Kuigi ekspordi kasv juulis mõnevõrra aeglustus, püsib väliskeskkond eksportööride jaoks pigem helge. Tugev nõudlus Skandinaavias on Eesti koguekspordis aina olulisemaks muutnud puidu ja sellest valmistatud tooted. Pikemas plaanis oleks majanduse jaoks kasulik, kui puidutööstuse kõrvale kerkiks ka teisi välisturgudel konkurentsivõimelisi tööstusharusid.
Puidutööstuse tähtsus ekspordis aina kasvab
Võrreldes varasemate kuudega, jäi Eesti ekspordi kasv juulis pisut tagasihoidlikumaks. Kui veel mais ja juunis suurenesid eksporditavad kaubakogused aastases võrdluses kahekohalise protsendi jagu, siis juulis piirdus kasv 6%ga, seejuures kasvas Eestis toodetud kaupade eksport 5%. Hoolimata pisut aeglasemast kasvust, püsib olukord eksportturgudel jätkuvalt soodne. Kaks tegurit, mis on tänavu Eesti ekspordile suurimat mõju avaldanud, on kütusehindade taastumine ja mobiilsideseadmete väljaveo järsk langus. Juuli oli esimene kuu, kus põlevkiviõli väljavedu eurodes mõõdetuna suure tõusu asemel hoopis langes. Selle põhjuseks oli aga pigem kõrge võrdlusbaas – mäletatavasti oli just eelmise aasta suvi periood, kui nafta hind taas stabiilsema taseme saavutas.
Mobiilsideseadmete väljaveo vähenemises ei ole seevastu muutust märgata. Seitsme kuu jooksul on nende eksport langenud 24% ehk enam kui 180 mln euro võrra. Et haru domineerib üksik ettevõte, siis on keeruline hinnata, kas tegemist on ajutise nõudluse langusega või pigem strateegilise äriotsusega. Suure osatähtsuse tõttu koguekspordis – mullu enam kui 14% – on haru mõju kaubandusele oluline, kuid seal loodud lisandväärtus pigem tagasihoidlik. Seetõttu võiks muutust pidada teatud mõttes ka ajastu märgiks – mida kõrgemaks muutub Eesti palgatase, seda raskem on siin kasumlikult tegutseda madala lisandväärtusega tootmisettevõtetel.
Valdavalt on Eesti kaupade eksport tänavu siiski suurenenud ja eriti hästi läheb välisriikides endiselt kaubaks siinse puidutööstuse toodang. Seitsme kuu jooksul on suudetud ekspordiks müüa 17% rohkem puitu ja puittooteid, kui mullu, mis eurodes väljendatuna annab enam kui 116 mln eurot lisatulu. Puidutööstus on suutnud tänavu müüki kasvatada peamiselt Taani ja Rootsi turgude arvelt, kuid eksport on märkimisväärselt suurenenud ka Saksamaale ja Hiina. Sarnaselt on kiiresti kasvanud teise puidutööstusega tihedalt seotud kaubagrupi, valmismajade, eksport. Puit- ja puittooted koos valmismajadega moodustavad täna Eesti ekspordist juba pea viiendiku. Kuigi ühelt poolt on tegemist Eesti ehk kõige konkurentsivõimelisema tööstusharuga, siis peegeldub puidusektori edus majanduse kui terviku jaoks ka oht – kui Skandinaavia ehitusmahu kasv järsult pidurduks, avaldaks see selget mõju ka siinsele majandus¬keskkonnale. Kuigi puittooted jäävad üheks Eesti peamiseks ekspordiartikliks ilmselt aastakümneteks, siis oleks hea, kui sektorist võrsuks edukaid ettevõtteid, kes suudavad puitu väärindada ka muul moel kui vaid ehitus- ja kinnisvaravaldkonda silmas pidades.
Olukord eksportturgudel püsib soodne
Üheks oluliseks teguriks, miks Eesti majandus on suutnud tänavu niivõrd kiiret kasvu näidata, on oodatust parem majanduskasv mitmel meie kõige tähtsamal sihtturul. Ekspordi osatähtsus Eesti sisemajanduse kogutoodangus on ligikaudu 80%, mis tähendab, et siinsel majandusel ei saa minna oluliselt halvemini või paremini, kui läheb meie kaubanduspartneritel.
Eesti ekspordipartneritest on suurima üllatuse 2017. aastal valmistanud kindlasti Soome. Kui 2016. aasta sügisel ennustati, et Soome majandus kasvab tänavu ehk vaid protsendi võrra, siis tänaseks on SKP kasvuprognoosi korrigeeritud juba 2,5%ni, mis ületab euroala riikide keskmist. Sarnaselt Eestile on, vähemalt varasemaga võrreldes, teinud tugeva tõusu investeeringud ja eksport, kuid ka eratarbimine on majapidamiste suurema optimismi najal jõudsalt suurenemas. Lisaks neile kaupadele, mis jõuavad Eesti ettevõtetest Soome lõpptarbijateni, mõjutab Eesti majandust ka Soome ettevõtete edukus eksportturgudel. Paljud on Soome kapitalil põhinevad ettevõtted on aegade jooksul Eestisse toonud teatud tootmis- ja äriprotsesse ning kui läheb hästi Soome peakontoril, kasvab käive ka Eestis asuvatel tütarettevõtetel. Seoses mobiilside¬seadmete ekspordi järsu vähenemisega Rootsi, peaks Soomest pärast mitmeid aastaid saama tänavu taas ka Eesti peamine kaubanduspartner.
Kuigi Eesti eksport Rootsi on tänavu vähenenud 18%, on seda pea täielikult põhjustanud eelnimetatud langus mobiilsideseadmete väljaveos. Paljudes teistes kaubagruppides on Eesti ettevõtted suutnud näidata kahekohalist kasvutempot. Kui Soome puhul on üllatuseks olnud majanduskasvu oodatust kiirem elavnemine, siis Rootsi puhul majanduskasvu oodatust mõõdukam aeglustumine. Rootsi on rahvastiku juurdekasvu ja suurte kapitaliinvesteeringute najal üks Euroopa Liidu kõige kiiremini kasvavatest majandustest juba kolmandat aastat, mistõttu on oodatud kasvutempo peatset rahunemist. Eesti eksportööride õnneks on see raugemine olnud aeglane. Tänavu prognoositakse Rootsile sama kiiret majanduskasvu kui mullu – 3,2%. Samas suureneb Rootsi import püsihindades koguni 6,3%.
Eesti majanduskliimat mõjutab kõige laiemalt mõistagi Euroala käekäik. Õnneks on ka siin uudised positiivsed. SEB prognoosi kohaselt jõuab Euroala majanduskasv tänavu 2,1%ni ja majanduskindlusindeks on lähedal oma 2008. aasta tipule. Aina paremini läheb ka Euroopa lõunapoolsemal osal, kelle nigelat majanduskeskkonda on siiani peetud suurimaks ohuks Euroala majandusstabiilsusele. Kuigi kõik märgid näivad Eesti ekspordi jaoks olevat soodsad, muutub tõusvate tööjõukulude taustal aina olulisemaks ettevõtete võimekus tootearenduse abil oma kauba väärtust suurendada.
14. septembril 2017 sõlmiti AS Merko Ehitus kontserni kuuluva Peritus Entreprenør AS ja Pecunia AS-i vahel leping Akersgata 8 büroohoone renoveerimiseks ja ümberehituseks Oslos.
