Mainor Ülemiste kaasas 2,5 miljonit unikaalsete tehasehoonete restaureerimiseks

12.07.2016

Mainor ÜlemisteBaltikumi suurima ärilinnaku Ülemiste City arendaja Mainor Ülemiste sõlmis Nordea pangaga 2,5 miljoni euro suuruse finantseerimislepingu, mille abil restaureeritakse unikaalsed vanad tootmishooned uue MyFitness spordiklubi ja Gourmet Coffee restorani jaoks.

Baltimaade suurima spordiklubide keti MyFitnessi moodsaim klubi hakkab tegutsema 1920.-1930. aastatel ehitatud endises Dvigateli tehase mehaanika-montaažitsehhi hoones. Majal taastatakse täies mahus ajalooline raudbetoonist saehambaid meenutava kujuga saagkatus, mille näiteid on Eestis vähe säilinud. 2760-ruutmeetri suuruses hoones on 8,5 meetri kõrgused laed, milles on kasutatud ligi tuhat ruutmeetrit klaasi. Spordiklubis saab olema suur jõusaal ja rühmatreeningute ruumid, 25-meetrine ujumisbassein, massaažibasseinid ning erinevad saunad.

Täna Tallinnas Kadriorus ja Pärnu maanteel kohvikuid opereeriva ning kvaliteetkohvi valmistava Gourmet Coffee uus restoran tuleb kõrvalasuvasse kolmekordsesse punastest tellistest endisesse tööstushoonesse, milles on kokku 995 ruutmeetrit restaureeritavat pinda. Metropoliitse restorani põnevas sisekujunduses hakkab võimenduma kontrast industriaalse vana ja radikaalselt uue vahel.

MyFitness spordiklubi ja Gourmet Coffee restoran Ülemiste Citys on plaanis külastajatele avada järgmise aasta alguses.

Ülemiste City on Tallinna lennujaama kõrval asuv endise Dvigateli tehase territooriumile loodud Baltimaade suurim teadmistel põhinev ärilinnak. 36 hektaril on välja ehitatud 100 000 ruutmeetrit üüritavat kontoripinda. 2025. aastaks plaanitakse lisaks uuele spordiklubile ja restoranile rajada kokku 300 000 ruutmeetrit büroopinda, 125 000 ruutmeetrit kortereid, kultuurikeskus, pargid ja kohvikud. Ülemiste City linnaosa arendavad Mainor Ülemiste AS ja Technopolis Ülemiste AS.

Koolitus “Detailplaneeringute menetlemine” toimub 22/09/2016

12.07.2016

Raul Keba22/09/2016 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Detailplaneeringu menetlemine”. Koolituse lektor on Advokaadibüroo Cobalt advokaat Raul Keba.

Koolitus annab ülevaate planeerimist reguleerivatest õigusaktidest, teadmised detailplaneeringu reguleerimisala ja ülesannete põhimõtetest ning ülevaate planeeringu menetlemise protsessi käigust.

Planeeringu koostamise käigus tuleb kohalikul omavalitsusel tasakaalustada erinevate osapoolte huvid, sealjuures arvestades avalike huvide ja väärtustega.  Planeeringumenetlus on võrdlemisi keeruline protseduur, mille juures on tihti probleemiks erinevate osapoolte arusaamad ning puudulik teadmine kehtiva õiguse nüanssidest.

Koolitus  “Detailplaneeringute menetlemine” toimub neljapäeval 22/09/2016 kell 09:00-14:00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Statistika: kinnisvarainvesteeringuid jääb vähemaks

12.07.2016

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ2016 I kvartali põhivarainvesteeringute maht oli statistikaameti andmetel 443 miljonit eurot ehk aastatagusest 4,8% vähem.

Kinnisvaravaldkonnaga seonduvate investeeringute maht oli samal ajal 155 miljonit eurot. Kinnisvarainvesteeringuid jäi eelmise aastaga võrreldes 18,6% vähemaks.

Olulisemal määral vähenesid ettevõtete investeeringud ehitiste soetamisse. 2016 I kvartalis kulutasid ettevõtted selle jaoks 29 miljonit eurot, mis on 2015 I kvartalist 46% vähem.

Põhivarainvesteeringud kinnisvarainvesteeringud

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Mais kaubavahetus kasvas

11.07.2016

StatistikaametKaupade eksport kasvas 2016. aasta mais võrreldes eelmise aasta maiga 4% ja kaupade import 11%, teatab Statistikaamet. Kaupade sisseveo suurem kasv võrreldes väljaveoga suurendas kaubavahetuse puudujääki.

Mais eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,0 miljardi euro väärtuses ning imporditi Eestisse 1,2 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 159 miljonit eurot (2015. aasta mais 83 miljonit eurot) ning seda suurendas enim kaubavahetus Saksamaa ja Hollandiga.

Mais olid kaupade ekspordi peamised sihtriigid Rootsi (21% Eesti koguekspordist), Soome (16%) ja Läti (10%). Eksport suurenes enim Rootsi, Togosse, Mehhikosse ja Soome. Rootsi eksporditi eelmise aasta maiga võrreldes rohkem elektriseadmeid, puittooteid ja kokkupandavaid puitehitisi, Togosse mootorikütust, Mehhikosse telekommunikatsiooni seadmeid ning Soome mehaanilisi masinaid ja kokkupandavaid puitehitisi. Enim vähenes eksport Lätti.

Kaupadest eksporditi enim elektriseadmeid, puitu ja puittooteid ja mitmesuguseid tööstustooteid. Samad kaubajaotised mõjutasid enim ka ekspordi kasvu. Elektriseadmete jaotises suurenes telekommunikatsiooni seadmete ja trafode väljavedu, mitmesuguste tööstustoote jaotises suurenes patjade ja tekkide ning kokkupandavate puitehitiste väljavedu ning puidu ja puittoodete jaotises suurenes enim puusepatoodete väljavedu. Enim kahanes mineraalsete toodete ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas mais 73% kogu ekspordist. Enim kasvas Eesti päritolu toodete väljavedu Rootsi (22 miljoni euro võrra), Togosse (12 miljoni euro võrra), Mehhikosse (9 miljoni euro võrra) ja Belgiasse (8 miljoni euro võrra). Eesti päritolu toodete osatähtsus oli suurim puidu ja puittoodete (98%), paberi ja pabertoodete (92%) ning mitmesuguste tööstustoodete (89%) ekspordis.

