Eesti inflatsioon püsis sarnaselt juunile ka juulis euroala üks madalamaid. Seda on soodustanud toidu odavnemine ja tagasihoidlik teenuste hinnatõus.
Statistikaameti andmetel tõusid hinnad juulis eelmise kuuga 0,5 protsenti ja aastane inflatsioon aeglustus juuni 2,3 protsendilt juulis 2,2 protsendini. Lähis-Ida konflikti algusest alates on euroala hinnatõus püsinud 3 protsendi lähedal.
Lähis-Idas toimuv on viimastel kuudel põhjustanud nafta- ja gaasihindade suurt kõikumist, mida võib täheldada ka kiirelt muutuvates tanklate postihindades. Kevadisest hinnatipust on nafta hind taandunud ligi 30 protsenti, samas püsib gaasi hind Euroopas jätkuvalt kõrgena tulenevalt aeglasest gaasimahutite täitmisest.
Kui kuumad ja põuased ilmad on Kesk-Euroopas elektri hinda kergitanud, siis Eestis hoidis elektri börsihinda madalana Põhjamaade soodne elekter. Kokkuvõttes on energiahinnad Eestis eelmainitud tegurite mõjul tõusnud euroalaga sarnases ulatuses, ulatudes pea 10 protsendini.
Toiduhinnad püsivad languses
Euroalaga võrreldes eristub Eesti langevate toiduhindade ja aeglasema teenuste hinnatõusu poolest. Toiduhinnad olid meil juulis 1,6 protsenti madalamad kui aasta tagasi. Valdavalt on selle taga aiasaaduste ja piimatoodete odavnemine, kuid peatunud on ka teravilja- ja lihatoodete hinnatõus. Ettevaatavalt tuleb siiski arvestada, et osade toidutoormete hinnad on välisturgudel tõusule pöördunud ning see võib mõningase viitajaga kanduda ka siinsetesse toiduhindadesse.
Teenuste hinnatõus on aeglustunud tavapäratult madalale, 2 protsendi juurde, samal ajal kui euroalal on see 3,3 protsenti. Aastatagused suurüritused, tugev nõudlus reisiteenuste järele ja osalt ka käibemaksumäära tõus kergitasid mullu teenuste hinnatõusu kahekohaliseks.
Lähikuude hinnaarengud sõltuvad paljuski Lähis-Ida sündmuste edasisest käekäigust. Kriisi pikema jätkumise korral on tõenäoline, et kõrgemad energiahinnad kanduvad ka teiste kaupade ja teenuste hindadesse. Inflatsiooni järkjärgulist kiirenemist võib oodata sügiskuudel.
