Pärnu linnaarhitekt: Keskväljaku arhitektuurivõistlusest ehk alati ei lähe nii nagu plaanitud

Pärnu linnaarhitektina pean vajalikuks selgitada, miks loobus Keskväljaku ja Pika tänava piirkonna arhitektuurivõistluse võidutööga edasi liikumast. Esmalt põhjendan lühidalt, miks linn üldse antud alale arhitektuurivõistluse korraldas.

Pärnu südalinn on oluline keskus nii piirkonna elanike, tagamaa kasutajate kui ka linna külastajate jaoks. Kesklinna, kui äri- ja kultuurielu kokkupuutepunkti, elavus ning funktsionaalsus on linna toimimisel määrava tähtsusega.

Pärnu linn soovib arendada kesklinna, kus kultuuriväärtuslik oleks seotud jõeäärse alaga ning traditsioonilise kuurordi piirkonnaga ning moodustaks nendega ühe sidusa ja elava terviku. Lisaks tuleb tegeleda avaliku ruumi parendamisega ja selle muutmisega inimsõbralikumaks.

Pärnu vanalinna ja jõeäärse uue keskuse sidususe peamiseks takistuseks on täna Pikk tänav ja Keskväljak, mis koos nõukogude ajast pärit hoonestuse ja ebaproportsionaalselt laia liikluskoridoriga moodustab ruumi, kus puudub linnasüdamele vajalik funktsionaalne mitmekesisus ja inimsõbralik avalik linnaruum. Sellel aasta suvel kehtestatud üldplaneering rõhutab samuti vajadust selle ruumiga tegeleda ja tõsta Keskväljaku ja Pika tänava kvaliteeti.

Pärnus on heaks tavaks korralda linnaruumiliselt olulistele aladele ja hoonetele arhitektuurivõistlusi. Traditsiooniliselt on just arhitektuurikonkurss tõhusaim viis leida parim arhitektuurne lahendus. Seetõttu otsustaski Keskväljaku ja Pika tänava piirkonna väliruumi parima ideelahenduse saamiseks korraldada arhitektuurivõistluse.

Ootasime võistlejatelt võistlusala terviklikku lahendust ning tervikliku ja kõrgetasemelise avaliku ruumi võrgustiku kavandamist, mis seoks vanalinna jõeäärsete rekreatsiooni- ja ettevõtlusaladega.

Pärast arhitektuurikonkursi võitja selgumist asus linnavalitsus, nagu võistluseeskiri ette näeb, konkursi võitjaga läbirääkimistesse projekteerimistööde hankelepingu sõlmimiseks.

Võidutöö keskne idee oli Pika tänava uuesti hoonestamine. Linnades tuleb aga planeerimisseaduse kohaselt hoonete püstitamiseks koostada detailplaneering. Lisaks tuleb rõhutada, et tegemist oleks olnud uut linna üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, kuna üldplaneering Pika tänava hoonestamist ette ei näe. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamine kestaks ca kolm aastat. Linnal puudub aga soov äsja kehtestatud üldplaneeringut muutma minna.

Linna eesmärk on mõistliku aja jooksul asuda võistlusala projekteerima, mitte alustada planeerimisprotsessiga. Läbirääkimiste käigus selgus ka, et projekteerimistööde maksumus kujuneb kallimaks kui algselt kavandati. Need asjaolud saidki läbirääkimistel peamisteks takistuseks, miks võidutööst otsustati loobuda.

Loomulikult on arhitektuurivõistluse eesmärk leida parim töö ja see ka hiljem ellu viia, kuid paratamatult võib ette tulla olukordi, mis hiljem välistavad žürii poolt valitud töö realiseerimise.

Võistluseeskirjast johtuvalt on nüüd linnavalitsusel asuda läbirääkimistesse teise koha saanud töö autoritega.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

25.05.2022 Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest