Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Merkol Tartu mnt 52 elamukvartal valminud, ehituses kokku üle 400 korteri ja arenduses mitu suurprojekti

MerkoMerkol on valminud Tartu mnt 52 elamukvartal, mis koosneb viiest eluhoonest, nendevahelisest sisehoovist ja kogu elamukompleksi ühendavast maa-alusest parklast. 185 korterist on omaniku leidnud üle 80% korteritest, millest enamik on ka ostjatele üle antud. Merkol on täna Tallinnas ehituses üle 400 korteri Noblessneris ja Paepargis ning arendusfaasis 300 korteriga projekt Haaberstis ning kokku ligikaudu 3000 korteriga projektid kesklinnas ja Maarjamäel.

„Tartu mnt 52 on Tallinna südalinnas unikaalne kinnisvaraarendus – üksiku hoone rajamise asemel rajasime siia terve uue elamukvartali, mida ühendab kahetasandiline maa-alune parkla ning viie kortermaja vahel valgustatud ja mitmekülgse haljastusega sisehoov,“ ütles Merko Ehitus Eesti müügijuht Irina Piirmets. „Tänu tervikliku kvartali arendamisele on siin nii linnavaatega kortereid südalinna magistraali Tartu mnt äärsetes majades kui ka hubasemaid kortereid sisehoovi poolsetes majades. Korteritel on klaasitud rõdud ning osadel korteritel ka sisehoovi avatud terrassid, mis on Tallinna kesklinnas pigem haruldane.“

„Südalinna asukohast tulenevalt oleme pööranud erilist tähelepanu hoonete helikindlusele, korterite energiasäästlikkuse tagab vesipõrandaküte ning soojustagastusega ventilatsioon,“ lisas Irina Piirmets. Kortermajade arhitekt on Martin Aunin ning siseviimistluspaketid on loonud sisearhitektid Eerik Olle ja Ahti Peetersoo.

„Merko keskendub korteriarenduses suurematele projektidele, kus saame üksiku hoone asemel kujundada tervikliku elukeskkonna. Kodu ostmisel on lisaks kvaliteetsele korterile üha olulisem just seda ümbritsev keskkond ja selle võimalused,“ ütles Merko Ehitus Eesti kinnisvaraarenduse divisjoni direktor Tiit Kuusik. „Meie viimase aja suurematest projektidest on tänaseks valminud Tartu mnt 52 elamukvartal. Aktiivses ehituses on 200 korteriga Noblessneri Kodusadama arendus, mille esimene, Eesti mereäärseim kortermaja valmib selle aasta lõpuks, ning üle 200 korteri Paepargi erinevate etappide majades. Oleme Paeparki rajanud sadu kodusid ning eluhoonete ümber heakorrastatud pargiala koos tiigiga, tervise- ja suusarajad, jalakäijate silla, mängu- ja puhkeplatsid. Arendusfaasis on meil kolm suurt projekti: umbes 300 uue korteriga Pikaliiva arendusala Haaberstis ning kesklinnas asuv Veerenni ja Maarjamäe klindil asuv Lahekalda arendusala. Viimased kaks on pikaajalise perspektiiviga projektid, kus saab kokku arendada ligikaudu 3000 uut korterit,“ lisas Tiit Kuusik.

Merko on arendanud ja ehitanud kortereid tuhandetele peredele ning parima kvaliteedi tagamiseks haldab ettevõte arenduse kõiki etappe: kavandamine, projekteerimine, ehitamine, müük ja garantiiaegne teenindus.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Linnahalli ja lähiala detailplaneering sai kehtestamisküpseks

TallinnTallinna linnavalitsus otsustas esitada linnavolikogule kehtestamiseks Tallinna linnahalli ja lähiala detailplaneeringu.

„Valminud detailplaneering loob aluse Tallinna avamiseks merele, mereääre korrastamiseks ja Linnahalli piirkonna võimalusterohkeks edasiarendamiseks,“ ütles tegevlinnapea Taavi Aas.

„Detailplaneering annab võimaluse rajada 11,50 ha suurusele maa-alale kuni kuuekorruselised äri-, elu- või ühiskondlikud hooned, uued juurdepääsuteed ja parkimismajad, haljastud ja promenaadi,“ ütles Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja Anu Hallik-Jürgenstein. „Lisaks määratakse ehitusõigus Tallinna linnahalli rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks.“

Planeeritud alal asuval ühiskondlike ehitiste maa (sotsiaalmaa) sihtotstarbega Tallinna linnale kuuluval Mere pst 20 kinnistul paikneb 4-korruseline ehitismälestiseks tunnistatud Tallinna linnahall. Teised planeeringualal asuvad linnale kuuluvad kinnistud on hoonestamata.

Planeeritud ala jääb Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndisse, mille hoonestamisel tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus. Looduskaitsealuseid objekte planeeritud alal või selle vahetus ümbruses pole. Piirkonna linnaehituslikud dominandid on Tallinna linnahall ja Kultuurikatel. Piirkonda mõjutab Tallinna sadama lähedus.

Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu kohaselt on kõnealune planeeringuala määratud kohustusliku arhitektuurikonkursi alaks. Alale ehitatavad hooned ei või olla Tallinna linnahallist kõrgemad ning vähim nõutav haljastuse osakaal on 20%. Tallinna linnahalli kõrvalt Rumbi tänavast mereni on üldplaneeringus ette nähtud rohekoridor. Jalakäijatele tuleb tagada avalik juurdepääs rannapromenaadile ning parkimine tuleb lahendada krundisiseselt.

Detailplaneeringu lahenduse kohaselt võetakse seni kasutuseta rannaala aktiivselt ja eesmärgipäraselt kasutusse ning tagatakse juurdepääs ja vaba liikumine avalikul kallasrajal. Eesmärgiks on luua mere äärde Euroopa merelinnadele iseloomulik nüüdisaegne mereäärne linnaruum ning võtta kogu ala aktiivsesse kasutusse. Rannapromenaadi ehitamise võimaldamiseks on kavandatud vähendada ranna ehituskeeluvööndit.

Detailplaneeringu lahendus võimaldab ehitada nii ärihooneid, äri- ja eluhooneid kui ka ühiskondlikke hooneid. Piirkonna eeldusi arvestades ja linnaruumi elavuse tagamiseks on otstarbekas alale planeerida mitmeotstarbelised hooned. Detailplaneeringus on loodud eeldused planeerida alale linnahalli kasutust toetava funktsiooniga hooned. Hooned ja neid ümbritsev avalik ruum tuleb lahendada ühtse tervikuna. Avalike alade kohta parima linnaehitusliku lahenduse saamiseks tuleb korraldada arhitektuurivõistlus.

Planeeringulahenduse väljatöötamisel on lähtutud vajadusest võtta Tallinna linnahalli ja Logi tänava vahel asuv hoonestamata maa-ala kasutusse ning kujundada sellest atraktiivne linnaruum, mida ilmestavad liigendatud tänavaseinad, jalakäijate ja kergliiklejate tarbeks kujundatud hoonetevahelised väljakud, tänavad koos tänavahaljastusega ja rannapromenaad. Oluliseks eesmärgiks on seatud luua võimalused Tallinna linnahalli uueks kasutuselevõtuks ning tagada Tallinna linnahalli kui mälestise ja piirkonna maamärgi dominantsus, juurdepääsetavus ja vaadeldavus.

Detailplaneeringu koostamise algatamisettepaneku tegi Tallinna Linnaplaneerimise Amet. Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 23. märtsi 2016 korraldusega. Detailplaneeringu koostas osaühing AB Artes Terrae OÜ. Detailplaneeringu eskiislahendusega sai tutvuda 30. juunist 2016 – 7. juulini 2016. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks toimus 8. juulil 2016 avalik arutelu.

Detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 15. veebruari 2017 korraldusega ning oli 8. märtsist kuni 6. aprillini 2017 avalikul väljapanekul. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav arutelu toimus 12. mail 2017 Tallinna Kesklinna Valitsuses.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

EKÜL: Euroopa elamumajanduse tipud tutvuvad Rakveres Eesti renoveerimiskogemusega

Eesti Korteriühistute Liit / EKÜL / EKYLEesti Euroopa eesistumise raames kogunevad elamumajanduse organisatsioonid Eestist, Lätist, Leedust ja Ukrainast Euroopa elamuorganisatsioonide ühenduse Housing Europe presidendi Cédric Van Styvendaeli juhtimisel homme, 14. septembril Rakverre IX Balti elamumajanduse konverentsile, et arutleda elukeskkonna parandamise parimate praktikate üle Euroopa Liidus. Samuti tutvutakse lähemalt Eesti kogemusega kortermajade energiatõhususe suurendamisel ning püütakse luua koostöökohti Euroopa Liidu liikmesriikide elamuorganisatsioonide ja Euroopa Liidu partnerriikide elamuorganisatsioonide vahel Ukrainas ja Valgevenes.

Konverentsi teemadeks on kortermajade energiatõhusus, erinevate riikide elamuvaldkonna kogemused, elamuorganisatsioonide plaanid ja ettepanekud edasiseks eluasemevaldkonna korraldamiseks.

“Eesti kui eesistujariigi ülesanne on leida tasakaal liikmesriikide erinevate seisukohtade, traditsioonide ja huvide vahel, et saavutada Euroopa kodanike jaoks parim võimalik tulemus. Samuti on Eestil ette näidata kogemused energiatõhususe saavutamisel hoonete tervikrenoveerimise kaudu, oleme teistele Euroopa riikidele siin suureks eeskujuks,” sõnas Euroopa elamuorganisatsioonide ühenduse Housing Europe juhatuse liige, Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla.

“Eesti korteriühistud on aastatega välja töötanud hulga taskukohaseid, kvaliteetseid ja jätkusuutlikke toimivaid lahendusi. Oluline on tagada elamupiirkondade tasakaalustatud säästlik areng ja olemasolevate hoonete renoveerimine ja siin peab olema riik oluline partner,” ütles Euroopa elamuorganisatsioonide ühenduse Housing Europe president Cédric Van Styvendael.

Konverentsile järgneval päeval toimub Rakveres õppepäev, mille käigus tutvutakse piirkonna parimate näidetega hoonete energiatõhususe suurendamisel. Konverentsi korraldab Eesti Korteriühistute Liit koostöös Euroopa elamuorganisatsioonide ühendusega Housing Europe. Konverentsi toimumist toetab Riigikantselei koostöös Sihtasutusega Kodanikuühiskonna Sihtkapitaliga.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

EstateGuru laenuvolüüm ületas 30 miljoni euro piiri

EstateguruEstateGuru platvormi kõige edukama laenuvolüümiga kuule järgnes koheselt septembris ka laenumahtude 30 miljoni euro täitumine.

Augustikuus ulatus EstateGuru platvormi kaudu tehtavate investeeringute maht 4 miljoni euroni, mis oli platvormi ajaloolisest laenuvolüümist märkimisväärsed 13%. Sellele järgnes koheselt septembri alguses ka laenumahu 30 miljoni euroni ulatumine, sealjuures on platvormiga liitunud juba 7900 investorit 39-st riigist. Huvitava võrdlusena võib tuua välja Nasdaqi Balti kauplemisstatistika – suurimad käibed augustis tehti Siauliu bankase aktsiaga (8,4 miljonit) ja Tallink Gruppi aktsiaga (5,7 miljonit). Olympic Casino augustikuu käive oli 2,7 miljonit. Kogu Nasdaqi Balti augustikuu käibest moodustaks EstateGuru laenukäive ca 11,5%.

EstateGuru juht Marek Pärtel kommenteerib: “Ennustame juba lähitulevikuks EstateGuru platvormi laenuvolüümide positiivset kasvu, mis tuleneb nii uute turgude avamisest kui ka järjest tugevamast protsessijuhtimisest Baltikumis. Oleme augustikuu tulemusega rahul, kuna suurenevad mahud on indikatiiviks investorite järjest tõusva usalduse osas EstateGuru ärimudeli ja meeskonna suhtes. Oleme veendunud, et EstateGuru lahendab finants- ning kinnisvaramaailma jaoks olulist probleemi, mistõttu otsustavad järjest rohkemad inimesed ning ettevõtted platvormi pakutava teenusega liituda.”

Järjest suurenevate laenuvolüümide rahastamiseks on ettevõte juhi sõnul pidamas läbirääkimisi institutsionaalse kapitali kaasamiseks, kuid oluliseks peetakse jätkuvalt ka erainvestorite baasi tõusu. “Hetkel oleme ette valmistamas järgnevaid projekte juba ligi 10 miljoni euro väärtuses. Kui tuua võrdluseks, et 2016. aasta augustis tähistas EstateGuru platvormi kaudu 10 miljoni euro väärtuses laenude väljastamist, siis pea täpselt aasta hiljem on lisandunud juba kahekordse summa väärtuses laene – 20 miljonit.”

Ettevõtte tugevat kasvu ei tõenda üksnes järjest suurenevad laenuvolüümid, vaid ka ajalooline statistika. Laenude lühiajalise natuuri tõttu on tänaseks tagastatud juba 70 laenu väärtuses 12 miljonit eurot, mille pealt on investorid teeninud 12,4% aastast intressitulu. Sealjuures ei ole ükski investor kaotanud platvormil ühtki eurot. Kel platvormil investeerimise vastu rohkem huvi, võib tutvuda hiljuti eesti kinnisvaraanalüütiku Tõnu Toomparki portfelliülevaatega, kelle investeeringud platvormil ulatuvad juba 100 000 euroni.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Viimsis avati Randvere kooli spordiväljak, millel on head võimalused heitealade harrastamiseks

Viimsi lippSpordiväljakul asub loodusliku muruga jalgpalliväljak ning tartaankattega ala 60 m jooksuks, kaugus-, kõrgus- ja teivashüppeks ning oda- ja palliviske hoovõtuks. Tartaanalal on ka kaks pallimänguplatsi. Väljakul on kuulitõukeala kuulitõukeringiga ja betoonalusega kuuliharjutusteks ning kaks kettaheiteringi. Väljakul on ka abihoone spordiväljaku inventari ning talvel suuskade hoidmiseks. Randvere kooli spordiväljak on oluline kooli kehalise kasvatuse tundideks ning pärast kooli treeningute läbiviimiseks või ka lihtsalt sportimiseks.

2013. sügisel alustas Randvere kool, 2015. aastal valmis kooli juurde plastikkattega pallimängude väliväljak. Sellest sügisest lisandub aga välispordiväljak mitmete kergejõustiku- ja pallimängude alade harrastamise võimalustega.

