On siis buum või ei ole? Sõltub, mida me buumiks nimetame ja kas see on juba käes, mainime selle toimumist tagantjärele või see alles tuleb. Igatahes – järgmise buumi sisu on oluliselt erinev sellest, mis toimus möödunud kümnendil. Seetõttu pole ehk põhjust karta ka suurt mullilõhkemist.
Eelkõige saame praegust olukorda kümne aasta taguste sündmustega võrreldes välja tuua kaks suurt erinevust. Esiteks, tarbija käitumine on mõistlik ja ratsionaalne. Hulljulgeid oste ei tehta. Ka spekulatiivse iseloomuga ost-müük, mille puhul broneeritakse arendusprojekti müügi alguses kortereid, mille võlaõiguslepingud mõne aja pärast kallimalt edasi müüakse, on äärmiselt tagasihoidlik. 2006-2008. aastatel, buumilainel, oli see väga levinud.
Teiseks. Pangad jälgivad hoolega, et inimeste ostuvõimekus oleks optimaalne. Kui tegemist on kallima hinnaklassi varaga või on näha, et objekt on lihtsalt ülehinnatud, tuleb ostjal tagada suurem omafinantseering.
Praeguse turuolukorra iseloomustajaks on sõna „investeerimine“. Olgu ühisrahastus või üürikorter. Paljud on ostnud korteri, et seda välja üürides saavutada kassavoog, mis tundub väga mõistlik ja arukas investeering. Kassavoog toidab ka siis, kui kinnisvaraturult likviidsus kaob ja korterite müügiaktiivsus on vähenenud. Loogika ütleb, et kui ostujõud raugeb, siis üürinõudlus ja hinnad tõusevad.
Oht ülepakkumiseks
Võime kinnisvarasektoris täheldada ettevõtlusbuumi, mis tähendab, et kinnisvaraarendamine on väga populaarne. Paljud ettevõtjad suunavad oma kasumid kinnisvarasektorisse ning püüavad arendusega lisatulu teenida.
Turul on tunda ületootmist. Pangad ei suuda seda ületootmist optimeerida ja kontrollida, sest arenduses kasutatakse omavahendeid ning ühisrahastust.
Mõningad arendusprojektid on väga optimistlikud ning nõudluse pool põhjalikult analüüsimata. Äriplaani on sisseprogrammeeritud hinnatõus, mis tegelikult võib tulemata jääda.
Näeme, et arenduste müügiajad pikenevad. Projekti müük võib võtta 40-50 korteri puhul senise kahe aasta asemel 3 või 4 aastat. Suuremate projektide puhul veel enam.
Paljudes juba pikemalt müügil olnud projektides on põhiosa müüdud, mis võimaldab vabaneda laenukoormusest ning suurest riskist, kuid omakapital ja kasum on müümata viimaste korterite all kinni.
Nii veel jätkub
Selline kinnisvaraettevõtlustrend jätkub ilmselt ka järgmisel aastal. Pangad on väitnud, et eraisiku laenumahtu hoitakse eelnevate aastatega samal tasemel. Kuna enamik korterid ostetakse laenuga, siis see annab ka eelduse arvata, et tehingute arv ja kogu sektor püsib stabiilsena.
On mainitud, et Rootsi pankade ohumärgid võivad alguse saada nende põhiturult. Kui Rootsis tekib kriis, siis ei ole meil ka pääsu. Kriisi tekkides on kõige haavatavam elamispinna sektor, sest see on otseses seoses tavainimeste laenuvõimalustega. Sellisel juhul tõmbuks siin laenuturg koomale ja tehingute hulk väheneks.
Siiski, järsku kukkumist turul näha pole, kuid mõnedes piirkondades, kus arendatakse juba liiga hoogsalt, tulevad hinnakorrektsioonid vähemasti kehvema planeeringu ja paiknevusega korterite osas. Ka müügiajad pikenevad. Samas on ettevõtjad olukorras, kus kinnisvarainvesteering tundub mõislik, isegi kui mõõdukas hinnalangus peaks aset leidma.
Kuhu sa ikka ettevõtlustulu suunad? Aktsiabörs on liigselt optimistlikult tõusnud ja tootlused tagasihoidlikud. Sularaha hoidmisele tuleb peale maksta. Kullakangi kodus hoida on tülikas ja ebaturvaline. Teenuseid ja kaubandust piiravad aina uued aktsiisid ja maksud.
Kõige selle kõrval on kinnisvara siiski üks kindlamaid investeeringuid.
Jaanus Laugus
Uus Maa Kinnisvarabüroo juhatuse esimees





Kohus leidis, et kaebuse esitajatel puudub kaebeõigus, kuivõrd see, kas või kuidas seda maja lammutatakse ja hiljem ehitatakse, ei ole otseses puutumises sellega, kas või kuidas korraldatakse ümber GAGi tegevus. Sellest tulenevalt leidis kohus, et käesoleval juhul ei riku ehitustegevus kaebajate subjektiivseid õigusi.


Fausto ärigrupp omandas Rein Kilgile kuuluvalt Zelluloosi Kinnisvaralt ja Sossi Maja OÜ-lt Zelluloosi ajaloolise kvartali 16 kinnistut kogu pindaalaga üle 40 000 m2, mis võimaldab sinna rajada üle 100 000 m2 suuruse ainulaadse kontseptsiooniga multifunktsionaalse kvartali.
29/03/2017 toimub Kinnisvarakoolis uus koolitus “Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine.” Koolitust viib läbi Advokaadibüroo Teder Law jurist Martina Proosa.

Eelmise aasta viimases kvartalis kiirenes Eesti majanduskasv oluliselt, ulatudes 2,7 protsendini. Eesti majanduse taastumisele aitab kaasa paranenud väliskeskkond kiirenenud kasvuga ja oluliselt paranenud majanduskonjunktuuri hinnangud. Palgatulu kiire kasv on aeglustumas, kuid tarbijate senine ettevaatlikkus on vähenemas ning eratarbimine kasvab endiselt kiiresti. Ettevõtjate investeerimisjulgus ei ole siiski veel taastunud.
Ettevõtetesektori kogukasum vähenes möödunud aastal ligikaudu 10%. See oli languses juba kolmandat aastat järjest.
Kodulaenu võtmine on oluline samm. Inimestel, kes igapäevaselt lepingute ja finantsasjadega kokku ei puutu, tekib sellega seoses kindlasti palju küsimusi.



Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2017. aasta jaanuaris võrreldes 2016. aasta detsembriga 1,0% ja võrreldes eelmise aasta jaanuariga 1,5%, teatab Statistikaamet.
Maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel oli möödunud aasta neljanda kvartali mediaanväljamakse 870 eurot, aastane mediaan oli 716 eurot.
Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja Swedbank kutsuvad Sind 12. aprillil Park Inn by Radisson Meriton Hotel Tallinn konverentsikeskuses (Paldiski mnt. 4) toimuvale konverentsile “Kuhu liigub Eesti kinnisvaratug?”.





Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) ja Päästeamet alustasid märtsis koostööprojekti “Tuleohutus kortermajas”, et juhtida tähelepanu tuleõnnetustele kortermajades ja tõsta korteriühistute juhtide teadlikkust nende õnnetuste ennetamise võimalustest. Aasta jooksul jagatakse infot erinevate trükiste, artiklite ja ettekannetega korteriühistute üritustel üle Eesti; juba 4. märtsil on huvilistel võimalus kuulata Päästeameti esindajat kõnelemas Pärnus toimuval Lääne- Eesti Korteriühistute XIV Foorumil.








