Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

Nordecon: Aruvalla-Kose hankelepingu kohtuvaidlus

NordeconNordecon AS esitas 23. jaanuaril 2017 Riigikohtule kassatsioonkaebuse, milles vaidlustas Tallinna Ringkonnakohtu 23. detsembri 2016 otsuse tsiviilasjas nr 2-14-60996. Nimetatud tsiviilasjas menetletakse Nordecon AS-i hagi Eesti Vabariigi vastu seoses Maanteeameti 2012. aasta otsusega keelata Aruvalla-Kose teelõigu ehitusel filtratsiooni mõõtmine meetodil, mille järgi oli Maanteeamet ligi viieteistkümne aasta jooksul ehitustöid tellinud ja vastu võtnud ning mida Maanteeamet aktsepteeris algselt ka Aruvalla-Kose teelõigu ehitamiseks sõlmitud lepingu täitmisel.

Nimetatud asjas seni seisukoha võtnud kohtuinstantside otsustest tuleneb, nagu oleks Maanteeamet rakendanud kuni 2012. aastani seadusevastast tava ja tellinud ning võtnud üle Eesti vastu mittefiltreeruvaid teid. Mainitud seisukoht ei ole põhjendatud ning võib edaspidi tuua muuhulgas kaasa Maanteeameti kohustuse maksta tagasi teede-ehituseks kasutatud Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi rahalised vahendid. Vaidluse lõpplahendil saab seetõttu olema laiem tähendus ja Riigikohtu seisukohad vaidlusalustes küsimustes võivad kujuneda olulisteks.

Nordecon AS ei nõustu vaidlustatud kohtuotsusest tuleneva järeldusega, nagu olnuks Maanteeameti poolt juurutatud varasem filtratsiooni mõõtmise tava (Sojuzdornii meetodi kasutamine) seadusega vastuolus ning justkui oleks Maanteeamet tellinud ligi viieteistkümne aasta jooksul mittefiltreeruvaid teid. Sojuzdornii meetodi kasutamisega ei kaasnenud „mittefiltreeruvate teede“ rajamist ja ehitajad ei saanud näha enne 2012. aastat ette, et filtratsiooni tuleb mõõta muu kui Sojuzdornii meetodi järgi. Seetõttu ei tohtinud Maanteeamet keelata ka üle aasta pärast Nordecon AS-ga sõlmitud lepingu sõlmimist Sojuzdornii meetodi kasutamist ilma, et Maanteeamet hüvitaks Nordecon AS-ile nimetatud põhjendamatust keelust tingitud kulud.

Antud kohtuvaidlus ei avalda negatiivset mõju Nordecon AS-i finantstulemusele. Varasemalt on Nordecon AS kajastanud vaidluse asjaolusid kontserni 2016. aasta III kvartali aruandes (http://www.nasdaqbaltic.com/upload/reports/ncn/2016_q3_et_eur_con_00.pdf).

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2015. aasta konsolideeritud müügitulu oli 145,5 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Praktilised nõuanded üürileandjale käsiraamatus “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?”

Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?Käsiraamat “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” annab head nõu suurematele ja väiksematele eluruumide üürileandjatele.

Käsiraamat vaatab põhjalikult, kuidas optimeerida üürileandmise majanduslik pool. Lähemalt on uuritud, kuidas võiks üüriäri olla majanduslikult tasuv, et sellest ei kujuneks unustamatu õudusunenägu.

Käsiraamatus on oskuslikult lahti seletatud eluruumide üürivaldkonna juriidiline taust alates üürilepingu sõlmimisest selle muutmiseni ja lõpetamiseni kuni üürisuhtes ilmnevate probleemide lahendamiseni.

Käsiraamatu autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere, kes mõlemad on Kinnisvarakooli üürikoolituse lektorid.

Käsiraamatu saad soetada Kinnisvarakooli raamatupoest.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

KV.EE: Tallinna korterite üüripakkumiste keskmine hind kasvas aastaga 9%

Kinnisvaraportaal KV.EEDetsembri kuus otsis portaali KV.EE kaudu päeva keskmisena üürniku 805 Tallinna üürikorterit. Aastataguse ajaga võrreldes vähenes üüripakkumiste arv 15%. Aasta tagasi oli Tallinnas üüripakkumisi 948.

Korterite üüripakkumiste arv portaalis KV.EE on vähenenud kõikides Tallinna linnaosades peale Nõmme ja Pirita. Nende kahe linnaosa näol on üürituru mõttes tegemist väga väikeste piirkondadega, mis pealinna summaarseid näitajaid oluliselt ei mõjuta.

Statistikale vastupidiselt ei ole tunnetada, et üüriturul oleks aastataguse ajaga võrreldes pakkumist vähemaks jäänud. Pigem on konkurents tihe ja võib arvata, et tavapärase portaalis kuulutamise kõrval otsivad üürileandjad alternatiivseid müügikanaleid, näiteks kasutatakse üürniku leidmiseks järjest aktiivsemalt sotsiaalmeediat.

Üürikuulutuste arvu vähenemise kõrval on üüripakkumiste hind kasvamas. Aasta tagasi küsiti Tallinna korteri üüripakkumise eest keskmiselt 9,10 €/m², 2016. detsembris on hind kerkinud juba 9,9 €/m² peale. See teeb aastaseks üüripakkumiste hinnatõusuks 9%.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

  Korterite üüripakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk
  12/2015 12/2016 Muutus, %
Haabersti 59 39 -34%
Kesklinn 381 361 -5%
Kristiine 51 45 -12%
Lasnamäe 124 98 -21%
Mustamäe 88 64 -27%
Nõmme 20 40 100%
Pirita 26 29 12%
P-Tallinn 123 83 -33%
Vanalinn 67 33 -51%
       
Tallinn 948 805 -15%
       
Narva 33 41 24%
Pärnu 42 33 -21%
Tartu 382 355 -7%

Korterite üüripakkumiste pakkumiste arv portaalis kv.ee

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Kadrioru serva rajatakse õdus elamukvartal

TallinnTallinna abilinnapea Arvo Sarapuu pani nurgakivi Kadrioru ja mere naabrusse, tulevase Reidi tee lähistele kerkivale uuele elamukvartalile.

Tuukri ja Filmi tänava ristmiku naabrusse kerkib Rannapargi elamukvartal, abilinnapea Arvo Sarapuu ja tähetark Igor Mang asetasid Tuukri tänava pikendusele ning Narva maantee ja Reidi tee vahele jäävasse vaiksesse sisekvartalisse rajatavale elamukvartalile energeetiliselt väestatud nurgakivid. Elamukvartalisse kerkib kolm viiekorruselist moodsat avarate ja valgusküllaste perekorteritega maja.

Tuukri tänava pikenduse nurgakiviks valiti energeetilise väega vääriskivi – kullisilm, millel on rahustav ja kaitsev toime. Majade nurgakiviks valitud turmaliin kaitseb kodu kurja, vägivalla ja sissemurdmiste eest. Vanasti soovitati peita turmaliin kodu välisukse juurde, et takistada halva tulemist majja.

Majade Kõrgematelt korrustelt paistavad meri ja vanalinna tornid. Perspektiivika piirkonna südameks on kireva ajalooga Kadrioru park ning otse koduukse eest algav päikeseline merepromenaad meelitab välja nii suvel kui talvel.

„Kadrioru rannapoolne, reisisadama naabrusse jääv osa on viimaste aastate jooksul väga jõudsalt arenenud,“ ütles Sarapuu. „Seda ametlikult Sadama asumiks nimetatavat piirkonda  võib juba sisuliselt Uus-Kadrioruks nimetada – siinsele kunagisele kõnnumaale on paljud juba endale õdusa kodu leidnud ja kinnisvaraarendus, eeskätt uute korterelamute rajamine jätkub. Tegemist on perspektiivika ja prestiižse elupiirkonnaga. Peagi rajatakse naabrusse ka uhke rannapromenaad, mis selle mereäärse piirkonna väärtust kahtlemata veelgi kasvatab. Narva maantee ja Reidi tee vaheline ala muutub aga vaikseks ja mõnusaks korterelamute kvartaliks.“

Tuukri põik nime kandma hakkava tänava ehitab välja arendaja omal kulul. Tänav ühendab Kadrioru mereäärsed rajoonid Tuukri ja Ahtri tänava kaudu kesklinnaga.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Lasnamäe Tervisemaja viib piirkonna meditsiiniteenused uuele tasemele

Lasnamäe tervisemajaMärtsi lõpus avatavas Lasnamäe Tervisemajas hakatakse pakkuma piirkonna mitmekülgsemaid ja kvaliteetsemaid meditsiiniteenuseid.

Aadressile Linnamäe tee 3 kerkivas Lasnamäe Tervisemajas on ühendatud meditsiini täisteenus, sportimisvõimalused ja kaubandus. Hoone avatakse pidulikult 30. märtsil.

Capital Milli arendusjuhi Tanel Samueli sõnul on tervisemaja piirkonna arengu ja heaolu seisukohalt oluline projekt, mis suurendab elanike võimalusi saada ühest kohast kvaliteetset arstiabi ning parandab tohtrite töötingimusi. Maja meditsiinikorpusel on veel üksikud vabad pinnad meditsiiniteenuste jaoks.

“Arstid ja meditsiiniteenuseid osutavad ettevõtted on meid väga hästi üles leidnud, kuid täiskomplekteerituse jaoks on meditsiiniteenuste jaoks veel mõni pind vaba, millele samuti rentnike ootame,” ütles Samuel. “Usun, et tervisemaja abil viime Lasnamäel ja selle lähiümbruses osutatavate meditsiiniteenuste taseme mitme sammu võrra edasi.”

Tervisemaja koosneb kahest ühendatud hoonest. Meditsiiniteenused, sh pere- ja eriarstid, taastusraviteenused basseiniga, päevakirurgia ning uuringuvõimalused, hakkavad paiknema tervisemaja viiekordses osas. Selle kõrvale rajatakse kahekordne hoone, kus hakkab tegutsema spordiklubi, apteek, kauplus ja teised teenused.

Meditsiiniteenuste hoonesse rajatakse kaks ravieesmärke täitvat basseini, kaks taastusravi kabinetti, ultraheli, röntgen ja magnetresonantstomograafia (MRT). Hinnanguliselt hakkavad perearstid tervisemajas vastu võtma 60 000 ja eriarstid 56 000 visiiti aastas.

