Statistikaameti andmetel langes eluaseme hinnaindeks 2025. aasta kolmandas kvartalis võrreldes teise kvartaliga 0,8%. Võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga tõusis indeks aga 5,2%. Enam osteti juba kasutuses olevaid eluasemeid ning vähem uusarendusi.
Korterite hinnad tõusid kolmandas kvartalis võrreldes 2024. aasta sama ajaga 5,5% ja majade hinnad 4,7%.
Statistikaameti juhtivanalüütik Märt Umbleja tõi välja, et eluaseme hinnaindeks langes viimati eelmise kvartaliga võrdluses 2024. aasta neljandas kvartalis. „Selle aasta teise kvartaliga võrreldes jäid kolmandas kvartalis korterite hinnad peaaegu samale tasemele, tõustes vaid 0,3%. Tallinna korterite hinnad tõusid 1,7% ja mujal langesid. Majade hinnad langesid üle Eesti 2,9%, olles varem tõusnud kolm kvartalit järjest,“ ütles Umbleja.
Tehingute rahaline maht oli kolmandas kvartalis suurem kui 2024. aastal samal ajal ja peaaegu sama suur kui teises kvartalis. „Võrreldes teise kvartaliga kasvas olemasolevate eluasemete tehingute rahaline maht, uute eluasemete tehingute rahaline maht aga vähenes. Seega eelistati osta juba varem kasutuses olnud kortereid ja maju,“ selgitas Umbleja.
Eluaseme hinnaindeks näitab, kui palju on kodumajapidamiste poolt eluaseme soetamiseks tehtud tehingute ruutmeetrihinnad ajas muutunud. Seda arvutatakse korterite ja majade kohta.
Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks tõusis kolmandas kvartalis võrreldes teise kvartaliga 0,6% ja võrreldes 2024. aasta kolmanda kvartaliga 3,1%.
Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks iseloomustab seda, kuidas on muutunud kodumajapidamiste jaoks uute eluasemete soetamise ning eluaseme ostja ja kasutajana tehtud muude kulutuste hinnad. Indeks koosneb neljast osast: eluaseme ost, muud eluaseme ostmisega seotud teenused, eluaseme kapitaalremont ja eluaseme kindlustus.
Eluaseme hinnaindeksi avaliku huvi peamine esindaja on rahandusministeerium, kelle tellimusel andmeid kogutakse ja analüüsitakse. Andmed aitavad saada ülevaate Eesti majanduse hetkeseisust.
Andmed on avaldatud 22.12 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.