„Viimastel aastatel on just kergejõustiku heitealade harrastamine olnud Viimsi vallas murelapseks. Mõned aastad tagasi rajatud Viimsi staadionil on küll 400-meetrine ehk täispikkuses staadionring ja võimalused teha ka kergejõustiku hüppealasid, staadioni keskel on aga kunstmurukate, mis on vältimatu jalgpalliväljakule. Nüüd valminud Randvere kooli spordiväljakul on mõeldud ka heade tingimuste loomisele erinevatele heitealadele. Samuti loob spordiväljak väga head eeldused
 kasvatuse tundide läbiviimiseks,“ ütles abivallavanem Jan Trei.

Spordiväljaku projekteeris OÜ Klotoid, ehitas Montreco OÜ, omaniku järelevalvet teostas Arterega OÜ Spordiväljaku haldaja ja ehituse tellija on Viimsi Haldus OÜ. Spordiväljak läks maksma 400 000 eurot.

Viimsi vald asub Harjumaal Tallinna linna, Maardu linna ja Jõelähtme valla naabruses. Viimsi valla pindala on 73 km², vallas on ca 19 260 elanikku. Viimsi vallas on 2 alevikku, 20 küla ning 15 saart, neist suuremad on Naissaar ja Prangli.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Eesti Pank: Juulis kasvas nii kaupade kui ka teenuste eksport

Eesti PankKiirhinnangu1 põhjal oli Eesti maksebilansi jooksevkonto 2017. aasta juulis 49 miljoni euroga plussis. Kaupade ja teenuste konto ülejääk oli 87 miljonit eurot, 17 miljoni euro võrra väiksem kui aasta tagasi. Suurenes nii kaupade kui ka teenuste maht. Kaubaeksport kasvas 8% ja -import 11%, mistõttu kaupade konto puudujääk suurenes aasta võrdluses 34 miljoni euro võrra ja oli 131 miljonit eurot. Suvekuudele omaselt oli teenuste konto ülejääk suur ja ulatus 218 miljoni euroni, suurenedes aastaga 17 miljoni euro võrra. Teenuste eksport kasvas 8% ja import 7%. Investeerimistulude ja jooksevülekannete ehk esmase ja teisese tulu netoväljavool kokku suurenes 8 miljoni euro võrra ja oli 38 miljonit eurot.

Jooksev- ja kapitalikonto kokku olid 112 miljoni euro suuruses ülejäägis. See tähendab, et Eesti majandus oli muu maailma suhtes endiselt netolaenuandja ehk riigi majandussektorid paigutasid välismaale rohkem finantsvarasid, kui sealt kaasasid.

1 Kui kvartali maksebilanss koostatakse esindusliku kombineeritud algallikate süsteemi põhjal (sh äriühingute küsitlused), siis kuu maksebilanss koostatakse märksa väiksema andmebaasi alusel. Kuigi aruandekuu kohta kasutatakse võimalikult palju olemasolevat teavet (rahvusvaheliste maksete aruanded ja administratiivsed andmeallikad), on hinnangute osa suur. Kuu maksebilanssi nimetatakse seetõttu kiirhinnanguks. Pärast kvartali maksebilansi koostamist korrigeeritakse ka kuu maksebilanssi. Vaata maksebilansi kiirhinnangu koostamise põhimõtteid täpsemalt siit.

Eesti Pank avaldab maksebilansi kiirhinnangu kord kuus üle-eelmise kuu kohta. 2017. aasta kolmanda kvartali maksebilansi avaldab Eesti Pank 7. detsembril 2017.

Statistikateade antakse välja koos Eesti Panga statistikaandmete avaldamisega. Teade on majanduspoliitilistest avaldustest sõltumatu ja esitatakse nendest eraldi.

170913 Jooksevkonto kiirhinnangu struktuur

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Arco Vara: Üleriigiliselt on jätkunud väärtusliku põllu- ja metsamaa kokkuostmine

Arco VaraPõllu- ja metsamaa hinnad, mis reageerisid 2008. aasta majanduslangusele tagasihoidlikult, on jätkanud iga-aastase hinnataseme kasvuga. Üheks põhjuseks on olnud Eesti põllu- ja metsamaa madal hind teiste Euroopa riikidega võrreldes, kuid oma osa on mänginud ka Euroopa Liidu poolt makstavad toetused, mis on meelitanud maad ostma hilisema edasimüügi eesmärgil. Nii põllu- kui metsamaad vahendavad ja ostavad suuremal hulgal kokku juba avalikkusele varasemalt teadaolevad ettevõtted ja isikud.

Tehingud on valdavalt seotud investeerimisalaste ja spekulatiivsete huvidega, mitte aga otseselt põllu- ega metsamajandusega, mille juures aga maade suuromanike kätte koondumine jätkub ka lähitulevikus. Sarnaselt ärikinnisvara sektorile on viimaste aastate vältel mõõdukalt kasvanud ka rahvusvahelise kapitali huvi Eesti maaturule siseneda nii Ida-, Lääne- kui ka Põhja-Euroopast. Ennekõike on madalate intresside keskkonnas Eestisse investeerimise osas huvi kasvanud pensioni- ja teiste investeerimisfondide poolt, kes otsivad võimalusi siseneda stabiilse kasvuga, kuid samaaegselt likviidse ning vähevolatiilse iseloomuga turgudele.

Igapäevaselt teevad Eestis mitmed põllu- ja metsamaade vahendamisega tegelevad ettevõtted põhjalikku tööd, otsimaks sobilikke kinnistuid ning nende omanikke, tehes telefoniteel sageli turuväärtusest madalamaid hinnapakkumisi. Hulgaliselt on Maa-ameti tehinguid ükshaaval sorteerides märgata, et samu kinnistuid on kolmandatele osapooltele kõrgema hinnaga edasi müüdud sisuliselt juba koheselt kinnistusraamatu kande jõustumise järgselt. Maade tagastamise tulemusena on Eestis põllu- ja metsamaa omanikest eraisikuid võrdlemisi palju, kellest aga suure osakaalu moodustavad vanemaealised inimesed, kes sageli ei tea omale kuuluva vara väärtust ega vahel isegi enam selle looduses täpselt paiknemise asukohta.

Olukorras, kus suur osa Eestis kasvavast metsast on jõudnud raieküpsesse ikka, on kasvanud ka metsamajanduslike tööde läbiviimisega seotud mahud. Aastaid tagasi vähelikviidsena püsinud raiesmikud on aga muutunud kinnisvaraturul aktiivselt kaubeldavaks varaks, sest metsamajanduse valdkonnas tegutsevate ettevõtete vahel on välja töötatud sümbioosina toimiv finantseerimislahendus. Ettevõtted, kellel on vaja täita ekspordiks minevaid puidumahte, pakuvad väiksematele ettevõtetele võimalust raiesmike kui kinnisvara tagatisel ilma vara hindamist või muid aeganõudvaid ning tülikaid tegevusi läbiviimata tõsta madala intressiga oma käibekapitali. Laenukoormuse tõstmise läbi on võimalik tagada ettevõtete vaheline edukus, tagades seeläbi rohkemate raieõigustega samaaegselt tegelemise, kuid soodustades hinnakasvu ja alandades kasumimarginaale.

Maatulundusmaadega tehtud tehingute arvu kui ka mediaanhinna kasv on viimaste aastate vältel pidurdunud, mis tuleneb ennekõike sobilike pakkumiste vähenemisest. Põllu- või metsamajanduslikult väärtuslike kinnistute hinnakasv püsib jätkuvalt, kuid ostjad on asunud soetama ka kehvemate parameetritega varasid, mis hoiab tagasi statistilist keskmist terviklikku hinnakasvu. 2017. aasta esimese kaheksa kuu jooksul püsis maatulundusmaa hektari hind samal tasemel nagu varasemal kahel aastal (2 100 €/ha), mille juures tehti ühtlasi täpselt sama palju tehinguid.

Samaaegselt kasvas haritava maa hind 5,4% kuid tehingute arv alanes 11% võrra. Metsamaadega tehti sealjuures 15 tehingut vähem kui aasta tagasi, mille juures hektari mediaanhind kasvas ligi 11%. 2016. aastal kujunes metsamaade mediaanhind muutunud tehingute struktuuri tõttu ajutiselt madalamaks, tegelikkuses ei ole hektari statistiline hind aastast 2013. sisuliselt muutunud. Eesti maaturu näitajaid võib pidada tervikuna äärmiselt stabiilseteks, mille juures järkjärgult väheneva tehinguaktiivsuse taustal on tulevikus aga oodata mõõduka hinnakasvu trendi jätkumist.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

KV.EE: Tallinna äripindade müügipakkumiste hind aastatagusest 11% allpool

Kinnisvaraportaal KV.EEAugustis kuus oli portaalis KV.EE müügiks pakkumisel 382 äripinda keskmise hinnaga 1420 €/m². Aastataguse ajaga võrreldes vähenes äripindade müügipakkumiste keskmine hind 11%.

Suurim on äripindade müügipakkumiste arv Tallinna kesklinnas, kus asub 159 ostjat ootavat äripinda. Kesklinna äripindade müügipakkumiste keskmine hind oli augustis portaalis KV.EE 1731 €/m².

Äripindade müügipakkumiste keskmine hind kasvas aastataguse ajaga võrreldes Kristiine, Nõmme ja Põhja-Tallinna linnaosades. Neis piirkondades on aga äripindade pakkumiste arv suhteliselt tagasihoidlik ja nii ei tohiks neist hinnamuutustest liiga tõsiseid pikaajalisi järeldusi teha.

Küll võib tõdeda, et äripindade ehk eelkõige büroopindade sektoris on pakkumine suurenemas ja seeläbi konkurents järjest tihenemas. Pole sugugi ime, et see seab hinnad surve alla ja tõmbab pakkumishindade tõusule pidurid peale ning mõningatel juhtudel viib koguni hinnad allapoole.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

 

Äripindade müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk

Äripindade müügipakkumiste hind ja selle muutus, tk

 

08/2016

08/2017

Muutus, %

08/2016

08/2017

Muutus, %

Haabersti

24

19

-21%

1 523

1 406

-8%

Kadriorg  

15

NA

 

1 937

NA

Kesklinn

223

159

-29%

1 942

1 731

-11%

Kristiine

18

15

-17%

981

1 238

26%

Lasnamäe

54

61

13%

772

757

-2%

Mustamäe

24

18

-25%

1 474

799

-46%

Nõmme

37

33

-11%

716

869

21%

Pirita

17

 

NA

1 614

1 236

-23%

P-Tallinn

54

50

-7%

1 280

1 350

5%

Vanalinn

28

12

-57%

2 709

2 444

-10%

             
Tallinn

481

382

-21%

1 591

1 420

-11%

             
Narva

14

20

43%

406

481

18%

Pärnu

20

23

15%

674

926

37%

Tartu

24

32

33%

1 370

1 470

7%

170913 Äripindade müügipakkumiste keskmine hind portaalis kv.ee

Pindi Kinnisvara: Tallinnasse lisandub üle 130 000 m² büroopinda, üürihinnad hanguvad

Pindi KinnisvaraUute lisanduvate büroopindade maht on piisavalt suur, et järgnevaks aastaks üürihindade tõusule pidur panna, kinnitas Pindi Kinnisvara ärikinnisvara hindaja Egon Enula.

Juba 2016. aastal tuli turule enam kui 100 000 m2 büroopinda, mis on viimase 5-6 aasta suurim maht. 2017. aastal lisandub prognoositavalt veel 80 000 m2 uut büroopinda, mitmed planeeritavad hooned saavad valmis ka alles järgmisel aastal.

„Aastatel 2017 ja 2018 on büroopindade turule lisandumas suured projektid. Seega arendajad, kelle projektid valmisid 2016. aastal ja 2017. aasta esimeses pooles, teevad kõik endast oleneva, et enne uute pindade lisandumist maksimaalne täituvus saavutada,“ ütles Enula.

Tema sõnul on jätkuvalt enim nõutud Tallinna kesklinnas ja selle lähiümbruses asuvad A-klassi büroopinnad. „Kuna Tallinna keskusse on tulnud juurde mitmeid suuri A-klassi büroohooneid ning 2018. aastal on lisandumas veel A-klassi pindu, siis tulenevalt sellest on pakkumine juba osaliselt ületanud nõudlust, mille tulemusel on üürihinnad stabiliseerunud ning arvestades ka 2017. ja 2018. aastal lisanduvat büroopindade mahtu, siis üürihinna kasvutendentsi lähiperspektiivis ette näha ei ole,“ rääkis Enula.

2017/2018 valmivad projektid

Projekt Aadress SNP, m2 Asukoht Hoone seisukord Hoone turule tuleku aeg
Rohelise mõtteviisi maja Järvevana tee 7b 5000 B ehitusjärgus 2018
Maakri torn Maakri 19/21 29 349,4 A ehitusjärgus 2018
Woho arenduse II etapp  Mustamäetee 3 6000 + 50 korterit B ehitusjärgus 2018 
Kadrioru ärihoone Narva mnt 116 u 900 A ehitamisel 2017 lõpp
IT Agentuur Vesilennuki 5 u 4000 B ehitamisel 2018
Tehnopol 2 büroohoone Mäealuse tn 2/2 u 11500 B ehitusjärgus 2017 lõpp
Flora maja Tulika 19 4700 B ehitamisel 2018
Narva mnt 7b büroohoone Narva mnt 7b 6200 A ehitusjärgus 2018
Kohtumaja Lubja tn 4 25800 A ehitusjärgus 2018
Porto Franco Ahtri tn u 30000 A ehitusjärgus 2019
Liwenthaali büroohoone Lõõtsa tn 12 10809 A ehitusluba väljastatud 2018
Noblessneri kvartal Staapli 3, 4, 8 ja 12 3700 A ehitusjärgus 2018

Allikas: Pindi Kinnisvara

http://www.pindi.ee/2017/09/08/pindi-kinnisvara-tallinnasse-lisandub-ule-130-000-m%C2%B2-buroopinda-uurihinnad-hanguvad/

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Käsiraamat „Pärimine” – infoallikas neile, kes on pärimise protsessi keskel

Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?Käsiraamat „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“ annab nõu kõikidele, kel on soov enda vara kasutamise ja kasutajate üle otsustamiseks ajal, mil oma maine teekond on otsa saanud. Käsiraamatu autor on mitmete populaarsete õigusalaste käsiraamatute autor jurist Evi Hindpere.

„Pärimine on alati seotud kellegi surmaga. Elu jooksul kogutud vara ei saa sealpoolsusesse kaasa võtta keegi. Nii tekibki inimese surma korral küsimus, kes pärib kadunu maise vara ja millised tagajärjed pärimine endaga kaasa toob,“ võtab autor Evi Hindpere kokku käsiraamatu koostamise vajaduse.

Seejuures on tähtis mõista, et pärimine ei ole ainult vara ehk õiguste üleminemine. Pärijad saavad enda kanda ka lahkunu kohustused.

„Tänases maailmas, kus enamusel inimestel on mõni laen kanda, võib kohustuse pärandiks saamisel olla hoopis mõistlik pärandist loobumine,“ toob Evi Hindpere näite. „Käsiraamat annab head nõu sellistekski puhkudeks.“

Uus käsiraamat „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“ on saadaval Kinnisvarakooli e-raamatupoes ja kõikides suuremates raamatupoodides.

Käsiraamatu „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“ autor Evi Hindpere on pikaajalise jurist ja kõrgelt hinnatud koolitaja. Varasemalt on Evi Hindpere koostanud käsiraamatud „Kinnisvaraõiguse ABC“ ja „Kinnisvaramaakleri ABC“. Samuti on Evi Hindpere käsiraamatu „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“ kaasautor.

2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele. Täiendavalt tegeleb Kinnisvarakool OÜ kinnisvaravaldkonda puudutavate käsiraamatute kirjastamisega.

Faktid käsiraamatu „Pärimine“ kohta

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Suure elamispindade turuülevaade: sügis 2017

Tõnu ToomparkValminud on igasügisene uue suur elamispindade turuülevaade. Traditsiooniliselt heidab ülevaade pilgu kinnisvaraturu telgitagustesse.

Vaatleme, kas millises seisus on kinnisvaraturg, mis on turu siiani toonud ja kas see, mis siia on toonud viib meid ka edasi.

Oluline osa turuülevaatest on pühendatud tänase turu trende määravale uusarenduste segmendile. Vaatame, milline on pakkumine, kui suur on müük ja millises suunas purjetavad hinnad.

Üle ega ümber ei saa märksõnast “buum”. Ülevaate esitluse käigus proovime leida põhjapaneva seisukoha selle sõna kasutamise asjakohasuse osas.

Loomulikult on oma osa prognoosidel. Ülevaade uurib poole-pooleteise aasta perspektiivis toimuvat.

Kas tunned, et selline turuülevaade võiks sinu jaoks kasulikku infot pakkuda? Kui jah, siis palun kontakteeru ettevõttesiseseks elamispindade turuülevaate esitluseks +372 525 9703 või tonu@toompark.ee.

Alternatiivina ettevõttes toimuvale turuülevaate esitlusele on võimalus osaleda Kinnisvarakoolis analoogsel teemat toimuval seminaril. Seminar Kinnisvaraturu ülevaade toimub 30/10/2017. Lähem info Kinnisvarakooli kodulehel.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

SEB: Kui palju me tegelikult elamiseks ruumi ja ruume vajame?

SEB PankKuigi seaduste järgi peetakse normaalse eluruumi suuruseks üle kaheksaruutmeetrist pinda inimese kohta, sõltub tegelikult iga kodu suurus ja ruutmeetrite arv inimeste vajadustest ning võimalustest.

Eestis on eluruumid ja -pinnad üldjoontes pigem siiski väikesed ja ruumipaigutus tuleb hästi läbi mõelda, tõdeb sisearhitekt Britta Kodres.

Privaatne ruum on oluline

Me kõik vajame aega ja kohta, kus omaette olla ja oma mõtteid mõelda, nii et võimalusel võiks igal pereliikmel olla eraldi tuba. Kui teie laps ihkab väga oma tuba, siis isegi juhul, kui selle pind on kaheksast ruutmeetrist väiksem, on see väga väärtuslik. Tähtis on aga see, et igas ruumis oleks vähemalt üks aken.

Sotsiaalses mõttes on lastele hea ühes ruumis üles kasvada, aga seda võiks ennekõike praktiseerida näiteks maakodus või suvilas, kus koosolemist nautida ja õppida samas ka teistega arvestama. Kui sügisel hakatakse taas koolis, trennis või hobiringis käima, on igaühel vaja omas rütmis tegutseda. See on nii ideaaltingimustes.

Magamistuba väiksem, elutuba suurem

Kui planeerida ruume, peaks arvestama sellega, et magamistoad võiksid olla väiksemad ning elutuba kindlasti kõige suurem – just see on koht, kus pereliikmed tegelikult kõige rohkem aega veedavad ning kuhu kõik võiks ära mahtuda. Mis puutub magamistuppa, siis vanemad võiks just lastele suurema ruumi eraldada. Täiskasvanud kasutavad enamasti magamistuba ainult öösiti, lapsed aga suurema osa ajast, sest nad ka õpivad ja mängivad reeglina seal.

Avatud köök

Mõned inimesed ei taha, et toidulõhnad leviks ja söögitegemine oleks keskne tegevus, kuid avatud köök-söögi-elutuba pole sugugi halb lahendus, kui ruumipaigutus hästi läbi mõelda ning luua tsoonid. Pole mõtet teha avatud ruumi, kui tegelikult ei mahugi inimesed korralikult laua taga istuma. Kuna söömine ja toidutegemine on perekondliku koosviibimise aeg, on tore, kui toidu valmistaja ei pea üksinda nokitsema, vaid saab teistega suhelda. Sama kehtib ka sõprade ja külaliste võõrustamise kohta – kuna meil on tänapäeval inimeste jaoks nii vähe aega, on oluline seda koosveedetud aega hästi ära kasutada.

