Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvarakooli suveakadeemia 2026 - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Тоомпарк: если Ekspress Grupp хочет быть третьим, их план обречён на провал

31.08.2017 Tõnu Toompark

Eesti Meedia покупает city24.ee. ДВ спросили у эксперта по недвимости Тыну Тоомпарка, что это значит для рынка объявлений о продаже недвижимости.

Что изменится на рынке после того, как Eesti Meedia купит city24.ee?

Ситуация станет хуже для бюро недвижимости и девелоперов.

Почему?

Два крупнейших портала окажутся в одних руках.

Но в то же время, Ekspress Grupp собирается создать третий. В союзе с шестью бюро недвижимости.

Да, такая информация была вброшена. Люди часто задаются вопросом: есть ли бум на рынке недвижимости? Так вот, я скажу, что на рынке порталов объявлений о продаже недвижимости бум идёт уже давно. Есть kinnisvara24.ee, который почему-то недавно временно закрыли (по какой причине – не знаю), maakler.ee, reales.ee, rajoon.ee. Возможно, какие-то забыл. В общем, порталов у нас много. Однако если лично я хочу получить какую-то информацию, то думаю только о двух порталах: kv.ee и city24.ee.

Как все эти порталы, о которых я сейчас впервые слышу, вообще могли появиться? Все давно уже знают, что существуют только kv.ee и city24.ee.

Видимо, у людей была надежда, что они смогут создать новый Facebook или Amazon. Однако не получилось. Потребитель привык ходить именно по этим двух старым местам.

Ekspress Grupp ведь решил создать свой портал после того, как kv.ee сильно поднял цены, и бюро недвижимости оказались недовольны?

Это могло их подстегнуть. Однако Ekspress уже и раньше вынашивал эту идею. Теперь некоторые события просто мотивировали их перейти к действиям.

kv.ee и city24.ee объединят?

Об этом надо не у меня спрашивать. Но если бы они мне принадлежали, то я бы их скорее не объединял. Это два сильных бренда, и разные люди любят разные из них. Кому-то нравится мама, а кому-то – дочка.

Зачем же тогда купили city24.ee?

Чтобы улучшить позицию на рынке. Всегда проще действовать, когда оба портала у тебя. А легче – значит прибыльнее.

Будет ли разделение рынка? Будут ли некоторые бюро недвижимости рекламироваться только у Ekspress Grupp, игнорируя kv.ee и city24.ee?

Бизнес бюро недвижимости низкомаржинальный. Так что это вопрос расходов. Крупным фирмам будет проще присутствовать на всех порталах. Тем же, кто поменьше, придётся выбирать. Хотя вот портал kinnisvara24.ee, по каким бы причинам он ни закрыл свои двери, имел другую бизнес-модель. Они считали, что брать деньги за объявления – это несовременно, и зарабатывать надо на дополнительных сервисах (например, за продвижение наверх).

Но крупные фирмы недвижимости сегодня “обязаны”быть на kv.ee и city24.ee.

Не знаю, изменится ли рынок. Если Ekspress Grupp собираются стать третьим порталом, – их план заранее обречён на провал. Если они не будут стремиться стать первыми, у них не будет достаточно посетителей.

Будут ли те шесть бюро недвижимости, что создают новый портал, рекламироваться на его конкурентах?

Думаю, что для них сложное решение. Мысль о том, что рекламироваться нужно только у себя, вполне может возникнуть.

http://www.dv.ee/novosti/2017/08/31/toompark-esli-ekspress-grupp-hochet-byt-tretim—ih-plan-obrechjon-na-proval

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Swedbank: Economic growth in 2Q was the fastest of the last six years: 5.7% yoy

31.08.2017 Tõnu Mertsina

We expected continued robust GDP growth in the second quarter, but 5.7% yoy (1.3% qoq swda) was above expectations. As inflation has picked up, GDP nominal growth accelerated to 10.2% yoy.

Statistics Estonia revised up GDP levels and growth rates of the last four years (2013-2016), whereas GDP growth in 2016 was revised to 2.1% yoy (from 1.6%).

Productivity growth has improved considerably

Fast economic growth, whereas the number of employed and worked hours hasn’t changed substantially, has accelerated growth of labour productivity. At the same time, increase of labour costs in business sector has stabilised. This combination has enabled enterprises to raise their profits (up by 20% yoy in 1H) and improved their ability to invest.

Business and public sector investment growth is very robust

Gross fixed capital formation increased 18% in real terms, whereas non-financial sector invested 21% and government sector even 47% more than a year ago. Government sector increased its investments primarily in buildings and structures, followed by transport equipment. This has contributed strongly to the growth in construction sector, which contributed the most to the GDP growth in 2Q. We expect that government sector will use gradually more EU funds for its investments and that the contribution of its gross fixed capital formation to the economic activity will remain robust at least in 2017-2018. Industrial sector confidence has rised to the highest level of the last 6 years and capacity utilisation is already above its long-term average – therefore we expect that improved outlook for demand brings about the need to invest more.

Mobile equipment behind the deceleration of export growth

Despite strong foreign demand, export growth decelerated to 1% yoy in real terms, whereas export of goods decreased even slightly. Mobile equipment was primarily behind it. Weak result in export of goods limited the growth of manufacturing sector’s value added. We expect that the decrease in export of mobile equipment will continue at least in the coming months and will have strongly negative impact on Estonia’s export of goods’ total picture (the share of mobile equipment is ca 10% of total export of goods). However, export orders of other products are increasing and enterprises have become even more optimistic about export outlook of their production.

Private consumption has slowed as expected

Private consumption increased 2% in real terms in 2Q, but has decelerated to only 1.5% in 1H (4.3% in 2016). The major contribution comes from less consumption of alcoholic beverages and tobacco, which has been going on for a longer time. We expect that private consumption slows this year, despite better consumer confidence as real growth of net wages decelerates. In 2018, wage-earners’ labour income will jump again, due to a substantial increase in their nontaxable income. This is expected to accelerate the growth of private consumption again.

Estonian economic outlook is good

Improved foreign demand will contribute to the economic growth during the next few years and investment growth is expected to remain strong. After a slowdown this year, growth of private consumption is expected to accelerate again next year. As GDP has increased already 5.2% in real terms in 1H this year, we are considering to revise up our GDP forecast for 2017 (recently published 3.5%).

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Eesti Pank: Ettevõtete kasum kasvas teises kvartalis palkadest kiiremini

31.08.2017 Orsolya Soosaar

Palgakasv kiirenes ja oli 2016. aasta keskmise kasvutempo lähedal
Keskmise palga teenija ostujõud kasvab inflatsiooni tõttu aeglasemalt
Palgakasvu kiirendab suur nõudlus tööjõu järele

Keskmine brutokuupalk kasvas 2017. aasta teises kvartalis möödunud aasta sama perioodiga võrreldes 6,8%. Aasta esimese kvartaliga (5,7%) võrreldes palgakasv kiirenes ja kasvutempo oli 2016. aasta keskmise lähedal. Kiirema inflatsiooni mõjul on samas tuntavalt aeglustunud reaalpalga kasv, mis tähendab, et keskmise palga teenija ostujõud kasvab varasemast aeglasemalt.

Hoolimata kiirest palgakasvust suurenes ka ettevõtete kasum. Sellele on aidanud kaasa mitu tegurit, nagu välisnõudluse kasv, põlevkivisektori (peamiselt mäetööstuse ja elektrienergia tootmise) taastumine ja ehitustegevuse hoogustumine tänu suurematele investeeringutele infrastruktuuri. Äritsükli jooksul kõiguvad palgad vähem kui kasumid ja majanduse tugevnedes kasvab kasum palkadest kiiremini, et teha tagasi vahepealset langust. Selleks, et tööjõukulude osakaal lisandväärtuses läheneks majanduskriisieelsele tasemele või ka Euroopa Liidu keskmisele, peaks kasumi kasv veel mõnda aega palgakasvu ületama.

Ettevaates võib palgakasvu veelgi kiirendada suurem nõudlus tööjõu järele, mis majanduse hoogustumisega tavaliselt kaasas käib. Konjunktuuriinstituudi kindlustundeuuringu andmed näitavad, et hõive kasvu ootavate ettevõtete osakaal on suurenenud ja tööjõupuudust nimetatakse tootmist piirava tegurina järjest sagedamini. Ülekuumenemise oht on eriti ilmne ehituses, kus teises kvartalis jäi palgakasv siiski veel majanduse keskmisele alla. Tõenäoliselt on seda aidanud pidurdada välistööjõu värbamine.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Statistikaamet: II kvartalis keskmise palga aastakasv kiirenes

30.08.2017 Statistikaamet

Keskmine brutokuupalk oli 2017. aasta II kvartalis 1242 eurot ja brutokuupalk tõusis eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 6,8%, teatab Statistikaamet. Neli järjestikust kvartalit aeglustunud palga aastakasv kiirenes II kvartalis taas ning oli 1,1 protsendipunkti kiirem kui eelmises kvartalis.

Keskmine brutokuupalk oli aprillis 1120, mais 1201 ja juunis 1311 eurot. Juunikuu kõrgem brutokuupalk tulenes peamiselt ebaregulaarsete preemiate ja puhkusetasude suurenemisest. Eelmise kvartaliga võrreldes suurenes brutokuupalk 7,7%.

Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud suurenesid II kvartalis palgatöötaja kohta 2016. aasta II kvartaliga võrreldes 7,1% ning jäid suhteliselt samale tasemele eelmise kvartaliga võrreldes. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta suurenes keskmine brutokuupalk aastaga sama palju kui koos preemiate ja lisatasudega (6,8%).

Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes 2016. aasta II kvartaliga tarbijahindade tõusu tõttu aeglasemalt kui keskmine brutokuupalk. Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 3,7%. Reaalpalk on tõusnud eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes alates 2011. aasta teisest poolest.

Keskmine brutotunnipalk oli 2017. aasta II kvartalis 7,50 eurot ja brutotunnipalk tõusis eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 8,5%.

Keskmine brutokuupalk oli 2017. aasta II kvartalis jätkuvalt kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses, vastavalt 2135 ja 2052 eurot. Võrreldes 2016. aasta II kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam mäetööstuse (12,9%), info ja side (10,5%), energeetika (9,9%) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (9,9%). Võrreldes eelmise aasta II kvartaliga jäi brutokuupalk suhteliselt samale tasemele kinnisvaraalases tegevuses (-0,6%) ning põllumajanduses, metsamajanduses ja kalapüügis (1,8%).

Brutokuupalga aastakasv oli II kvartalis kiirem välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (8,8%) ning riigiasutustes ja -ettevõtetes (7,9%) ning aeglasem kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes (6,7%) ja Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (5,8%).

Maakonniti oli 2017. aasta II kvartalis kõrgeim keskmine brutokuupalk Harju (1372 eurot) ja Tartu (1227 eurot) maakonnas ning madalaim Hiiu (869 eurot) ja Saare (884 eurot) maakonnas. Brutokuupalga aastakasv oli II kvartalis kiireim Ida-Viru (14%), Rapla (11%) ja Võru (9%) maakonnas ning brutokuupalk langes Saare (3%) ja Hiiu (7%) maakonnas.

Palgastatistika uuringu alusel oli 2017. aasta II kvartalis täistööajale taandatud töötajate arv 0,3% väiksem kui eelmises kvartalis ja 3,5% suurem kui 2016. aasta II kvartalis. Täistööajale taandatud töötajate arv suurenes aastataguse ajaga võrreldes enam haldus- ja abitegevustes (15%), põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi (15%) ning info- ja side (14%) tegevusalal ning vähenes enam veondus ja laondus tegevusalal (8%), avalikus halduses ja riigikaitses (3%) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (3%). Töötajate arv tõusis aastaga erasektoris 5% ja vähenes avalikus sektoris 1%.

2017. aasta II kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1673 eurot ja tunnis 11,17 eurot. Keskmine kuutööjõukulu palgatöötaja kohta tõusis 2016. aasta II kvartaliga võrreldes 6,7%.

**Keskmine brutokuupalk ja selle muutus, I kvartal 2015 – II kvartal 2017**
Aasta	Kvartal	Keskmine brutokuupalk, eurot	Muutus võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga, %
2015	I	1 010	4,5
	II	1 082	5,8
	III	1 045	6,9
	IV	1 105	6,4
2016	I	1 091	8,1
	II	1 163	7,6
	III	1 119	7,1
	IV	1 182	6,9
2017	I	1 153	5,7
2017	II	1 242	6,8

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2017. aastal on valimis 12 315 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, hüvitisi ja toetusi palgatöötajatele.

Statistika aluseks on küsimustik „Palk”, mille esitamise tähtaeg oli 18.07.2017. Statistikaamet avaldas kvartali kokkuvõtte 31 tööpäevaga. Statistikatöö „Töötasu“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Suure elamispindade turuülevaate esitlus: sügis 2017

30.08.2017 Tõnu Toompark

Valminud on igasügisene uue suur elamispindade turuülevaade. Traditsiooniliselt heidab ülevaade pilgu kinnisvaraturu telgitagustesse.

Vaatleme, kas millises seisus on kinnisvaraturg, mis on turu siiani toonud ja kas see, mis siia on toonud viib meid ka edasi.

Oluline osa turuülevaatest on pühendatud tänase turu trende määravale uusarenduste segmendile. Vaatame, milline on pakkumine, kui suur on müük ja millises suunas purjetavad hinnad.

Üle ega ümber ei saa märksõnast “buum”. Ülevaate esitluse käigus proovime leida põhjapaneva seisukoha selle sõna kasutamise asjakohasuse osas.

Loomulikult on oma osa prognoosidel. Ülevaade uurib poole-pooleteise aasta perspektiivis toimuvat.

Kas tunned, et selline turuülevaade võiks sinu jaoks kasulikku infot pakkuda? Kui jah, siis palun kontakteeru ettevõttesiseseks elamispindade turuülevaate esitluseks +372 525 9703 või tonu@toompark.ee.

Alternatiivina ettevõttes toimuvale turuülevaate esitlusele on võimalus osaleda Kinnisvarakoolis analoogsel teemat toimuval seminaril. Seminar Kinnisvaraturu ülevaade toimub 30/10/2017. Lähem info Kinnisvarakooli kodulehel.

Merko sõlmis ehituslepingu Alfa kaubanduskeskuse laienduseks Riias

30.08.2017 Tõnu Toompark

AS Merko Ehitus kontserni kuuluv SIA Merks ja SIA „Delta Property ” sõlmisid ehituslepingu Alfa kaubanduskeskuse laienduseks Riias.

Tööd hõlmavad kokku ligikaudu 54 tuhande bruto ruutmeetri ehitust, sealhulgas uute jaekaubanduse pindade, maa-aluse parkla ja uue parkimismaja rajamist ning samuti mitmeid muid töid kaubanduskeskuse pindadel ja territooriumil.

Lepingu maksumus on ligikaudu 34 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööd algavad 2017. aasta septembris ning nende valmimine on planeeritud 2019. aasta juulisse.

SIA Merks (www.merks.lv) on Läti ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener- ja elamuehituse töid.

Reaalkooli juurdeehitust võimaldav detailplaneering on vastu võetud

30.08.2017 Tallinn.ee

Tallinna Linnavalitsus otsustas 30. augusti istungil Tallinna Reaalkoolile reaal- ja loodushariduse kompetentsikeskuse rajamist võimaldava detailplaneeringu vastuvõtmise. Planeeritav keskus pakuks Tallinna koolidele võimalust saada maailmatasemel reaalharidust.

Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvarti sõnul on Tallinna linnal hariduses kolm prioriteeti: koolivõrgu korrastamine, õpikeskkonna kaasajastamine ja parimate praktikate rakendamine. “Kompetentsikeskuse rajamine teenib kõiki kolme eesmärki. Soovime hoone detailplaneeringu kehtestada 2017. aasta sügisel, pärast seda saaks alustada projekteerimisega,” sõnas Kõlvart.

„Reaalhariduse edendamiseks vajab Tallinn kaasaegset kompetentsikeskust, mis võimaldab maksimaalselt rakendada kaasaegset õpikäsitust – õppijate individuaalset ja sotsiaalset arengut toetava, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendava õppe kaudu,“ ütles Kõlvart. Abilinnapea lisas veel, et uus hoone lahendab Tallinna Reaalkooli aastaid vaevanud ruumikitsikuse ja spordivõimaluste puudumise probleemid. Lisaks Tallinna Reaalkooli õpilastele saavad valminud õpperuume kasutada ka kõikide teiste Tallinna koolide õpilased, see annab võimaluse teha oma koolitöid ja praktikume nüüdisaegse varustusega laborites.

Estonia pst 6 kinnistu ja lähiala detailplaneering näeb ette kinnistul oleva neljakorruselise Tallinna Reaalkooli hoone säilitamise olemasolevas suuruses ning selle kõrvale kuni nelja maapealse ja ühe maa-aluse korrusega hoone ehitamise ja olemasoleva ühe korruselise hoone rekonstrueerimise. Estonia puiestee ja G. Otsa tänava nurgal asuva detailplaneeringuala suurus on 1,27 ha.

Estonia pst 6 kinnistul asub Tallinna Reaalkooli õppehoone, mis on tunnistatud ajaloo- ja arhitektuurimälestiseks. Kinnistul asub ka 2-korruseline algklasside hoone, mis on kokku ehitatud 1-korruselise paekivist riietushoonega.

Planeeritud maa-ala paikneb Tallinna vanalinna muinsuskaitsealal ning jääb 13.–18. sajandi all-linna kindlustuste – linnamüür, tornid, väravaehitised, muldkindlustused, vallikraav – alale.

Tallinna üldplaneeringu kohaselt on planeeritud ala juhtotstarve ühiskondlike ja puhkeehitiste ala, mis on mõeldud põhiliselt haridus, teadus, tervishoiu, kultuuri või spordi jm asutustele, samuti samalaadsete teenustega või vaba aja veetmisega seonduvatele ettevõtetele. Detailplaneering on Tallinna üldplaneeringuga kooskõlas ning detailplaneeringus kavandatu elluviimine on avalikes huvides.

Detailplaneeringuga Estonia pst 6 kinnistule määratav ehitusõigus võimaldab Tallinna Reaalkooli arendada ning kooli tegevust ajaloolises asukohas laiendada. Uude õppehoonesse on võimalik ehitada tänapäeva nõuetele vastavad õpperuumid ja luua ajakohased tingimused õppetöö läbiviimiseks.

Kinnistul asuv ühekorruseline riietushoone restaureeritakse ning säilitatakse praeguses asukohas. Riietushoonega kokku ehitatud algklasside hoone on amortiseerunud ning on lubatud lammutada. Uus õppehoone on kavandatud praeguse spordiväljaku alale, ühtlase tänavaseina kujundamiseks on määratud Estonia puiestee ehitusjoon. Vastavalt muinsuskaitse eritingimustele ei tohi planeeritud hoone kõrgus ületada Tallinna Reaalkooli hoone katusekarniisi kõrgust. Planeeritud hoone võib ühendada ajaloolise koolihoonega esimese ja maa-aluse korruse tasandil.

Detailplaneeringus on määratud arhitektuurinõuded mälestiseks tunnistatud koolihoone vaadeldavuse ja dominantsuse tagamiseks. Enne planeeritud hoone ehitusprojekti koostamist tuleb korraldada arhitektuurivõistlus. Lisaks on krundile planeeritud parkla, rekreatsiooniala ja spordiväljak.

Detailplaneeringu koostamise algatamisettepaneku tegi Tallinna Reaalkooli Hoolekande Selts. Tallinna linnavalitsus algatas detailplaneeringu 12. juunil 2013 korraldusega. Detailplaneeringu eskiislahenduse ja lähteseisukohtadega sai tutvuda 5. juulist kuni 12. juulini 2013. Tallinna Kesklinna Valitsus korraldas 16. juulil 2013 detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avaliku arutelu.

Detailplaneeringu koostas ConArte OÜ, arvestades algatamise korralduses olevate lähteseisukohtade ja lisatingimustega.

Pärast detailplaneeringu vastuvõtmist korraldavad Tallinna Linnaplaneerimise Amet ja Tallinna Kesklinna Valitsus detailplaneeringu avaliku väljapaneku.

Nordic Outlook: maailmamajanduse soodsad tuuled toetavad Eesti kiiremat kasvu

30.08.2017 Mihkel Nestor

Majanduses puhuvad tuuled on olnud viimastel aegadel soodsad. Eesti majanduskasv kerkis aasta esimeses pooles numbriteni, mida nägime viimati 2012. aastal, kui olime taastumas sügavast majanduskriisist.

Eesti majandus sõltub väga teiste riikide käekäigust ja ootuseid ületav majandusaktiivsus meie peamiste kaubanduspartnerite juures on lubanud meil kasvada kiiremini, kui julgesime varasemalt loota. Positiivse majandusstatistika valguses on SEB korrigeerinud ülespoole mitme Eesti jaoks olulise ekspordiriigi kasvuprognoose, mis tähendab, et ka 2018. ja 2019. aastal kasvab meie heaolu jõudsalt.

Majandusvõimsus on saavutamas kriisieelset taset

Järgmisel paaril aastal kujundab maailmamajanduse käekäiku kombinatsioon dramaatilistest poliitilistest sündmustest ja klassikaline majandustsükli kulg. Teadmatus Euroopa Liidu ja Suurbritannia edasise majanduskoostöö tuleviku osas ning ettearvamatu Trumpi administratsioon suurendavad selgelt poliitilist ebakindlust, seda eriti välispoliitikas. Euroopas vaadatakse lootusrikkalt Prantsusmaa uue presidendi Emmanuel Macroni poole, oodates talt Prantsusmaa põhjalikku reformimist, kuid ka Euroopa integratsiooniprojekti jätkamist.

Majandusteoreetilisest vaatevinklist tekitab arutelusid küsimus meie paiknemisest suures majandustsüklis ja selle võimalik kestus. Kuigi finantskriisist taastumine on väldanud juba pea kümnendi, on majandus endist võimsust saavutamas alles nüüd. Tootmisvõimsuste rakendatus on jõudnud tasemele, kust edasiliikumine eeldab suuri investeeringuid. Samal ajal on tööturud märgatavalt tugevnenud ja töötus on langenud paljudes arenenud riikides allapoole tasakaalupunkti. Kuigi meie prognoosiperioodi lõpul võivad need tegurid hakata majanduskasvu piirama, näitab ajalugu, et majanduse pakkumispoolel on kombeks positiivselt üllatada, mistõttu eeldame, et aeglustumine saab olema pehme. Taas on hoogu kogumas ka arenevate riikide majanduskasv, mis annab täiendava panuse maailmamajanduse jõudsasse tõusu lähiaastail.

Euroala majandusnäitajad on julgustavad

Ehk kõige eredam pealkiri positiivsete uudiste seas on Eesti jaoks euroala majanduse jätkuv tugevnemine. Euroala sisemajanduse kogutoodang suurenes II kvartalis 2,2% ehk rohkem kui Suurbritannias ja USA-s. Seejuures on euroala majanduste tõus laiapõhjaline: seis Saksamaa majanduses püsib endiselt tugev, samas kui Lõuna-Euroopa riigid on parandanud oma konkurentsivõimet. Seetõttu oleme korrigeerinud veidi ülespoole ka prognoosinumbreid ja ootame euroala majanduskasvuks tänavu 2,1%, järgmisel aastal 2,2% ja 2019. aastal 2%.

Ühendriikide majanduskasv on jäänud tänavu ootustele veidi alla. Selle peamiseks põhjuseks on kesine eratarbimine, samas kui eksport ja põhivarainvesteeringud suurenevad nõrgema dollari ja elavnenud naftatööstuse tõttu hästi. Oodates majanduskasvu tugevnemist aasta teises pooles, prognoosime USA-le tänavu 2,2% majanduskasvu, mis kiireneb 2,4% 2018. aastal ja langeb tagasi 2,0%-le 2019. aastal. Donald Trumpi isik külvab jätkuvat segadust nii USA sise- kui välispoliitikas. Suurt sisepoliitilist konflikti tõotab vajadus tõsta föderaalvõlale seatud ülempiiri sel sügisel. Seetõttu saab loodetust tagasihoidlikum olema ka Trumpi lubatud leebe eelarvepoliitika. Trumpi ettearvamatu välispoliitika jääb majandusuudiseid mõjutama ka lähiaastail, kuid seni on selle mõju reaalmajandusele olnud vähene.

Pärast kolm aastat väldanud majanduskasvu aeglustumist arenevatel turgudel, peaks kasv seal tänavu taas hoogustuma. Kuigi Hiina majanduskasv jätkab kõrgema arengutaseme tõttu aeglustumist, saab see olema äärmiselt kontrollitud ja pikaldane protsess ning majanduskasv jääb üle 6% terve prognoosiperioodi jooksul. Olulisi maksusüsteemi reforme ellu viinud Indias peaks majanduskasv seevastu hoogustuma ja jõudma 2019. aastaks 7,6% tasemele. Hiina ja India kasvutempo jääb püüdmatult kaugele Brasiilia ja Venemaa jaoks, kelle majandused on käesoleval aastal küll taas kasvule pöörduvad, kuid kes peavad terve prognoosiperioodi vältel leppima ligi 2% piirduva majanduskasvuga.

Eksporditurgude majanduskasv tõstab Eesti SKP-d

Eestil on põhjust head meelt tunda tugeva majanduskasvu üle meie peamistel eksporditurgudel – Soomes, Rootsis ja teistes Baltimaades. Eriti suure positiivse üllatuse on pakkunud Soome, mille majandus on tänavu suutnud vastupidiselt ootustele kasvada euroala keskmisest kiiremini. Seejuures on väga häid tulemusi näidanud eksportiv tööstus, millel on olnud tugev mõju ka Eestile. Oleme tõstnud Soome majanduskasvuprognoosi pea protsendi võrra ja ootame tänavu 2,5%-ni ulatuvat SKP kasvu. Rootsi majanduskasv püsib jätkuvalt väga kiire ja selle raugemine saab olema varem oodatust aeglasem. Ka prognoosiperioodi lõpus 2019. aastal kasvab Rootsi majandus 2,4% võrra. Sarnaselt Eestile on ka teised Balti riigid kogenud aasta esimeses pooles väga kiiret majanduskasvu, mistõttu peaks Leedu SKP suurenema tänavu 3,7% ja Läti oma koguni 4,1%. Soodne majanduskliima euroalal võimaldab 3% ületavat majanduskasvu Lätis ja Leedus ka lähiaastail.

Sarnaselt teistele Baltimaadele on Eesti majanduskasv tänavu oluliselt kiirenenud, toeks tugevnev euroala majandus ja Soome üllatavalt kiire taastumine. Kuigi ainsa SKP komponendina valmistas I kvartalis pettumuse eratarbimise aeglane kasv, näitab tugev tööturg ja hea jaekaubandusstatistika, et aasta kokkuvõttes peaks ka majapidamiste tarbimine majanduskasvu tugeva panuse andma. Koos tugeva ekspordikasvu ja investeeringute taastumisega, peaks see tänavuse majanduskasvu tõstma 3,6% tasemele. Järgmisel kahel aastal kasv veidi aeglustub, kuid jääb endiselt euroala keskmisest oluliselt kiiremaks: 2018. aastaks prognoosime 3,2% ja 2019. aastaks 3,0% suurust majanduskasvu.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

KV.EE: Tallinna korterite pakkumishind kerkis aastaga 8%

30.08.2017 Tõnu Toompark

Harju maakonnas pakuti juulis portaali KV.EE kaudu müügiks 6001 korterit keskmise hinnaga 1955 €/m². Aastataguse ajaga võrreldes on korterite müügipakkumiste arv portaalis KV.EE vähenenud 11%, kuid pakkumishinnad on kasvanud 8%.

Korterite müügipakkumiste trendi juhib valdavalt Tallinna linn, kui kogu 6001 Harjumaa korteripakkumisest asub 5227 ehk 87%. Omavalitsuste lõikes järgnevad Tallinna pakkumiste arvule Rae vald, Maardu linn ja Viimsi vald vastavalt 178, 114 ja 109 korteri müügipakkumisega. Teiste Harjumaa omavalitsuste korterite müügipakkumiste arv portaalis KV.EE jääb juba alla 100 pakkumise.

Korterite pakkumishinnad on valdavalt positiivse suunaga. Vaid üksikutes omavalitsustes on korterite pakkumishinnad mõne protsendi võrra aastatagusest allpool. Enamus omavalitsuste korterite pakkumishindadest portaalis KV.EE on aastatagusest kümmekond protsenti kõrgemal. Mitmeski piirkonnas on selle taga Tallinnast väljapoole jõudnud korterite uusarendus, mis kergitab pakkumiste keskmist hinda.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korterite müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk			Korterite müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus, €/m²
	07/2016	07/2017	Muutus, %	07/2016	07/2017	Muutus, %
Anija vald	27	16	-41%	618	594	-4%
Harku vald	47	63	34%	1 565	1 649	5%
Jõelähtme vald	27	42	56%	1 167	1 484	27%
Keila	58	46	-21%	1 162	1 328	14%
Keila vald	26	18	-31%	555	591	6%
Kiili vald		22	NA		1 579	NA
Kuusalu vald	16	17	6%	404	439	9%
Loksa	31	17	-45%	356	373	5%
Maardu	152	114	-25%	1 090	1 079	-1%
Paldiski	70	44	-37%	479	482	1%
Raasiku vald	20		NA	1 075		NA
Rae vald	128	178	39%	1 528	1 663	9%
Saku vald	49	33	-33%	1 429	1 557	9%
Saue	32	14	-56%	1 413	1 638	16%
Saue vald	70	41	-41%	1 584	1 559	-2%
Tallinn	5 778	5 227	-10%	1 919	2 067	8%
Viimsi vald	173	109	-37%	1 615	1 555	-4%

Eesti	11 033	9 653	-13%	1 426	1 560	9%
Harjumaa	6 708	6 001	-11%	1 814	1 955	8%
Narva	532	583	10%	563	543	-4%
Pärnu	143	174	22%	1 362	1 511	11%
Tallinn	5 778	5 227	-10%	1 919	2 067	8%
Tartu	1 682	1 338	-20%	1 419	1 531	8%

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Uus Maa: Ära osta uut korterit ilma parkimiskohata

30.08.2017 Egon Juhanson

Kas soetada parkimiskoht lisaks või mitte, on küsimus, mida esitavad endale paljud uue korteri ostjad, kel kas pole autot või kes, omades küll autot, loobuvad ostust pingelise eelarve tõttu. Toon välja põhjused, miks parkimiskoht on siiski kasulik kõigil osta.

Kohe alustuseks soovitan autoomanikel parkimiskoha ostus mitte kahelda. Loota, et küll oma autole kusagil koha leiab, on parkimisprobleemidest kubisevas Tallinnas üsna õhukesel jääle kõndimine. Elanike arv kasvab, autostumine kasvab, kuid tänavad või majadevahed laiemaks ei muutu. Seda eriti just „mägedel“.

Täpselt sama põhjus hakkab mängima rolli siis, kui soovite oma korteri müüa. Uue ostja suur nõudmine võib olla parkimiskoha olemasolu ning on väga nukker, kui just selle tõttu jääb tehing katki. Veel enam – parkimiskoha olemasolu mis iganes piirkonnas on üleüldse väga tugev müügiargument.

Kui uues majas antakse võimalus, et suure korteri ostjad saavad soetada kaks parkimiskohta, kuid peres on üks auto, tasub ka teise koha välja osta. Selle saab nimelt naabritele või kõrvalmaja elanikele üürile anda. Või kui teile käib palju külalisi, on kasvõi üks koht neilegi olemas.

Muide, parkimiskoha üürile andmine võiks olla hea argument ka neile, kes autot ei oma. Tegemist on ju igakuise kindla sissetulekuga. Ning taaskord, kui on soov korter edasi müüa, saab parkimiskohast tugev müügiargument.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Riigi Kinnisvara: Vändra päästekomando sai nurgakivi

30.08.2017 Tõnu Toompark

Täna asetasid Siseministeeriumi varade asekantsler Riho Kuppart, Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu, Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, Vändra vallavanem Jaanus Rahula, Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) juhatuse liige Tanel Tiits ja AS Pärnu REV juhataja Andres Kesküla pidulikult nurgakivi uuele Vändra päästekomandole, mille ehitustööd lõpevad käesoleva aasta lõpus.

„Siseministeeriumi jaoks on päästevaldkonna investeeringud olulised. Iga uus kaasaegne komando suurendab piirkonna turvalisust, sest hoone on tehtud just päästeteenuse vajadusi silmas pidades,“ ütles Siseministeeriumi varade asekantsler Riho Kuppart. „On suurepärane, kui saame ehitada uue hoone, aga kõige tähtsamad on selles hoones töötavad inimesed. Mul on hea meel, et Vändra komandos on pühendunud ja professionaalsed tegijad, kes seisavad head oma piirkonna turvalisuse hoidmise ja suurendamise eest.“

RKAS ja Pärnu REV AS sõlmisid käesoleva aasta 12. mail Vändra päästekomando ehitustööde töövõtulepingu summas 1 035 225 eurot, summale lisandub käibemaks.

Pärnu maakonda Vändra valda Allikõnnu külla rajatakse 835,3 ruutmeetri suuruse suletud netopinnaga kahekorruseline päästeteenistuse hoone, mille märksõnad on funktsionaalsus, kauakestvus ja energiasäästlikkus. Tööde käigus ehitatakse olemasolev kontorihoone ümber tänapäevaseks komandohooneks ning juurde ehitatakse garaaži osa.

Siseministeeriumi varade asekantsler Riho Kuppart

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine praktikas – kuidas vältida vaidlusi, järelevalve märkusi ja probleeme objekti üleandmisel?

KV.EE: Eesti suurim kinnisvaramess toob kokku rekordarvu arendusprojekte

30.08.2017 Tarvo Teslon

Eesti suurim kinnisvaramess KV.EE Kinnisvararalli toimub sel aastal 16. septembril ja toob kokku rekordarvu arendusprojekte. Päeva jooksul saab tutvuda ligi 30 uusarendusega Tallinnas, Harjumaal ja esmakordselt Pärnus.

KV.ee juht Tarvo Tesloni sõnul võeti avatud uste päeva korraldamine ette, sest huvi uusarenduste vastu on plahvatuslikult tõusnud.

“Uute korterite müügitempo on tugev. Selliste korterite osakaal kõikidest tehingutest on 30 protsenti turust, mis tähendab, et igakuiselt leiab ostja 230-250 uut korterit,” selgitas Teslon uusarenduste turu tendentse ja lisas, et “koduostjate kõrval on märgata ka üüriinvestorite huvi tõusu, kellele liigub hinnanguliselt 10-15 protsenti kõigist uutest korteritest. Selliseid investorid otsivad turult eelkõige ühetoalisi, aga ka väiksemaid kahetoalisi kortereid.”

Tesloni sõnul pole suure huvi tõttu uute korterite hinna langust näha, seetõttu tasuks turult otsida avatud silmadega soodsaid eripakkumisi: “Uute korterite hinnad on viimase aasta jooksul olnud väikses, kuid siiski stabiilses tõusus. Aasta jooksul on uute korterite hinnad kerkinud 2-4%. Olukorras, kus pakkumiste arv müügitempo suhtes on pigem madal ja ostujõud tugev, võib pigem prognoosida hinnatõusu jätkumist endisel määral. Aeg-ajalt on turul siiski ka huvitavaid eripakkumisi, millel tuleks silm peal hoida.”

Avatud uste päevad üllatavad eripakkumistega

Kui tavaliselt peab erinevate korteritega tutvumiseks varuma päevi ja leppima ajad maakleritega eraldi kokku, siis kinnisvararallil on võimalik uudistada ühe päevaga mitmeid huvipakkuvaid uusarendusi. Võrreldes möödunud aastaga saab sel aastal lisaks korteritele ja ridaelamuboksidele visata pilgu peale ka majadele, kruntidele ning arendusprojektidele Pärnu linnas.

Kuigi korterite hinnad on tõusutrendis, siis võib uusarenduste avatud uste päevadelt leida häid eripakkumisi. “Kohapeal saab oma küsimustele vastuseid otse arenduste esindajatelt, mõnes arenduses on kohal ka pangatöötajad, kes nõustavad laenuküsimustes. Sel korral on ühes suuremas arenduses küsimustele vastamas lausa arendusfirma omanik isiklikult. Kliendipäevade kontekstis on selline asi pigem haruldane, samas tõstab kindlasti taoline personaalne lähenemine arenduse usaldusväärsust,” sõnas KV.EE portaali juht Tarvo Teslon.

Tänaseks on oma arendustega väljas järgmised arendajad ja edasimüüjad: Metro Capital, Endover, Bonava, Trigon Capital, GO Kinnisvara, ProKapital, ALG Liisingu AS, Larsen Kinnisvara, Koidu Ehitus, Sinilille Kodu, LVM Kinnisvara, Kinnisvaraekspert.

Kampaanialehel www.kv.ee/kinnisvararalli on kaardil võimalik valida omale sobiv rallitrajektoor ning arenduste juurest leiab ka nupu “sõida kohale” objektile kohale juhatab.

Arco Vara: Nõmmelt ei taha naljalt keegi ära kolida

30.08.2017 Gari Selgis

Ligi 40 000 elanikuga Nõmme kinnisvara hinnataset mõjutab vähene pakkumiste arv ja nii on viimase aastaga eluasemete keskmine ruutmeetri hind võrdsustunud juba Tallinna kesklinna hindadega.

Taolised trendid pole ajaloolise Nõmme puhul iseenesest mingi ime, sest tegemist on elanike poolt väga hinnatud rahuliku ja rohelise elukeskkonnaga linnaosaga. Viimane fakt annab silmad ette Tallinna teistele linnaosadele, sest kust mujalt leiab nii külluslikku looduskooslust ja võimalusi vabal ajal metsas või rabas lõõgastuda.

Kui lisame siia veel kauni arhitektuuriga eramajad, hoolitsetud aiad, sportimisvõimalused, hea kooli- ja transpordivõrgu, siis saame aru, miks inimestele meeldib väga Nõmmel elada ja miks nad väga mõjuva põhjuseta seal oma kodu ei müü.

Sellest tulenevalt on Nõmmele suhteliselt keeruline omale kodu osta, pakkumises on enamasti vaid üksikuid eksklusiivsete hindadega maju. Vabu kortereid leiab peamiselt uusarendustest, näiteks Vesioina korteriarendusest leiab Nõmmele väga iseloomulikke elamispindu.

Nõmme linnaosas tehti käesoleva aasta I poolaastal enim tehinguid suuremate perekorteritega, mis on ka loogiline, sest Nõmme on vaikne ja peresõbralik elukeskkond. Keskmise taolise korteri suurus jäi 100 ruutmeetri juurde. Ostjateks on tavaliselt Nõmmele väga lojaalsed inimesed, kes seal juba elavad ja soovivad suuremale või uuemale pinnale kolida või siis endised nõmmekad, kes otsivad linnaossa tagasikolimise võimalust.

Nõmme linnaosas tehti 2017. aasta esimeses pooles 191 korteritehingut, millest uute korteritega tehtud tehingute arv oli 27 ehk 14,1 protsenti. Keskmiseks korteri ruutmeetri hinnaks kujunes 1615,69 eurot. Korteritehingute arv kasvas aastases võrdluses 12,4% ja ruutmeetri hind 14,1%.

Üüriturg on Nõmmel suhteliselt tagasihoidlik, sest nagu eespool nimetatud, on vabade pindade arv piiratud.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Tallinna Sadam: Tallinna Vanasadama arendusplaani hakkab koostama Zaha Hadid Architects

30.08.2017 Tõnu Toompark

Täna avalikustati Vanasadama Masterplaani žürii poolt arhitektuuribüroo, kes koostab käesoleva aasta lõpuks Vanasadama arendusplaani ehk Masterplaani 2030. Ideekonkursi võitjaks osutus kolme finalisti seast Zaha Hadid Architects.

Tallinna Sadama juhatuse esimehe Valdo Kalmu sõnul oli Zaha Hadid Arhitects töö eristuv pakkudes innovaatilist ning terviklikku lahendust Tallinna mereväravale.

„ Zaha Hadid arhitektid on oskuslikult loonud linnaruumi ja sadama ala tasakaalustatud ühendamise koos läbimõeldud juurdepääsude ja liikluslahendustega. Nende töös joonistuvad välja läbivad jalakäijate liikumistee diagonaalid, mille ümber on rajatud mitmekesine ja meeldejääv linnaruum. Huvitavamad detailid on veesilmad Reidi tee ääres, jalakäijate alade osaline ja sujuv tõstmine teisele tasandile. Hea terviklikkuse annab ka Admiraliteedibasseini ümbrusele A-ja D-terminali esistega pakutud üks ühtne linnaruum-väljak koos rohealaga. Zaha Hadid töö kasuks rääkis ka tugev logistika ja kinnisvaraarenduse analüüs ning veenev Masterplaani etapiviisiline ja realistlik elluviimisvõimalus.“

Valiku tegemisel hindas žürii tööde vastavust selles etapis püstitatud võistlusülesandele. Muuhulgas vaadati ideede sobivust ümbritsevasse keskkonda ning sadama ja linna ühendamise läbimõeldust, ideelahenduse värskust ja innovaatilisust, aga ka lahenduse teostatavust.

Tallinna Sadama eesmärk on koostöös Zaha Hadid Arhitektidega jõuda 2017.aasta lõpuks Vanasadama Masterplaan 2030 valmimiseni. Pärast Masterplaani valmimist algatatakse vastavad detailplaneeringud ning töötatakse välja sobivad ärimudelid arenduste elluviimiseks.

Tallinna Sadam kuulutas 2016.aastal välja Vanasadama arendusplaani ehk Masterplaani 2030 ideekonkursi eesmärgiga leida pikaajaline terviklahendus, mis on aluseks sadama-ala kinnisvaraarendustest ning linnalise ja avaliku ruumi ühendamiseks sadama funktsioonidega. Tallinna Sadamal on plaanis tuua sadamafunktsioonide kõrvale Vanasadamasse rohkem linnalist arendust ning muuta piirkond kergesti läbitavaks ning atraktiivseks linnaruumiks.

Zaha Hadid Archtects on rahvusvaheliselt tunnustatud Londonis baseeruv arhitektuuribüroo, kellel on suur kogemustepagas nii erinevate suuremahuliste hoonete projekteerimisel, mereäärse linnaruumi planeerimisel kui ka Masterplaanide koostamisel. Äramärkimist väärivad Singapore – One North Masterplan, Salerno Maritime Terminal (Itaalia) , Antwerpen – Port House (Belgia), Bilbao Zorrozaure Port area Masterplan (Hispaania), Milano City Lig´fe residences (Itaalia), Shanghai Sky SOHO (Hiina).

Vanasadama Masterplaani žüriisse kuuluvad Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm, Tallinna Sadama infrastruktuuri arendusosakonna juhataja Hele-Mai Metsal, Tallinna linna peaarhitekt Endrik Mänd, Eesti Arhitektide Liidu aseesimees Peeter Pere ja Arhitektide Liidu liige Ülar Mark.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Üüriinvestori abimees: kuidas hakata kinnisvarasse investeerima?

30.08.2017 Pille Ivask

Kui vanasti olid tüdruku parimad sõbrad teemandid, siis nüüd on selleks kinnisvara, meenutas kinnisvaraekspert Tõnu Toompark ühe vanema daami tõdemust. See trend ei kehti üksnes tüdrukute puhul.

Kinnisvaraeksperdid kinnitavad, et viimastel aastatel on korteri ostmine välja üürimise eesmärgil saanud väga populaarseks. Pealinna on rajatud kortermaju, mis ongi peamiselt turundatud just üüriinvestorite huve silmas pidades. Rääkimata tavalistest kortermajadest, kuhu inimesed ostavad korteri eesmärgiga see kohe välja üürida.

Toompark tõdes, et üüriinvestorid on saanud populaarseks just viimastel aastatel. Miks? Ühelt poolt on investeeringud kinnisvarasse muutunud väga populaarseks: inimestel on raha, ent alternatiivseid võimalusi, kuhu krõbisevat paigutada, pole just ülemäära palju. Lisaks räägitakse viimastel aastatel palju jagamismajandusest ja Airbnb populaarsus mängib kindlasti suurt osa selles, miks üüriinvestoreid juurde on tekkinud: nõnda võib head tulu teenida.

Trend üürituru kasuks

Mõistagi võiks küsida, miks on üüriinvestorite tekkega nii kaua läinud. Kui silmas pidada üüriinvestoritele mõeldud toodete teket, siis on Toomparki sõnul asi näiteks selles, et eluruumidele on klientidel siiski omad nõuded: päike peaks aknast sisse piiluma ning inimeste liikuvat eluviisi arvestades on ka parkimiskoha olemasolu vajalik. See kõik omakorda piirab seda, kuhu saab maja ehitada.

1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahter tõdes, et üüriinvestorite teket ja populaarsust võib selgitada ka sellega, et üldine majandustsükkel on jõudnud sinnamaale, kus paljudel inimestel ei ole võimalust või soovi korterit osta. Vahter selgitas, et inimesed ei saa pankadelt enam väga lihtsalt laenu ning korteri ostuks vaja minevat raha pole just väga kerge kokku saada. Kui arvestada, et omafinantseering jääb pankade puhul 15–20% juurde, on tegu üsna kopsaka summaga, mida kokku koguda.

Väikekorteritele suur nõudlus

Toompark hindas, et uusarendustesse kortereid ostvatest inimestest nii 10–20% on üüriinvestorid. Vanemate majade puhul on osakaal väiksem, nii 5–15%. Samas on seda näitajat hinnata väga raske, kuna kinnisvaramüüjad või maaklerid üldjuhul ei küsi, miks korter ostetakse. Samuti võivad otsused pärast tehingut muutuda.

Üüriinvestori peamine huviala on väikekorterid, milles üks-kaks tuba. Vahter märkis, et ta teab juhuseid, kus korteri suurus on olnud alla 10 ruutmeetri ja ka sellele on olnud suur nõudlus. Üldjuhul eelistatakse väikest korterit seetõttu, et see polegi mõeldud päris oma koduks, ütles Toompark. Need on mõeldud inimestele, kes alles otsivad oma kohta elus või hoopiski vanemale põlvkonnale, kes eelistabki elada kompaktsel ning väikesel pinnal. Demograafilisi trende vaadates on selge, et ka leibkonnad muutuvad aina väiksemaks ning seegi on põhjus, miks inimesed pisikesi kortereid eelistavad.

Vahter tõdes, et Eesti kinnisvaraturul näib juba olevat üsnagi hea tervise juures üüriturg, mis tähendab, et see võiks anda võimaluse investoritele uue võimaliku äri tekkeks. Terveid korterelamuid veel märkimisväärsel hulgal väljaüürimiseks ei ehitata, ent sellisel ideel võiks pikas plaanis jumet olla.

Millele mõelda, kui tahta hakata üüriinvestoriks?

Arvesta, kui palju sul parasjagu raha on ja kui palju on juurde vaja, et korter osta. Suure tõenäosusega tuleb võtta mingis mahus laenu, seega tuleks selle tagasi maksmine ka läbi mõelda.
Analüüsi, kas korterit tuleks sisustada või seda ajakohastada. Väga peent sisustust pole mõtet korterisse panna, peamine on, et see oleks korralik ja funktsionaalne. Samuti arvesta, et väga peene ja kalli üürikorteri puhul on ka üürniku nõudmised suuremad ning võimalik raha- ja ajakulu suurem.
Selgita välja, kes on sihtgrupp. 15ruutmeetrises korteris võib oodata küll suuremat üüritootlust, ent samas on ka suurem tõenäosus, et üürnik vahetub kiiremini kui näiteks kolmetoalises korteris.

Samuti mõtle hoolikalt läbi, kes hakkab suure tõenäosusega sinu üürikorteris elama ja kas piirkonnas jätkub kliente nii praegu kui ka viie aasta pärast. Kindla peale minek oleks Eesti suuremate ülikoolide ja õppeasutuste läheduses. Samas arvesta, et kui turg küllastub, siis leiavad kõigepealt üürilised need, kelle korter asub heas kohas.

Scandium Kinnisvara juhatuse liikme Kalle Aroni hinnangul ei ole majanduslikult mõttekas vaadata 33 ruutmeetri suuruseid ühetoalisi, samuti võiks välistada neljatoalised perekorterid, mille likviidsus turul on väike. Pigem soovitab ta otsida hea planeeringuga umbes 16–25 ruutmeetriseid ühetoalisi ja 25–35 ruutmeetriseid kahetoalisi.

Analüüsi, kui suured tulevad kommunaalkulud. Suuremate kommunaalkulude korral ei saa küsida liiga kõrget üüri.
Vaata tulevikku, kui valid korterit Tallinnas. Mõni piirkond või kvartal ei ole oma potentsiaali veel täielikult avanud ning investor võiks näha pikemat perspektiivi. “Näiteks, kui mina tegin oma esimesed investeeringud eelmise kümnendi keskel Kalamajja, vaatasid paljud mind kahetseva pilguga,” meenutas Koidu Ehitus OÜ juhatuse liige Ivar Arumäe.
Mõtle, mida sa pikas perspektiivis oma investeeringust tahad. Kas suurt tootlust või ostad korteri hoopis eesmärgiga see kunagi oma lastele pärandada või elukohaks anda?
Otsusta, kas oled valmis tegelema oma investeeringuga pidevalt ja inimestega suhtlema. Kui kasutada vahendajat, tähendaks see investori vaatevinklist väiksemat kasumit. Kui investorile kuulub 20 korterit, on nendega ise majandamine täiskohaga töö. Samas on palju toimetamist ka väiksema arvu korterite puhul.
Vali geograafiliselt soodne asukoht. Kui elad Tallinnas ja plaanid osta Viljandisse korterit, siis kuidas võiks aja- ja rahakulus kajastuda see, et investeerimisobjekt on üsna kaugel? Taaskord võib siingi teenust sisse osta ning lasta oma investeeringut hallata, ent seeläbi väheneb tulu.
Osta korter piirkonda, kus on palju tehinguid ning kuhu on nõudlus. See tagab turu läbipaistvuse ja selle, et keegi ei maksa korteri eest liiga vähe või liiga palju.
Arvesta, et üürihinnad võivad langeda. Analüüsi, kas jõuad langusperioodil laenu maksta või mis muudatusi tooks see kaasa pere eelarves.

Pensionärid otsivad lisasissetulekut

Üüriinvestoritele suunatud kinnisvara arendavad ettevõtted tajuvad, et märksa rohkem tunnevad sellise rahapaigutuse vastu huvi inimesed, kes pole varem investeerimisega kokku puutunud.

Äripäevale antud intervjuus selgitasid üürikorterite investeerimises toimunud muutusi Scandium Kinnisvara juhatuse liige ja arendusjuht Kalle Aron ja Koidu Ehitus OÜ juhatuse liige Ivar Arumäe.

Kuivõrd on muutunud inimeste huvi investeerida üürikorteritesse?

Kalle Aron: Kindlasti on inimeste mõttemaailm mõnevõrra muutunud. Sageli rõhutatakse, et eestlased on kinnisvarausku rahvas, sest soovime olla ise oma kodu omanikud. Nüüd on paljud kinnisvara omanikud mõistnud, et oma kodu omamine iseenesest veel kedagi jõukaks ei tee. Järjest rohkem eestlasi on valmis soetama endale kinnisvara juurde, et see üürile anda ja sellisel viisil oma vaba raha teenima panna või kindlustada selliselt oma tulevikku.

Ivar Arumäe: Üha enam on kinnisvarainvestoreid, kes iga päev ei tegele kinnisvarasse investeerimisega. Huvi selle vastu on tundnud näiteks vanemad inimesed, pensionärid, kes näevad üürikinnisvaras lisasissetulekut pensionile. Samuti oleme kokku puutunud noortega, kes mõtlevad tulevikule ja finantsvabadusele.

Paljudel on jäänud pere loomisel ja kokku kolimisel üks korter üle, mis välja üüriti, nüüd aga otsitakse järgmisi investeeringuid üüriportfelli kasvatamise eesmärgil.

Kes seesuguseid kortereid ostavad?

Kalle Aron: Meie kliendid on nii kogenud ja professionaalsed, üüriärile spetsialiseerunud ettevõtted, kes ostavad arendustesse korruste kaupa, kui ka vaid paar aastat tööturul olnud noored. Samas on investoreid, kes ei tegele millegi muuga peale kinnisvara. Peamiselt seetõttu, et aktsiaturge peetakse küllaltki riskantseks ja ka seetõttu, et neil puudub aeg või teadmised, et aktsiaturge jälgida ja seal loto mängimise asemel põhjendatud valikuid teha.

Ivar Arumäe: Paljud kliendid on välismaal töötavad eestlased, kes otsivad rahapaigutusvõimalust Eestisse. On ka päranduse saajaid või mõne muu kinnisvara müünud inimesi, kes otsivad oma rahale paremat tootlust. Lisaks kohalikud kõrgepalgalised juhid ja spetsialistid, kellel on ajaga tekkinud vabu vahendeid. Veel oleme kohanud Eestisse investeerida soovivad venelasi, lapsevanemaid, kes näevad, et tudengiikka jõudnud lapsele on mõtet osta tulevikus välja üüritav kinnisvara, kui maksta üüri kellelegi teisele. Tundub, et ka suuremad kinnisvarafondid ja pensionifondid on hakanud elukondliku üürikinnisvara poole vaatama.

https://www.aripaev.ee/kasulik/2017/08/30/uuriinvestori-abimees-kuidas-hakata-kinnisvarasse-investeerima