Koolitus “
Tartu linnas tehti augustikuus 169 korteritehingut. Võrreldes juuliga tehti 1 tehing rohkem, kuid võrreldes 2016. aasta augustiga tehti 12% ehk 22 tehingu võrra vähem tehinguid. Augustis kujunes mediaankeskmiseks hinnaks 1 332 €/m2, mida oli võrreldes juuliga 1,1% võrra vähem, kuid võrreldes eelmise aasta sama kuuga siiski 4,3% rohkem. Augustis tehti Tartus korteritehinguid kokku 11,4 miljoni euro eest, mille juures keskmiseks tehinguhinnaks kujunes 68 000 eurot ja maksimaalseks tehinguhinnaks 208 000 eurot. Aasta baasil vähenes tehingute kogumaht 7,6% kuid keskmine tehinguhind kasvas 6,6% võrra. Võrreldes 2016. aasta augustiga esines nii tehingute arvu kui ka kogumahu langus muutliku tehinguaktiivsuse tõttu, kus varasema aasta augustis tehti ajutiselt mõnevõrra rohkem tehinguid järelturu varadega.
Uut kodu soetades või olemasolevat rekonstrueerides tasub mõelda selle energiatõhususe peale. Energiatõhus eluase on säästlikum rahakotile ning selliselt maja kordategemise või ostmise investeering tulusam ja tulevikukindel. Kindlasti seisavad paljud küsimuste ees, kas osta uus eluase ja kui siis, mille põhjal valik teha või kuidas muuta olemasolev elamu energiatõhusamaks.
Eesti Euroopa eesistumise raames Rakverre IX Balti elamumajanduse konverentsile kogunenud elamumajanduse organisatsioonid Eestist, Lätist, Leedust ja Ukrainast võtsid vastu Rakvere deklaratsiooni. Deklaratsioonis rõhutatakse olemasoleva elamufondi säilitamise ja kaasajastamise vajalikkust ning vastava riikliku toetuse olulisust.
Augustis müüdi Tallinnas 868 korterit, mis on 26% rohkem kui juulis, samal ajal tõusis keskmine ruutmeetri hind 8,5 protsenti 1777 euroni, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti statistikat.
Volikogu kehtestas Tartu uue üldplaneeringu, mis kujundab linna arengut lähemal paarikümnel aastal.
Sel laupäeval, 16. septembril kell 11.00 – 15.00 toimub eksklusiivse kortermaja Meerhof 2.0 avatud uste päev. Meerhof 2.0 on Metro Capital OÜ poolt Lauluväljaku kõrvale, mere äärde arendatav luksukortermajade kompleks, kus on tipptasemel ehituskvaliteet, luksuslik arhitektuur ja mille hoovis asuvad privaatsed tennise- ja golfiväljakud. Meerhof 2.0 kuulub Eesti kvaliteetseimate ja innovaatilisemate uusarenduste hulka. Täiusliku lõpptulemuse saavutamiseks kaasati projekteerimismeeskonda akustikud, energiatõhususe eksperdid ja isegi feng shui asjatundjad tõi esile Metro Capitali partner Ain Kivisaar.
Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi järgi kasvab Eesti majandus tänavu ligikaudu 4,3 protsenti ja 2018. aastal 3,3 protsenti.
Tallinna uute korterite aktiivne arendamine kasvatab konkurentsi kinnisvaramüüjate vahel. Valusamalt hakkab korteripakkumise suurenemine mõjutama teisese ehk vanemate korterite pakkujaid. Seetõttu tasub vanema korteri müüki plaanivatel inimestel müügiotsusega kiirustada, soovitas Baltic Sotheby’s International Realty arendusjuht Helbe Ruben.
Suurimaks arendustegevuse pärssijaks on kiirelt kasvavad ehitushinnad, mis muudab Tallinna ja Tartu mõjusfäärist väljaspool arendamine mõttetuks.
The housing affordability index (HAI) increased to 159.9 in Tallinn, 183.5 in Riga, and 129.4 in Vilnius.
Kui augustis kirjutati-räägiti kinnisvaraturu kukkumisest, siis selle kuu alguses on pealkirjadeks jälle uus hinnarekord.