Tervisemajas asuvad tööle näiteks Kose-Lasnamäe perearstikeskus ja Tallinna munitsipaal perearstikeskus. Eriarstidest endokrinoloogid, naha-ja suguhaiguste arstid, gastroenteroloogid, nina-, kõrva-, kurguarst, pulmonoloogid, ortopeedid, uroloogid, günekoloogid jt. Samuti neuroloogia, pediaatria ja üldkirurgia teenused.

Lasnamäe Tervisemaja kerkib Lasnamäe, Kose ja Maarjamäe piirile. Lasnamäe elanikud pääsevad sinna mugavalt nii jalgsi kui ühistranspordiga. Bussipeatuse lähedus võimaldab kiire ja sujuva ligipääsu ka teistest Tallinna osadest. Paiknemine Mustakivi tee ja Narva maantee ristumiskohas teeb selle hõlpsasti ligipääsetavaks Pirita ja Viimsi elanikele, aga ka Tallinna lähiasulate inimestele.

Lasnamäe Tervisemajas on viiel korrusel 4400 ruutmeetrit meditsiiniteenuste päralt ning teises hoones sama palju kaubanduse, spordivõimaluste jm teenuste tarbeks. 2000 ruutmeetrit võtab enda alla Konsum, 2000 spordiklubi, ilusalong, kohvik, lillepood ja Benu apteek. Parklas on kohad 190 autole.

Capital Mill OÜ asutati 2008 aasta alguses eesmärgiga korraldada investeeringuid Balti riikides asuvatesse ärihoonetesse ning suurendada nende väärtust kvaliteetse kinnisvarajuhtimise abil. Ettevõtte asutajateks ning partneriteks on pikaajalise kinnisvara- ja panganduskogemusega meeskond. Capital Milli juhtimise all on arvukalt kõrgelt hinnatuid ärihooneid Eestis, Lätis ja Leedus.

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Pangandussektori kasumlikkus vähenes mullu

  • Eesti PankEesti ettevõtete ning majapidamiste laenu- ja liisingportfell kasvas 2016. aastal kiiresti ja suurenes 7% võrra
  • Ettevõtete ja majapidamiste hoiused pankades suurenesid tempokalt, kasvades 9%
  • Pangandussektori kasumlikkus kahanes, sest teenustasutulu vähenes ja provisjonid suurenesid

Eesti ettevõtete ja majapidamiste poolt Eestis tegutsevatest pankadest võetud laenude ja liisingute portfelli mahu kiire kasv jätkus 2016. aasta detsembris. Laenu- ja liisingportfelli maht kasvas aastaga 1,1 miljardi euro ehk 6,8% võrra, moodustades aasta lõpus 17,1 miljardit eurot.

Ettevõtete laenude ja liisingute maht suurenes 2016. aastal 7,8%. Portfell kasvas peaaegu kõikide tegevusalade lõikes. Enim suurenes kinnisvara- ja ehitusettevõtete laenude ja liisingute maht, mille juurdekasv moodustas peaaegu poole kogu ettevõtete portfelli omast. Ettevõtete laenukasv tugines eelkõige uute pikaajaliste laenude väljastamisele. Neid anti välja 14% rohkem kui aasta tagasi.

Majapidamiste laenu- ja liisingportfelli kasv 2016. aastal kiirenes. Eluasemelaenude portfell kasvas aastaga 5,2%. Uusi eluasemelaenusid anti välja 10% suuremas summas kui aasta tagasi. Lisaks kasvas hoogsalt autoliisingute maht, mis oli aasta lõpus 16% suurem kui 2015. aastal samal ajal. Aasta teisel poolel hakkas kasvama ka krediitkaardi- ja arvelduslaenude portfell.

Uute laenude keskmised intressimäärad 2016. aastal eriti ei muutunud. Detsembris välja antud ettevõtete pikaajaliste laenude keskmine intressimäär oli 2,2%, mis oli pisut madalam kui 2015. aasta lõpus. Uute eluasemelaenude keskmine intressimäär oli samuti 2,2% ehk enam-vähem sama, mis aasta tagasi.

Pankade laenuportfelli kvaliteet püsis hea. Üle 60 päeva viivises olevate laenude maht oli detsembri lõpus veidi väiksem kui aasta tagasi, moodustades 172 miljonit eurot ehk 1,1% laenuportfellist. Provisjonide maht samas suurenes pisut, nii et provisjonide ja pikemaajaliselt viivises olevate laenude suhtarv kerkis aasta lõpuks 90% tasemele.

Pangahoiused kasvasid 2016. aastal tempokalt. Eesti ettevõtete ja majapidamiste hoiuste maht kasvas aastaga 8,6% võrra 11,9 miljardi euroni. Ettevõtete hoiuste maht kasvas aastaga 9,5% ja majapidamiste oma 7,8%. Mitteresidentide hoiuste maht kahanes samal ajal ligikaudu 500 miljoni euro võrra 1,9 miljardi euroni.