Kontor versus külalistetuba?

Kodukontorist on saanud moodsa kodu osa. Tark oleks kontor ühendada külalistetoaga, sest nii saab vajadusel päeval tööd teha ning öösel vajadusel lahtikäival diivanil külalisi majutada.
Kontori puhul on kindlasti oluline, et oleks palju valgust ja aknapinda, muidu väsib tööd tegev inimene liialt ruttu ära. Sisuliselt polegi vaja lisaks valgusele rohkemat kui lauda ja mugavat tooli, nii et vahel annab sellise funktsionaalse tsooni tekitada ka elutuppa. Magamistuppa ei tasu aga kontorinurka sisse seada, sest magamistuba on ikka magamiseks ning psühholoogiliselt on tõestatud, et töötamine samas ruumis ei lase õhtuti korralikult uinuda.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Omanike Keskliit korraldab tasuta infotunnid: Türi

Eesti Omanike Keskliit / EOKLSeptembris ja oktoobris korraldab Omanike Keskliit tasuta infotunnid maakonnakeskustes.

Infotunnile on oodatud kõik korteriomanikud, kelle majas teeb riik 01.01.2018 korteriühistu. Tulla võivad ka need, kel juba ühistu tehtud ja need, kes pole Omanike Keskliidu liikmed.

Avaldame septembrikuu ajakava, mis on juba kokku lepitud omavalitsusega.

Käsitlemisele tulevad teemad:

  • Milliseid elamuid uus seadus puudutab ja mis muutub?
  • Mida peavad tegema korteriomanikud käesoleval ja järgmisel aastal?
  • Kes hakkab tegelema haldusküsimustega?
  • Kas peab riigile midagi tasuma automaatühistu asutamisel?
  • Kes hakkab korteriühistut esindama ja juhtima?
  • Kuidas uus seadus puudutab olemasolevaid ühistud?

Tasuta infotunnid „Kõigis kortermajades tekivad korteriühistud“

  • 14. septembril kl 16.30 Türi Vallavalitsuse saalis
  • 20. septembril kl 17.00 Haapsalu Linnavalitsuse saalis
  • 28. septembril kl 16.30 Viljandis, Sakala Keskuse sammassaalis

Esinejad:

  • Priidu Pärna – Omanike Keskliidu juhatuse esimees, notar
  • Andry Krass – Omanike Keskliidu juhatuse liige, kinnisvarahaldaja

Soovitame eelregistreeruda: omanikud@omanikud.ee, tel 642 70 20

Infotunnid toimuvad koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning kohalike omavalitsustega.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Pindi Kinnisvara: turuinfo 08-2017

Pindi KinnisvaraIlmunud on Pindi Kinnisvara turuülevaade.

Ülevaade on allalaaditav siit.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Viimane võimalus registreeruda koolitusele “Kinnisvaratehingute maksustamine ja kohtupraktika”

Kinnisvaratehingute maksustamine ja kohtupraktika14/09/2017 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvaratehingute maksustamine ja kohtupraktika”. Lektor on advokaadibüroo Primus vandeadvokaat Maret Hallikma.

Koolitus “Kinnisvaratehingute maksustamine ja kohtupraktika” on suunatud:

  • kinnisvaramaakleritele, kes igapäevaselt teevad kinnisvaratehinguid ja nõustavad klienti;
  • kinnisvara arendajajatele, kes juhivad ja planeerivad kinnisvaraarenduse protsessi;
  • eraisikutele, kes soovivad oma isikliku kinnisvaraga toimetada võimalikult kasumlikult;
  • kinnisvaraspetsialistidele, kelle igapäevatööks on kinnivaravaldkonna tehingud;
  • kinnisvaraettevõtete raamatupidajad ja finantsjuhid, kelle igapäevatööks on vastutada ettevõtte finantsilise aruandluse eest;
  • kõigile notaritele ja notarite abidele, kes puutuvad kokku kinnisvaratehingutega;
  • laenuhalduritele, kes nõustavad kliente kinnisvaratehingute juures.

Koolitus annab:

  • põhjaliku ja praktilise ülevaate maksukohustustest, millega peaks arvestama iga kinnisvara omanik, arendaja ja kinnisvaratehingutega kokku puutuvad spetsialistid;
  • ülevaate ettevõtjate ja eraisikute maksukohustuste erinevusest, räägime erinevate maksuvabastuste rakendamise võimalustest ja toome praktilisi näiteid;
  • vastused maksustamisega seotud enamlevinud küsimustele, anname ülevaate kohtulahenditest ning lisame abistavad viited infokanalitele, kust võiks igaüks jooksvalt infot leida.

Koolitus “Kinnisvaratehingute maksustamine ja kohtupraktika” toimub 14/09/2017 kell 09.00-13.00 Tallinnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine