Põllumajanduslike majapidamiste arv stabiliseerub

2013. aasta põllumajanduse struktuuriuuringu esialgsetel andmetel oli Eestis 19 200 põllumajanduslikku majapidamist ning võrreldes 2010. aasta põllumajandusloendusega on nende arv vähenenud mõnesaja võrra, teatab Statistikaamet.

Põllumajanduslike majapidamiste kasutuses oli 955 000 hektarit põllumajandusmaad, sellest üle kümnendiku oli hooldatav püsirohumaa, mida tootmiseks ei kasutata, kuid hoitakse heas põllumajanduslikus ja keskkondlikus korras.

Kui viimase kolme aastaga on põllumajanduslike majapidamiste arv stabiliseerunud, siis nende kasutuses olev põllumajandusmaa pind on suurenenud enam kui 14 000 hektari võrra. Kokku on viimase kümne aasta jooksul kasutatavat põllumajandusmaad lisandunud ligi 160 000 hektarit ehk viiendiku võrra. Viimaste aastate majapidamiste arvu stabiliseerumist saab seletada sellega, et nüüdseks on peaaegu kogu kasutatav põllumajandusmaa registreeritud PRIA-s ja sellele saadakse toetusi. Kui varasematel aastatel lõpetasid väikesed majapidamised tegevuse, siis nüüd on paljud maaomanikud otsustanud ise tegelda PRIA poolt toetatava püsirohumaa hooldusniitmisega. Juba üle viiendiku põllumajanduslikest majapidamistest on n-ö hooldusniitjad.

Kui koondada andmed eri liiki koduloomade ja -lindude kohta loomühikuteks, siis paistab, et ka loomakasvatus, mis alates 2001. aastast on olnud pidevas languses, pöördus 2013. aastal esmakordselt väikesele tõusule. Tõusu põhjuseks on lihaveiste pidamise suurenemine. Põllumajanduskultuuride ja loomade andmete alusel arvutab Statistikaamet hinnangulise põllumajanduse kogutoodangu väärtuse ehk standardtoodangu, mis on kolme aastaga samuti suurenenud. Üle kolmveerandi standardtoodangust annavad tuhatkond kõige suurema toodanguga majapidamist.

Majapidamiste kasutuses olevast põllumajandusmaast 54% oli rendile võetud ja 7% muu valdus (peamiselt tasuta kasutusse saadud maa). Erandkorras uuriti 2013. aasta põllumajanduse struktuuriuuringuga ka põllumajandusmaa rendihindu. Rendihinnad varieeruvad väga palju olenevalt nõudluse ja pakkumise suhtest, mis omakorda tuleneb sellest, missuguseid majapidamisi piirkonnas leidub. Rendile võetakse põllumajandusmaad nii tasuta kui ka üle 100-eurose rendihinnaga hektari kohta. 2013. aastal oli hektari keskmine rendihind (koos maksudega) 39,5 eurot.

Põllumajanduslik majapidamine on majapidamine, kelle valduses oli vähemalt 1 hektar kasutatavat põllumajandusmaad või kus toodetakse põllumajandussaadusi põhiliselt müügiks. 2013. aasta põllumajanduse struktuuriuuringu lõplikud tulemused, kus lisaks maakasutusele ja loomakasvatusele on andmed ka põllumajandusliku tööjõu, masinate ja seadmete ning muude tulutoovate tegevuste kohta, avaldab Statistikaamet 15. oktoobril 2014. Eurostat avaldab Euroopa Liidu riikide koondandmed 2015. aastal.

Eesti 2013. aasta põllumajanduse struktuuriuuring on korraldatud Euroopa Liidu rahalisel toel.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

64 − = 57

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

%d bloggers like this:
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!