Mais imporditi kõige enam kaupu Soomest (13% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (12%), Leedust ja Lätist (kummastki 9%). Võrreldes eelmise aasta maiga kasvas kõige enam import Saksamaalt, Hollandist ja Kanadast. Saksamaalt toodi eelmise aasta maiga võrreldes rohkem mehaanilisi masinaid, Hollandist elektriseadmeid ja Kanadast transpordivahendeid. Enim kahanes import Poolast.

Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid, transpordivahendeid ning mehaanilisi masinaid. Teist kuud järjest suurenes impordi väärtus peaaegu kõigis kaubajaotistes, v.a mineraalsete toodete sisseveos. Enim mõjutas impordi kasvu transpordivahendite (kasv 24 miljonit eurot), mehaaniliste masinate ja elektriseadmete (kasv mõlemas 18 miljonit eurot) sisseveo suurenemine.

Võrreldes aprilliga kahanes mais eksport 5% ja import 4%.

Eesti peamised väliskaubanduspartnerid, mai 2016
Sihtriik, riikide ühendus Eksport, mln eurot Osatähtsus, % Muutus eelmise aasta sama kuuga, % Saatjariik, riikide ühendus Import, mln eurot Osatähtsus, % Muutus eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU 1 000,1 100 4 KOKKU 1 158,8 100 11
EL-28 756,5 76 3 EL-28 964,8 83 10
EA-19 457,6 46 -2 EA-19 697,5 60 12
EL välised riigid 243,6 24 7 EL välised riigid 194,0 17 17
1.Rootsi 206,6 21 17 1.Soome 153,2 13 1
2.Soome 163,7 16 6 2.Saksamaa 134,9 12 16
3.Läti 96,2 10 -12 3.Leedu 109,1 9 3
4.Leedu 60,3 6 11 4.Läti 99,7 9 9
5.Venemaa 53,2 5 -13 5.Rootsi 96,9 8 11
6.Saksamaa 52,1 5 3 6.Holland 75,0 6 28
7.Norra 36,6 4 -8 7.Poola 74,1 6 -8
8.USA 35,8 4 25 8.Venemaa 49,7 4 21
9.Taani 30,3 3 16 9.Hiina 48,4 4 4
10.Suurbritannia 26,2 3 7 10.Itaalia 34,5 3 35
Eksport ja import kaubajaotise järgi, mai 2016
Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi Eksport Import Bilanss, mln eurot
mln eurot osatähtsus, % muutus eelmise aasta sama kuuga, % mln eurot osatähtsus, % muutus eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU 1 000,1 100 4 1 158,8 100 11 -158,6
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV) 75,1 8 -16 120,8 10 7 -45,6
Mineraalsed tooted (V) 69,9 7 -25 93,5 8 -5 -23,6
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI) 49,3 5 11 93,6 8 15 -44,2
Kummi- ja plasttooted (VII) 34,6 3 6 66,4 6 11 -31,8
Puit ja puittooted (IX) 106,9 11 8 41,4 4 19 65,5
Paber ja pabertooted (X) 27,3 3 3 23,6 2 9 3,7
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI) 30,7 3 7 53,0 5 26 -22,3
Metall ja metalltooted (XV) 79,0 8 3 97,6 8 10 -18,6
Mehaanilised masinad (84) 68,9 7 11 128,2 11 17 -59,3
Elektriseadmed (85) 238,8 24 18 204,6 18 9 34,2
Transpordivahendid (XVII) 65,5 7 12 130,5 11 22 -65,0
Mitmesugused tööstustooted (XX) 85,7 9 12 30,9 3 18 54,8
Muu 68,5 5 3 74,8 6 4 -6,4

Statistika aluseks on küsimustikud „Intrastat” ja „Eksport (kala ja vähilaadsete müük välisvetes ja välisriikide sadamates)“, mille esitamise tähtaeg oli vastavalt 14. ja 15.06.2016, ning Maksu- ja Tolliameti tollideklaratsiooni andmed, mis edastati Statistikaametile 20.06.2016. Statistikaamet avaldas väliskaubanduse kuu kokkuvõtte 12 tööpäevaga.

Tallinna vanemad munitsipaalmajad läbivad noorenduskuuri

11.07.2016

TallinnTallinna Linnavaraamet tellis Põhja-Tallinna linnaosas asuva kuue sotsiaal- ja munitsipaalmaja fassaadide renoveerimistööd, kokku kulub töödele ligi pool miljonit eurot.

„Tööde tulemusena saavad need enam kui tosina aasta eest sotsiaal- ja munitsipaalmajadeks renoveeritud hooned värske välisilme ja energiat säästva täiendava tänapäevase soojustuse,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Neis majades on kokku 300 korterit. Tegemist on aastail 2000-2003 rekonstrueeritud majadega, 15 aasta eest käivitunud linna elamuehitusprogrammi nö esimeste pääsukestega.“

Alasi tänaval asuva kolme maja fassaadide ja soklite renoveerimisele lisaks paigaldatakse pööningutele lisasoojustus, pannakse uued vihmaveerennid ja -torud ning remonditakse koridorid. Erika tn 9 ja 11 munitsipaalmaja renoveerimistööde käigus tehakse fassaadipesu ja -remont, pannakse uued aknaplekid, korrastatakse ja vajadusel asendatakse fassaadi puitdetailid ja remonditakse karniis.

Maleva tn 2a munitsipaalmaja puhul on lisaks eelöeldule plaanis metallkonstruktsioonide viimistlemine, galerii võrgu montaaž ja uue katusekatte paigaldamine ühes lisasoojustuse paigaldamine ja katuse tuulutuse paigaldamise ning katuse räästaste väljaehitamisega. Töid teostavad Best Building OÜ, Viking Art OÜ, Akfort OÜ, OÜ Rober Ehitus ja OÜ Baltisigma.

„Tallinna linnal on munitsipaalmajade ehitamiseks ja renoveerimiseks kulunud aastatega kokku üle 60 miljoni euro,“ ütles Võrk. „Riik on pealinna munitsipaalelamuehitust ehk tuhandete abivajajate eluasemeprobleemi lahendamist toetanud läbi Kredexi vaid 4,56 miljoni euroga.“

Tallinna linnal on eluasemeprobleemide lahendamiseks kokku 53 tervikmaja (kokku 4408 korterit), neist 34 tervikmaja kuulub linnale ning koostöös erasektoriga on kasutusse võetud 19 tervikmaja. Lisaks tervikmajadele kuulub Tallinna linnale üle 400 üksikkorteri.

Lisaks on Tallinna linn rajanud kuus sotsiaalmajutusüksust, kus on 510 voodikohta. Euroopa Liidu rahalisi vahendeid on elamumajandusse – sotsiaalmajutusüksuste ja lastekodulaste asenduskodude ehitamiseks – paigutatud 4,81 miljonit eurot.

Mais suurenes majutusettevõtetes peatunud turistide arv

11.07.2016

StatistikaametMajutusettevõtetes peatus 2016. aasta mais 280 000 sise- ja välisturisti, mida oli 4% enam kui eelmise aasta mais, teatab Statistikaamet. Suurenes nii sise- kui ka välisturistide arv.

Majutusettevõtete teenuseid kasutas 191 000 välis- ja 89 000 siseturisti. Eelmise aasta maiga võrreldes suurenes nii välis- kui ka siseturistide arv kumbki 4%. Naaberriikidest Soomest, Lätist ja Venemaalt saabus 59% majutusteenuseid kasutanud välisturistidest. Eelmise aasta maiga võrreldes suurenes Soomest saabunud turistide arv 4%, Läti ja Venemaa turistide arv aga vähenes.

Rohkem turiste saabus ka mitmest Euroopa riigist – Saksamaalt, Rootsist, Leedust, Poolast jt. Jätkuvalt suureneb majutusettevõtete teenuseid kasutanud Aasia riikidest saabunud turistide arv. Jaapani turiste saabus 10% ja Hiina turiste 8% rohkem kui eelmise aasta mais. 30% majutusteenuseid kasutanud välisturistidest peatus väljaspool Tallinna, nendest omakorda 30% Pärnu, 20% Tartu ja 12% Ida-Viru maakonna majutusettevõtetes.

32% majutusettevõtete klientidest olid siseturistid. Puhkusereisil oli 57% ja tööreisil 29% siseturistidest. Harju maakonnas peatus 27%, Pärnu maakonnas 13%, Tartu maakonnas 12% ning Ida-Viru maakonnas 10% majutusteenuseid kasutanud siseturistidest. Enamiku maakondade majutusettevõtetes peatus rohkem siseturiste kui eelmise aasta mais.

Mais pakkus külastajatele teenust 1108 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 20 000 tuba ja 46 000 voodikohta ehk 800 voodikohta rohkem kui eelmise aasta mais. Täidetud oli 46% tubadest ja 36% voodikohtadest. Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 38 eurot, mis oli kaks eurot enam kui aasta varem mais. Harju maakonnas maksis ööpäev majutusettevõttes 44 eurot, Tartu maakonnas 32 eurot, Pärnu maakonnas 31 eurot ja Ida-Viru maakonnas 30 eurot.

Majutamine piirkonniti, mai 2016
Majutamine Kokku Põhja-Eesti Kirde-Eesti Kesk-Eesti Lääne-Eesti Lõuna-Eesti
Majutusettevõtted 1 108 210 65 121 374 338
Toad 19 977 8 018 1 243 1 593 5 147 3 976
Voodikohad 45 911 17 243 2 753 4 025 11 984 9 906
Tubade täitumus, % 46 66 39 23 35 32
Voodikohtade täitumus, % 36 54 32 18 28 23
Majutatud 279 540 162 544 15 649 12 676 48 224 40 447
Ööbimised 515 136 290 167 27 734 22 574 105 168 69 493
Eesti elanikud 147 550 39 627 13 940 14 159 38 840 40 984
väliskülastajad 367 586 250 540 13 794 8 415 66 328 28 509
Ööpäeva keskmine maksumus, eurot 38 44 30 28 31 29

Statistika aluseks on küsimustik „Majutustegevus”, mille esitamise tähtaeg oli 10.06.2016. Statistikaamet avaldas majutustegevuse kuu kokkuvõtte 18 tööpäevaga.

Pirita Jahtklubi naabrusesse kerkib privaatne korterelamu

11.07.2016

Eksklusiivse Pirita Jahtklubi naabrusesse kerkib uus 3-korruseline korterelamu. Majas on kokku 8 rõduga korterit, mis sobivad eelkõige head asukohta ja privaatsust hindavale inimesele.

2017. aastal valmiv väike kortermaja hakkab paiknema aadressil Masti 1A. Majas on kokku 8 korterit, mille suurused jäävad 49,8 m2 ja 94,4 m2 vahele ning igal korteril on rõdu. Hoone 0 korrusel asuvad panipaigad ja parkimiskohad.

Korterid on kaasaegse viimistluse ja sanitaartehnikaga ning korterite hinnad algavad alates 2568 eurost ruutmeetri kohta.

Colliers International elukondliku kinnisvara juht Maia Daljajevi sõnul on arenduse suurimateks tugevusteks väike maja ja hea asukoht. „Piritale küll ehitatakse palju uusi korterelamuid, kuid enamasti on arendused mahult suured ja ei sobi inimestele, kes otsivad privaatsust. Masti 1A aga sobib just inimesele, kes soovib olla lähedal aktiivsele elukeskkonnale, kuid samal ajal on võimalik elada nii kesklinna lähedal, mere ääres kui ka metsa sees. Masti 1A maja saab olema juba toimivas elukeskkonnas, mille puhul uutel elanikel on lihtne arvestada, kus ja milline saab olema uus kodu. Arvestades asukohta ja korterite optimaalset suurust, sobivad Masti 1A korterid ka praegusel ajal väga populaarseks saanud kinnisvarasse investeerijatele,“ kommenteeris Daljajev.

Hoone kavandamisel on arvestatud ka kergliikluse kasutajatega ning sissepääs hoonesse toimub sujuvalt pandusega läbi soklikorruse, võimaldades elanikel mugavat juurepääsu panipaikadele, kus saab mugavalt hoiustada jalgrattaid ja lapsevankreid. Maja vahetusse lähedusse jääb purjespordikeskus, jahtklubi, matka- ja jooksurajad, mereäärne kergliiklustee, lisaks ühistranspordipeatused ning suure valikuga Pirita Selver.
Jalutuskäigu kaugusel on Pirita Näituste paviljonid, Lauluväljak, Kadrioru park, Pirita Kloostri varemed ja palju muid aktiivse kultuurielu toimumise kohti, kuhu on mugavam jalutada, mitte autoga sõita.

Masti 1A korterite müüki korraldab Colliers International, kelle senine fookus on olnud ärikinnisvara teenuste vahendamine, kuid kes eelmisest aastast on edukalt sisenenud ka elukondliku kinnisvara turule.

Kinnisvarainvesteering kui pensioni kogumise alternatiiv – võimalused ja riskid

11.07.2016

SEB PankSEB pensionivalmiduse uuring (2016) näitas, et paljud inimesed näevad oma pensionipõlve kindlustamise võimalusena kinnisvara üürimist või müüki.

Millised on võimalikud riskid ja hüved, millega tasub sellisel juhul arvestada?

Pikaajaline investeering

Kui soovite kinnisvaralt tulu teenida ka pensionieas, on vaja pikemalt ette mõelda. Selleks et ostetud kinnisvara oleks väärtuslik ka näiteks 20 aasta möödudes, tuleb hoolikalt valida selle asukohta. Mõistlik on viia ennast kurssi kinnisvaraturu prognoosidega ja linna või valla arenguplaanidega. See nõuab küll lisaenergiat ja aega, kuid võimaldab teha läbimõeldud ja pikas perspektiivis tõenäoliselt kasumlikuma otsuse.

Ühekordne või regulaarne sissetulek: kas müüa või üürida kinnisvara?

Kinnisvara müümise eeliseks on see, et saate korraga kätte suurema rahasumma. Samas tasub müügi korral mõelda, kui suur summa müügist saadakse ja kuidas seda raha kasutada. Näiteks, kas leida selle asemel mõni muu investeering, et raha väärtus inflatsiooni tõttu ei langeks? Või hoopis üürida kinnisvara välja ja müüa vahetult enne pensionile jäämist ära? Kindlasti tasuks enda jaoks välja arvutada, kui kaua selle raha abil on võimalik pensionieas ära elada.

Kinnisvara väljaüürimise eeliseks on kindlasti regulaarne igakuine sissetulek üüritulust. Lisaks jääb teil alati võimalus see vajadusel maha müüa. Sageli kulub üürist saadav tulu paraku hoopis igapäevaste kulude katteks ja nii võib pensionipõlve kindlustamisel kinnisvara väljaüürimisest vähe abi olla.

Rahaliselt mahukas ettevõtmine

Kui ostate kinnisvara laenuga, siis tuleb kuni laenu tagasimaksmiseni või kinnisvara müümiseni arvestada, et sellega kaasnevad ka teatud kulud: laenu tagasimaksed, kodukindlustus jt. Kinnisvara väljaüürimise puhul teenite küll tulu, kuid kas sellest piisab, et katta investeeringuga seotud kulud ja seda jääks veel ka pensioni kindlustamiseks alles?

Tasub arvestada, et korter amortiseerub ja mingil hetkel on vaja teha täiendavaid investeeringuid. Üürikorter vajab värskendusremonti keskmiselt iga 5–7 aasta järel, kuid arvestama peaks ka sellega, et vahel tekivad hoolduskulud sagedamini.

Riske hajutades suurendate kindlustunnet

SEB hiljutine uuring näitab, et vaid väga väike osa praegustest pensionäridest saab tulu kinnisvara müügist või üürist. Selle põhjal võib öelda, et üksnes kinnisvarale lootma jääda ei tasu. Mõistlik on kindlustada tulevik investeeringuid ja sihipärast kogumist kombineerides. Kogumine on paindlik ja ei eelda teilt suure algkapitali olemasolu. Lisaks on ootamatute kulutuste korral säästude kasutamine kõige kiirem, lihtsam ja mugavam.

Viivika Eljand
vabakutseline ajakirjanik

http://www.seb.ee/foorum/pension/kinnisvarainvesteering-kui-pensioni-kogumise-alternatiiv-voimalused-ja-riskid

UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud II 2016

11.07.2016

UPC / Ühinenud KinnisvarakonsultandidJuunikuu ülevaadet tuleb alustada nentimisega, et kuu möödus plaanipäraselt. Ehk mingeid olulisi muutuseid trendides ei toimunud.

Tallinna korteriomanditega tehti 713 müügitehingut, mis on küll ca 11% vähem kui mais (800 tehingut) aga selline vähenemine suvekuul, kuhu jäid sisse ka pikad pühad, oli ootuspärane. Võrrelduna 2015 aastaga tehti selle aasta juunis 40 tehingut rohkem. Uusi kortereid oli müüdutest 122 ehk 17%. Juulis-augustis jääb kõigi eelduste kohaselt tehingute maht 700…800 tehingu vahele.

Kokku tehti teises kvartalis Tallinnas 2258 korteriomandi müüki, mis on sarnane eelmise aasta teise kvartali tehingute arvuga (2289).

Korteriomandite keskmine m2 müügihind juulis oli 1572 EUR/m2, mis on 0,3% kõrgem kui mais (1568 EUR/m2) ja 2,1% kõrgem kui 2015 aasta juunis (1540 EUR/m2). Mingeid märke, mille põhjal võiks ennustada müügihinna suuremat muutust, me täheldanud ei ole.

Suve algusega seotult korterite üüripakkumiste arv ootadult õige natuke langes, kuid suures piiris võib nii pakkumist kui ka korterite üürihinda lugeda stabiilseks.

Hoonestatud elamumaade tehingute arv nii Tallinnas kui Harjumaal kokku jäi eelmise aasta teisest kvartalist mõnevõrra madalamaks. 2016 aasta teises kvartalis müüdi Harjumaal 435 s.h. Tallinnas 91 hoonestatud elamumaa kinnistut, 2015 aastal olid numbrid vastavalt 478 ja 114. Hoonestamata elamumaade tehingute arv oli Harjumaal eelmise aastaga võrrelduna suurem, Tallinnas mõne tehingu võrra väiksem. Vastavad tehingute arvud olid 2016 Harjumaal 298 s.h. Tallinnas 39 tehingut ja 2015 260 ja 43 tehingut. Seega, kuigi seda võiks oodata, ei ole pikka aega aktiivne olnud korteriturg oluliselt suurendanud aktiivsust elamute ja kruntide segmendis.

Hoonestatud ärimaadega tehti tehinguid eelmise aasta teise kvartaliga samas suurusjärgus. Harjumaal müüdi 57 ja s.h. Tallinnas 23 hoonestatud ärimaa kinnistut (2015 vastavalt 60 ja 20). Hoonestamata ärimaade tehingute arv jäi eelmise aasta samale kvartalile alla ja oli Harjumaal 27 s.h. Tallinnas 7. 2015 teises kvaratalis tehti Harjumaal 36 s.h. Tallinnas 13 hoonestamata ärimaa müügitehingut.

Kinnisvaraturu graafikuid saab näha siin: Turugraafikud juuli 2016

Toome välja mõned teise kvartali huvitavamad kinnisvaratehingud Tallinnas ja Harjumaal

Kvartali kõige kallimad müügitehingud:

  • Ärihoonega hoonestatud kinnistu vanalinnas müüdi hinnaga 9,5 mln EUR
  • Hoonestatud ca 19 000 m2 suurune tootmiskinnistu Saku vallas Tänassilma tööstuspargis müüdi hinnaga 8,14 mln EUR
  • Tootmis- ja laohoonega hoonestatud kinnistu (ca 22 000 m2) Suur-Sõjamäel müüdi hinnaga 5,5 mln EUR

Kolm kallimat müüdud eramut:

  • ca 450 m2 suurune uus elamu 2350 m2 suurusel kinnistul Kakumäel hinnaga 1 mln EUR
  • ca 250 suurune elamu 2400 m2 suuruse krundiga Rannamõisas hinnaga 665 000 EUR
  • 380 m2 suurune elamu 2200 m2 suurusel kinnistul Rae vallas Järvekülas hinnaga 660 000 EUR

Kokku müüdi kvartali jooksul seitse üle 500 000 EUR müügihinnaga elamut

Kolm kallima müügihinnaga korterit:

  • 180 m2 suurune korter vanalinnas Pagari tn müüdi hinnaga 735 000 EUR
  • 186 m2 suurune korter vanalinnas müüdi 658 000 EUR hinnaga
  • 189 m2 suurune korter Kakumäel hinnaga 655 000 EUR

Kvartalis müüdi kaheksa korterit, mis maksid üle 500 000 EUR.

Kolm kallima m2 müügihinnaga korterit:

  • 25 m2 suurune korter südalinnas Mere pst 4520 EUR/m2
  • 60 m2 suurune korter südalinna uues majas tartu mnt-l 4498 EUR/m2
  • 29 m2 suurune korter Kadriorus 4497 EUR/m2

Arco Vara: Eesti kinnisvaraturg 2016

11.07.2016

Arco VaraEesti kinnisvaraturu tänase seisu võib kokku võtta sõnaga stabiliseerumine. Kui eelnevatel aastatel on Eesti kinnisvaratehingute rahaline maht ja tehingute keskmine hind kasvanud kiiremini kui tehingute arv, siis värskeimad andmed näitavad selgeid tasakaalustumise märke.

Maa-ameti andmetel tehti käesoleva aasta esimeses kvartalis Eestis 10 402 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on samas suurusjärgus möödunud aasta sama perioodi 10 265 tehinguga. Samas on tänavune senine tehingute koguväärtus võrreldes eelmise aastaga kahanenud 594 miljonilt eurolt 573 miljoni euroni.

Ligi kaks kolmandikku Eesti kinnisvaraturu tehingumahust saab kirjutada Tallinna ja seda ümbritseva maakonna Harjumaa arvele. Seega on turg väga pealinna keskne.

Kinnisvaraturu kõige aktiivsem segment on endiselt korteriturg. Esimeses kvartalis tehti korteriomanditega 5685 tehingut. Võrreldes 2015. aasta sama perioodiga oli tehinguid 300 võrra ehk 5 protsenti enam. Umbes 5 protsenti tõusis ka tehingute koguväärtus – 285 miljonilt eurolt 302 miljoni euroni.

Selge trend on kinnisvaraostjate huvi uute korterite vastu. Uusi kortereid eelistatakse vanemate majade korteritele seetõttu, et järelturu renoveeritud eluaseme eest küsitakse kõrget hinda ning müüjad ei ole valmis järeleandmisi tegema. Uute korterite pakkumiste arv püsib kõrge. Näiteks Tallinnas müüakse kortereid ligikaudu sajas arendusprojektis.

Korteriostjate entusiasmi on mõnevõrra jahutanud pangad, mis karmistasid märtsis eluasemelaenu tingimusi. Samas paranes selle aasta esimeses kvartalis Tallinna eluaseme taskukohasus võrreldes aastatagusega juba neljandat kvartalit järjest. Pealinlaste netopalk kasvas esimeses kvartalis aastaga 8,5% ning ületas tugevalt korterite hinnakasvu.

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) kevadel läbiviidud uuringu kohaselt ootavad kinnisvaraettevõtted käesolevalt aastalt kinnisvarahindade stabiliseerumist ja tehingute arvu kasvu ning näevad võimalust käibe ja töötajate arvu suurendamises.

Tehingute arvu suurenemist ootavad kinnisvaraettevõtted eeloleva poole aasta jooksul nii elamispindade kui äripindade sektorist. Suurim on tehingute arvu kasvuootus nii elamis- kui äripindade üüritehingute osas.

Tiina Steinberg
Arco Vara vanemmaakler

Swedbank: Housing market risks diluted

09.07.2016

Swedbank

  • The surge in supply has almost halted price growth
  • Construction sector investments low
  • Real estate prices relative to income stay below 12-year average

Price – it is all about demand and supply

In the first quarter of 2016, price growth of apartments in Estonia almost came to a halt due to increased supply. Even though 6,000 dwellings have been added in Tallinn in the last five years, the ratio of individuals per dwelling has been on the rise. In Tartu, the second-biggest city in Estonia, the situation is less tense. Price pressure has been fiercer in Tallinn and the difference between price per square meter in Tallinn and Tartu has increased from 50 to 350 euros.

In the second quarter of 2016, annual price growth accelerated to 1.8%, a notch up from first quarter result of 0.7%, but in general, the market has stabilised, whereas the median price has a clear trend downwards. Due to increased supply and sale adverts of newer dwellings, competition has pushed down the prices of newer apartments, making them more attractive. As interest rates are low and newer houses have lower maintenance costs, the extra a customer has to pay to cover the price difference with a loan has decreased to a marginal value.

Low investments in the construction sector

The drop in the prices of new apartments is good news for potential clients, whose income has grown substantially and now exceeds real estate price growth. Wages have grown in the construction sector as well. This, combined with lower sales prices, has hit investments of construction companies.

Is the price of real estate too high?

Apartment prices are closing in to the level of the 2007 real estate boom in nominal terms, —they are only 12% lower on average. The situation is not even close to the conditions of the 2007 real estate boom when prices are compared to income. Prices relative to income have recovered from the bust that followed the boom and stay below the 12-year average level. In fact, they even dropped in the first quarter of 2016. Whereas in 2007 the average worker needed to pay 2.5 times the average net salary to buy one square meter of apartment space, he/she now needs only 1.7 average net wages in a given region.

We expect that this year the prices of real estate will stay relatively stable. Low interest rates continue to support demand for dwellings and lending growth. The amount of started construction projects should keep up the necessary supply of new dwellings.

The Estonian Economy – Housing market risks diluted

Hindade langus juunis ootuspärane

08.07.2016

SwedbankTarbijahinnad langesid juunis oodatult vähem kui mais. Kaubad ja teenused olid juunis 0,4% võrra odavamad kui aasta tagasi.

Tarbijahinnad langesid juunis oodatult vähem kui mais. Kaubad ja teenused olid juunis 0,4% võrra odavamad kui aasta tagasi. Hinnad tõusid juunis üle-eelmise kuuga võrreldes 0,3%, seda peamiselt elektri ja mootorikütuste kallinemise tõttu. Elektri hinna tõusu põhjustasid elektrisüsteemi hooldustööd. Mootorikütuste kallinemise taga on toornafta järk-järguline hinnatõus maailmaturul.

Ootame hindade languse peatumist aasta teisel poolel. Sellele peaksid kaasa aitama toorainete järg-järguline kallinemine, tubakaaktsiisi tõus juunis ja tasuta kõrgharidusreformi rakendumise negatiivse mõju kadumine hinnaindeksist alates septembrist.

Juunis hinnalangus pidurdus

08.07.2016

RahandusministeeriumStatistikaameti andmetel tõusid hinnad juunis eelmise kuuga võrreldes 0,3 protsenti. Aastases võrdluses pidurdus hinnalangus 0,4 protsendini. Euroalas pöördusid hinnad pärast neljakuulist langust taas tõusule energiahindade languse pidurdumise tõttu, hinnad tõusid juunis esialgsetel andmetel 0,1 protsenti.

Seni vedas tarbijahindade langust nii meil kui euroalas energia (hõlmab mootorikütust, elektrit, soojust ja gaasi), mille odavnemine hakkas juunis järk-järgult taanduma. Kütuse ja soojuse hinnalangus on meil mõnevõrra pidurdunud, ulatudes ligi kümnendikuni. Suuremal määral mõjutas juunis energiahindu elektri kallinemine Põhjamaades toimunud elektrijaama hooldustööde tõttu. Selle tulemusel oli elekter kaheksa protsenti kallim kui aasta tagasi.

Vaatamata hoogsa palgakasvu jätkumisele on teenuste hinnatõus viimastel kuudel pidurdunud, ulatudes juunis tagasihoidliku 0,7 protsendini. Teenuseliikidest võib välja tuua üürihindade tõusu pidurdumise, langenud kütusehindade kaudsed mõjud, puhkusereiside odavnemise, mis tuli osalt kõrge võrdlusbaasi mõjul ning sideteenuste odavnemise tiheda konkurentsiolukorra tõttu. Üürihindade tõus taandus juunis kolme protsendini, mis on viimaste aastate kõige aeglasem kasv. Selle põhjus on kinnisvaraturu stabiliseerumine, mida toetab uute elamispindade pakkumise suurenemine.

Kaks aastat kestnud hindade langus hakkab suve lõpus läbi saama. Sügisel hinnatõus kiireneb, selle põhjuseks on peamiselt energiahindade languse pidurdumine ja väiksemal määral ka tubakatoodete kallinemine.

Kristjan Pungas, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik

Haritava maa turuülevaade 2015

08.07.2016

Maa-ametSeekordne turuülevaade keskendub 2015. aasta haritava maa ostu-müügitehingutele viimase viie aasta võrdluses. Ülevaates kajastuvad maatulundusmaa sihtotstarbega maatükid, mille pindala on suurem kui 2 hektarit ning millest vähemalt 90% moodustab haritava maa kõlvik.

Turuülevaate aluseks olevad andmed pärinevad Maa-ameti tehingute andmebaasist, mis tugineb maa hindamise seadusele ja maakatastriseadusele. Tehingute andmeid esitavad notarid, kes on kohustatud kümne päeva jooksul pärast kinnisasja või selle mõttelise osa võõrandamise tehingu tõestamist esitama katastripidajale tehingu õiendi.

Võrreldes päringukeskkonnaga on ülevaate koostamisel analüüsitud haritava maa tehinguid põhjalikumalt, mistõttu võivad esineda erinevused päringukeskkonnas esitatud andmetega.

Haritava maa väärtust võivad mõjutada mitmed tegurid. Käesolevas turuülevaates analüüsitakse tehingute mediaanhindu eelkõige asukoha põhiselt. Eelmises haritava maa ülevaates on põhjalikumalt käsitletud mulla viljakuse ja maatüki pindala suuruse mõju mediaanhinnale. Samuti on eelmises ülevaates võrreldud mõju mediaanhinnale lähtuvalt sellest, kas maatükk on registreeritud PRIA põllumassiivide registris või mitte.

Tehingute arv ja koguväärtus

Haritava maa tehingute arv ja koguväärtus viimasel viiel aastal on toodud joonisel 1.


Joonis 1. Haritava maa tehingute arv ja koguväärtus aastatel 2011-2015 (miljonid eurod).

Kui eelnevatel aastatel haritava maa ostu-müügitehingute arv suurenes, siis 2015. aastal on see märkimisväärselt langenud. 2015. aastal on haritava maaga tehtud 1 360 tehingut, mis on võrreldes 2014. aastaga 27,3% ja võrreldes 2013. aastaga 19,3% vähem. 2013. ja 2014. aasta kõrgem tehingute arv tuleneb paljuski seni riigi omandis olnud maatükkide müügist, mis võrreldes ülejäänud aastatega on neil aastatel olnud tunduvalt suurem. Seejuures on enamus riigi maatükkidest müüdud era- ja juriidilistele isikutele, kelle kasuks oli seatud kasutusvaldus. Riigi maatükkide müük on viimasel aastal oluliselt langenud ning olnud viie aasta madalaim. Kui erandlikud aastad (2013 ja 2014) välja arvata, siis alates ajast, kui Maa-amet on kogunud andmeid, on kõige rohkem haritava maa ostu-müügitehinguid teostatud 2015. aastal.

Tehingute koguväärtus on suuresti muutunud sõltuvalt tehingute arvu muutustest. Kuna tehinguid on 2015. aastal eelneva aastaga võrreldes märkimisväärselt vähem, siis on ka koguväärtus langenud. Tehingute koguväärtus on aastaga langenud 30,2%, jäädes 32 miljoni euroni.

Tehingute arvu ja koguväärtuse jaotumine piirkonniti

Vaatlemaks, kuidas on maakondade lõikes jaotunud tehingud ja koguväärtus 2015. aastal, on koostatud joonis 2.


Joonis 2. Haritava maa tehingute arvu ja koguväärtuse osakaal maakondades aastal 2015 (%).

Tehingud haritava maaga ei ole koondunud ühte või paari maakonda, vaid on toimunud üsna ühtlaselt üle Eesti. Rohkem tehinguid on 2015. aastal tehtud Lääne-Viru (139) ja Viljandi (138) maakonnas. Üle 100 tehingu on aasta jooksul tehtud lisaks veel seitsmes maakonnas. Hiiu ja Ida-Viru maakonnas jäi tehingute arv alla 50.

Kõige kõrgem tehingute koguväärtus 2015. aastal on olnud Viljandi maakonnas, kus see küündis üle 4 miljoni euro. Suurem koguväärtus on seotud tehingute rohkusega maakonnas. Väiksem tehingute koguväärtus on 2015. aastal olnud Hiiu ja Valga maakonnas, kus see jäi alla 1 miljoni euro ning kus ka tehingute arv on olnud väiksemapoolsem.

Võrdlemaks maakondade tehingute arvu ja koguväärtuse muutust viimase aasta jooksul, on koostatud tabel 1.

Kuivõrd Eestis on haritava maa tehingute arv aastaga vähenenud märkimisväärselt, on ka 14 maakonna tehingute arv vähenenud.Valga maakond on ainus, kus võrreldes 2014. aastaga on tehingute arv kasvanud. Tehingute koguväärtus on vähenenud aga kõikides maakondades. Üheks põhjuseks on oluliselt vähenenud tehingute arv, kuid osades piirkondades ka hindade langus.

Tabel 1. 2014 ja 2015 maakondade haritava maa tehingute arv, koguväärtus (tuhandetes eurodes) ning muutus (%).

Maakond Tehingute arv 2014 Tehingute arv 2015 Tehingute arvu muutus Tehingute koguväärtus 2014 Tehingute koguväärtus 2015 Tehingute koguväärtuse muutus
% Tuhanded eurod Tuhanded eurod %
Harju maakond 114 112 -1,8 2 589 1 719 -33,6
Hiiu maakond 58 20 -65,5 666 160 -76,0
Ida-Viru maakond 73 47 -35,6 1 401 1 293 -7,7
Jõgeva maakond 184 109 -40,8 4 010 3 510 -12,5
Järva maakond 203 117 -42,4 5 332 3 871 -27,4
Lääne maakond 110 53 -51,8 2 546 1 165 -54,2
Lääne-Viru maakond 185 139 -24,9 5 935 3 684 -37,9
Põlva maakond 121 68 -43,8 2 667 1 430 -46,4
Pärnu maakond 139 112 -19,4 3 943 2 686 -31,9
Rapla maakond 104 101 -2,9 3 336 1 988 -40,4
Saare maakond 124 101 -18,5 1 129 1 095 -3,0
Tartu maakond 146 109 -25,3 4 291 2 737 -36,2
Valga maakond 64 70 9,4 1 494 896 -40,0
Viljandi maakond 171 138 -19,3 4 776 4 205 -12,0
Võru maakond 75 64 -14,7 1 299 1 280 -1,4

Tehingute mediaanhind

Haritava maa hinnastatistika analüüsimisel kajastatakse ostu-müügitehinguid, mille hulgast on välja jäetud need, mis ei vasta vabaturu tingimustele – osapooled on äriliselt või sugulussidemete poolest omavahel seotud, müüdud kasutusvaldusega koormatud maad jms. Haritava maa hektari mediaanhinna muutust ajas on kajastatud joonisel 3.

HM2015-Joonis-03-Mediaanhind
Joonis 3. Haritava maa tehingute arv ja hektari mediaanhind aastatel 2011-2015 (€/ha).

Kui haritava maa tehingute arv on viimasel aastal vähenenud, siis hektari mediaanhind on jätkanud kasvamist ning jõudnud 2 500 euroni. Võrreldes eelnevate aastatega on hinnakasv aeglustunud ning võrreldes 2014. aastaga on haritava maa hektari mediaanhind kasvanud vaid 2,1%.

Erinevate maakondade haritava maa tehingute arv ja ruutmeetri mediaanhind 2015. aastal on toodud joonisel 4.

HM2015-Joonis-04-Mediaanhind-maakonniti
Joonis 4. Haritava maa tehingute arv ja hektari mediaanhind maakondades aastal 2015 (€/ha).

Võrreldes maakondade haritava maa tehingute arvu ja mediaanhindu viimasel aastal, paistab silma, et aktiivsemates tehingupiirkondades on mediaanhind üldjuhul kõrgem kui piirkondades, kus tehinguid on vähem. Viie tehingurohkema maakonna mediaanhind on kuue kõrgema hulgas ja kolme madalama tehinguaktiivsusega maakonna mediaanhind on nelja madalama hulgas. Kui maakondades tehtavate tehingute arv on erinenud ligikaudu 10-kordselt, siis haritava maa hektari mediaanhind vaid 1,7 korda. Seejuures mahuvad kolmeteistkümne maakonna hektari mediaanhinnad vahemikku 2 000-3 000 eurot. Kõrgemaks on pärast kahte aastat tõusnud taas Jõgeva maakonna mediaanhind, jõudes tasemeni 3 084 €/ha. Kõige madalam hektari mediaanhind on olnud neljandat aastat järjest Saare maakonnas, kus see on olnud 1 850 eurot.

Illustreerimaks erinevate omavalitsuste hinnataset, on koostatud joonis 5. Joonisel on toodud vaid need omavalitsused, kus 2015. aastal on olnud vähemalt 5 vabaturu ostu-müügitehingut. Kokku on 2015. aastal olnud 100 omavalitsust, kus on sõlmitud vähemalt 5 tehingut. Jooniselt on näha, et kõrgema hinnatasemega omavalitsused paiknevad pigem Eesti keskosas ning madalama hinnatasemega omavalitsused Eesti lääneosas ja saartel. Toodud omavalitsustest on kõrgem hind olnud Jõgeva maakonnas paiknevas Põltsamaa vallas (4 000 €/ha) ning Tartu maakonnas paiknevates Mäksa (3763 €/ha) ja Puhja (3706 €/ha) vallas. Madalaim hinnatase on olnud Harju maakonnas paiknevates Padise (1 350 €/ha) ja Saue (1 699 €/ha) vallas.


Joonis 5. Haritava maa hektari mediaanhind omavalitsustes aastal 2015 (€/ha).

Tehingute mediaanhinna võrdlus maa korralise hindamise tulemustega

Eelmine maa korraline hindamine toimus Eestis 2001. aastal ning selle aluseks olid haritava maa tehinguhinnad aastatel 1997-2001. Võrdlemaks, kui palju erinevad erinevate maakondade haritava maa hektari mediaanhinnad viimasel hindamisel kehtestatud viljakustsoonide väärtustest, on koostatud tabel 2.

Kõikide maakondade viimaste aastate haritava maa hektari mediaanhinnad on olnud kõrgemad maa korralisel hindamisel kehtestatud viljakustsoonide mediaanväärtustest. Enamuses maakondades on viimaste aastate mediaanhind ületanud viljakustsoonide mediaanväärtuseid 11,7-16,4 korda. Vähem kui 10 korda on muutunud Harju, Järva ja Rapla maakonna mediaanhinnad. Seejuures on 2001. aasta viimase korralise hindamise tulemusena just Järva ja Harju maakonnas olnud kõrgemad mediaanväärtused. Ligikaudu 20 korda on võrreldes hindamisel leitud viljakustsoonide mediaanväärtustega kasvanud haritava maa mediaanhinnad Valga ja Võru maakonnas.

Tabel 2. Haritava maa tehingute arv ja hektari mediaanhind aastatel 2013-2015, viimasel maa korralisel hindamisel leitud viljakustsoonide mediaanväärtus ning muutus kordades.

Maakond Tehingute arv Tehingute mediaanhind Viljakustsoonide mediaanväärtus Muutus kordades
€/ha €/ha
Harju maakond 276 2 059 268 7,7
Hiiu maakond 73 1 569 115 13,6
Ida-Viru maakond 149 1 992 166 12,0
Jõgeva maakond 360 2 462 205 12,0
Järva maakond 307 2 500 275 9,1
Lääne maakond 202 2 000 128 15,6
Lääne-Viru maakond 401 2 600 205 12,7
Põlva maakond 222 2 618 160 16,4
Pärnu maakond 289 2 222 141 15,8
Rapla maakond 305 2 061 217 9,5
Saare maakond 278 1 556 109 14,3
Tartu maakond 338 2 702 230 11,7
Valga maakond 205 2 300 115 20,0
Viljandi maakond 376 2 533 198 12,8
Võru maakond 167 2 482 128 19,4

Kokkuvõte

Haritava maaga tehtud tehingute arv on 2015. aastal vähenenud ja sellest tulenevalt on vähenenud ka tehingute koguväärtus. Tehingute arvu langusele on paljuski mõju avaldanud riigi poolt müüdavate maatükkide oluline vähenemine võrreldes eelnevate aastatega. Tehingute hektari mediaanhind on aastaga kasvanud 2,1%. Tehinguid haritava maaga tehakse üle Eesti ja selgelt eristuvat piirkonda ei ole. Kõrgeim mediaanhind on 2015. aastal olnud Jõgeva ja madalaim Saare maakonnas. Võrreldes tehingute viimaste aastate hektari mediaanhindu maa korralisel hindamisel määratud viljakustsoonide mediaanväärtustega, on hinnad kasvanud enamus maakondades rohkem kui 10-kordselt.

Britt Suits, Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna peaspetsialist

Odav energia hoiab tarbijahindu languses

08.07.2016

Eesti Pank

  • Maksutõusudeta langenuks hinnatase juunis 1%
  • Tarbijakorv hakkab kallinema aasta teisel poolel
  • Aasta kokkuvõttes hinnatase mullusega võrreldes ei muutu

Tarbijahinnaindeks langes juunis aastavõrdluses 0,4%, eelmise kuuga võrreldes tõusis hinnatase statistikaameti teatel 0,3%. Euroala inflatsioon oli juunis taas nõrgalt positiivne, ulatudes 0,1%ni, kuid on jätkuvalt üks kõigi aegade aeglasemaid.

Nafta hind pöördus maailmaturul aasta esimesel poolel tõusule, kuid senini pole see tarbijahindade languse trendi murdnud. Nafta hakkab tarbijakorvi hinnatõusu põhjustama teisel poolaastal. Kiiret hinnalangust jätkasid maagaas ja soojusenergia, kuid elekter oli tänavu juunis 8% kallim kui eelmise aasta suvel.

Alusinflatsioon on viimastel kuudel teenuste tõttu aeglustunud. Teenuste hinnakasv pidurdus juunis 0,5%ni, kuid veel mõned kuud tagasi ulatus teenuste hinnakasv üle kahe protsendi. Aeglustunud on eelkõige üüri hinnakasv, mis on kooskõlas kinnisvara hinnakasvu pidurdumisega. Jaekaubandusettevõtted pole samuti kasumite vähenemist korvanud hinnatõusuga, mis on ebatavaline olukorras, kus palga kasv ulatub 8%ni, jaemüügi kasv on kiire ning tööpuudus madal.

Toidukaupade, sh alkoholi ja tubaka hinnad langesid juunis maiga võrreldes 0,1%, samas on aastatagusega võrreldes toit 0,8% võrra kallim. Selle põhjuseks on veebruaris jõustud kõrgemad aktsiisimäärad. Aktsiisitõus on üle kandunud kange alkoholi hindadesse, mis kallines juunis 11%. Ilma aasta alguse maksutõusudeta oleks tarbijahindade deflatsioon ulatunud juunis ligi 1%ni. Maksutõusude mõju peamiselt tubakaaktsiisi tõttu suureneb nii käesoleva aasta teisel poolel kui ka järgmisel aastal, kuid hinnasurved Eesti majanduses jäävad sellest hoolimata suhteliselt nõrgaks. Eesti Panga prognoosi kohaselt hinnatase tänavu aasta keskmisena ei tõuse ning inflatsiooniks kujuneb 0%.

Sulev Pert
Eesti Panga ökonomist

1 2 3 … 996 997 998 … 1,573 1,574 1,575