Kohtulahend: juurdepääsu tee määramine tasulise eraparkla pidamiseks (2-17-12857)

LevinSelles lahendis selgitas Riigikohus kinnistult juurdepääsu määramist avalikult kasutatavale teele. Avaldajad palusid kohtul määrata oma kinnisasjale tähtajatu juurdepääsutee, kohustades seejuures selle kinnistu, mida juurdepääsutee ületab, korteriomanikke eemaldama tee väravalt lukud ja hoidma väravat püsivalt avatuna või lubama paigaldada väravale sidevahendi ja interneti kaudu juhitava avamisseadme.

Nimelt olid avaldajad varasemalt liitnud oma kinnistul asunud parkimiskohad eraparklate võrgustikuga, mille kaudu sai iga soovija mobiilirakenduse abil avaldajate kinnistul tasu eest parkida. Kinnistu, mida tee ületab, üks korteriomanik eemaldas aga autoväravalt automaatikaseadme, mille tulemusena jäid avaldajad ilma võimalusest anda oma kinnistul asuvaid parkimiskohti kasutusse, kasutuseelistest ja võimalusest saada tulu.

Riigikohus viitas esmalt oma varasematele seisukohtadele, selgitades:

  • avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks on juurdepääsu taotleja kinnisasjalt avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega;
  • juurdepääsutee määramiseks kohtusse pöördumine on võimalik ka olukordades, kus avaldajat pole takistatud avalikult kasutatavale teele pääsemisel, kuid keeldutud on tavaõiguse alusel kehtivat juurdepääsukorda õiguslikult korrektselt ja kokkuleppel või kohtu määratava asjakohase tasu eest vormistamast, või kus muutunud asjaolude tõttu on huvitatud isikul õigus nõuda juurdepääsu, selle tingimuste või tasu muutmist, samuti juurdepääsuõiguse lõpetamist.

Seejärel viitas Riigikohus maakohtu õigele tegevusele, tuues välja, et maakohus kaalus kõigi asjasse puutunud isikute huve ega ületanud diskretsioonipiire, kui see võrdles erinevaid juurdepääsutee alternatiive ja arvestas tee ja selle tingimuste määramisel seda, et juurdepääs oli ajalooliselt toimunud üle sellesama kinnisasja, mida avaldus silmas pidas; tee mõõtmeid; juurdepääsutee sõidukitega kasutamise mõju hoovis liikuvate inimeste privaatsusele ja turvalisusele; seda, et teed kasutavad mh sõidukitega mitme kinnisasja omanikud, külalised ja töötajad; avaldajate parkla kasutamise intensiivsust; teealuse kinnistu korterite omanike õigust kaitsta oma vara ja territooriumi; avaldajate parkla aiaga piiratust; juurdepääsutee kasutusviisi ja tee rajamise kulukust.

Riigikohus nõustus, et elamumaa sihtotstarbega kinnisasjal ei ole välistatud tasulise parkla pidamine. Siiski rõhutas Riigikohus, et asjas tuvastatud asjaolude alusel kindlaksmääratud juurdepääsuõigus ei välista huvitatud isikul tulevikus juurdepääsutee intensiivsuse või muude asjaolude muutumise tõttu kohtusse pöördumist, et muuta juurdepääsu, selle tingimusi või tasu või lõpetada juurdepääsuõigus.

Pille Pettai
LEVIN Advokaadibüroo partner, vandeadvokaat

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

38 − = 29

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

%d bloggers like this:
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!