Euroopa Liiduga liitumine annab võimaluse põllumaa hinnatõusuks. Meeletutel hinnahüpetele ei anna võimalust suur hulk söötis seisvat põllumaad.
ELiga liitumisel avaldavad kinnisvarahindadele survet järgmised asjaolud:
– inimeste ja kaupade vaba liikumine – annab võimaluse kinnisvara nõudluse suurenemiseks;
– riigi risk ja intressimäär – Eesti riigi riskimäär ja sellest tulenevalt laenude intressimäär vähenevad;
– abirahad – abirahad toovad täiendavat raha Eestisse, millest osa jõuab otsesemalt või kaudsemalt kinnisvaraturule;
– reklaam Eestile – liitumine ELiga on mõjusam kampaania kui “Welcome to EstOnia” väljamõtlemine;
– sissetulekute suurenemine – sissetulekute suurenemine annab võimaluse kallima kinnisvara soetamiseks;
– majanduse elavnemine – majanduse elavnemine suurendab sissetulekuid ja kinnisvara nõudlust;
– euro kasutuselevõtt – muudab olemasolevad ELi mõistes madalad hinnad hõlpsamalt võrreldavaks.
Surve hindadele võib olla tugevam või nõrgem. On ju juba tänagi palju investeeringuid tehtud kindla hinnatõusu arvestusega – juba täna on makstud odavama Eesti kinnisvara eest kõrgemat Euro-hinda. St. liitumisvaimustusest ajendatud hinnatõus on toimunud juba täna.
Samad tegurid avaldavad survet põllumaa hinnale. Aktiive kinnisvaraturg põllumaade turule veel jõudnud ei ole. Seni annab veel alternatiivsetes kinnisvaraturu sektorites kasumit teenida. Elu loomuliku ringkäigu eest ei saa põllumaa kaitstud olema. Kui tänased tulusamad kinnisvarasektorid ajapikku atraktiivsuse kaotavad, siis jõuab turuteravik põllumaadeni. Ei pea omama üleloomulike võimeid ennustamaks, et sellega kaasneb märkimisväärne hinnatõus.
Kas hinnatõus on tingitud Eesti kinnisvaraturu loomulikust arengust või liitumisest Euroopa Liiduga? Kindlasti on oma mõju mõlemal teguril, mis teineteist vastastiku võimendavad.
Kas hinnatõus on viis või kümme korda? Sellele küsimusele adekvaatset vastust anda ei ole võimalik. Võrrelda tänast Eesti ja näiteks Soome põllumaa hinda ei ole kohane. Muude turutegurite erinevus põhjendab hindade erinevust piisavalt.
Hindade muutus sõltub põllumaa nõudluse kasvust. See omakorda on otseses sõltuvuses tulevastest põllumajandustoetustest. Samuti suutlikkusest tegeleda efektiive põllumajandustootmisega. St. Eesti põllumajanduse konkurentsivõimelisusest.
Ei ole põhjust arvata, et Eestisse peaks hord euro-põllumehi tulema, kel kõigil kange soov Eesti põldudel Jõgeva kollast kasvatada. Samuti ei sunni kõrgem sissetulek või madalam laenuintress kuidagi põlist linlast põllumaad soetama ja lehmi karjatama. Nõudlus põllumaa järele saab olema siseriiklik ja suunatud peamiselt põllumajandusega tegelejate poolt. Loomulikult jääb oluliseks turu mõjutajaks ELi põllumajandust soosiv poliitika.
