Pirita Linnaosa Valitsuses toimub 31. jaanuaril kell 16 Pirita rannaala detailplaneeringu eskiislahendust ja lähteseisukohti tutvustav avalik arutelu.
Detailplaneeringu eskiislahendusegasaab tutvuda Pirita linnaosa valitsuse hoones (Kloostri tee 6) 16.-31. jaanuarini 2017 igal tööpäeval tööpäeva ulatuses.
Planeeritava ala suurus on 44,92 ha. Detailplaneeringu eesmärgiks on Pirita supelranna ja sellega vahetult külgneva metsaala planeerimine, Pirita rannaala kinnistule ehitusõiguse määramine rannapaviljonide, ajutise vabaõhulava ja tribüünide ning randa teenindavate objektide ja rannapromenaadi ehitamiseks, Merivälja tee 3 kinnistul asuva Vaba Aja Keskuse laiendamiseks ning Merivälja tee 5b kinnistule kuni 2-korruselise ärihoone ehitamiseks. Lisaks määratakse detailplaneeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtted ning keskkonnaalased tingimused supelranna ja rannametsa kaitseks.
Detailplaneering on kooskõlas Pirita linnaosa üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarvetega. Detailplaneeringu autor on Ruum ja Maastik OÜ.
Detailplaneeringu jooniste ja seletuskirjaga saab tutvuda Tallinna planeeringute registris aadressil https://tpr.tallinn.ee.
Detailplaneeringu koostamise aluseks on Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja Pirita Linnaosa Valitsuse koostöös 2012. aastal Pirita rannaala arhitektuurse ja maastikuarhitektuurse lahenduse saamiseks korraldatud avaliku arhitektuurivõistluse. võidutöö „Väät”.
Kuna Pirita rand peab tulevikus kujunema Tallinna esindusrannaks, siis tuleb parandada puhkeala kvaliteeti luues tervikliku ja kaasaegse rekreatsiooniala, mis arvestaks suure külastajate arvuga.
Detailplaneeringus nähakse ette randa teenindavate objektide (spordi- ja mänguväljakud, riietumiskabiinid ja rannainventari) ning rannapromenaadi rajamine. Lisaks määratakse detailplaneeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtted.
Planeeritava ala piirneb läänest Läänemere, idast Mähe-Kaasiku tee ja Merivälja tee ning lõunast Pirita jõega.
Planeeritaval alal asuva sotsiaalmaa (üldkasutatava maa) sihtotstarbega Pirita rannaala hoonestamata kinnistu suurus on 425 886 m2, kinnistu omanik on Tallinna linn; lisaks jääb planeeringualasse mitu äri- ja tootmismaa sihtotstarbega kinnistut ning Mähe-Kaasiku tee ja Supluse pst tänava maa-alad.
Pirita rand on ligikaudu 2,45 km pikkune liivarand, mis Merivälja poolses otsas muutub kiviseks. Tõusvale liivaalale järgneb üleminek rannametsaks, mis algab põõsastikuga ja läheb üle männi- ja segametsaks. Pirita rannapiirkond on kasutusel peamiselt suvehooajalise puhke- ja supluskohana. Ülejäänud aastaaegadel on antud piirkond populaarne jalutus- ja sportimispiirkond. Enamkülastatav on endisest rannahoonest Pirita jõe pool olev ala. Ranna liivaalal paiknevad riietuskabiinid, laste mänguväljakud, istepingid ja muu inventar. Metsas kulgeb paralleelselt rannajoonega jalakäijatele ja jalgratturitele mõeldud kergliiklustee (nn. promenaad).
Algatatud detailplaneering on kooskõlas Pirita linnosa üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtotstarvetega, kuid sisaldab üldplaneeringu muutmise ettepanekut, kuna detailplaneeringus taotletakse looduskaitseseadusest tuleneva ja üldplaneeringus määratud Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamist supelranda teenindavate hoonete ehitamiseks.
Detailplaneeringu algatamiseks vajalikud eskiismaterjalid koostas Pirita rannaala arhitektuurivõistluse võidutöö „Väät” koosseisus Arhitektuurinurk OÜ.
Detsembri kuus pakuti 
Tallinna linnavalitsus võtab homsel istungil vastu Mäepealse tn 21 ja 25 kinnistute detailplaneeringu, mille eesmärgis on luua võimalus Nõmme ja Mustamäe piiril asuvale alale väikeelamute ja korterelamute ehitamiseks.
Eduka äri väga oluliseks komponendiks on ettevõtte asukoht, mis ideaalis peaks paiknema sihtgrupile võimalikult lähedal. Oma abikäe ärikinnisvara paremaks positsioneerimiseks on ulatanud Statistikaamet, kirjutab Arco Vara äripindade maakler Kaarel Paap.
Tartu Linnavalitsus väljastas tänasel istungil ehitusload Mõisavahe ja Nõlvaku tänavate osaliseks ümberehitamiseks ning Ringtee tänava ehitamiseks. Need kaks ehitusluba ja eeldatavalt homme Luunja vallavalitsuse poolt antav ehitusluba kokku moodustavad Idaringtee kolmanda ehitusala.
Statistikaameti andmetel tõusid hinnad detsembris eelmise kuuga võrreldes 0,4 protsenti ning aasta varasemaga võrreldes olid detsembris hinnad 2,2 protsenti kõrgemad. Aasta kokkuvõttes jäi hinnatõus tagasihoidlikuks, ulatudes 0,1 protsendini. Euroalas kiirenes hinnatõus esialgsetel andmetel 1,1 protsendini.
05.01.2017.a. allkirjastati ehitusleping uue korterelamu ehituseks Nõmme tee 1a, Kristiine, Tallinn. Ehituse peatöövõtjaks on ehitusfirma Mitt & Perlebach. Novembris 2017 valmiv 25. korteriga maja saab olema 4-korruseline, liftiga, suurte terrasside ja üldkasutatava panipaigaga maja esimesel korrusel. Igal korteril on rõdu, panipaik ning parkimiskoht.
Kinnisvaraturg on viimastel aastatel püsinud stabiilsena, nii kinnisvaratehingute arv kui ka tehingu keskmine väärtus on näidanud stabiilset tõusu. Piirkonniti on turg kõige aktiivsem Tallinnas, Tartus, samuti Pärnus. Teistes piirkondades on aktiivsus olnud madalam. Jätkub ääremaastumine, maapiirkondadest kolitakse linna ning väiksematest linnadest omakorda Tallinnasse.
Kinnisvarakoolis toimub uus koolitus 
Statistikaameti andmetel sai 2016 III kvartalis kasutusloa 216 mitteeluruumi kasuliku pinnaga 194 200 m². Aastataguse ajaga võrreldes vähenes kasutusloa saanud ehk valminud mitteeluruumide arv 30%, kuid nende pind suurenes 15%.
Pindi Kinnisvarahalduse kvaliteedijuht Heliis Anto ütles, et külmade ja lumesajuga ning sellele järgnenud sulaperioodiga on majadele tekkinud taas esimesed jääpurikad, mis on ohuks inimeste eludele.
2016. aastal jätkus nii tehingute arvu kui hinnatasemete kasv
