Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvarakooli suveakadeemia 2026 - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Porto Franco betoonitöid hakkavad teostama NOBE ja Kontek Int AS

01.09.2017 Tõnu Toompark

Suurim Tallinna südamesse rajatav äri- ja vabaajakeskus Porto Franco sõlmis NOBE ja Kontek Int AS konsortsiumiga lepingu arendusprojekti kolme maa-aluse korruse ning viie maapealse korruse projekteerimise ja betoonitööde teostamiseks. Tööde kogumahu maksumus on ligi 31 miljonit eurot.

Porto Franco juhatuse liikme Rauno Tederi sõnul on keskuse maa-alused ettevalmistavad ehitustööd lõppemas ning sügisel minnakse edasi keskuse põhikonstruktsioonide rajamisega. “Igale arendusele on väga tähtsaks hetkeks, kui konstruktsioonidega hakatakse maa seest ülespoole tulema. Ehitustöödega on plaanis algust teha käesoleva aasta septembrikuu jooksul. Betoonitöödega alustamine annab sõnumi, et Tallinna suurima vabaajakeskuse rajamisega minnakse täiskäigul edasi. Meie soov on kasutada ära oma unikaalne asukoht, anda Tallinna merealale uus nägu,” ütles Rauno Teder.

„Koostöö algus Porto Franco arenduse juures on meie jaoks olulise tähendusega – hindame kõrgelt Porto Franco juhtide usaldust meie ettevõtte kompetentsile ja võimekusele. Samuti on see tähelepanuväärne tunnustus NOBE projekteerimismeeskonnale, kelle välja pakutud nutika projekteerimislahenduse abil suutsime pakkuda arendajale efektiivse, kuid kulusäästliku lahenduse,“ ütles NOBE juhatuse esimees Mait Rõõmusaar.

NOBE ja Kontek Int AS teostatavate projekteerimis- ja betoonitööde mahuks on ligikaudu 77 000 m³. Ehitustegevus saab alguse käesoleva aasta septembris.

Porto Franco on unikaalne kinnisvaraarendus, mis avab Tallinna kesklinna merele, olles pealinna ainus mereäärne ettevõtlus- ja vabaajaveetmise piirkond. Porto Franco arendusse investeeritakse 160 miljonit eurot ning uues mitmefunktsioonilises linnakvaralis on pinda enam kui 150,000 m2.

NOBE ehk Nordecon Betoon OÜ on aastast 2000 ehituse peatöövõtu ja betoonitöödega tegelev ettevõte, mis pakub ehituse täisteenust projekteerimisest hoone valmimiseni. Alates aprillist 2017 kasutab ettevõte kaubamärki NOBE. NOBE annab tööd ligi 155 inimesele.

Kontek Int AS on aastal 1992 asutatud ning betoonitöid tegev ettevõte, mis on spetsialiseerunud just suuremahuliste ehitusprojektide elluviimisele. Ettevõte annab tööd ligi 100 betooniala spetsialistile.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Eesti Pank: Kas ehituses on ohtlik mull?

01.09.2017 Kaspar Oja

Eesti ehitusmahud kasvasid eelmise aastaga võrreldes tervelt veerandi võrra, teatas statistikaamet esmaspäeval. Eesti inimestele meenutab see uudis kohe eelmist majanduskriisi. Kas hirmudel on alust, vaeb Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.

Ilmselt ehmatas paljusid statistika, mis osutas kohaliku ehituse mahu 25-protsendilisele kasvule. Kiire elamuehituse kasv seostub eestlaste jaoks buumi ja kriisiga – viimase majandustsükli kogemus on veel piisavalt värske. Keskendungi peamiselt elamuehitussektori arengule, kuna ettevõtete küsitluste põhjal on see ka praegu kõige aktiivsem ehituse haru. On siis hirmul alust? Mida riik tegema peaks? Kas ehitusel on veel ruumi kasvada?

Kas ehituses on mull?

Ehitusmahtude kasv võib olla küll buumi tunnus, kuid see pole enamasti mitte probleem, millega peaks tingimata tegelema, vaid sümptom – turu reaktsioon nõudluse kasvule, nagu palavik gripi korral. Uute elamute lisandumine tähendab pakkumiste kasvu ja hoiab sedasi tulevikus hindade kasvu tagasi. Kinnisvara pakkumist peetakse üldiselt väga jäigaks. See tähendab, et elamispindade hulk muutub vähe ja ehitusmahud ei jõua ehitusnormide ning nõuete tõttu reageerida turuolukorra muutustele. See omakorda võimendab kinnisvara hindade hüplikkust.

Viimaste aastate areng nii kinnisvara- kui ka ehitusturul eristub 2006. ja 2007. aastast selle poolest, et majapidamiste laenukoormuse kasv ei ületa oluliselt sissetulekute kasvu ning jääb alla tehtavate investeeringute mahule. Viimase aasta jooksul on Eestis investeeritud elamufondi ligi miljard eurot, majapidamiste laenujääk on aga kasvanud 400 miljonit eurot. 2007. aastal investeeriti samuti miljard eurot, kuid laenujääk kasvas koguni 1,7 miljardi euro võrra.

Seega, isegi kui kodumaises kinnisvara- ja ehitussektoris on mull, on see suure tõenäosusega väiksem kui buumi ajal. Miks siis ikkagi karta liiga kiiret ehituse kasvu?

Kui eksportival sektoril läheks halvasti, mis vähendaks elanike sissetulekuid, siis ilmselt oleks uue kodu ostmine või remontimine esimesi kulutusi, millest loobuda. Ehitussektori majandusnäitajad on hüplikumad kui teistes harudes ja ehitus mõjutab seetõttu üldist majanduslikku heaolu võrreldes sektori suurusega ebaproportsionaalselt palju. 2010. aastal oli ehituse hõive 40 protsenti väiksem kui 2007. aastal, ülejäänud majanduses 10 protsenti. Sellised kõikumised on sotsiaalselt väga kulukad.

Ehitussektori languse muudab harilikult keerulisemaks asjaolu, et õnnetus ehitus- ja kinnisvaraturul juhtub samal ajal, kui ülejäänud majandusharud on languses. Eesti äritsükkel on sarnane meie kaubanduspartnerite omaga – oma väiksuse ja avatuse tõttu sõltume vägagi sellest, mis toimub välisturgudel. Kui meil on ehitusbuum, siis tõenäoliselt on ka meie kaubanduspartneritel. Mõne teise riigi kinnisvarasektorist alguse saanud probleem võib pangandussektori ja tooteahela kaudu kiiresti kanduda teistesse harudesse.

Eesti eksport sõltub tõenäoliselt küllaltki palju teiste riikide ehitussektorist. Investeeringud ehitussektoriga seotud tööstusharudesse, puidu-, ehitusmaterjali ja mööblitööstusesse moodustasid 2006. ja 2007. aastal kolmandiku kõigist tööstussektori investeeringutest ja vähenesid majanduskriisi ajal märksa järsemalt kui investeeringud ülejäänud majandusharudesse. Ka viimastel aastatel on puidutööstus olnud üks tähtsamaid Eesti tööstussektori kasvuallikaid.

Ehituse lühiajaline kiire kasv võib ohustada ka majanduse pikemaajalist kasvuvõimet, kui tööjõud liigub eksportivast sektorist siseturule suunatud harudesse ja majanduse konkurentsivõime saab kahjustada. Suur osa noortest võib lühiajalise ehituse kõrgseisu tõttu valida «vale» eriala, jättes õpingud pooleli. Näiteks 2007. aastal töötas tööl käivatest alla 25-aastastest meestest ehituses ligikaudu kolmandik.

Miks ikkagi kasvas ehitus nii kiiresti? Kust tuleb nõudluse kasv?

Nõudlust kinnisvara järele mõjutavad pikaajaliselt elanike sissetuleku kasv ja demograafia. Ühest küljest on Eesti elanike arv vähenenud, kuid samal ajal toimunud elatustaseme kasv tingib selle, et soovime järjest suuremaid ja mugavamaid kodusid. Elanike arvu kõrval on oluline ka rahvastiku paiknemise muutus: Eestis on jätkunud linnastumine ja samas ka elanike kolimine teistest linnadest Tallinna.

Tõenäoliselt hakkab üheksakümnendate madal sündimus mõjutama varsti ka kinnisvaraturgu, sest oma esimese kodu ostmise eas olevaid noori jääb vähemaks. See võib nõudlust mõnevõrra kärpida.

Pikaajaliste tegurite kõrval on ka teisi põhjuseid, mis võivad nõudlust kinnisvara järele tõsta. Intress on soodne, teame. Peale selle on Euroopas tõenäoliselt suurendanud nõudlust kinnisvara järele rändekriis, mis mõjutab Eestis kaudselt pigem puidutööstust ja valmis majade tootjaid. Viimasel ajal on spekuleeritud ka jagamismajanduse võimaliku rolli üle kinnisvarahindades. Kuigi Eesti ei ole nii tähtis turismi sihtkoht kui näiteks Barcelona, võib õhukese üürituru tõttu jagamismajanduse üürimudelitel olla mõju ka Eesti kinnisvaraturule.

Jagamismajanduse rollile viitab näiteks see, et välismaalaste ööbimiste arv majutusasutustes kasvab aeglasemalt kui võiks järeldada välisreiside statistika põhjal. Veebiportaalis Booking.com on üle 500 Tallinna apartemendi, mille seast võib leida nii vanalinna noobleid pesasid kui ka tagasihoidlikumaid paneelmajade kortereid. Tõenäoliselt on see turg palju suurem; veebilehel võib mõnel pakkujal olla mitu korterit ja ilmselt ei peegelda minu vaadeldud portaal kogu turgu.

Mida valitsus teha saaks?

Piirangud ehituse kasvule võivad olukorda hoopis halvendada. Ehitussektori reageerimine nõudluse muutustele on vajalik, et leevendada kinnisvara hinna kõikumisi. Valitsus saaks aga investeerides arvestada erasektori nõudlusega ja vähendada oma tellimusi ehitusteenuste järele, kui erasektori tellimused on suured. Planeeritud ehitusinvesteeringud võiks lükata edasi tulevatesse aastatesse, kui turu olukord on muutunud. Kui erasektori nõudlus ehitamise järele peaks vähenema, aitaksid valitsemissektori tellimused langust pehmendada.

Kui palju oleks Eestis üldse tarvis uusi eluruume ehitada, et katta harilikku kulumist või jõuda eluruumide kvaliteedilt Soomele järele?

On üldteada, et pärast taasiseseisvumist on ehitatud vähem uusi eluruume kui nõukogude ajal, kuid see tuleb panna konteksti. Ka demograafiline olukord on muutunud ja hiljuti ei ole toimunud suurt õnnetust, mis oleks hävitanud märkimisväärse osa elamufondist, nagu juhtus Teise maailmasõja ajal. 1950ndatest kuni 1980. aastateni ehitati Eestis keskmiselt 11 000 uut eluruumi aastas, rahvaarv kasvas samal ajal keskmiselt 14 000 inimese võrra aastas. Viimase viie aasta jooksul on ehitatud keskmiselt kolm tuhat uut eluruumi aastas, rahvaarv on aga vähenenud kahe tuhande inimese võrra aastas. Lisaks uute ehitamisele laiendati või rekonstrueeriti viimase viie aasta jooksul keskmiselt 14 000 eluruumi aastas. Viimase aasta jooksul on ehitusmahud olnud siin kirjeldatust suuremad.

Seejuures on investeeringud elamufondi Eestis võrreldes meie sissetulekutega Ida-Euroopa suurimad. Investeerime elamufondi alla viis protsenti oma SKTst, mis on sarnane Euroopa Liidu keskmisega. Ida-Euroopas jääb see näitaja enamasti paari protsendi juurde. Ka Lätis ja Leedus on see meist väiksem.
Elamufondi amortisatsiooni katmiseks piisaks ligikaudu poole väiksemast ehitusmahust kui praegu. Arvestades rahvaarvu vähenemist, säiliks eluruumide ja rahvastiku suhe veel väiksema ehitusmahu juures. See-eest selleks, et eluruumide suurus ja kvaliteet paraneksid samas tempos, nagu tõuseb viimaste prognooside põhjal elatustase, peaksid eluruumide investeeringud veel kasvama. See ei tähenda muidugi pelgalt uute majade ehitamist, vaid ka vanade nüüdisajastamist.

Eluruumide suuruselt ja kvaliteedilt jääme Soomest maha rohkem kui Soome elatustasemest üldiselt. See hinnang põhineb eluruumide netoasendusmaksumusel elaniku kohta, mis kirjeldab elamufondi väärtust. Jõukamad Euroopa Liidu riigid investeerivad elamufondi võrreldes sissetulekuga enam kui vaesemad riigid ja seetõttu võivad erinevused elamufondis olla suuremad kui üldises elatustasemes. Lääne-Euroopale järele jõudmiseks peaksid Eesti investeeringud elamutesse pikemal perioodil kasvama kiiremini kui üldine majanduskasv.

Ehitussektori kiire kasv näitab reaktsiooni nõudluse kasvule ja on iseenesest hea märk. See piirab kinnisvara hindade mullistumist. Samas peame enesele tunnistama, et ehitussektori probleemid võivad mõjutada majandust ebaproportsionaalselt palju ja Eesti tööstussektorist on oluline osa põimitud ehitus- ning kinnisvaraturu tooteahelasse. Kuigi meie eluruumide mugavus jääb veel märkimisväärselt alla meist jõukamatele Euroopa Liidu riikidele ja see justkui õigustaks suuri investeeringuid, investeerime juba praegu elamukinnisvarasse meile sarnase elatustasemega riikidega võrreldes väga palju.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Koolitus “Kinnisvaratehingute maksustamine ja kohtupraktika” toimub 14/09/2017

01.09.2017 Margot Toompark

14/09/2017 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvaratehingute maksustamine ja kohtupraktika”. Lektor on advokaadibüroo Primus vandeadvokaat Maret Hallikma.

Koolitus “Kinnisvaratehingute maksustamine ja kohtupraktika” on suunatud:

kinnisvaramaakleritele, kes igapäevaselt teevad kinnisvaratehinguid ja nõustavad klienti;
kinnisvara arendajajatele, kes juhivad ja planeerivad kinnisvaraarenduse protsessi;
eraisikutele, kes soovivad oma isikliku kinnisvaraga toimetada võimalikult kasumlikult;
kinnisvaraspetsialistidele, kelle igapäevatööks on kinnivaravaldkonna tehingud;
kinnisvaraettevõtete raamatupidajad ja finantsjuhid, kelle igapäevatööks on vastutada ettevõtte finantsilise aruandluse eest;
kõigile notaritele ja notarite abidele, kes puutuvad kokku kinnisvaratehingutega;
laenuhalduritele, kes nõustavad kliente kinnisvaratehingute juures.

Koolitus annab:

põhjaliku ja praktilise ülevaate maksukohustustest, millega peaks arvestama iga kinnisvara omanik, arendaja ja kinnisvaratehingutega kokku puutuvad spetsialistid;
ülevaate ettevõtjate ja eraisikute maksukohustuste erinevusest, räägime erinevate maksuvabastuste rakendamise võimalustest ja toome praktilisi näiteid;
vastused maksustamisega seotud enamlevinud küsimustele, anname ülevaate kohtulahenditest ning lisame abistavad viited infokanalitele, kust võiks igaüks jooksvalt infot leida.

Koolitus “Kinnisvaratehingute maksustamine ja kohtupraktika” toimub 14/09/2017 kell 09.00-13.00 Tallinnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Edukat uut kooliaastat!

01.09.2017 Tõnu Toompark

Adaur Grupp soovib kõigile õppuritele edukat ja teadmisterohket kooliaastat!

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Rahandusministeerium: Majanduskasv kiireneb koos positiivsete ootustega

01.09.2017 Madis Aben

Teises kvartalis kiirenes Eesti majanduskasv investeeringute ja välisnõudluse toel 5,7 protsendini. Tööpäevade arvuga korrigeeritud kasvuks kujunes 5,2 protsenti. Vaatamata palgatulu kasvu kiirenemisele ja kasumite kasvu aeglustumisele majanduse sisemine tasakaal paranes. Välistasakaalu osas ületas kaupade ja teenuste eksport importi sarnaselt kui eelmisel aastal, mis viitab endiselt ettevaatlikkusele tarbimis- ja investeerimiskulutuste tegemisel sissetulekutega võrreldes.

Väliskeskkond on viimase poole aasta jooksul olnud Eestile soodne. Üleilmne kaubavahetus ja majanduskasv on kiirenenud, Euroopa Liidus on stabiilne kasv jätkunud ning Eesti lähinaabrite majandused on kosunud keskmisest veelgi kiiremini. See on aidanud ettevõtetel suurendada müügikäibeid kodu- ja välisturgudel ning kasvatada kasumeid. Lootust majanduskasvu oluliseks kiirenemiseks andsid erinevad konjunktuuriindikaatorid juba eelmisest sügisest alates ja nüüd on see optimismi suurenemine avaldumas ka majandusstatistikas.

Töötajate palgatulu kasv kiirenes teises kvartalis 8,5 protsendini, kuid see jäi siiski alla majanduse nominaalkasvule (10 protsenti). Viimased neli aastat on Eesti palgatöötajad nautinud keskpärasele majanduskasvule vaatamata kiiret ja stabiilset sissetulekute tõusu, mis tänu mõõdukale või negatiivsele inflatsioonile on tähendanud ka jõulist reaalsissetulekute suurenemist. Paljudes jõukamates ELi riikides on töötajate reaalsissetulekute kasv olnud viimastel aastatel pigem tagasihoidlik. Palgatulu kiire kasvuga käsikäes on aga ettevõtete kasumid vähenenud, kuid see trend tundub olevat pöördunud aasta algusest alates. Kasumite kasv aeglustus teises kvartalis küll 19 protsendini (esimeses kvartalis kasvasid kasumid 26 protsenti), kuid sissetulekute tasakaal palga- ja kapitalitulu vahel paranes.

Tarbijate käitumine on viimastel aastatel olnud kiire sissetuleku kasvu taustal ettevaatlik ning see ettevaatlikkus teises kvartalis süvenes. Elanike tarbimiskulutused suurenesid aastaga 6 protsenti, mis jääb sissetulekute kasvule alla ning kiirenenud hinnatõusu tõttu suurenesid tarbitavad kogused vaid 2 protsenti. Elanike ajaloolises võrdluses väga säästlik tarbimiskäitumine on ilmselt sügava majanduskriisi pärand, mis on visa taanduma. Samas kiire sissetulekute kasvu ja laiemalt ebakindlate majandusolude taustal on see käitumine ratsionaalne. Pärast mitmeaastast langust jõuliselt kasvama hakanud ettevõtete investeeringud aga näitavad usku kiire majanduskasvu jätkumisse.

Viimastel aastatel on nii meie kaubanduspartnerite kui ka Eesti majanduskasvu prognoose korrigeeritud süstemaatiliselt allapoole, kuid see trend võib olla pöördunud. Alates kevadest on majandusolud ELis üllatanud pigem ülespoole ning uute väliste tagasilöökide puudumisel võivad majandusarengu väljavaated ja kasvupotentsiaal olla seni arvatust paremad. Vaatamata sellele ei ole ELi majandus veel viimasest kriisist lõplikult taastunud, mistõttu võib majanduskasv üllatada positiivselt ka lähiajal. Järgmise majandusprognoosi avaldab rahandusministeerium septembri keskel.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Eesti Pank: SKP kasv tugines teises kvartalis suuresti sisenõudlusele

31.08.2017 Kaspar Oja

SKP tase ületab potentsiaali
Majandus ei vaja lisastiimulit
Ekspordi hindade kasv aitab kasumeid taastada ja leevendab kuhjunud tasakaalustamatust

Eesti SKP kasvas teises kvartalis aasta võrdluses 5,7% ja kvartali võrdluses 1,3%. Ekspordi hinna kiirem kasv aitab ettevõtjatel taastada kasumeid, mis viimaste aastate jooksul tööjõukulude kasvu tõttu vähenesid. See aitab vähendada varem esile kerkinud tasakaalustamatuse ilminguid.

Majandustsükli seisu kirjeldavad ettevõtete küsitlusandmed (sh hinnang tööjõupuudusele ja tootmisvõimsuse rakendatusele) ületavad majandustsükli keskmist ehk näitavad, et majanduse maht on kestlikust tasemest pigem suurem. Buumist võib olla veel vara rääkida, aga selge on see, et valitsusel pole praeguses olukorras mõtet majandust rohkem stimuleerida. Kuna majanduskasv on kiire, oleks mõistlik koguda reserve kehvemateks aastateks.

Kiiret kasvu varjutab enim see, et eksportiva sektori panus majanduskasvu oli väliskeskkonna tugevnemisest hoolimata ootamatult nõrk. Töötleva tööstuse lisandväärtus kasvas vaid 1,4% ja eksportki kasvas väga aeglaselt. Eri andmeallikad annavad siiski üksteisele vastukäivaid signaale, näiteks töötleva tööstuse toodangu mahuindeks kasvas samal ajal lausa 8%. Seetõttu ei tasu ühe kvartali andmetest teha liiga kaugele ulatuvaid järeldusi. Töötleva tööstuse ettevõtete hinnangul vähenes tootmisvõimsuse rakendatus teise kvartali jooksul laiapõhjaliselt – langus oli suurem harudes, mis tunnetasid ka tööjõupuuduse teravnemist. Praegu on siiski veel vähe andmeid väitmaks, et tööstussektor ei saa seadmeid rakendada, kuna töötajaid pole võimalik juurde leida.

Nõudlusteguritest hoogustas majanduskasvu kõige rohkem investeeringute kasv. See on iseenesest hea, sest investeeringuid on vaja tootmispotentsiaali suurendamiseks. Kasvu taga olid aga peamiselt investeeringud transpordivahenditesse ja ehitusse, mis tõenäoliselt tootlikkuse kasvule palju kaasa ei aita. Masinatesse ja seadmetesse tehtud investeeringute maht kasvas SKPga samas tempos.

Hea on see, et ekspordi kesisest ja investeeringute kiirest kasvust hoolimata oli netoekspordi panus nulli lähedal. See näitab, et välistasakaal palju ei muutunud ja majanduskasvu rahastati suuresti kohalikest vahenditest.

Hinna kasvu taastumine on varasemate aastatega võrreldes ettevõtjate olukorda muutnud ja see aitab neil kasumit kasvatada. Eesti ettevõtjad on eksporditurul hinnavõtjad ehk nad peavad üldjuhul leppima turul juba väljakujunenud hindadega. Viimaste aastate palgatõusu pole aga aeglase inflatsiooni juures õnnestunud hindadesse üle kanda ja seetõttu on kasumid kannatanud. Teises kvartalis suurenesid nii ekspordi hinnad kui ka tõusis SKP üldine hinnatase aasta võrdluses ligikaudu 4%, mis aitas kasumeid kasvatada. Ettevõtlussektori kasum kasvas aastaga viiendiku võrra; tööjõukulude kasv oli sellest poole aeglasem, kuid siiski küllaltki kiire.

Kasumite taastumine aitab edaspidi kaasa investeeringute kasvule, mis toetab omakorda tootmispotentsiaali kasvu. Lähikvartalites võib majanduskasvu aeglustada põlevkivisektor. Nimelt mängis viimaste kvartalite majanduskasvus olulist rolli energia- ja põlevkivisektor, mille panus majanduskasvu peaks juba kolmandas kvartalis vähenema. Töötleva tööstuse ettevõtete hinnangud lähikuude toodangule olid juulis samasugused nagu teises kvartalis ega ennusta seega, et tööstuse kasv lähikuudel märkimisväärselt aeglustub.

Teise kvartali majanduskasv oli märksa kiirem, kui oodati Eesti Panga viimases prognoosis. Lisaks teise kvartali andmete avaldamisele revideeris statistikaamet varasemate perioodide SKPd, mistõttu ei saa varasemaid prognoose uute andmetega võrrelda. Selle aasta esimese kvartali nominaalne SKP kasvas varasemate andmetega võrreldes 1,3%.

Eesti Pank avaldab uue prognoosi 19. detsembril 2017.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Statistikaamet: Majanduskasv kiirenes II kvartalis veelgi

31.08.2017 Statistikaamet

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes 2017. aasta II kvartalis võrreldes eelmise aasta II kvartaliga 5,7%, teatab Statistikaamet.

II kvartalis oli SKP jooksevhindades 5,8 miljardit eurot. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP suurenes II kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 1,3% ja 2016. aasta II kvartaliga võrreldes 5,2%.

SKP kasvu panustas enim ehitus, mis oli teist kvartalit järjest üks kiiremini kasvav tegevusala. Oluliselt toetasid SKP suurenemist ka teised varasemalt tugevat kasvu näidanud tegevusalad nagu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, veondus ja laondus, info ja side ning II kvartalis taas kasvule pöördunud energeetika. Majanduskasvule aitas samuti kaasa majanduse ühe suurima tegevusala hulgi- ja jaekaubanduse lisandväärtuse stabiilne kasv. Kiireim lisandväärtuse kasv leidis aset mäetööstuses.

Enim pidurdas majanduskasvu lisandväärtuse langus põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse tegevusalal, mis oli tingitud põllumajandustoodangu kiirest hinnatõusust. Kuigi jooksevhindades ühegi tegevusala lisandväärtus ei langenud, panustasid reaalväärtuses SKP-sse negatiivselt veel avaliku halduse, riigikaitse ja sotsiaalkindlustuse, majutuse ja toitlustuse ning muude teenindavate tegevuste tegevusala.

Eesti majanduse suurima tegevusala, töötleva tööstuse panus SKP-sse oli positiivne. Valdavalt tuli töötleva tööstuse positiivne mõju metalltoodete, toidu ja joogi ning mujal klassifitseerimata masinate tootmise lisandväärtuse kasvust. Peamine töötleva tööstuse kasvu pidurdaja oli mineraalsete toodete ja elektroonikatoodete tootmine.

Hinnamõjusid arvesse võttes kasvas kaupade ja teenuste eksport II kvartalis 1,3%. Sarnaselt ekspordile aeglustus ka kaupade ja teenuste impordi kasv, mis oli 2,2%. Eksporti mõjutas positiivselt peamiselt mujal klassifitseerimata masinate ja seadmete ning puidu ja puittoodete väljavedu. Impordi kasvule aitas enim kaasa mitmesuguste transpordivahendite sissevedu. Väliskaubanduse suurimaks negatiivseks mõjutajaks oli arvutid, elektroonika- ja optikaseadmed.

Netoeksport ulatus II kvartalis ligikaudu 200 miljoni euroni, mis moodustab 3,4% SKP-st.

Kuna hõivatute ja töötatud tundide arv II kvartalis oluliselt ei muutunud, kasvas reaalne tootlikkus nii hõivatu kui ka töötatud tunni kohta lähedases tempos SKP-le. Tööjõukulude kasv kiirenes 9%-ni. Kuigi nominaalse tööjõu ühikukulu kasv jäi SKP-le alla, jõudis see 3,7%-ni.

Sisemajanduse nõudlus kasvas kõigi komponentide tugevnemise najal 3,1%. Sisenõudluse kasvu eestvedaja oli kapitali kogumahutus põhivarasse, mis kasvas II kvartalis reaalväärtuses 18,2%. Enim mõjutasid kasvu mittefinantsettevõtete ja valitsemissektori investeeringud transpordivahenditesse ning hoonetesse ja rajatistesse.

Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused kasvasid 2,0%. Olulist positiivset mõju avaldasid kulutused transpordile, toidule ja mittealkohoolsetele jookidele ning majutusele. Peamine negatiivne mõjutaja olid kulutuste vähenemine alkoholile ja tubakale.

Statistikaamet revideeris iga-aastase tavapärase revisjoni käigus aastate 2013–2016 rahvamajanduse näitajaid pakkumise ja kasutamise tabelite ning ettevõtete aastaaruannete põhjal. Samuti avaldati 2017. aasta I kvartali uuendatud andmed.

2017. aastal tehtud rahvamajanduse arvepidamise revisjoni ja selle mõju kohta loe täpsemalt siit.

Statistikatöö „Rahvamajanduse arvepidamine“ avaliku huvi peamine esindaja on Rahandusministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet seda statistikatööd teeb.

Swedbank: Kiire palgakasvu taga on tööjõupuudus

31.08.2017 Liis Elmik

Keskmise brutokuupalga kasv ulatus teises kvartalis ligi 7 protsendini. Jätkuvalt kiire palgakasvu taga on tööjõupuudus. Konjunktuuriinstituudi andmetel on tööjõupuudus ettevõtte arengut piirav peamine tegur veerandil tööstus- ja teenindusettevõtetest ning lausa pooltel ehitusettevõtetest. Palgataset kergitas ka miinimumpalga märgatav tõus.

Veel rakendamata tööjõuressurssi on Eesti tööjõuturul järjest vähem. Juba töötavate või veel tööd otsivate inimeste osakaal tööealises elanikkonnas on tõusnud viimase 20 aasta kõrgeima tasemeni. Täitmata ametikohtade arv oli esimeses kvartalis viimase kaheksa aasta suurim. Tööturule lisab pingeid ka tööealise elanikkonna vähenemine. Sellel aastal on tööealisi Eestis 6000 inimese võrra vähem kui aasta tagasi.

Teises kvartalis kiirenes palgakasv mõnevõrra madalama võrdlusbaasi tõttu. 2017. aasta kokkuvõttes peaks keskmise brutopalga kasv jääma siiski mõnevõrra aeglasemaks kui eelmisel aastal.
Teises kvartalis jätkus ilmselt kiire majanduskasv. Kuna hõivatute arv samal ajal alanes, siis palga- ja tootlikkuse kasvu vaheline erinevus meie hinnangul vähenes, hoolimata palgakasvu kiirenemisest.

Keskmine brutokuupalk tõusis enamus tegevusaladel. Brutokuupalga aastakasv oli kiirem mäetööstuses ja energeetikas, kus keskmine palgatase tõusis nafta hinna madalseisu ajal keskmisest aeglasemalt. Tööjõupuudus toetas palgakasvu info ja side valdkonnas. Keskmine palgatase ei muutunud kinnisvarasektoris ja kasvas suhteliselt aeglaselt põllumajanduses. Kinnisvaras ja põllumajanduses on ettevõtete kasumid varasemast väiksemad ja vakantside määr keskmisest madalam.

Palgatöötajate ostujõu kasv aeglustub sel aastal, kuna hinnad tõusevad. Teises kvartalis tõusis hindade muutusega korrigeeritud keskmine netopalk ligi 4%. Ostujõu aeglasem kasv on pidurdanud ka tarbimise kasvu. Selle aasta esimesel poolel suurenes jaemüük vaid 2% eelmise aasta sama perioodiga võrreldes.

Järgmisel aastal Swedbanki prognoosi järgi kiire palgakasv jätkub, kuna tööjõu pakkumine ei suuda tööjõu nõudlusega sammu pidada. Hindade muutusega korrigeeritud netopalga kasv peaks järgmisel aastal oluliselt kiirenema, kuna maksuvaba tulu tõus jätab enamikule rohkem raha kätte. Nimetatud maksumuudatus peaks palgakasvu ootusi mõnevõrra vähendama.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Arco Vara: Tartu üüriturg tudengit peavarjuta ei jäta

31.08.2017 Marge Saaremets-Luik

Kuigi uue õppeaasta eel on ülikoolilinnas Tartus üürikorterite järele suur nõudlus, pole hirmu, et neid ei jaguks, kirjutab Arco Vara Tartu piirkonna vanemmaakler Marge Saaremets-Luik.

Lihtsamini leiab üürikorteri siis, kui tulevane üürnik on endale eelnevalt selgeks teinud, millist korterit ja millises linnaosas ta soovib ning mis hinnaga on ta valmis pinda üürima. Samuti on oluline möbleeritus. Mõned soovivad täiesti tühja korterit, teised aga koos mööbli ja kodutehnikaga – mõlemaid variante on Tartu turul saadaval.

Möbleerimata korter on üürnikule alati lisakulu, sest mööbel tuleb soetada ja transportida ning pole kindel, kas see järgmisele üüripinnale sobib. Möbleeritud pindade puhul peab üürnik jälle arvestama, et paljud üürileandjad, kes on korterid sisustanud, ei soovi oma mööblit ära viia väga lihtsal põhjusel – pole kuskil hoida.

Tudengite nõudmised üürikorteritele on väga erinevad, kuid enamus soovib üürida möbleeritud kortereid. Tihti eelistatakse eraldi tubadega üüripinda, et saaks üürida mitme peale ja jagada nii üldkulusid. Eeldatakse, et olemas oleks köögimööbel ja -tehnika ning pesumasin.

Tartu üürikorterite hinnatase peegeldab nõudlust. 1-toalised korterid, hinnaga 250-350 eurot kuus + kommunaalkulud, võetakse üürile kiiremini. Taolisi kortereid on turul ka kõige vähem saada. Kahetoaliste korterite üür oleneb asukohast ja hinnavahemik võib olla väga suur 280 – 500 eurot kuus + kommunaalkulud. Kesklinnas on pinnad tavaliselt kallimad ja teistes piirkondades oleneb kõik üüripinna seisukorrast ning parkimisvõimalustest.

3- ja 4-toalisi kortereid on turul vähem ja üldiselt on nende hinnad väga erinevad. Näiteks tavalise Annelinna 3-toalise tüüpkorteri eest küsitakse üüri 350 eurot kuus + kommunaalkulud. Neid kortereid võetakse meelsasti ka mitme peale üürile.

Kui kellelgi ei ole veel õnnestunud üürikorterit leida või on otsimine jäänud viimasele hetkele, siis võib kokkuvõttes öelda, et Tartus on üüriturg üsna lai ning kortereid leiab aastaringselt. Ka tasub tähele panna, et üüripakkumiste fotod ja reaalsus ei lähe just sageli kokku. Seega tuleb jälgida turgu ja aktiivselt üüripindu vaatamas käia, sest oma silm on kuningas.

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Nordeconil on valmimas Hane tänava kortermajad

31.08.2017 Tõnu Toompark

Nordeconil on omaarendusena valmimas Tallinnas Kristiines rahulikus ja vaikses Hane tänavas kaks väikest kortermaja – Hane 2 ja Hane 2a. Mõlemad majad on 3korruselised ning 15 korteriga.

„Eesti elamuehitus, eelkõige Tallinnas ja Tartus, on praegu aktiivne, samaaegselt on ehituses ja valmimas väga palju elupindu. Nordeconi elamuarendusprojektide hulk ei ole märkimisväärne, kuna soovime eelkõige tagada kvaliteedi ja pakkuda koduostjale rohkem, kui vaid elamispinda. Meie eesmärk on, et inimene saaks kodu, mis on ilusas ja rahulikus kohas, aga samas oleks kõik eluks vajalikud teenused lähedal,“ ütles Nordecon ASi elamuarenduse osakonna juht Toomas Rell. „Nordeconil on omaarendusena nüüd valmimas Tallinnas Hane tänaval kaks maja kokku 30 korteriga – sinna hakkavad esimesed pered kohe sisse kolima. Tartus Tammelinnas jätkame Uus-Tammelinna kortermajade ehitusega.“

„Hane tänava kortermajad on heas asukohas: lähedal kesklinnale ja kõigele olulisele, nt ühistranspordile, kauplustele, haridusasutustele, aga samas väga rahulikus kõrghaljastusega piirkonnas,“ ütles ASi Nordecon elamuarenduse projektijuht Aare Ruubel. „Kõikidel korteritel on suured terrassid ja rõdud, hoov on haljastatud ja valgustatud, lastele on rajatud mänguplats. Mõlemal majal on maa-alune parkla, mis on autoomanikule talvisel perioodil kindlasti suureks plussiks, ning parkimiskorruselt saab liftiga otse ka elukorrustele.“

Hooned projekteerisid arhitektuuribüroo R-Konsult arhitektid Irina Raud ja Erkki Tammeleht. Kaks uut elumaja on moodsa arhitektuuriga kolme elamukorrusega, neis on kokku 30 kahe-, kolme- ja neljatoalist korterit. Kõigil korteritel on rõdu või terrass ning hooviala sisustavad hubane haljastus ning mängualad. Hoonete esimesel korrusel paiknevad autokohad, panipaigad ning tehnilised ruumid.

Ehitustööde raames uuendati ka Hane tänava seni korrastamata lõik, rajati uus kõnnitee ja tänavavalgustus.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Maksu- ja tolliamet: 2017. aasta teise kvartali mediaanväljamakse oli 958 eurot

31.08.2017 Tõnu Toompark

Maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel oli selle aasta teise kvartali mediaanväljamakse 958 eurot.

Töötajatele tehtud väljamaksete summa oli 1 868 907 051 eurot ja väljamakse tehti 557 441 inimesele. Võrreldes 2016. aasta II kvartaliga suurenes mediaan 63 euro võrra ehk 895 eurolt 958 euroni, toona tehti väljamakseid 553 876 inimesele summas 1 741 023 560 eurot ehk 127 miljonit eurot vähem.

Statistika parema võrreldavuse huvides täpsustas amet 2017. aasta esimesest kvartalist mediaani arvutamise metoodikat. Varasema metoodika järgi summeeriti isiku aasta jooksul saadud bruto väljamaksed ja saadud summa jagati 12-ga ning seejärel leiti saadud summast mediaan. Kuna selline arvutamine ei võtnud arvesse seda, mitme kuu jooksul inimene reaalselt sissetulekut sai, siis alates 2017 I kvartalist leitakse mediaanpalk kvartali jooksul inimestele tehtud kõikide kuu palgamaksete alusel. Arvutuskäigu muutuse tõttu on mediaan ka veidi kõrgem. Rohkem infot leiate meie kodulehelt.

Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt. MTA kvartaalsete väljamaksete statistika sisaldab palka ja muid tulumaksuga maksustatavaid tulusid, mida tööandja deklareerib tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni lisas 1 koodidega 10,12,13 ja 15. Selle hulka ei kuulu koondamishüvitised.

Erinevus mediaanpalga ja statistikaameti (SA) keskmise palga arvutamisel:

1. Tasuliigid – SA avaldab keskmist palka, mis sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. MTA ei avalda keskmist palka, vaid isiku kohta tehtud erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega.

2. Ajaline nihe – SA andmed on tekkepõhised, MTA andmed kassapõhised. Näiteks augustis teenitud palk läheb SA arvestuse kohaselt augusti arvestusse, ent MTA arvestuses septembrisse, millal see välja makstakse. Samuti juhul, kui töötajale makstakse välja korraga kahe kuu palk (või palk ja puhkuseraha), kajastub see SA palgastatistikas tekkepõhisuse tõttu õigesti, kuid MTA andmete järgi sai töötaja kätte tavapärasest kaks korda suurema väljamakse.

3. Töötajate arv – osalise ja täistööajaga töötajate palga võrdlemiseks taandab SA töötajate arvu täistööajale. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv arvutatakse: täistööajaga töötajate arv + osalise tööajaga töötajate arv, arvestatud proportsionaalselt töötatud ajaga (nt kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena). Brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga. MTA võtab arvesse kõik inimesed, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata kas väljamakse on inimesele tehtud täistööaja või osalise tööaja eest. MTA andmetes on töötajate arv kasvav, st iga tööturul käinu on arvel, sõltumata tööturul veedetud ajast (nt kas 1 kuu või 12 kuud). Andmete aluseks on maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 (väljamaksed koodiga 10,12,13,15), deklareeritud väljamaksete kogusumma jagab MTA inimeste arvuga, kellele väljamakseid on tehtud.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Statistikaamet: Juulis jätkus jaekaubandusettevõtete müügitulu stabiilne kasv

31.08.2017 Statistikaamet

Jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes 2017. aasta juulis eelmise aasta juuliga võrreldes püsivhindades 1%, teatab Statistikaamet. Kui juunis kiirenes müügitulu kasv eelmise aasta sama kuuga võrreldes 4%-ni, siis juulis kasv aeglustus ning müük jätkas sarnaselt aprillile ja maile stabiilset üheprotsendilist kasvu.

2017. aasta juulis oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 592 miljonit eurot.

Tööstuskaupade kaupluste müügitulu suurenes 2016. aasta juuliga võrreldes 11%. Müügitulu suurenes enamikul tegevusaladel, vaid muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (nn kaubamajad) jäi müügitulu eelmise aasta juuliga võrreldes samale tasemele. Enim suurenes müügitulu posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes, kus müük kasvas aastaga ligi kolmandiku (31%). Keskmisest enam suurenes müügitulu veel ka muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, fotokaupade, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjade, lillede, istikute jm (17%).

Toidukaupade kaupluste müügitulu vähenes 2016. aasta juuliga võrreldes 3%. Nende kaupluste müügitulu vähenemisele avaldas osaliselt mõju toidukaupade jätkuv hinnatõus.

Mootorikütuse jaemüügi ettevõtete müügitulu, mis mais ja juunis väikest kasvu näitas, pöördus juulis taas langusesse ning vähenes eelmise aasta juuliga võrreldes 9%.

Juuniga võrreldes jäi juulis jaekaubandusettevõtete müügitulu samale tasemele. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal vähenes aga müük eelmise kuuga võrreldes 1%. 2017. aasta seitsme kuuga (jaanuar–juuli) suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes 2%.

Statistika aluseks on Maksu- ja tolliameti käibedeklaratsiooni andmed. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte viie tööpäevaga. Statistikatöö „Kaubandusettevõtete kuu majandusnäitajad“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet seda statistikatööd teeb.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Arco Vara: N116 ärihoone Kadriorus sai katuse peale

31.08.2017 Kaarel Paap

Tallinnas Kadrioru pargi kõrvale, aadressile Narva mnt 116, on valmimas uus viiekordne esinduslik ärihoone, mille sarikapidu peeti möödunud nädala reedel. Maja valmib täielikult 2017. aasta lõpuks ja selle müügiga tegeleb Arco Vara.

Unikaalne hoone asukoht pakub häid liikumise ja vaba aja veetmise võimalusi – lähedal asuvad Kadrioru park, Tallinna lauluväljak ja kaunis rannapromenaad, lisaks paikneb siin Pirita tee ja Narva maantee ristmik, kust saab alguse ka tulevane Reidi tee.

Narva mnt 116 hoone arhitektiks on Heiki Taras arhitektibüroost Pilter ja Taras OÜ. Ehitajaks on Seriakol OÜ ja arendajaks Kadri Legend OÜ. Hoones tagavad meeldiva töökeskkonna targa maja lahendused, väärikust lisavad kõrgekvaliteetsed viimistlusmaterjalid.

Arco Vara AS on 1992. aastal Eestis asutatud kinnisvarakontsern, mille esindused asuvad täna 17. piirkonnas Eestis, Lätis ja Bulgaarias. Arco Vara tähistab sel aastal oma 25. juubelit, olles sellega esimene kinnisvaraettevõte Eestis. Meie pikaajalised kogemused ning lai teenuste valik loob terviku, kus kõik kinnisvaraga seonduv on mugav ühes kohas korda ajada. Arco Vara AS on noteeritud Tallinna Börsil.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Tööd alustas ehituse asekantsler Jüri Rass

31.08.2017 Tõnu Toompark

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis alustas täna tööd ehituse asekantsler Jüri Rass, kelle pädevusse jääb ehitus- ja elamuvaldkonna juhtimine.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo ütles, et ehitussektor moodustab Eestis kogu majandusest kuus protsenti hõivates tööga 58 tuhat inimest, seda on viis korda rohkem kui näiteks põllumajandussektoril.

„Ehitussektoril on ees ootamas suured väljakutsed, alates peatselt jõustuvast liginullenergiahoonete kasutuselevõtu kohustusest, lõpetades maailmas kiiresti populaarsust koguvast digitaalehituse arengust. Kõige sellega kaasas käimiseks on oluline ka riiklik tähelepanu ja eestvedamine,“ lausus Palo.

Minister Palo märkis, et Jüri Rass on hästi kursis digitaalehituse valdkonna arengutega nii Eestis, Põhjamaades kui ka Inglismaal ja USA-s, oma igapäevaste tööalaste tegemiste kaudu on tal ka hea ülevaade ehitus- ja elamuvaldkonna suundumustest.

„Usun, et tänu oma laialdastele kogemusele suudab Jüri Rass tuua uusi värskeid ideid ja häid lahendusi sektori käekäigu edendamiseks,“ lisas Palo.

Jüri Rass ütles, et kandideerides ehituse asekantsleri kohale oli tema sooviks saadud kogemusi Eesti riigi heaks tööle panna. Ta lisas, et soovib asekantslerina sõnastada e-ehituse arengusuunad, kus koos erasektoriga luuakse e-ehituse arengut tagavad standardid ja juhendid ning käivitatakse e-ehituse digikeskkond infovahetuseks üle terve ehituse elukaare. Elamuvaldkonna arendamiseks on tema sõnul vaja maapiirkondade omanikke ja üürnikke toetavat meetmepaketti koos vastavate määruste ja seaduste vastuvõtmisega.

Arco Vara: Narva kinnisvaraturu suurim mõjutaja on täna töö(s)tus

31.08.2017 Vadim Senitšenkov

Narva kinnisvaraturg on suuresti mõjutatud lähikonnas arenevate tööstuslike suurprojektide edusammudest, kuid järjest rohkem loovad piirkonnas stabiilsust väiksemad ettevõtted, kirjutab Arco Vara Narva osakonna juht ja kutseline hindaja Vadim Senitšenkov.

Suurtööstuse arendamine ja mitmete õppeasutuste filiaalid loovad Narva töökohti ja elavdavad mõneks ajaks hüppeliselt üüriturgu, sest ehitajad, tootmisseadmete paigaldajad ja teised spetsialistid peavad ju kuskil elama. Samas on olnud tagasilööke töötajate suurkoondamiste näol ja seega taoline hüppelisus rõõmu ei tee. Kinnisvaraturg saab normaalselt toimida, kui linn areneb võimalikult harmooniliselt.

Õnneks on viimasel ajal positiivseid trende üha enam ja enam tänavapildis kui märgata – linna välimus muutub kaunimaks, taristu paraneb ja ettevõtjad on Narva potentsiaali avastamas. Arendamisel on uus tööstuspargiala, aastaga on lisandunud näiteks kaks uut autokeskust ja Fortaco Eesti tehas laieneb lähiaastatel, luues juurde ca 150 töökohta. Elav piirikaubandus sunnib laienema ka kaubanduskeskusi.

Tõsi, samas ei ole kuskile kadunud Narva suurim probleem elanikkonna vähenemine ja osade inimeste lahkumine mujale paremat elujärge otsima – nii on kinnisvaratehingute arvu tõus väga vaevaline. Kinnisvarapakkumiste arv on aastast 2009 kasvanud üksteist korda, viimase kahe aasta jooksul kaks korda, mis loomulikult mõjutab hindu. Pakkumiste arv hakkas Ida-Virumaal ja sealhulgas Narvas kiirelt kasvama 2015. aasta detsembrist ning on püsinud stabiilselt kõrge ligikaudu 2016. aasta suvest saadik.

Narvas on praegu müügis ligi pooltuhat korterit. Suurem nõudlus on 30-50-ruutmeetriste elamispindade järele, aga soovitakse soetada ka eksklusiivsemaid pindu. Korterite ostjateks on põhiliselt kohalikud inimesed, aga oleme teinud tehinguid, kus Narva on kodu soetanud elanikke ümberkaudsetest linnadest nagu Sillamäelt ja Kohtla-Järvelt.

Ka Vene kodanike poolt on huvi taastumas, kinnisvarapakkumiste kohta küsitakse palju ja oleme ka korteritehinguid sõlminud. Ostjate ja müüjate struktuur paistab residentsuse poolelt üldiselt olevat siiski võrdlemisi stabiilne, enamik kortereid omandatakse Eesti elanike poolt, Korteritehingute osakaal Vene kodanikega on jäänud viimastel aastatel 1-3% piiridesse.

Kui 2016. aastal tehti Narvas 614 korteritehingut, siis selle aasta lõpuks on prognoositav number 730. Korteri ruutmeetri keskmine hind on alates 2014. aastast olnud langustrendis ja on praegu 420,11 eurot ruutmeetrist.

Kuna kõik elujõulisemad piirkonnad Eestis on praegu korterituru osas kasvamas või vähemalt läbinud juba kiirema kasvu perioodi, siis lähiaastateks Narva prognoosiksin positiivsete trendide järkjärgulist jätkumist. Tehinguaktiivsus on kasvanud, kuniks kõrge pakkumiste arv survestab hinnataseme madalal püsimist, siis erilist hinnakasvu kiirenemist hetkel ei saa prognoosida. Valitsuse algatatud programmid Ida-Virumaa arengutaseme tõstmiseks asuvad kindlasti mõjutama piirkondlikku jätkusuutlikkust, mis pikemas perspektiivis mõjub ka kinnisvaraturule positiivselt.

Narva ja muu Ida-Virumaa puhul hakkab lähitulevikus ilmselt probleemseks kujunema elamufondi jätkusuutlikkus, uusehitisi püstitatakse väga harva ning KredExi käendust ei ole Narvas korterelamu rekonstrueerimiseks kasutanud mitte ükski ühistu.

Kui tulevikus suudetakse töökohti luua, siis pidurdub ka Tallinnasse migreerumine, väheneb pakkumiste arv, kasvab tehinguaktiivsus ning kasvab hinnatase. Olukorras, kus mujal Eestis on tööjõud võrdlemisi kallis ning tööjõudu napib, on Ida-Virumaa erinevatele tööjõumahukatele ettevõtetele perspektiivne tegevuskoht – võrreldes Näiteks Tallinna ja Harjumaaga on kinnisvara ettevõtete jaoks võrdlemisi odav.