Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Nõuanded koduostjale: laenaja ja kaaslaenutaotleja

23.06.2017 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Laenu taotlemisel tuleb otsustada, kes on laenutaotleja. Kui kodu ostab ja laenu soovib võtta üksik inimene, siis on selge, et laenutaotlejaks on ta ise. Kui aga laenutaotlejal üksi jääb sissetulekust napiks, et pank oleks valmis talle laenu pakkuma, on võimalus leida kaaslaenutaotleja.

Enamasti on kaaslaenutaotleja laenuvõtja abikaasa või elukaaslane, üksiku inimese puhul ema või isa.

Kui uut pesa punuvad kooselavad inimesed, kes ei ole abielus, taandub laenuvõtjaks olemise temaatika sellele, kes saab ostetava kinnisvara omanikuks. Kui paarisuhe toimib võrdsetel alustel, on mõistlik, et kinnisvara soetatakse kahe peale ehk kaasomandisse. See tähendab, et ostetava vara omanikeks saavad mõlemad elukaaslases. Sellisel puhul on mõistlik, et kodulaen võetakse kahe peale isegi vaatamata sellele, et hilisem laenumakse makstakse ühe elukaaslase pangakontolt.

Olukorras, kus kinnisvara soovib soetada abielupaar, tuleb mängu see, kas kinnisvara ostetakse ühisomandisse või lahusvaraks. Varaühisus tähendab seda, et abielu jooksul omandatud vara loetakse ühisvaraks, välja arvatud abikaasa päritud ja kingiks saadud vara. Vara kuulub võrdselt mõlemale abikaasale ja kui vara hulka kuuluva kinnisasja või osaga on vaja tehinguid teha, on tehingu tegemiseks vaja mõlema abikaasa nõusolekut.

Varalahusus on abikaasade võimalus abielludes sõlmida abieluvaraleping nii, et abielu kestel omandatud vara ei muutu ühisvaraks, vaid selle abikaasa lahusvaraks, kelle nimel asi on. Näiteks kui abielu kestel ostetakse korter ja ainult üks abikaasa kantakse omanikuna kinnistusraamatusse, siis varalahususe korral ei muutu see kinnisasi abikaasade ühisvaraks, vaid omanikuks jääb ainult see abikaasa, kes on omanikuna kinnistusraamatus märgitud. Lahusvaraga saab inimene tehinguid teha teise abikaasa nõusolekut küsimata.

Ostes vara lahusvaraks on mõistlik, kui laenuvõtja on see, kelle lahusvaraks kinnisvaraobjekt hiljem saab.

Kui abikaasad ei lepi abiellumisel kokku, millist vararežiimi kasutatakse, kohaldatakse neile automaatselt varaühisust. Peale selle võivad abikaasad enne abielu sõlmimist või abielu ajal tunnistada abieluvaralepinguga ühisvaraks või lahusvaraks üksikuid esemeid.

Kui abikaasad varalahususes kokku pole leppinud, saavad nad mõlemad ostetava kinnisvara omanikeks. Otseselt ei ole vaja, et sellisel puhul oleksid mõlemad abikaasad kaaslaenutaotlejad, pank võib seda siiski nõuda.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

21/09/2017 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvaraõiguse ABC”

23.06.2017 Margot Toompark

Koolitus “Kinnisvaraõiguse ABC” toimub 21/09/2017 Tallinnas. Koolituse eesmärk on anda osalejatele ülevaade kõigist olulistest õigusaktidest, mis on tähtsad kui soovida asuda tööle kinnisvara sektorisse või teha tehinguid kinnisvaraga.

Koolitus on suunatud:

maakleritele, kes vajavad igapäevaselt infot kinnisvaratehingute vormistamisega kaasnevate juriidiliste probleemide lahendamisel ning soovivad tundma õppida kinnivaratehingute õiguslikke aluseid;
eraisikutele, kes soovivad kinnisvara osta, müüa, vahetada ja soovivad kindlust turvalise tehingu tegemisel;
inimestele, kes puutuvad kokku kinnisvaratehingutega ja vajavad teavet, kuidas tehing mõjutab nende huve;
kõigile, kes tunnevad huvi kinnisvaraõiguse vastu.

Koolitus „Kinnisvaraõiguse ABC“ annab Sulle:

hea ülevaate ja teadmistepagasi kinnisvaratehingute tegemiseks;
praktilised näited olulistest kohtulahenditest;
võimaluse korraldada kinnisvaraga seonduvat turvaliselt;
ülevaate kinnisvaratehingute olemusest, lepingute sõlmimisest ja täitmisest;
praktilised teadmised lepingulistest õigustest ja kohustustes ning tagajärgedest lepingu rikkumise korral;
laiema silmaringi, et efektiivsemalt ja turvalisemalt järgmise kinnisvaratehinguni jõuda.

“Kinnisvaraõiguse ABC” toimub 21/09/2017 kell 10.00-17.15 Tallinna kesklinnas. Lektor on Raid & Ko OÜ jurist Evi Hindpere.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Adaur Grupp soovib kõigile head võidupüha ja meeleolukat jaanipäeva!

23.06.2017 Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Statistikaamet: Eluaseme hinnaindeksit mõjutasid enim Tallinna korterid

22.06.2017 Statistikaamet

Eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2017. aasta I kvartalis võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga -0,1% ja võrreldes I kvartaliga 7,7%, teatab Statistikaamet.

Eelmise kvartaliga võrreldes tõusid korterite hinnad 0,7% ning majade hinnad langesid 2,1%. Võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga tõusid korterite hinnad Tallinnas 1,1% ning Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 3,2%, ent langesid ülejäänud Eestis 5,8%.

2016. aasta I kvartaliga võrreldes on korterite hinnad tõusnud 6,9% ja majade hinnad 9,9%. Eelmise aasta I kvartaliga võrreldes tõusid Tallinna korterite hinnad 7,9%, Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 4,9% ning ülejäänud Eestis 5,6%.

Eluaseme hinnaindeks näitab kodumajapidamiste poolt eluaseme soetamiseks tehtud tehingute ruutmeetrihindade muutust. Eluaseme hinnaindeks arvutatakse korterite ja majade (ühepereelamud, paarismajad ja ridaelamud) kohta.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2017. aasta I kvartalis võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga -2,2% ja võrreldes I kvartaliga 7,4%.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks iseloomustab kodumajapidamiste seisukohast uute eluasemete soetamise ning eluaseme soetaja ja kasutajana tehtavate muude kulutuste hindade muutust. Indeks koosneb neljast osast: eluaseme soetus, muud eluaseme soetusega seotud teenused, eluaseme kapitaalremont ja eluaseme kindlustus.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeksit avaldatakse baasil 2010 = 100. Aegrida algab 2005. aasta I kvartalist, eluaseme kapitaalremont on indeksisse lisatud alates 2007. aasta I kvartalist ja eluaseme kindlustus alates 2012. aasta I kvartalist.

Statistikatöö „Eluaseme hinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Rahandusministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet statistikatööde tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Fausto Capital: Vironia keskus on kuue aastaga kaks korda kasvanud

22.06.2017 Tõnu Toompark

Jõhvi ja Kohtla-Järve piirkonna suurim kaubanduskeskus Vironia tähistab jaaninädalal oma kuuendat sünnipäeva. Sünnipäevanädalat tähistatakse eripakkumiste ja allahindlustega kuni 50%.

“Vironia keskus on piirkonna elanike seas väga hästi vastu võetud. Üritame pidevalt keskuse kontseptsiooni kohalike elanike jaoks veelgi atraktiivsemaks muuta ning seetõttu räägime igal aastal läbi mitmete uute üürihuvilistega,” rääkis Fausto Capitali juhatuse liige Sven Mihailov.

Keskus on alates oma loomisest aastal 2011 pidevallt kasvanud. Esimese laiendusega aastal 2014 lisandus Vironia keskusesse ligi 20 üürnikku, kellest suuremad on Ehituse ABC, Apollo, Juku, Goldtime, Topshop, Cityalko, Humana, Sidonas ja Sõbralt Sõbrale. Nüüd on taas käimas uus juurdeehitus, mille suuruseks on 1100 m2 – seal avab oma esimese poe Ida-Virumaal maarahvapood Magaziin. Huvi Vironia keskuse vastu on tundnud ka Jysk ja H&M.

Kohtla-Järve linnapea Ljudmila Jantšenko sõnul toetavad nemad igati Vironia keskuse kasvamist. “Meil on ainult heameel näha, kui keskus kasvab. Oleks väga tore, kui tulevikus kasvaks sellest arvestatav meelelahutuskeskus, lisanduks näiteks kino. Linna arengule tuleb see igal juhul kasuks,” ütles ta. Linnapea sõnul eelistavad kohalikud näiteks Maximasse toidukraami ostma sõita -põhjuseks suurem valik ja taskukohasemad hinnad, rääkis linnapea.

“Uusi rentnikke lisandub tulevikus veelgi,” lubas Vironia keskuse turundusjuht Priit Seäsk. Kohla-Järvel asuv rohkem kui 10 000 m2 kaubanduspinnaga Vironia keskus on üks Ida-Virumaa suurimaid kaubanduskeskusi, kus tegutsevad erinevad toidu- ja tööstuskaupu pakkuvad ettevõtted ning söögikohad. Tuntumatest kaubamärkidest on Vironia keskuses esindatud Maxima XX, Ehituse ABC, Expert Tehnika, Koduekstra, Takko Fashion, City-Alko jt.

Lisaks kaubanduspindadele asub seal ka Kohtla – Järve autobussiterminal, mis samuti hiljuti uuenduskuuri läbis – nüüd saavad soovijad kohapeal ka bussipileteid osta ning reisiselle tervitab terminali seinal suur illustratiivne Eesti kaart.

Fausto Capital on 15-aastase ajalooga täielikult Eesti kapitalil põhinev kinnisvaraarendusettevõte, mis keskendub eelkõige erinevatele kinnisvarainvesteeringutele. Fausto tegutseb kaubanduskinnisvara, büroo- ja elamukinnisvara arendamise, üürimise ja haldamise valdkonnas. Fausto Capitali portfelli kuulub kokku ca 58 000 m2 kaubandus- ja äripinda ning varade maht kokku üle 85 miljoni euro.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

EfTEN: EfTEN Kinnisvarafond müüs Narvas asuva Prisma kinnistu

22.06.2017 Tõnu Toompark

EfTEN Kinnisvarafond müüs Narvas asuva Prisma kinnistu Prantsuse varavalitsemise ettevõttele Corum, mis investeerib ärikinnisvarasse Euroopas. Tehingu maksumus on 16,7 miljonit eurot.

EfTEN Kinnisvarafondi fondijuhi Viljar Arakase sõnul on tegu järjekorras kaheksanda EfTEN Kinnisvarafondi eduka üksikobjekti müügiga. „Investeering oli meie investoritele kahtlemata edukas ning on hea meel, et selle tehinguga on Balti ärikinnisvaraturule lisandunud uus investor,“ lisas Arakas.

Kuigi EfTEN Kinnisvarafondi tähtaeg saabub Arakase sõnul 2022. aastal, peab fondivalitseja EfTEN Capital oluliseks objektidest väljuda aegsasti, mitte oodata fondi lõpptähtaja saabumist.

Prisma kinnistu Narvas aadressil Kangelaste prospekt 29 oli EfTEN Kinnisvarafondi portfellis alates 2013. aasta märtsist. Projekti investeeritud omakapitali tootlus oli 24% aastas ning omakapitali kordaja 1,9.

Corum on Prantsusmaa päritolu varavalitsemise ettevõtte, kelle jaoks on tegu esimese tehinguga Balti riikides. Tehingut nõustas Newsec Leedu.

EfTEN Kinnisvarafond AS on fondivalitseja EfTEN Capitali poolt 2008. aastal asutatud Balti riikide ärikinnisvarasse investeeriv kinnisvarafond. Fond lõpetas investeerimistegevuse 2015. aastal, mil asutati EfTEN Kinnisvarafond II AS ja EfTEN Real Estate Fund III AS. EfTEN Kinnisvarafondi portfellis on kokku 20 objekti Eestis, Lätis ja Leedus. Fondi kogu varade maht on 220 miljonit eurot.

EfTEN Capital AS on 2008. aastal asutatud varavalitsemise ettevõte, mis tegeleb ärikinnisvarainvesteeringutega Balti riikides. EfTEN Capital AS valitseb lisaks EfTEN Kinnisvarafond ASi ja EfTEN Kinnisvarafond II ASi. EfTEN Capitali grupp (EfTEN Capital koos tütarettevõtjatega) valitseb 45 ärihoonet, kus asub rohkem kui 900 üürnikku. Valitsetavate hoonete turuväärtus seisuga 1.04.2017 on 500 miljonit eurot. EfTEN Capital AS on registreeritud Finantsinspektsioonis ning tegutseb Finantsinspektsiooni järelevalve all.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Maa-amet: Uued korterid leiavad omaniku üha kõrgema hinnaga

22.06.2017 Tõnu Toompark

Maa-ameti tehtud korteriomandite turuanalüüs näitab, et 2016. aasta teisel poolel uute korterite müük kasvas ja esmamüügis olnud korterid leidsid omaniku varasemast kõrgema hinnaga.

„Uute korterite osakaal moodustas kõigist Eestis tehtud korteriomandite tehingutest ligi 19 protsenti ja Tallinnas moodustasid esmamüügid lausa 28 protsenti korteriomandite tehingutest,“ ütles Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna juhataja Andres Juss tuues välja teisalt asjaolu, et enamikes Eesti piirkondades on tehingute arvud ja väärtused nii uute kui ka järelturu korterite osas märksa tagasihoidlikumad.

Üle Eesti tehti 2016. aasta teisel poolel korteriomanditega kokku 11 119 tehingut, mis on 3,4 protsenti rohkem kui eelnenud aasta samal perioodil. Tehingute koguväärtus oli 704 miljonit eurot, mis tähendab kasvu ligi 14 protsenti.

Korteriomandite ostu-müügituru kapitali maht kasvas oluliselt eelkõige Harju, kuid ka Tartu ja Pärnu maakonnas toimunud tehingute toel. Kapitali mahu suurenemine oli põhjustatud enamjaolt keskmisest kõrgemast tehinguhinnast, kuid ka aktiivsuse kasvust. Tehingute arv kasvas vaid kinnisvaraarendajate müükidest tulenevalt, eraisikutest müüjaid oli vähem kui eelmistel perioodidel.

Tallinnas tehingute arv suurenes oluliselt Kesklinna ja Põhja-Tallinna linnaosades just esmamüükide osas, see suurendas mediaanhinda ning tehingute koguväärtuse mahtu. Esmamüükide hinnad olid Tallinnas oluliselt kõrgemad kui järelmüükidel, kuid hinnaerinevus on linnaosati varieeruv ja konkreetsetest valminud arendusobjektidest sõltuv.

Eestis tõusis kõigi tehingute mediaanhind 2016. aasta teisel poolel 1206 euroni ruutmeetri eest, mis on 10 protsenti kõrgem kui 2015. aasta teisel poolel. Korteriomandite mediaanhind on olnud kõrgem vaid 2007. aasta esimesel poolaastal, kui see küündis tasemeni 1 264 eurot ruutmeetri kohta. Kallima hinnatasemega maakondades olid mediaanhinnad veelgi tõusnud, seevastu pooltes maakondades toimus mediaanhinna langus.

Loe lähemalt: Korteriomandite 2016 II poolaasta turuülevaade

Baltic Horizon Fond täiendavate osakute avaliku pakkumise tulemused

22.06.2017 Tõnu Toompark

20. juunil 2017 kell 15:00 (Kesk-Euroopa aja järgi) lõppes Baltic Horizon Fund (Fond) täiendavate osakute avalik pakkumine. Kokku märgiti 7 397 027 uut osakut (Uued Osakud), mis vastab brutosummas 9 843 963,53 eurole.

Northern Horizon Capital AS (Fondivalitseja) kui Fondi fondivalitseja otsustas jaotada kõigile investoritele märgitud osakud täies ulatuses.

Uute osakute pakkumise tulemusena suureneb Fondi osakute koguarv 7 397 027 võrra, st. Fondi osakute koguarvuks on pärast täiendavate osakute Eesti Väärtpaberite Keskregistris registreerimist 64 655 870 osakut.

Fondijuht Tarmo Karotam’i kommentaar: „Me oleme rahul pakkumise tulemusega ning plaanime paigutada kaasatud kapitali uutesse objektidesse Baltikumi pealinnades esimesel võimalusel. Antud kolmas kapitali kaasamise ring lubab fondil kasvatada oma bruto varasid 200 miljoni euroni, hajutades nii portfelli ning parandades fondi opereerimise efektiivsust. Viimase 12 kuu jooksul on fond kaasanud oma Baltikumi ärikinnisvara strateegia jaoks kapitali ligikaudu 60 miljonit eurot. Investoritel, kellel polnud võimalik lõpule viia oma märkimisprotsessi juunis, saavad oma investeeringud tulevikus teha kas Stockholmi või Tallinna börside järelturul. Fondi meeskond jätkab olemasoleva portfelli aktiivset juhtimist omades jätkuvalt eesmärki maksta kvartaalseid dividende oma investoritele.“

Olulised kuupäevad

eeldatavalt hiljemalt 21. juunil 2017 registreeritakse Uued Osakud Eesti Väärtpaberite Keskregistris;
eeldatavalt 26. juunil või sellele lähedasel kuupäeval kantakse osakud investorite või nende nimel tegutseva isiku väärtpaberikontodele iga investori poolt märgitud osakute ostuhinna makse vastu;
eeldatavalt 26. juunil 2017 on esimene kauplemispäev Nasdaq Tallinna börsil;
eeldatavalt 30. juunil 2017 või sellele lähedasel kuupäeval on esimene kauplemispäev Nasdaq Stockholmi börsil.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Riigi Kinnisvara: Laagri gümnaasiumi ja spordihoone arhitektuurivõistluse võitis BOA OÜ

22.06.2017 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS koostöös Saue Vallavalitsuse ja Eesti Arhitektide Liiduga kuulutas täna välja Laagri gümnaasiumi ja spordihoone arhitektuurivõistluse tulemused. Konkursile laekunud viie võistlustöö hulgast tunnistati esikoha vääriliseks BOA OÜ ideelahendus märgusõnaga „KAKS KANTSI“ (autorid: Anto Savi, Jürgen Lepper ja Maiu Hirtentreu).

Žürii hinnangul on kavand „Kaks Kantsi“ keskkondlikult ja hoonemahtude jaotuselt ideekonkursi tugevaim töö. „Kaks Kantsi“ arvestab Laagri kujunduskava ja võistlusala hõlmava detailplaneeringu kergliiklustee suunaga. Koolihoone peasissepääs on loogilises suunas, hästi märgatav ja leitav. Kooli- ja spordihoone on kavandatud kahe eraldiseisva mahuna, mida ühendab sissepääsuosa esimese korruse ulatuses. Kergliiklustee kulgeb pandustega üle sissepääsu. Kaldteed loovad omaette toreda, mängulise ja mitmeid kasutusvõimalusi pakkuva maastiku.

Ideekavand „Kaks Kantsi“

Ideelahenduses on kasutatud lihtsaid, kuid mitte primitiivseid vormi- ja kujundusvõtteid – pidulik kaldtee, akende rütm, arusaadavad ja lihtsad materjalid. Sümpaatsed on väliauditoorium ja pidulik lipuväljak. Parkimine on selgelt eraldatud jalakäijatest ja jalgrattaga liiklejatest.

Ruumide paigutus ja grupeerimine on selge ning loogiline. Klassiruume ühendab ja seob tervikuks ühiskasutuses ruumid ning rekreatsioonialad.

Teise koha vääriliseks tunnistati Arhitekt Must OÜ töö pealkirjaga „SÜDA“ (autorid: Alvin Järving, Ott Alver, Mari Rass, Kaidi Põder, Helena Rummo, Helmi Marie Langsepp ja Kerttu Karina Kuusik).

Ideekavand “SÜDA”

Kolmanda koha vääriliseks tunnistati Kauss Arhitektuur OÜ ideelahendus „VAIM JA KEHA“ (autorid: Lauri Eltermaa, Eva Nõmm-Vaga, Kaur Talpsep ja Urmo Mets).

Ideekavand “VAIM JA KEHA”

Lisaks anti välja ergutuspreemia BOA OÜ poolt esitatud ideelahenduse „SAME SAME BUT DIFFERENT“ eest (autorid: Anto Savi, Jürgen Lepper ja Maiu Hirtentreu) ning OÜ PAIK Arhitektid ideekavandi „LARUS“ eest (autorid: Indrek Järve ja Lauri Saar).

Ideekavand “LARUS”

Ideekonkursi preemiafond on kokku 18 000 eurot, mis jaguneb järgmiselt: esikoht 6 500 eurot, teine 4 500 eurot, kolmas 3 000 eurot ja mõlema ergutuspreemia suurus 2 000 eurot.

Järgmisena korraldatakse väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse projekteerimistööde tellimiseks ideekonkursi võitjalt, kui Saue Vallavalitsus saab Haridus- ja Teadusministeeriumilt positiivse otsuse investeeringu tegemise kohta. Projekteerimistööde maksimaalne maksumus on 363 000 eurot. Sellest 285 000 eurot moodustab Laagri gümnaasiumi projekteerimine ja 78 000 eurot spordihoone projekteerimine. Summadele lisandub käibemaks.

540 õpilasele kavandatav tänapäevane õppehoone on kavas ehitada Saue valda Laagrisse, Kooli tänav 1 kinnistule.

Linnahalli renoveerimisprojekti koostaja selgub avaliku konkursi korras

22.06.2017 Tallinn.ee

Tallinna tegevlinnapea Taavi Aas ning linnahalli arhitektid Raine Karp ja Riina Altmäe allkirjastasid täna ainulitsentsilepingu, mis võimaldab linnal linnahalli projekteerimise protsessiga tõrgeteta edasi liikuda.

Tallinna linna ning Tallinna Linnahalli kui arhitektuuriteose autorite vahel sõlmitud leping annab Tallinna linnale litsentsi autoriõiguste teostamiseks.

„Anname omalt poolt parima, et linnahall saaks renoveeritud kiireimal ja parimal moel,“ ütles Tallinna Linnahalli AS-i juhatuse liige Kaia Jäppinen. „Praegu on esmane eesmärk kuulutada välja avalik projekteerimishange. Eeldatavasti augusti algul välja kuulutatava hanke tulemused selguvad oktoobris.“

Jäppinen lisas, et hanke läbiviimisel ja projekteerija valikul tehakse kindlasti tihedat koostööd ka arhitektide liidu ja muinsuskaitsega, samuti arhitektuurimälestise autoritega. „Kindlasti ei ole pakkumuse hind ainus ja peamine kriteerium, lisaks sellele kaalutakse mitmeid pakkujate kvalitatiivseid näitajaid – meeskonna võimekus, varasemad tööd jne,“ rõhutas Jäppinen.

Tallinna linn soovib linnahalli rekonstrueerida ja renoveerida ning ehitise tervikuna taas kasutusele võtta. Nende tööde tegemiseks tuleb kasutada linnahalli autorite autoriõigusi. „Sõlmitud ainulitsentsileping paneb paika linnahalli autoritele kuuluvate autoriõiguste kasutamise tingimused,“ ütles Aas.

Lepingu kohaselt annavad autorid linnale oma isiklike õiguste teostamiseks ainulitsentsi linnahalli ehitise ja selle aluseks olnud ehitusprojektide muutmiseks ja nendele teiste autorite teoste lisamiseks. Samuti saab linn autoritelt all-litsentsi andmise õiguse. Eelkõige on all-litsentsi õigus vajalik, kuna linnahalli rekonstrueerimise projekti tööde tegemist juhib Tallinna Linnahalli AS, kellele linn siis omakorda annab litsentsi autoriõiguste teostamiseks.

„Tallinna Linnahalli kui silmapaistva arhitektuurimälestise esinduslikuks kultuuri- ja konverentsikeskuseks rekonstrueerimist on lubanud Vabariigi Valitsus järgnevail aastail ka riigieelarvest toetada,“ lisas Aas. „Tallinna Linnahalli rekonstrueerimine loob riigi ja linna koostöös tõmbekeskuse, mis elavdab nii linna kui ka kogu riigi majandust ja ettevõtlust.“

Tallinna linnavalitsus kavatseb linnahalli rahvusvahelisel tasemel kontserdi- ja konverentsikeskuseks rekonstrueerida. Plaani kohaselt saab täiemahuliselt rekonstrueeritud Tallinna Linnahallist multifunktsionaalne rahvusvahelisel tasemel kontserdi- ja konverentsikeskus. Rekonstrueeritud linnahallis saab hakata korraldama kuni 2500 osalejaga konverentse ja kongresse ning suures saalis vähemalt 3500 pealtvaatajaga kontserte ja etendusi. Linnahalli suure saali rekonstrueerimise tulemusel saab Tallinn endale kogu Põhja- ja Ida-Euroopa regioonis konkurentsivõimelise, moodsaima ja võimalusterohke lavatehnikaga esinduskontsertsaali.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

«В каком-то смысле – бум, но ведь это хорошо»

22.06.2017 Marge Väikenurm

Разрешений на строительство выдаётся всё больше, но эта тенденция к росту, по оценке специалистов сектора недвижимости, может застопориться.

За год количество жилых помещений, получивших разрешение на строительство, выросло на 37%. Площадь помещений в это же время составила 149 000 м?, или на 23% больше показателя предшествующего года.

«Город заполнен подъёмными кранами, но с предкризисным временем ситуацию сравнивать всё же не стоит. В каком-то смысле – бум, но ведь это хорошо, – говорит партнёр бюро 1Partner Kinnisvara Танель Тарум. – Поскольку банки по-прежнему придерживаются консервативной политики, а прямого финансирования не очень много, то можно быть уверенными, что наш маленький бум в «пузырь» не превратится».

Что может застопорить тенденцию к росту? «Учитывая величину нашего жилого фонда и то обстоятельство, что Таллинн – растущий город, в год на рынке могло бы появляться примерно 2500 новых квартир. Сейчас мы уже около этой цифры, но темп взят под контроль», – сказал партнёр строительной фирмы Liven Kinnisvara OU Андрес Аавик.

Эксперт по недвижимости и аналитик Тыну Тоомпарк отмечает, чтоспроса на рынке достаточно. «Девелоперы активны. Поскольку растут зарплаты, снижается уровень безработицы, а уровень трудовой занятости повышается, и при этом банки дают кредиты, то возникает вопрос, что может переломить

нынешний тренд. Точно, не внутренние факторы, но какие – я не знаю», – признался он. «Шесть лет не стихают разговоры, что в Швеции бум недвижимости, и что если там что-то случится с финансированием, то и здесь с финансированием станет кисло, но ведь ничего такого не случается», – добавил Тоомпарк.

Число получивших разрешение на строительство жилых помещений выросло быстрее, чем площади под застройкой из-за того, что большая часть разрешений выдана многоквартирным домам, пишет портал kinnisvarauudised.ee. Площади под квартирами в среднем небольшие, и это приводит к тому, что разрешений на строительство квартир пропорционально больше, чем на площади под жилые помещения.

«Часть покупателей квартир поменьше – арендаторы-инвесторы. Люди предпочитают жить в маленьких квартирах, так как и арендная плата, и коммунальные платежи там ниже», – считает Тоомпарк.

Он признал, что можно провести параллель с 2006 годом, когда был бум на первичном рынке жилого строительства, но считает это произвольным сравнением. «Всё вроде бы хорошо, спрос есть, сделки заключаются, инвесторы на рынке есть, строители и девелоперы стали намного профессиональнее. Какие-то параллели можно проводить, но нельзя их воспринимать один к одному».

Слухи о буме преувеличены

«Признак бума – это резкий, скачкообразный рост или объёма сделок, или цен», – говорит партнёр Liven Kinnisvara Андрес Аавик. «Если взглянуть на статистику продаж новых квартир, то в последние годы складской остаток непроданных квартир, да и их продажная цена практически не изменились». Значит, новых квартир покупается ровно столько, сколько их выходит на рынок. «То, что в домах удачных проектов большую часть квартир удаётся продать ещё до начала строительства, это нормальная практика для Северных стран, и обычное заземление рисков», – отметил Аавик.

По оценке Аавика, нет ничего удивительного в том, что растет количество выдачи разрешений на строительство. Причиной тому – спрос, как на новые, так и на квартиры поменьше. Покупатели предпочитают новые квартиры, так как разница в ценах со старыми невелика. А маленькие квартиры предпочитают из-за их сравнительно невысокой стоимости.

Об ускорении темпа

По словам партнёра 1Partner Kinnisvara Танеля Тарума, рынок жилой застройки оживился в последние два-три года, и этот «оживляж» не удивляет. Но Тарум отметил при этом, что количество выданных разрешений на строительство не всегда отражает реальный рост объектов строительства. «Например, берут разрешение на всякий случай, потому как известно, насколько сложно его получить. А начало строительство может затянуться хотя бы из-за проблем с финансированием», – пояснил он.

Тарум полагает, что и через год положение на рынке недвижимости не изменится, так как его рост ограничивают «мощности» ведомства, выдающего разрешения на строительство.

Комментируя возросший спрос на маленькие квартиры, Тарум заметил, что в промежутке люди стремились стряхнуть с себя советские стандарты, то есть то положение, когда в цене были двухкомнатные квартирыв 45 м? и трёхкомнатные 65 м?. «Сейчас мы к этому вернулись, что абсолютно логично. Каждый квадратный метр стоит денег и возможности ограничены».

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Nõmme linnaosa üldplaneeringu avaliku väljapaneku pikendamine

22.06.2017 Tallinn.ee

Nõmme Linnaosa Valitsuse ja Nõmme seltside ettepanekut arvestades pikendatakse üldplaneeringu avalikku väljapanekut kuni 31. augustini.

Üldplaneeringu avalik väljapanek toimub kuni 31. augustini 2017 Tallinna Linnaplaneerimise Ametis, Vabaduse väljak 7, I korruse infosaalis ja Nõmme Linnaosa Valitsuses, Vabaduse pst 77 (alates augustist aadressil Valdeku tn 13) igal tööpäeval kogu tööaja jooksul.

Planeeringuga täiendatakse ja täpsustatakse Tallinna üldplaneeringut, määratakse kindlaks linnaosa ruumilise arengu põhisuunad, teede ja taristu asukohad ning üldised maakasutus- ja ehitustingimused. Üldplaneeringus täpsustatakse elamualade, ettevõtlus- ja tootmisalade, avalikult kasutatavate ja sotsiaalobjektide alade, rohealade jms paiknemist, arvestades seadustes kehtestatud piiranguid. Üldplaneeringu tingimused on aluseks detailplaneeringute koostamisel ja projekteerimisel.

Üldplaneeringuga määratavad põhimõtted ja tingimused on esitatud planeeringu tekstilises osas ja kaartidel.

Üldplaneering on kogu avaliku väljapaneku vältel tutvumiseks väljas ka Tallinna linna koduleheküljel aadressil http://www.tallinn.ee/est/ehitus/Nomme-linnaosa-uldplaneering

Ettepanekuid või vastuväiteid üldplaneeringule saab esitada kirjalikult kohapeal, postiga või e-mailiga.

Postimees: Kodu ostmisel tuleb oma maksevõimet realistlikult hinnata

21.06.2017 Tuule Põldsaar

Kodu ostmine on elu jooksul üks suurimatest väljaminekutest, mis nõuab korraga kopsaka rahasumma olemasolu või laenuvõimekust. Kui suur peaks aga iga kuu sissetulek olema, et üldse hakata mõtlema laenuga kodu ostmisele?

Enamik inimesi ostab endale uue eluaseme kodulaenuga, mille tagasimakse tähtaeg võib olla kuni 30 aastat. Laenu võtmisel tuleb arvestada oma sissetulekuga ja mõelda, kui palju on võimalik iga kuu üldse raha kõrvale panna.

«Tegelikult on olemas isegi kindel reegel, mille järgi ostetava kodu väärtus suhestada ostja sissetulekuga,» rääkis kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Kui Ameerika Ühendriikides ja Lääne-Euroopas peetakse mehe sõnul mõistlikuks kodu hinnaks inimese kahe kuni nelja aasta sissetulekut, siis Eestis tuleb arvestada madalama elatustasemega ehk kodu hind võiks olla nelja, viie või maksimaalselt kuue aasta sissetulek.

Selleks, et tulevase kodu soovituslik hind täpselt teada saada, tuleks esiteks välja arvutada, milline on inimese aastane netosissetulek, ehk korrutada oma kuusissetulek kaheteistkümnega. Näiteks kui kuus saadakse kätte tuhat eurot, on aastane netopalk 12 000 eurot.

Aastast netopalka tuleb seejärel korrutada kas nelja, viie või kuuega, sõltuvalt sellest, kui palju oled valmis raha kõrvale panema. Arvutuse põhjal võiks tuhandeeurose kuupalga puhul olla ostetava kodu väärtuseks maksimaalselt 72 000 eurot.

Kui on soov osta kodu kellegagi kahe peale, tuleks arvutades kaaslase sissetulek enda palgale juurde liita.

Graafika: Alari Paluots

Kuigi reeglit ei tasuks Toompargi sõnul liiga tõsiselt võtta ja kaaluda tuleks teisigi asjaolusid, võib arvutustest kallima kodu ülalpidamine muutuda suure tõenäosusega rahaliselt liiga koormavaks. «Kui arvestada üle oma maksevõime ja osta liiga kallis kodu, langeb elukvaliteet ja võivad tekkida võlad,» selgitas kinnisvarakonsultant.

Sama meelt on LHV kommunikatsioonijuht Priit Rum, kelle sõnul ei ole tavaliselt mõistlik võtta laenu maksimumsummas: «Pigem jätta nii-öelda puhver ettenägematute olukordade jaoks, mis elus tekkida võivad.»

Näiteks otsustasid 20. eluaastate lõpus Kristi ja Reimo võtta ühise kodulaenu, et soetada ridaelamuboks uusarendusse Pirital. Kui Kristi teenis klienditeenindajana 545 eurot kuus (neto), siis suurem laenukulu jäi kanda Reimole, kes tootejuhina sai palka 1100 eurot kuus (neto).

Rusikareegli kohaselt oleks pidanud nende kodu hind jääma alla 119 000 euro, kuid tegelikkuses otsustasid nad soetada eluaseme, mille hind oli 148 500 eurot. «Kuna meil erilist omafinantseeringut polnud, suutsime panga ära rääkida, et need minu vanematele kuuluva korteri tagatiseks paneks,» selgitas Kristi. See andis paarile võimaluse võtta kahekümne viieks aastaks kodulaen, millele kulus kuus kokku 666 eurot ja 20 senti.

«Kõik oli väga tore ja saime ilusti hakkama, kuni kodu ostmisest oli möödunud neli aastat ja minu tööleping lõpetati,» rääkis Reimo. Paaril oli maksta veel aga rohkem kui 80 protsenti laenust, kuid vaid naise palgaga nad hakkama ei saanud.

«Sain küll toetust, aga sellest uue kodu omamiseks ei piisanud,» meenutas Reimo. Uut töökohta oli mehel aga raske leida, kuna puudus vastav haridus ja tööandjad eelistasid teisi kandidaate. «Lõpuks leidsin küll ühe lihtsama tööotsa, aga sealne palk polnud piisav, et suudaks sellist kodu üleval pidada.»

Toetuste abiga sai paar veel mõnda aega laenu makstud, kuid kuna muuks kui kodu ülalpidamiseks neil raha üle ei jäänud, otsustati ridaelamust välja kolida. «Meile ei tulnud pähe paremat lahendust, kui tagasi odavasse üürikorterisse kolida ja oma uhket kodu välja üürima hakata,» jutustas paar. «Päris halb tunne oli küll, kui pidime kodust asjad välja vedama ja koduvõtme üürnikele andma,» lisas Kristi.

Kinnisvarakonsultandi Tõnu Toompargi sõnul tasub selliste probleemide lahendamisel alati korralikult läbi mõelda, kas laenu tagasimaksmise võimekus kaob ajutiselt või püsivalt. «Kui tegemist on vaid ajutise probleemiga, tasub minna panka ja küsida maksepuhkust. Sellisel juhul peatatakse laenumaksed umbes aastaks. Kui aga usutakse, et probleem on pikaajalisem, ongi mõistlikum pigem kodu üürile anda või see maha müüa,» andis Toompark nõu.

Mehe sõnul ei tohiks aga mitte mingil juhul pead liiva alla peita ja probleemide eest põgeneda: «On päris palju juhtumeid, kui sellistel hetkedel lükatakse asju edasi ja võlad aina kasvavad. Lõpuks hakkab aga pank probleeme lahendama ning jäädakse kõigest ilma,» selgitas asjatundja.

Rum pakkus välja veel ühe lahenduse, kuidas kindlaks teha, kui suurt laenu on kodu ostmiseks mõistlik võtta. «Enne suure laenu võtmist võiksid inimesed poole aasta jooksul laenumaksesuuruse summa iga kuu kõrvale panna, et näha, kuidas see mõjutab nende toimetulekut,» andis Rum nõu. Mehe sõnul on laenu tasumine lihtsam neile, kes juba iga kuu nagunii üüri maksavad.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

KV.EE: Prognoosime elamispindade hinnatõusu mõõdukat kiirenemist

21.06.2017 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE elamispindade müügipakkumiste keskmist hinda kajastav KV.EE indeks on läinud senisega võrreldes kiiresse tõusu. Hinnaindeks näitab 91,8 punkti, mis on seniste horisontaalsete liikumiste asemel eelmise aasta näitajast märgatava 8,5% kõrgemal.

Hinnaindeksi ootamatult kiire kasvu taga ei ole erakordne hinnahüpe kinnisvaraturul. Hinnaindeksi tõus on tingitud pakkumiste struktuursest muutumisest ehk asjaolust, et portaali KV.EE pakkumistest moodustab üha suurema proportsionaalse osa uute korterite pakkumiste hulk.

Korteriarendusest suur osa Tallinnas-Harjumaal, kus juba ainuüksi asukohast tulenevalt on kinnisvara väärtus ja seega pakkumishinnad kogu Eesti keskmisest kõrgemal. Nii kasvatab pealinna ja selle ümbruse uute elamispindade pakkumisse lisandumine kogu KV.EE hinnaindeksi väärtust.

KV.EE hinnaindeksi tõusu taga ei ole siiski ainult tehnilised tegurid. Elamispindade, sh korterite hinnad kerkivad vääramatult. Kogu Eesti korteritehingute keskmine hind oli maa-ameti andmetel mai kuus aastatagusest 2,7% kõrgemal. Tallinna hinnatõus oli samal ajal 5,7%.

Arvestades nõudlusele jõudu andvaid tugevaid tegureid nagu madal tööpuudus, kasvavad palgad ja soodsad laenutingimused, on tegemist isegi pigem madala või mõõduka elamispindade tõusuga. Eeldusel, et majanduskeskkonnas olulisi muutusi aset ei leia võiks lähiperspektiivi osas prognoosida KV.EE hinnaindeksi kasvu mõõdukat kiirenemist.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Äripäev: “Mõnes mõttes on buum, aga see on ju hea”

21.06.2017 Marge Väikenurm

Aastaga on ehituslubasid välja antud järjest rohkem, sama trend võib kinnisvarasektori inimeste hinnangul peatuda.

Ehitusloa saanud eluruumide arv on aastaga kasvanud 37%. Ruumide pindala oli samal ajal 149 000 m² ehk eelmisest aastast 23% rohkem.

“Linn on kraanasid täis, kuid seda pole mõtet väga kriisieelse ajaga võrelda. Mõnes mõttes on buum, aga see on ju hea,” ütles büroo 1Partner Kinnisvara partner Tanel Tarum. “Kuna pangad on endiselt konservatiivsed ja ühisrahastus pole olulise mõjuga finantseerija, siis kindlasti meie väikesest buumist ei saa “mulli”.”

Mis murrab trendi?

“Arvestades meie elamufondi suurust ning asjaolu, et Tallinn on kasvav keskus, võiks uusi kortereid tulla aastas turule umbes 2500. Praegu liigume selle numbri läheduses, aga tempo on kontrolli all,” ütles kinnisvaraarendaja Liven partner Andres Aavik.

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark nentis, et turul jagub nõudlust. “Arendajad tahavad arendada. Kui palgad kasvavad, tööpuudus on madal, tööhõive kõrge ja pangad tahavad laenu anda, siis tekib küsimus, mis praegust trendi murraks. Eesti-sisesed tegurid need ei ole, kuid ma ei tea, mis need oleksid,” ütles ta.

“Seitse aastat on räägitud, et Rootsis on kinnisvarabuum ja kui seal rahastamisega midagi juhtub, siis võib ka siin finantseerimisega asi hapuks minna, aga ometi pole seda juhtunud,” lausus ta.

Ehitusloa saanud eluruumide arv suurenes eluruumide pindalast kiiremini seetõttu, et suur hulk lubasid väljastati korterelamutele, kirjutab kinnisvarauudised.ee. Korterite pindala on keskmisest väiksem ja nii viib suurem korterite ehituslubade proportsioon kogu ehituslubade keskmise alla.

Osa väiksemate elupindade ostjatest on üüriinvestorid. Inimesed eelistavad elukohana väiksemat korterit, sest selle üürihind ja kommunaalkulud on madalamad, sõnas Toompark.

Toompark tõdes, et võib tõmmata paralleeli 2006. aastaga, mil oli korterelamute ehitamise buum, kuid peab seda meelevaldseks võrdluseks. “Kõik läheb nagu hästi, nõudlus on turul, tehinguid tehakse, investorid on turul, arendajad on märksa professionaalsemad. Mingeid paralleele võib tõmmata, aga neid ei tohi üks ühele võtta.”

Buum ülepakutud

Buumi tunnuseks on kas tehingute mahu või hindade järsk tõus, sõnas Liven Kinnisvara partner Andres Aavik. “Vaadates uute kortermajade müügistatistikat, on viimase aasta jooksul nii müümata korterite laojääk kui ka müügihind olnud praktiliselt muutumatud.”

Ehk siis uusi kortereid ostetakse sama palju kui neid turule tuleb. “See, et paremates projektides õnnestub suur osa korteritest müüa enne hoone ehitusega alustamist, on Põhjamaades normaalne praktika ja riskide maandamine,” rääkis Aavik.

Aaviku hinnangul ei ole ehituslubade kasv üllatav. Põhjuseks on nõudlus nii uute kui ka väiksemate korterite järele. Ostjad eelistavad uusi kortereid, sest nende hinnavahe vanade korteritega on väike. Väiksemaid kortereid eelistatakse aga nende madalama hinna tõttu.

Tempo kerkimine

1Partner Kinnisvara partneri Tanel Tarumi sõnul on kinnisvaraarendused saanud hoo sisse alles viimasel kahel-kolmel aastal ning kasv pole üllatav. Tarum märkis veel, et ehituslubade rohkus ei näita alati reaalsete ehituste kasvu.

“Näiteks võetakse ehitusluba kindluse mõttes, sest on teada nende saamise keerukus. Arenduse käivitamine võib aga venida kasvõi finantseeringu puudumise tõttu,” põhjendas ta.

Tarum oletab, et aasta pärast on turuolukord sama, kuna piirid seab ametkonna jaks ehituslubasid menetleda.

Väiksemate korterite ostu kommenteerimisel märkis Tarum, et vahepealsel ajal soovisid inimesed ennast lahti haakida nõukogudeaegsetest standarditest ehk sellest, et hinnas olid kahetoalised 45 m² ja kolmetoalised 65 m² korterid. “Praegu oleme seal tagasi, mis on täiesti loogiline. Iga ruutmeeter maksab ning võimalused on piiratud.”