Aprillis alustas tööd Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu ja selle elluviimisega kaasnevate mõjude hindamiseks loodud ekspertide rühm. Esialgsetel hinnangutel kulub planeeringu ja mõju hindamisele ning lähteülesande koostamisele kuni kümme kuud. Projekti on kaasatud üle 20 valdkonna eksperdi, kes hindavad püsiühenduse rajamisega kaasnevaid looduskeskkonna, majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ja kohaliku kogukonna seisukohalt olulisi mõjusid.
Püsiühenduse peamistest variantidest on endiselt kaalumisel nii silla kui ka tunneli ehitus. Projekti meeskond ei välista ka paralleelselt toimiva praamiühenduse säilitamist, millel oleks väärtus nii saare külalistele kui ka teistele reisijate rühmadele, näiteks väikeste lastega reisivatele peredele.
Rahandusministeeriumi riigi eriplaneeringute nõuniku Siim Orava sõnul on püsiühenduse loomise võimalusi ja kaasnevaid mõjusid korduvalt uuritud ja hinnatud, kuid lõplikule otsusele pole seni jõutud. “Lähteseisukohtade koostamise etapi eesmärk on koondada kokku olemasolevad uuringud ja hinnangud, kaardistada täiendavat uurimist vajav ning anda lõplik vastus küsimusele, kas püsiühenduse ideel on jumet või mitte,” selgitas Orav.
Projekti käigus võetakse arvesse nii seni tehtud uuringud kui ka viimaseid insener-tehnilised projektid ja arengud, mis lubavad vaadata projekti teostatavust uue nurga alt. 2020. aasta alguses avalikustatud avaliku arvamuse uuringu kohaselt oodatakse püsiühenduselt eelkõige suuremat positiivset mõju kohalikule ettevõtlusele ja turismile. Esialgsed tasuvusuuringud räägivad projekti heast tasuvusest nii silla kui ka tunneli alternatiivi korral. Kuna Suur väin on oluliseks elukohaks viigerhüljestele ning alas asub ka tähtis lindude rändekoridor, kuuluvad riskide alla loomade ja lindudega seotud küsimused. Püsiühenduse rajamise seisukohalt on olulisel kohal ka kohalike maaomanike huvid.
Siim Orava hinnangul mängivad kogu protsessis üliolulist rolli kohalike inimeste huvid ja kogemus, mistõttu on esikohal nende arvamused ja ettepanekuid. “Selge on see, et püsiühendusel on suurem mõju just kohalikele kogukondadele, kellelt kogume nende mõjude kaardistamiseks teavet. Mai alguses avaneb ka veebileht, mille kaudu saab end projekti käekäiguga kursis hoida iga soovija, ükskõik millises Eesti piirkonnas ta ka ei asuks,” lisas Orav.
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu ja selle elluviimisega kaasnevate mõjude strateegilist hindamist koordineerib rahandusministeeriumi projektirühm. Töörühma eesmärgiks on kaardistada Suure väina püsiühenduse rajamiseks teostatud uuringud ja analüüsid, hinnata nende piisavust ning määratleda täiendavat uurimist vajavad valdkonnad, et hinnata püsiühenduse rajamise võimalikkust, jätkusuutlikkust ja elujõulisust.
Rahandusministeeriumit konsulteerib infrastruktuuri, planeeringute ja keskkonnavaldkonna konsultatsiooniettevõte Skepast & Puhkim. Kaasatud ekspertide koosseisu kuuluvad teiste hulgas linnustiku ekspert Leho Luigujõe, merepõhjaelustiku ekspert Georg Martin, mereimetajate ekspert Mart Jüssi ning mitmed teised eluslooduse asjatundjad ning sotsiaalsete, kultuuriliste ning majandusmõjude eksperdid.
Tõnu Toompark on kinnisvaraanalüütik, -konsultant ja koolitaja, kelle tegevusvaldkonnad on valdavalt: * elamispindade turg, turutrendid, tehingud, hinnad ning turuülevaated; * uute korterite arendamise mahud, müük, hinnad ja analüüsid; * üürituru pakkumine, tehingud ja hinnad ning üüriinvesteeringud, tasuvusarvutused; * elamispindade kättesaadavus numbrilisena; * koolitused eeltoodud valdkondades. Koolituste valdkonnaga on Tõnu Toompark seotud üle 25 aasta. Ta on avaldanud sadu ja sadu kinnisvarateemalisi analüüse, artikleid ja kommentaare. Tõnu Toompark on läbi viinud koolitusi nii kesk-, kutse-, kõrg-, kui ülikoolides, lisaks mitmetes koolitusettevõtetes. Näiteks Kinnisvarakool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Estonian Business School, Tartu Ülikool, Tallinna Majanduskool.
