Teede AS kuulub 100%liselt AS Merko Ehitus Eesti kontserni.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

11/10/2017 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine”

25.07.2017 Margot Toompark

Koolitus “Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine” toimub 11/10/2017 Tallinnas. Koolituse eesmärk on tutvustada, millal antakse projekteerimistingimusi ning kuidas toimub projekteerimistingimuste menetlus.

Koolituse “Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine” sihtrühm on:

projekteerimis- ja ehitusettevõtted;
kinnisvaraarendajad;
maakorraldajad, riigi- ja kohalike omavalitsuste ametnikud;
arhitektid;
kohtutäiturid ja pankrotihaldurid;
maaklerid ja eraisikud, kes teevad tehinguid ehitusjärgus olevate kinnisvaraobjektidega.

Koolitus annab:

teadmisi projekteerimistingimuse andmise kohta;
ülevaate juurdepääsuõiguste tagamisest ja rakendamisest;
teadmisi detailplaneeringute kehtetuks tunnistamise ja üldplaneeringu ülevaatamise kohta;
ülevaate planeerijale esitatavatest nõuetest.

“Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine” toimub 11/10/2017 kell 09.00-14.00 Tallinna kesklinnas. Lektor on advokaadibüroo Teder Law jurist Martina Proosa.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Statistika: madal tööpuudus soosib elamispindade turu aktiivsust

25.07.2017 Tõnu Toompark

Eesti tööpuuduse määr oli 2017 I kvartalis statistikaameti andmetel 5,6%. See viimaste aastate üks madalaimaid näitajaid. Madala tööpuuduse kõrval on tööhõive määr kõrge. 2017 I kvartalis oli see 66,3%.

Suur tööga hõivatud inimeste arv tähendab, et palgateenijaid on palju. See omakorda loob tugeva vundamendi laenuvõimelisusele, mis omakorda toetab kinnisvaratehingute tegemist. Märkimata ei saa jätta, et töö olemasolu ja kerkivad palgad on olulised tarbija kindlustunde tegurid. Needki soosivad tänases keskkonnas kinnisvaraturu aktiivsust.

Tänaste prognooside juures, kus majandus on kasvamas, on tööpuudus ja palgatõus üsna tõenäoliselt jätkamas endises trendis. See annab järjest enamatele inimestele rahalise võimaluse ja kindlustunde elamistingimusi parandada – olgu selleks siis kodu remontimine, ehitamine või uue ostmine.

Piirkondlikult on tööhõive määr kõrgeim Tallinnas ja Harjumaal. Madalaim tööhõive määr ja kõrgeim tööpuudus on Ida-Virumaal.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

RKAS andis üle teadus- ja arendusstipendiumid

24.07.2017 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) andis täna üle 1800 euro suurused stipendiumid kahele Tallinna Tehnikaülikooli ja ühele Eesti Kunstiakadeemia tudengile. Kevadisele stipendiumikonkursile laekus kokku 15 magistri- ja 2 doktoriõppe üliõpilase taotlust neljast ülikoolist: Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Maaülikool ja Tallinna Ülikool.

Stipendiumid said üks doktoriõppe tudeng ja kaks magistriõppe tudengit:

Ülar Palmiste, Tallinna Tehnikaülikool, doktoritöö teema: „Fotokatalüütilise oksüdatsiooni tehnoloogia ventilatsiooni retsirkulatsioonisüsteemis“.

Töö eesmärk on analüüsida retsirkulatsioonimooduli rakendatavust ventilatsioonisüsteemi energiatarbe vähendamise eesmärgil. Uuritav moodul kasutab ruumide väljatõmbeõhu puhastamiseks uudset (fotokatalüütilisel oksüdatsioonil põhinevat) tehnoloogiat, kus ruumidest väljatõmmatav õhk suunatakse pärast puhastamist ruumi tagasi ning hoitakse nii kokku õhutöötlemise kuludelt ja viiakse välisõhu osakaal miinimumini. Kui praegu valdavalt kasutusel olevate tavaliste filtritega eemaldatakse õhust vaid tahked osakesed, siis fotokatalüütilise oksüdatsiooni eesmärk on eemaldada ka gaasilised osakesed.

Elsi-Marie Teder, Tallinna Tehnikaülikool, magistritöö teema: „Õhuhulkade nõudluspõhine juhtimine haridushoonetes“.

Lõputöö eesmärk on uurida, kas haridushoones on võimalik tsentraalse ventilatsioonisüsteemi korral juhtida klassiruumide õhuhulki nõudluspõhiselt, kasutades kaheasendilisi elektriajamiga reguleerklappe. Lisaks uurib lõputöö võimalust ventilatsiooniõhuga klassiruume kütta. Antud lõputöö tegeleb hetkel aktuaalse küsimusega, milleks on energiatõhusus, hea sisekliima ja tööviljakuse tagamine. Töö valmimine on sattunud perioodile, kus riik aktiivselt vanu koolihooneid rekonstrueerib ning uusi riigigümnaasiume rajab.

Alina Orav, Eesti Kunstiakadeemia, magistritöö teema: „Polüvaatemaal kui uus potentsiaalne kunstisuund“.

Polüvaatemaal on tasapinnaline pilt, kus vaatleja asupaik pildi suhtes mõjutab seda, kuidas ta pilti tajub. Polüvaatemaal on magistrandi enda kasutusele võetud mõiste. Taotleja näeb, et tema töö annab suurt väärtust Eesti ehitus- ja kinnisvarasektorile, kuna perspektiivi moonutuste kaudu saavutatavat avastust saab hästi rakendada linnaruumi või ühiskondlikult kasutatava hoone innovaatilise põranda, lae või terve ruumi lahendusena.

RKAS on toetanud valdkondlikku teadus- ja arendustegevust juba alates 2011. aastast, tehes seda nii tublimatele üliõpilastele stipendiumite andmise kui ka teadusuuringute toetamise kaudu. Stipendiumikonkursid toimuvad regulaarselt kaks korda aastas. 2016. aastal toetas RKAS teadus- ja arendustegevusi kokku 84,4 tuhande euroga.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Valitsus toetas elamumajanduse tegevuskava koostamist väheneva rahvastikuga piirkondadele

24.07.2017 Tõnu Toompark

Valitsus andis tänasel kabinetiistungil ministeeriumidele suunise töötada välja elamumajanduse tegevuskava väljaspool tõmbekeskusi asuvate tühjade eluruumide probleemide lahendamiseks.

„Riigile loovutatud tühjade korterite probleemile tuleb leida lahendus,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab. „Täna üldjoontes kokku lepitud kava koostamise eesmärk on toetada tõmbekeskustest väljaspool asuvate piirkondade elamumajandusprobleemide ja eriti tühjade eluruumidega kaasnevate murede lahendamist.
Kava väljatöötamisel tuleb kaaluda ka seadusandlikke muudatusi.“

Tõmbekeskustest väljaspool asuvate tühjade eluruumide probleem on viimase aasta jooksul suurenenud, seda näitab korterite riigile loovutamise hüppeline kasv. Valdavalt on selle põhjuseks varaga seotud kulud, mis ületavad vara väärtust. Selle aasta 30. juuni seisuga on rahandusministeeriumi valitsemisel 90 loovutatud korterit, millest Kohtla-Järvel asuvad 57, Kiviõlis 5 ja Püssis 2. Enamik neist korteritest ei ole elamiskõlblikud, nõudluse puudumise tõttu ei ole võimalik neid ka müüa.

Valitsuskabineti tänase otsusega alustavad ettevõtlus- ja infotehnoloogia-, riigihalduse-, justiits-, rahandus- ning sotsiaalkaitseminister ühiselt elamumajanduse tegevuskava välja töötamist. Kava esitatakse valitsusele selle aasta 30. novembriks. Tegevuskava koostamist koordineerib ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister kui elamupoliitika eest vastutaja. Rahastamiskava koostamist koordineerib rahandusminister.

Lisaks on plaanis laiendada omandireformi reservfondi raha kasutamise võimalusi omandireformi käigus või selle tagajärjel kasutuseta jäänud ehitiste saneerimise, korrashoiu või lammutamisega seotud kulude katteks.

Sügisest saavad omavalitsused taotleda toetust elamufondi arendamiseks

24.07.2017 Tõnu Toompark

Teisipäeval jõustus üürielamute ehitamise toetuse kord, millega kehtestati tingimused kohalikele omavalitsustele, kes soovivad riigi toel arendada elamufondi. Toetust saavad omavalistused hakata taotlema selle aasta novembrist.

Elamufondi arendamise toetust võib kasutada uute üürielamute rajamiseks ja olemasolevate hoonete rekonstrueerimiseks, eesmärgiga võtta need kasutusele üürielamutena. Üürielamute rajamise ja rekonstrueerimisega tagatakse mobiilsele tööjõule nüüdisaegsete eluruumide parem kättesaadavus piirkondades, kus eluruumide nõudlus ületab pakkumist ning ehitise ehitusmaksumus ületab turuväärtust.

„Paljud ettevõtted ja asutused väljaspool Tallinna ja Tartut on hädas töötajate värbamisel sellega, et inimestele ei ole võimalik leida piirkonnas kaasaegset ja madalate kõrvalkuludega elukohta,“ ütles ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo.

Ta lisas, et üürielamute rajamisega tekiks tõmbekeskustel ja tööareaalina atraktiivsetel piirkondadel võimalus meelitada leibkondi sinna tööle ja elama.

Tegemist on regionaalpoliitilise meetmega, milles lepiti kokku valitsuse tegevusprogrammis 2016–2019. Taotluste hindamisel antakse lisapunkte regionaalarengu strateegia prioriteetsetele piirkondadele Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti omavalitsustes, kes taotlevad toetust kvalifitseeritud spetsialistidele mõeldud üürieluruumide rajamiseks.

Esimesel aastal antakse toetust kohalikele omavalitsustele, mis jäävad Tallinna ja Tartu mõjualast väljapoole. Nüüdisaegse elamufondi puudumise tõttu on just need piirkonnad tööjõu pärast konkureerides kehvemal positsioonil kui Tartu ja Tallinn.

„Eestis on 15 maakonda, mille tõmbekeskused on tööjõu pärast Tallinna, Tartuga, aga ka Helsingiga konkureerides selgelt kehvemal positsioonil,“ täpsustas Palo.

Selleks aastaks on toetuse tarbeks planeeritud 2,5 miljonit eurot, järgnevaks kolmeks aastaks 20 miljonit eurot aastas. Toetuse määr on kuni 50 protsenti, ülejäänud kulutused peavad tulema kohaliku omavalitsuse omafinantseeringust. Maksimaalne toetussumma kõigi taotlusvoorude peale kokku on kuni 2,5 miljonit eurot kohaliku omavalitsuse kohta.

Kohalikel omavalitsustel on toetust on võimalik taotleda KredExist alates selle aasta novembrist. Alates järgmisest aastast saab taotleda toetust ka sotsiaalmajanduslikult vähekindlustatud sihtgruppide majutamiseks üürielamutesse.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Elu korteriühistus: Juhatuse liikme tagasikutsumine

24.07.2017 Kätri Sarapuu

Olen olnud mõnda aega korteriühistu juhatuses aga ei soovi seal enam olla. Saatsin juhatusele tagasikutsumise avalduse, mis on ka üldkoosolekult läbi käinud. Meie korteriühistu juhatuses on viis liiget (põhikirjas: Korteriühistut juhib viieliikmeline juhatus). Kuna samal koosolekul ei olnud juhatusse astumiseks vabatahtlikke siis olen ma niiöelda sunduslikult juhatuses edasi.

Küsimus: Kuidas probleemi lahendada?

Vastus: Mittetulundusühingute seaduse (edaspidi MTÜS) § 19 lg 1 p 2 kohaselt kuulub korteriühistu üldkoosoleku pädevusse juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine. Korteriühistu põhikiri sätestab üldjuhul juhatuse valimise ja ka juhatusest väljaarvamise protseduuri.

MTÜS § 7 lg 8¹ sätestab, et mittetulundusühingu (milleks on ka korteriühistu) põhikirjas sätestatakse juhatuse liikmete arv või nende ülem- ja alammäär. Seaduses ei ole öeldud, et korteriühistu juhatuses peab olema kindel arv juhatuse liikmeid, seepärast on mõistlik sätestada just juhatuse liikmete alam- ja ülemmäär.

Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest enda määranud organile vastavalt MTÜS § 28 lg-le 3¹. Kuna korteriühistu põhikirjas on teil märgitud, et korteriühistust juhib viieliikmeline juhatus, tuleb üldkoosolekul valida uus juhatuse liige. Uus juhatuse liige peab andma kirjaliku nõusoleku vastavalt MTÜS § 28 lg-le 1, et ta on nõus kuuluma juhatusse.

Juhul, kui ei ole vabatahtlikke juhatuse liikme kandidaate või kui valitud juhatuse liige ei anna enda nõusolekut juhatuse liikmeks hakata, võib korteriühistu üldkoosolek otsustada, et juhatus jätkab näiteks neljaliikmelisena. Selleks tuleb muuta korteriühistu põhikirja. Põhikirja muutmiseks on vaja üldkoosoleku otsust, mis tuleb vormistada ning pärast seda esitada äriregistrile, et vastavad muudatused ka äriregistris sisse viia.

Juhatuse liige ei saa iseennast registrist kustutada. Juhatuse liikme tagasikutsumise ja registrikande tegemise aluseks on korteriühistu üldkoosoleku otsus.

Kätri Sarapuu, jurist

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele

2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid.

Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“.

Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Koos majanduse kasvuga on kiirenenud ka ettevõtete ja majapidamiste võla kasv

24.07.2017 Taavi Raudsaar

Ettevõtted laenavad eelkõige Eestis tegutsevatest pankadest, nagu varemgi
Majapidamiste säästud kasvasid esimeses kvartalis endiselt kiiremini kui laenukohustused
Sissetulekute ja säästude kasv aitab maandada laenukasvust tulenevaid riske

Ettevõtete võlakohustused olid 2017. aasta esimese kvartali lõpus 2,5% suuremad kui aasta varem. Esimeses kvartalis hoogsalt suurenenud investeeringuid rahastati eelkõige ettevõtete omavahenditest ja Eestis tegutsevatest pankadest võetud laenudega. Oma- ja võlakapitalina välismaalt saadud raha maht suurenes tagasihoidlikult. Tänu majanduskasvu kiirenemisele alanes mõnevõrra ettevõtete võlakoormus ehk võlakohustuste ja SKP suhtarv.

Majapidamiste laenukohustused kasvasid ligikaudu samas tempos kui nende sissetulekud. Palgakasv, väike tööpuudus ja soodsad laenuintressimäärad soosisid majapidamiste laenunõudluse suurenemist ning laenukohustused kasvasid 6%. Kasvanud on nii pankadest võetud eluaseme- ja tarbimislaenude kui ka teistelt laenuvahendajatelt võetud laenude maht.

Tänu sissetulekute kasvule ja kõrgele säästmiskalduvusele on ka majapidamiste säästud kiiresti kasvanud. Majapidamiste sularaha ja hoiuste maht suurenes aastaga rohkem kui 9%. Lisaks kasvas majapidamiste omanduses olevate kaubeldavate väärtpaberite väärtus peamiselt väärtpaberite hinna kasvu toel aastaga üle veerandi. Kiirest kasvust hoolimata on Eesti majapidamiste finantssäästud sissetulekute suhtes Euroopa Liidu keskmisest näitajast väiksemad.

Eesti majandus oli esimeses kvartalis välismaa suhtes endiselt netolaenuandja: Eesti residendid paigutasid välismaale rohkem finantsvahendeid, kui sealt kaasasid. See näitab, et Eesti residendid säästavad viimaste aastate suundumusele omaselt palju ja põhivarainvesteeringute tase on esimese kvartali kasvust hoolimata suhteliselt madal.

EfTENi kinnisvarafondide 2017. aasta esimese poolaasta majandustulemused

24.07.2017 Viljar Arakas

EfTENi kinnisvarafondide koondkäive oli 2017. aasta esimeses poolaastas 23,0 miljonit eurot (2016: 16,4 m€). Fondide puhaskasum oli kokku 15,2 miljonit eurot, mis on 45 % suurem kui 2016. aasta esimeses poolaastas kui puhaskasum oli 10,5 miljonit eurot. Puhaskasumist moodustas varade neto ümberhindlus 3,6 miljonit eurot (2016: 2,7 m€) ehk neto ümberhindluse osakaal puhakasumis oli mullusega võrreldes samas proportsioonis. Fondide varade maht kasvas tänu uutele investeeringutele aasta tagusega võrreldes 31%, 496 miljoni euroni.

EfTEN Kinnisvarafond AS
Fondi asutamisaasta:	2009
Varade maht:	212,6 m€
Investeeringute arv:	18
Omakapital:	109,5 m€
Müügitulu:	8,5 m€
Puhaskasum:	5,8 m€
sh. varade (neto-) ümberhindlus:	0,9 m€
Varade puhas tootlikkus (net yield):	7,5 %
ROIC (return on invested capital)¹:	22,7 %
Fondi staatus:	investeerimisperiood on lõppenud; hoidmisfaas

¹ ROIC on fondi sissemaksetena investeeritud omakapitali aastane kogutootlus

EfTEN Kinnisvarafond tegi 2017. aasta esimeses poolaastas kaks edukat väljumist, müües Narva Prisma ning Stabu 10 kinnistu Riias. Mõlema realiseeritud projekti iga-aastane omakapitali tootlus oli üle 20%. Fond on jätkamas investeerimistegevust juba olemasolevatel objektidel. RAF keskuse laienduse ehitustööd Jelgava linnas on juba käimas. Viljandi UKU laienduse ehitus algab käesoleva aasta neljandas kvartalis. Lisaks on plaanis alustada Jelgavasse DEPO ehituspoe rajamist ning teostada põhjalik remont Pärnu mnt 105 büroomajas.

EfTEN Kinnisvarafond II AS
Fondi asutamisaasta:	2015
Varade maht:	196,4 m€
Investeeringute arv:	4
Omakapital:	95,7 m€
Müügitulu:	10,9 m€
Puhaskasum:	5,4 m€
sh. varade (neto-) ümberhindlus:	0,9 m€
Varade puhas tootlikkus (net yield)	7,5 %
ROIC (return on invested capital)¹:	15,8%
Fondi staatus:	aktiivne investeerimisfaas

¹ ROIC on fondi sissemaksetena investeeritud omakapitali aastane kogutootlus

EfTEN Kinnisvarafond II põhifookuses on Riia ühe suurima kaubanduskeskuse, Domina, ümberehitustöödel. 2017. aasta märtsis valmis ümberehituse esimene etapp, mille tulemusena avasid keskuses uksed kokku 25 uut kauplust, sh. SportsDirect ja JYSK. Augustis on plaanitud Maxima XXX toidupoe avamine, mille järel on eelmisel aastal alustatud ümberehitustööd edukalt lõpuni viidud.

EfTEN Real Estate Fund III AS
Fondi asutamisaasta:	2015
Varade maht:	87,0 m€
Investeeringute arv:	8
Omakapital:	39,1 m€
Müügitulu:	3,5 m€
Puhaskasum:	4,0 m€
sh. varade (neto-) ümberhindlus:	1,9 m€
Varade puhas tootlikkus (net yield):	7,6 %
ROIC (return on invested capital)¹:	27,6 %
Fondi staatus:	aktiivne investeerimisfaas

¹ ROIC on fondi sissemaksetena investeeritud omakapitali aastane kogutootlus

EfTENi kolmas fond viis läbi fondi tegevusajaloo kolmanda eduka avaliku aktsiaemissiooni. Aktsiaid pakuti üksnes fondi senistele aktsionäridele. Kokku 6,3 miljoni euro suurune emissioon märgiti 3,8-kordselt üle. Eduka emissiooni järel omandas fond Hortese aianduskeskuse Tallinnas, Laagris. Lisaks omandas fond Tallinnas, aadressil Pärnu mnt 554 uut Selveri kauplust rajava projektifirma täisosaluse. Uus Laagri piirkonda teenindav Selveri kauplus valmib 2017. aasta detsembris. 2017. aasta augustis lõppevad fondi suurima investeeringu, Šiauliais asuva Saules Miestase kaubanduskeskuse, fassaadi uuendustööd ning 2018. aasta esimesel poolaastal valmib DSV Riia logistikakeskuse põhjalik ümberehitus.

Fondijuhi kommentaar: oleme EfTENi kolme fondi majandustulemustega igati rahul – tulemused vastavad meie kõrgetele ootustele. Erilist heameelt võib tunda edukate müügitehingute üle. Tänaseks on EfTEN Capital müünud edukalt meie esimesest fondist, EfTEN Kinnisvarafond AS’ist, kokku 9 üksikinvesteeringut. Fondijuhtidena peame oluliseks sobiva pakkumise korral seni soetatud varade võõrandamist, mitte oodates fondi lõpptähtaega.

Fondide teine poolaasta tuleb tegevuste rohke – kolme fondi peale on meil kokku käimas, või kohe algamas, kokku kaheksa investeeringu suuremahline ümberehitus / laienemistööd või suisa hoone ehitamine nö. nullist. Usutavasti toob teine poolaasta juurde veel kaks uut projekti, milles tuleb pikaajalisele üürile antav hoone algusest peale rajada. Olukorras kus valmisarendatud ja stabiilset rahavoogu teenivate ärihoonete hinnad teevad uusi rekordeid, näeme me EfTENi investoritele võimalust väärtust lisada justnimelt läbi mõõduka riskiga kinnisvara arendustegevuse.