Pangandussektori kasumlikkus vähenes mullu. Puhaskasumit teeniti aastaga 357 miljonit eurot. Tütarettevõtetest teenitud muutlikke dividenditulusid arvesse võtmata moodustas puhaskasumi suhe koguvaradesse 1,3%, mida on pisut vähem kui 2015. aastal. Puhasintressitulu teeniti koguvarade suhtes sama palju kui 2015. aastal. Seda toetas intressikulu kahanemine, laenuportfelli kasv ja laenuportfellilt teenitava keskmise intressimarginaali tõus. Teenustasutulu saadi aga koguvarade suhtes vähem kui 2015. aastal ning provisjone tehti toonasest suuremas mahus.

Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenu- ja liisinguportfelli aastakasv

Eesti ettevõtetele Eestis tegutsevate pankade poolt aasta jooksul väljastatud pikaajalised laenud ja liisingud

Pangandussektori tulud, kulud ja puhaskasum (% varadest)

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Masu tuli saarde joostes, minema roomab senimaani

Domus KinnisvaraDomus Kinnisvara Kuressaare maakler Jüri Aljas jagas  20.jaanuaril ilmunud ajalehes Saarte Hääl oma mõtteid.

Saaremaa korterite hinnad hakkasid Domus Kinnisvara maakleri Jüri Aljase andmeil mandriga võrreldes langema umbes pooleaastase nihkega. Veel sama aastanumbri sees ilmnesid esimesed märgid turu jahtumisest ja põhi oli käes 2009. aastal.

“Masu tuli joostes, aga minema hakkas ta roomates ja tundub, et väinatammini pole masu veel jõudnud,” tunnistas maakler. Ta nentis, et kui Tallinnas võtsid hinnad kursi ülespoole juba 2009. aasta lõpus, siis Saaremaa hinnagraafik tegi kerge tõusujõnksu alles 2011. aasta teises pooles ja hoiab rohkem maadligi tänaseni.
Erinevad maaklerid on väitnud, et Eestis on korterite hinnad praegu isegi kõrgemad kui buumiaastatel. Saaremaa kohta see väide aga ei käi. Aljas kinnitas, et Tallinnas ongi korterite hinnad praeguseks keskmiselt buumiaegsel tasemel tagasi, mõni protsent üles- või allapoole sõltuvalt korteri suurusest. “Saaremaa kohta see väide ei kehti. Kuressaare korterite keskmine hind on täna 22% madalam kui kümme aastat tagasi 2007. aastal.”

Kerge tõus 2011. aastal

Maa-ameti tehingute statistika järgi oli 2007. aastal Kuressaares kahetoalise korteri ruutmeetri keskmine hind Jüri Aljase andmetel 987 eurot ehk umbes 45 m2 korteri eest maksti keskmiselt 45 000 eurot. Tolleaegsed müügikuulutused paigutavad sarnase korteri keskmise pakkumishinna 55 000 euro kanti ehk üle 1200 €/m2. Müüdud kolmetoaliste, umbes 60 m2 korterite keskmine hind oli siis 1004 €/m2ja seega oli keskmine sellise korteri hind üle 60 000 euro. Vastavad pakkumishinnad kuulutuste järgi olid üle 70 000 euro korteri eest.

Praegu on Kuressaare 45 m2 korteri keskmine ruutmeetri hind 790 €/m2 ehk täiesti tavaline, pigem vanemas majas asuv kahetoaline korter maksab umbes 35 000 eurot. Keskmine kolmetoaline maksab samal ajal aga 44 000 eurot ja ruutmeetri hind on siis samuti vastavalt madalam, 732 €/m2. “2007. aastaga võrreldes on korterite hinnad praegu 20% madalamad,” nentis Aljas. Samas möönis ta, et pakkumishindade ja tegelike müügihindade suhe on kümne aasta lõikes samaks jäänud. “Müüja küsib korteri eest turuhinnast ikka 20% kõrgemat hinda,” märkis ta.

Statistika toob Jüri Aljase sõnul välja ka ühe selge buumiaegse kinnisvaraturu haigussümptomi. Nimelt oli siis kolmetoalise korteri ruutmeetri hind kõrgem kui kahetoalisel. “Nüüdseks on turuloogika jälle paika loksunud – mida väiksem korter, seda kõrgem on ruutmeetri hind,” tähendas ta.
Aljas lähtub mõttest, et õige aeg õnnelikuks eluks ongi täna – kinnisvaraturu seisu ei tohi enda jaoks takistuseks mõelda. “Hindade tõusu või langust oodatud aastad on tavainimese jaoks kaotatud aeg,” nentis maakler.

Kui noorele perele on vaja oma kodu ja jõud vähegi peale hakkab, tuleb see osta või ehitada, leidis ta. “Suurde majja või korterisse üksi jäänud eakal inimesel on mõistlik see müüa ja väiksemal pinnal vähemate muredega edasi elada,” sõnas Jüri Aljas.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Pealinn.ee: Tallinna korteriturul on hoog sees ja pidurdumist pole märgata

PealinnTallinna korteriturul on hoog sees ja pidurdumist pole märgata, detsembris ületas linna keskmine korteriruutmeetri hind jälle buumi tipphinda. Eksperdid ei imesta, sest Tallinna elanike arv üha kasvab.

Kinnisvaraeksperdid hindavad praegust olukorda mõneti erinevalt, kuid arvavad ühtemoodi, et praegu tegutsevad aktiivselt kõik turuosalised: ostjad, müüjad, arendajad, pangad. Pangad eeskätt selles mõttes, et arendajad liiga hoogu ei läheks, vahendas BNS Eesti Päevaleht.

Igatahes on tekkinud olukord, kus Tallinna linn ei suuda detailplaneeringuid ja ehituslubade taotlusi mõistliku ajaga valmis teha. Sellele juhib tähelepanu ka Adaur Grupi kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark. Ta ütleb, et arendajad soovivad teha uusarendusi pea igasse linnaossa, aga tekivad küsimused, kas maad on ning kas planeeringu ja ehitusloa ikka saab. Linnaga on üha keerulisem asju ajada. Kõige lihtsam tundub see olevat Põhja-Tallinnas, kus on silmaga nähtavalt pooleli väga palju arendusi ja renoveerimisi.

Toompark ütleb, et pealinna kinnisvaraturu hea seis ei ole ime. Igal aastal lisandub linna 4000–5000 uut elanikku, kes vajavad kokku ligi 2000 eluruumi. Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman on temaga nõus: sisseränne on loonud turu arenguks väga hea kandepinna. Uued pealinna tulijad kas ostavad või üürivad pinna, seejuures ei ole lõviosal piisavalt raha, et Tallinnas korter osta. Sellepärast on elavaks muutunud ka üüriturg.

Neile pakuvad kortereid uued värsked investorid.

“Kel on pangaarvel raha, need otsivad võimalust seda paigutada. See seisab kontodel. Vaba raha jääk on praegu meeletu. Nii ongi kõik tegurid kokku jooksunud. Investor ostab korteri ja üürib välja ning Tallinnasse kolija võtab selle vastu,” selgitas Sooman ajalehele.

Uus Maa Kinnisvara analüütik Risto Vähi ei nõustu nendega, kes väidavad, et praegu leidub ostjaskonda kõigele. Seisvaid maju on omajagu. Tema jaoks on eriti huvitav, et ehkki Kalamajast enam palju ei räägita, on just seal märgata suurt ehitusbuumi. Kerkib kümneid hooneid. Kõik need ei pruugi olla uusarendused, on ka renoveeritavaid maju.

Analüütik soovitab arendajatel olla pigem pessimistlik ja arvestada võimaliku ostjaskonna piiratust. Kui muidu tehakse prognoose aasta-paar ette, siis praegu võiks teha juba juhtumite põhjal ja suure arendusprojekti puhul iga maja kohta eraldi.

Allikas: https://pealinn.ee/2017/01/24/tallinna-korteriturul-on-hoog-sees-ja-pidurdumist-pole-margata/

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Eesti Kunstiakadeemia, E.L.L. Kinnisvara ja Merko Ehitus tahavad ühiselt tõsta Eesti linnaplaneerimise kvaliteeti

MerkoEesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond alustab tänu E.L.L. Kinnisvara toetusele suuremahulist linnauuringute projekti LÕPETAMATA LINN, kuhu on koostööpartnerina kaasatud ka Tallinna linn. Kolme aasta jooksul panustavad E.L.L. Kinnisvara ja Merko Ehitus koostööprojektidesse kokku pool miljonit eurot. See on Eesti Kunstiakadeemia jaoks enneolematult suur eratoetus. Koostöös Merko Ehitusega avas EKA 2016. aasta sügissemestril arhitektuuri ja linnapaneerimise osakonnas energiatõhususe professuuri, kuhu on asunud õpetama selle ala tunnustatud ekspert, Austria arhitekt Bernhard Sommer. 26. jaanuaril kell 17.00 toimub ajakirjanikele ja huvilistele Kultuurikatlas, Eesti Arhitektuurikeskuses linnauuringute projekti ja koostööleppe tutvustus.

Käesoleval aastal alustab Eesti Kunstiakadeemia (EKA) arhitektuuriteaduskond E.L.L. Kinnisvaraga sõlmitud koostöölepingu raames suuremahulist uurimisprojekti, mis keskendub Tallinna linnaehituslike visioonide ja ruumiliste tulevikustsenaariumite uurimisele. Uurimistöö ulatub läbi kuue semestri ning sellesse on kaasatud nii EKA oma õppejõud, teadurid, doktorandid kui väljastpoolt kutsutud spetsialistid, projekti koostööpartneriks on ka Tallinna linn. Iga semestri töö raames valmib ühe konkreetse teemavaldkonna põhjalik analüüs, mille tulemusi tutvustatakse avalikkusele.

Kunstiakadeemia rektor Mart Kalm selgitab, et arhitektuuriteaduskonna linnaehituse tudengid ja õppejõud on juba aastaid töötanud Eesti asustusmustrite ning kaasaegsete töötamis- ja elamisviiside kaardistamise ja tulevikku suunatud kavandamisega: “Selle töö raames on vaadatud nii spetsiifiliselt Tallinna kui ka erinevate Eesti väikelinnade ja asulate praegust olukorda regionaalses ja rahvusvahelises konkurentsis nii elamise ja töötamise seisukohalt kui nende ruumilise arengu potentsiaali osas. Need kogemused on hea baas uue, Tallinna linnaehituse arengutele suunatud uurimistöö alustamiseks.”

