Eestlased püstitasid uue rekordi eluasemelaenude võtmisel

Eluasemelaenude väljastamine Eestis on taas rekordiline ning ei näita jahtumise märke. Vaatamata analüütikute ja keskpanga hoiatustele väljastati käesoleva aasta kolmandas kvartalis järjekordselt rekordilises mahus eluasemelaene – 1,4 miljardit krooni.

Käesoleval aastal on eluasemelaene väljastatud juba 3,3 miljardit krooni, mis on pisut vähem kui 1999. ja 2000. aastal kokku.

Eluasemelaenude jääk on aktiivse turu tingimustes kasvanud 8,4 miljardi kroonini. See on 2,9 miljardi krooni võrra ehk 53 protsenti mullusest tasemest kõrgemal.

Eraisikule väljastatud laenudest on suurenenud just eluasemelaenude osakaal. Kui 1998. aastal olid kõigi eraisikulaenude rahalisest mahust 54 protsenti eluasemelaenud, siis käesoleva aasta esimese kolme kvartali näitaja on juba 81 protsenti.

Eluasemelaenude osakaalu jätkuv suurenemine on olnud püsiv trend alates 1997. aastast, millest alates peetakse eraldi statistikat eluasemelaenude kohta.

Eesti kroonide baasil väljastatud eluasemelaenude intressimäär oli kolmandas kvartalis 10,9 protsenti. Sellisel tasemel on see juba aasta kõikunud. Enamjagu eluasemelaenudest väljastatakse siiski euro baasil.

Euros väljastatud eluasemelaenude intressimäär on järjekordselt jõudnud kõigi aegade madalaimale tasemele – 7,3 protsenti. Sellele on kaasa aidanud eluasemelaenude intressimäära arvestamise aluseks olev euribori alanemine.

Seni veel ei paista, kas laenuturule on avaldanud mõju septembris Eesti Panga initsiatiivil Eestist välja viidud valitsuse hoiused või hoiatused pankadele laene ilma omafinantseeringuta mitte väljastada.

Küll võib aga öelda, et läbi aastate on olnud kõige aktiivsem eraisikulaenude kuu september ning seda trendi ei ole suudetud murda.

2002. aasta paistab murdvat senikestva kümneaastase languse elamuehituses. Sellest tekitatud pakkumispoolne konkurents ei luba kinnisvaraturu aktiivsusel jahtuda. Laenuturu kasvu viib edasi ka sissetulekute tõus.

Eelmistest aastastest erinevalt tuleb välja tuua väiksem surve kinnisvarahindadele. Praegu piirab hinnatõusu oluliselt uusehitiste hind, mis ei luba olemasoleval kinnisvaral liialt kallineda.

Uusi laenurekordeid aitavad luua pankade eluasemelaenude programmid: Hansapangal “Minu kodu”, Ühispangal “Oma kodu laen” ja “Kodulaen”, Sampo Pangal “Oma kodu Sampost” ja Nordea Panga eluasemelaen.

Artikkel on avaldatud 30.10.2002 väljaandes Eesti Päevaleht – http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=218829

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Korteriühistu juhtimine ja asjaajamine