Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused kinnisvaratehingutes: ostja õigused, müüja kohustused ja müügigarantii praktikas
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Riigikohtu praktika: Kinnisasjast tulenevate kitsenduste talumise kohustamine

Teder Law FirmKinnistu omanik palus kohtul kohustada naaberkininistu omanikku taluma tema kinnisasjast tulnevaid mõjutusi. Nimelt asetses ühel kinnisasjal hüdroenergiajaam, mida naaberkinnistu omanik ei soovinud aktsepteerida. Peale selle palus kinnistu omanik kohustada naabrit andma vee erikasutusloa andmiseks nõusolek, mis oli vaja tema majandustegevuse teostamiseks. Mõlemat kinnistut läbis oja.

Riigikohus kordas otsuses varasema otsuse (RKTKo 2-14-21673) selgitusi, mille kohaselt on kinnistu omanikul kohustus taluda teisest kinnisasjast tulenevaid kitsendusi ja anda ka sellekohaseid nõusolekuid järgmiste tingimuste üheaegsel esinemisel:

  • talle tulenevad kitsendused ei takista neil oluliselt oma kinnisasja kasutamist või kitsendusi tuleb mõistlikult taluda inimestevahelises kooselus või olulise avaliku huvi tõttu;
  • kitsendused ei ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega;
  • kitsenduste vältimine või vähendamine on hagejale majanduslikult ebamõistlikult koormav või piirab hagejat ebamõistlikult oma kinnisasja kasutamast;
  • kitsendusest tulenev kahju hüvitatakse kostjatele.

Lisaks muutis Riigikohus varasemat seisukohta hüvitise määramise osas, asudes seisukohale, et sellise talumiskohustust saab peale panna vaid hüvitise eest, v.a juhul, kui kitsendusi taluma kohustatud maaomanik avaldab kohtule, et ta talumiskohustuse vastu hüvitist ei soovi. Selline seisukoht on põhjendatav sellega, et kostjate omandiõiguse riive proportsionaalsust ei ole võimalik ilma hüvitise suurust teadmata hinnata. Samas on hüvitise kohese määramise korral välistatud see, et hiljem määratava hüvitise suurus on hageja jaoks nii koormav, et ta on sunnitud tegevuse, mille õigustamiseks ta oli esitanud hagi kohtusse, lõpetama, ehkki kohus oli tema hagi rahuldanud.

Riigikohus selgitas, et kohus peab olukorras, kus pooled ei esita enda seisukohta ja tõendeid eelnimetatud hüvitise suuruse kohta, küsima nendelt hiljemalt eelmenetluse lõpuks, kas ja millises suuruses on hageja nõus hüvitist maksma ja kas kostjad on hageja pakutud hüvitisega nõus.

Pille Pettai

Tõnu Toompark on kinnisvaraanalüütik, -konsultant ja koolitaja, kelle tegevusvaldkonnad on valdavalt: * elamispindade turg, turutrendid, tehingud, hinnad ning turuülevaated; * uute korterite arendamise mahud, müük, hinnad ja analüüsid; * üürituru pakkumine, tehingud ja hinnad ning üüriinvesteeringud, tasuvusarvutused; * elamispindade kättesaadavus numbrilisena; * koolitused eeltoodud valdkondades. Koolituste valdkonnaga on Tõnu Toompark seotud üle 25 aasta. Ta on avaldanud sadu ja sadu kinnisvarateemalisi analüüse, artikleid ja kommentaare. Tõnu Toompark on läbi viinud koolitusi nii kesk-, kutse-, kõrg-, kui ülikoolides, lisaks mitmetes koolitusettevõtetes. Näiteks Kinnisvarakool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Estonian Business School, Tartu Ülikool, Tallinna Majanduskool.

Kinnisvarakool: Elukondliku kinnisvaraturu trendid ja prognoosid - Tõnu Toompark