EKA arhitektuuriteaduskonna dekaan Toomas Tammise sõnul võimaldab Merko toetus tuua Eesti arhitektuuriharidusse parima kaasaegse energiatõhususe teadmise: “Eestis on seni levinud praktika, kus valmisprojekteeritud majale lisatakse energiatõhususe elemente – nt läbi paremate materjalide – ehk meie laiuskraadil niivõrd oluline teema nagu energiatõhusus on seni jäänud vaid insenertehniliseks rakenduseks. Energiatõhususe professuur toob valdkonna tippteadmise arhitekti töölauale juba maja projekteerimise algfaasis, et arvestada kõikvõimalikke parameetreid ja muutujaid, mis hoone energiatõhusust mõjutavad,” selgitab dekaan Tammis, kelle sõnul saab osa õppest olema avatud kõikidele Eesti arhitektuuritudengitele.

„Ettevõtjatena püüame anda oma panuse arhitektide koolitamisse, seekord energiatõhususe valdkonnas. See on aja nõue ja mõistlikum on täna kulutada veidi rohkem arhitektide koolitamisse kui hiljem ümbertegemiste ja suuremate küttearvete peale. Linnakeskkonnad on üha kiiremas muutumises ning soovime EKAga koostöös tehtava uurimistöö kaudu leida asumite tuleviku kavandamiseks parimaid praktikaid, teadmisi ja soovitusi, mida planeerijad ja arendajad saavad oma tööd
tehes arvestada,“ ütleb Merko Ehituse ja E.L.L. Kinnisvara nõukogu esimees Toomas Annus.

Eesti Kunstiakadeemia, E.L.L. Kinnisvara, Merko Ehituse ja Tallinna linna koostööd tutvustatakse lähemalt 26. jaanuaril kell 17:00 Kultuurikatlas, Eesti Arhitektuurikeskuses. E.L.L. Kinnisvara ja Merko Ehituse esindaja räägib Tallinnas taolise uurimistöö läbiviimise ja energiatõhususe professuuri vajalikkusest, EKA tutvustab alustatava uuringu täpsemat sisu ning oma kompetentsi ja kogemust selles valdkonnas.

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri ja linnaplaneerimise.

E.L.L. Kinnisvara on Baltimaade suurimaid kinnisvaraettevõtteid, mis arendab ja juhib kaubanduskeskusi, hotelle ning büroohooneid. Ettevõtte tänases kinnisvaraportfellis on 185 000 m² üüritavat pinda.

AS Merko Ehitus on Baltimaade ehituskontsern, kuhu kuuluvad Eesti juhtiv ehitusettevõte AS Merko Ehitus Eesti, Läti turule keskendunud SIA Merks, Leedu turul tegutsev UAB Merko Statyba ja Norra ehitusettevõte Peritus Entreprenør AS. Merko Ehituse aktsiad on noteeritud NASDAQ Tallinn börsil alates 1997. aastast. Kontsern annab tööd ligi 800 inimesele.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Tallinna korteriturul on hoog sees ja pidurdumist pole märgata

City24.eeCITYTallinna korteriturul on hoog sees ja pidurdumist pole märgata, detsembris ületas linna keskmine korteriruutmeetri hind jälle buumi tipphinda, kirjutab Eesti Päevaleht.

Kinnisvaraeksperdid hindavad praegust olukorda mõneti erinevalt, kuid arvavad ühtemoodi, et praegu tegutsevad aktiivselt kõik turuosalised: ostjad, müüjad, arendajad, pangad. Pangad eeskätt selles mõttes, et arendajad liiga hoogu ei läheks.

Igatahes on tekkinud olukord, kus Tallinna linn ei suuda detailplaneeringuid ja ehituslubade taotlusi mõistliku ajaga valmis teha. Sellele juhib tähelepanu ka Adaur Grupi kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark. Ta ütleb, et arendajad soovivad teha uusarendusi pea igasse linnaossa, aga tekivad küsimused, kas maad on ning kas planeeringu ja ehitusloa ikka saab. Linnaga on üha keerulisem asju ajada. Kõige lihtsam tundub see olevat Põhja-Tallinnas, kus on silmaga nähtavalt pooleli väga palju arendusi ja renoveerimisi.

Toompark ütleb, et pealinna kinnisvaraturu hea seis ei ole ime. Igal aastal lisandub linna 4000–5000 uut elanikku, kes vajavad kokku ligi 2000 eluruumi. Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman on temaga nõus: sisseränne on loonud turu arenguks väga hea kandepinna. Uued pealinna tulijad kas ostavad või üürivad pinna, seejuures ei ole lõviosal piisavalt raha, et Tallinnas korter osta. Sellepärast on elavaks muutunud ka üüriturg. Neile pakuvad kortereid uued värsked investorid.

“Kel on pangaarvel raha, need otsivad võimalust seda paigutada. See seisab kontodel. Vaba raha jääk on praegu meeletu. Nii ongi kõik tegurid kokku jooksunud. Investor ostab korteri ja üürib välja ning Tallinnasse kolija võtab selle vastu,” selgitas Sooman ajalehele.

Uus Maa Kinnisvara analüütik Risto Vähi ei nõustu nendega, kes väidavad, et praegu leidub ostjaskonda kõigele. Seisvaid maju on omajagu. Tema jaoks on eriti huvitav, et ehkki Kalamajast enam palju ei räägita, on just seal märgata suurt ehitusbuumi. Kerkib kümneid hooneid. Kõik need ei pruugi olla uusarendused, on ka renoveeritavaid maju.

Analüütik soovitab arendajatel olla pigem pessimistlik ja arvestada võimaliku ostjaskonna piiratust. Kui muidu tehakse prognoose aasta-paar ette, siis praegu võiks teha juba juhtumite põhjal ja suure arendusprojekti puhul iga maja kohta eraldi.

Allikas: http://www.city24.ee/et/kinnisvarauudised/8678/tallinna-korteriturul-on-hoog-sees-ja-pidurdumist-pole-margata

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

KV.EE: Korterite hinnad jätkavad 2017. aastal tõusu

Kinnisvaraportaal KV.EEEesti aktiivsema kinnisvaraturuga linnade korteripakkumine pööras 2016. aastal langusesse. Vähenev pakkumine tõi endaga kaasa nii korterite pakkumishindade kui tehinguhindade tõusu. Arvestades palgakasvust tulenevat ostujõu suurenemist jätkub korterite hinnatõus ka alanud 2017. aastal, prognoosib portaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

“Tallinna korteripakkumise vähenemise taga on suures osas elamispindade arendusprojektide turule tulemise pidurdumine 2016. aasta lõpus. Uusi kortereid küll tuleb müüki juurde, kuid mõnevõrra aeglasemas tempos kui varasemalt,” tõdes Tarvo Teslon.

Uute arendusprojektide müüki tulemise vähenemise taga ei ole pealinna arendajate tahtmatus kinnisvara arendada. Pigem põhjustab vähesemat uute korterite pakkumist asjaajamise keerukus, mis ei luba endise kiirusega ehitusloani jõuda.

“Kui pakkumist juurde ei tule, nopitakse olemasoleva seast paremad palad välja. Väiksem konkurents alles jäävate korteripakkumiste vahel võimaldab kinnisvaramüüjatel hindu tõsta ja seda nii uuemate kui vanemate korterite sektoris,” analüüsis olukorda Tarvo Teslon.

Korterite pakkumishinnad Tallinnas-Tartus-Pärnus on portaalis KV.EE aastatagusega võrreldes kerkinud üsna ühtlaselt 5-7 protsenti. Korteritehingute hinnad on aga kerkinud 7-9 protsenti.

“Korterite tehinguhinnad kerkivad kiiremini kui pakkumishinnad portaalis KV.EE, sest pakkumishinnad ehk kinnisvaramüüjate hinnaootused on kasvanud juba 2015. aastast alates. Korterite tehinguhinnad aga püsisid alates 2015. aastast poolteist aastat paigal ja sööstsid siis äkiliselt tõususuunas alles möödunud aasta teises pooles,” kommenteeris Tarvo Teslon.

Alanud aasta korterite hinnatrendid sõltuvad eelkõige sellest, kas pakkumist tuleb juurde või jääb jätkuvalt vähemaks. Oma roll on kasvavatel palkadel, mis ühest küljest suurendavad uute korterite ehitushinda. Teisalt kasvatab palgatõus kodusostjate ostujõudu.

“Arvestades, et ostujõud suureneb ja pakkumine püsib vähenemise järel tõenäoliselt pigem stabiilsena, võib prognoosida, et korterite hinnad liiguvad ülespoole. Pole väga tõenäoline, et näeme endistele aegadele omaseks saanud kümneprotsendilisi kasvunumbreid, kuid 5 protsendi lähedal olev hinnatõus ostjaid ei murra,” prognoosis Tarvo Teslon.

Korterite hinnad jätkavad 2017. aastal tõusu

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Rinktinės Urban korteriarendusprojekti ehituse käivitamine Vilniuse kesklinnas

MerkoAS Merko Ehitus kontserni kuuluv UAB Merko statyba on käivitanud Rinktinės Urban korteriarendusprojekti Vilniuse kesklinnas Rinktinėse ja Ceikiniu tänava nurgal. Arendus hõlmab kolme kortermaja, hotelli ning kogu arendusala ühendavat kahekorruselist maa-alust parklat. Ettevõte on alustanud ehitustöödega, Ibis hotell valmib 2018. aasta suvel ning kortermajad 2018. aasta teises pooles.

Rinktinės Urban korteriarendusprojekti kolmes 5–8-korruselises kortermajas on kokku 120 korterit suuruses 30–125 ruutmeetrit ning esimestel korrustel enam kui 1000 m² äripinda. Korteritel on avarad rõdud, esimese korruse korteritel on terrassid ning ülemiste korruste korteritel katuseterrassid. A-energiaklassiga hoone korterid on varustatud soojustagastusega sundventilatsioonisüsteemiga, mis tagab korterites värske õhu ja ühtlase õhujaotuse. Panipaigad ja 181 parkimiskohta paiknevad kahekorruselises maa-aluses parklas. Korterite ruutmeetri hind jääb vahemikku 1900–2700 eurot.

Rinktinės Urban asub Vilniuse kesklinna kiirelt arenevas piirkonnas endise linnastaadioni lähedal ja jalutuskäigu kaugusel linna ajaloolisest keskusest ehk katedraali väljakust ja Gediminase lossist. Arendusprojekti vahetus läheduses asuvad koolid, kauplused ning uuendatud jõe kaldapealne.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Nordecon sõlmis Stockholmis lepingu 8-korruselise kortermaja ehituseks

VäsbyTerrassNordeconi kontserni kuuluv ettevõte Swencn AB sõlmis lepingu kortermaja ehituseks Rootsi kinnisvaraarendajaga Brabo Stockholm AB. 8-korruseline kortermaja Upplands Väsby keskuses valmib 2018. aasta juunis. Lepingu maksumus on ligikaudu 6,3 miljonit eurot, hinnale lisandub käibemaks.

„Oleme Rootsis tänaseks pisut üle aasta aktiivsemalt tegutsenud, mis on Rootsi ärikultuuri arvestades mikroskoopiline aeg, kuid tundub, et oleme siiski suutnud enda vastu esmase usalduse tekitada – seda kinnitab ka äsja sõlmitud leping pika ajaloo ning väga professionaalselt tegutseva ettevõttega Brabo Stockholm AB,“ ütles ASi Nordecon juhatuse esimees Jaano Vink. „Hetkel on Nordeconil Stockholmis pooleli veel kahe kortermaja ehitus, mis tähendab, et korjame samm-sammult kogemusi ja õpime pidevalt. Suurem eesmärk on ka sel aastal välisturu osakaalu müügist tasapisi kasvatada, lisaks Rootsile ka Ukrainas ja Soomes tegutsedes,“ lisas Jaano Vink.

Väsby Terrass on 8-korruseline kortermaja, milles on 59 suure rõdu või terrassiga 1–3 toalist korterit. Maja esimesel korrusel on jõusaal ja jalgrataste hoiuruum-töökoda.

Upplands Väsby on asula ja vallakeskus Rootsis Upplandi maakonna Stockholmi läänis. Upplands Väsby on nii Stockholmist kui Uppsalast umbes 30minutilise rongisõidu ja Arlanda lennujaamast umbes 15 minuti kaugusel.

Brabo on 1930. aastal Norrköpingis asutatud perefirma Mattssons Property AB 100% tütarettevõte, mis tegeleb kinnisavaraarendusega peamiselt Stockholmis ja selle lähedal ning Norrköpingis.

SweNCN OÜ on 2015. aasta alguses asutatud ettevõte, millest 60% kuulub Nordeconile ja 40% Sven Lennart Alpstalile kuuluvale Luksusjaht ASile. SweNCN osutab elamute ja mitteeluhoonete ehitusteenust eelkõige Kesk-Rootsi regioonis läbi Rootsis asutatud 100% tütarettevõtte SweNCN AB.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2015. aasta konsolideeritud müügitulu oli 145,5 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

“Kinnisvara hindamise ABC” koolitus toimub 16/03/2017

Andres Teder: Kinnisvara hindamineKinnisvarakoolis toimub 16/03/2017 koolitus “Kinnisvara hindamise ABC“. Koolitust viib läbi Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu juhatuse liige Andres Teder.

Koolitus annab osalejale ülevaate hindamise eesmärkidest, infot kasutatavatest hindamistoimingutest ja selgitused kinnisvara hindamise headest tavadest.  Koolitusel räägitakse ja antakse arusaam hindamisaruande ülesehitusest ja koostamisest.

Koolituse “Kinnisvara hindamise ABC” eesmärk on tutvustada kinnisvara hindamise põhitõdesid, eesmärke ja toiminguid, mis kujundavad kinnisvara väärtust.

Koolitus „Kinnisvara hindamise ABC“ toimub neljapäeval 16/03/2017 kell 09.00-14.00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Triin Siidirätsep
Kinnisvarakool OÜ
Koolituse info ja registreerimine
+372  506 2278
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Statistika: maade turul jääb tehinguid vähemaks

Tõnu Toompark2016 IV kvartalis tehti Eestis maa-ameti andmetele tuginedes 3107 tehingut hoonestamata maadega. Turuaktiivsus ehk tehingute arv vähenes aastataguse ajaga võrreldes 7%.

Nii vähenes ka hoonestamata maa tehingute käive. Kui 2015 viimases kvartalis oli hoonestamata maa tehingute käive 115 miljonit eurot, oli see 2016 viimases kvartalis 101 miljonit eurot ehk aastatagusest 13% vähem.

Kuivõrd hoonestamata maade tehingud on kallimast piirkonnast Tallinnas-Harjumaal kaugemale kandunud, on vähenenud keskmise tehingu väärtus. 2016 IV kvartalis oli keskmise hoonestamata maa tehingu väärtus 32 382 eurot ehk 2015 vastavast näitajast 6% vähem.

Kokkuvõtlikult võime öelda, et kuigi räägime korterituru ja ärikinnisvaraturu aktiivsusest, ei ole see aktiivsus maade turul veel oodatud hoogu üles võtnud.

Hoonestamata maa tehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Hoonestamata maa tehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm